keisrid said võimu Jumalalt vaid paavsti vahendusel; keisrid väitsid aga, et otse jumalalt. o Paavstik kasutasid mõjutusvahendina kirikuvande alla panekut e kirikust välja heitmist. Ketserid o Katolikust kirikust kõrvalekalduvad usuvoolud mõistis kirik ketserlike väärõpetustena hukka. o Ketserlus õõnestas kiriku autoriteeti. o 13. saj loodi ketserluse vastu spetsiaalne kohus e inkvisatsioon. Vaimulikud ordud o Miks hakati asutama uusi vaimuliku ordusid? Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse heaolu ja traditsioonilise elulaadiga ei paku võimalust pühenduda jäägitult ja kirglikult jumala teenimisele. Näis, et mungad, nunnad on eemaldunud benediktuse reeglite rangest lihtusest ja eriti kristluse ning tema apostlite lihtsast ja vaesest elulaadist. See sundis otsima uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid. o Mille poolest olid erilised tsistertslaste kloostrid?
Mungad pidid osalema öisel ja päevasel jumalateenistusel, töötama kloosti majapidamises ning end harima ja raamatuid lugema. Benediktiinide kloostrid olidki keskaja algul ühed populaarsemad. Kuid hiljem said nendest hoopis suured naturaalmajanduslikud majapidamised, mida jõukad inimesed üleval pidasid. Ja siis hakati rohkem rõhku panema palvetamisele ja jumalateenistusele ning munkade töötegemine jäeti soiku. Pärast seda hakkas järjest rohkem juurde tekkima erinevaid ordusid, kes rajasid erinevaid kloostreid. Üks neist on tsistertslasete ordu, mis sai lähtud küll Benedictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid kloostreid asustamata paikadesse, et ilmaelust eemale tõmbuda ja nad tegid oma kätega tööd, harisid maad ja ehitasid. Nad kandsid valget mungarüüd, mis oli kui puhtuse ja rikkumatuse märk
levis ka trükikunsti kaudu. 1518. aastal toimus Lutheri kohtumine paavsti saadikuga, kus teda süüdistati ketserluses. Kaks aastat hiljem pandi Luther kirikuvande alla. Järgmisel aastal kutsuti juba rahva seas populaarne Luther Saksa Riigipäeva poolt üle ning selle tulemusena kuulutati ta lindpriiks. Selle aja jooksul kirjutas ta ka mitmeid teoseid, kus kritiseeris sakramente, igavest mungatõotust, tsölibaati ja ka ordusid ja kloostreid. Samuti tegeles ta piibli saksa keelde tõlkimisega. Reformatsioon leidis aset ka Sveitsis, Inglismaal ja Skandinaavias. Sveitsis olid peamisteks reformaatoriteks Zwingli ja Calvin. Seal kulges see kohati isegi karmimalt, tabuks muutusid värvilised rõivad, prassimine ja lõbustused. Inglismaal läks reformatsioon läbi vaid tänu kuningas Henry VII´le, kes sai tänu uuele usule mitmekordselt abielluda; kujunes välja anglikaani kirik
Katoliku kiriku võim hakkas kujunema juba Rooma riigis, kui see legaliseeriti 4. sajandil. Algul toimus üldine maapiirkondade ristiusustamine, seejärel alustasid oma tööd ka vabatahtlikud misjonärid, kelle ülesandeks oli mitte ainult kristluse kui usu levitamine, vaid ka paavsti tähtsuse tõstmine ilmaliku rahva seas. 9.-10. sajandil iseloomustanud katoliku kiriku üldine langus, mis puudutas koguduste elu, vaimulikke ordusid ja paavstivõimu. Ilmalikel valitsejatel oli kirkuasjade otsustamisel suur kaal. Paljud vaimulikud olid abielus, mis jättis neile vähe aega vaimulikuülesannete täitmiseks. Vastukaaluks allakäigule tekkis kiriku sees uuendusliikumine. Paavst Gregorius VII eestvedamisel vabastati kirik ilmaliku võimu mõju alt, keelati vaimulikel elada perekonnaelu. Paavsti järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema
Kirik kõrg- ja keskajal 9.-10. Sajandil iseloomustas katoliku kirikut üldine langus, mis puudutas tervet koguduste elu, vaimulike ordusid ja paavstivõimu. See langus jätkus ka järgmisel aastajal. Kõrgkeskajal hakkasid tekkima relformid. Vastukaaluks langusele tekkis kiriku sees uuendusliikumine. Selle eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Üks kuulsaim kirikureformidest oli Gregoriuse reform. Selle asutajaks oli paavst Gregorius VII. Tema nime järgi nimetati ka reformi nimi. Paavst Gregorius VII otsutas
suurimaid, omades palju tütarkloostreid. Seal, kus kloostril olid suured maavaldused, tegid enamus rasket tööd ära ilmikvennad. Cluny ordu pidas ka orje. Nende ideed levisid Lääne- Euroopas laialdaselt ja kui paavstid hakkasid vabanema ilmaliku võimu alla, toetuti just Cluny ordu seisukohtadele. 12. sajandil suurenes inimeste hirm oma hingeõnnistuse pärast ja arvamus, et benediktiini ordu rangus ei luba täielikult jumala teenimisele pühenduda. See sundis looma uusi ordusid. Uued ordud erinesid üksteisest, kuid munkade elustiil palju ei muutunud. Suur osa päevast kulus munkadel tunnipalvete lugemisele või laulmisele. Tunnipalveid on 8: Matutinum, Laudes, Prima, Tertia, Sexta, Nona, Vesper ja Completorium, kuid kõik ordud palvete igapäevast lugemist siiski ei nõudnud. Igapäevaselt pühitsetakse ka armulauda. Enne mungavande andmist pidi ilmikvend läbima katseaja, mille vältel selgub, kas Jumal tahab, et inimene ordu liikmeks saaks
Seal, kus kloostril olid suured maavaldused, tegid enamus rasket tööd ära ilmikvennad. Cluny ordu pidas ka orje. Nende ideed levisid Lääne-Euroopas laialdaselt ja kui paavstid hakkasid vabanema ilmaliku võimu alla, toetuti just Cluny ordu seisukohtadele. 12. sajandil suurenes inimeste hirm oma hingeõnnistuse pärast ja arvamus, et benediktiini ordu rangus ei luba täielikult jumala teenimisele pühenduda. See sundis looma uusi ordusid. Kerjusmungad Kerjusmungad elasid erinevalt teistest munkadest ilmaliku elu keskel. Kogu oma toidu pidid nad kerjama ja jalanõusid nad ei kandnud. Tegutsedes linna keskel kuulutasid nad jumalasõna ja kutsusid rahvast üles patukahetsusele. Keskaja klooster Keskajal oli klooster paljudele ainus valik rüütliks olemise kõrval, tihti panid vanemad oma lapsed varakult kloostrisse ja klooster usuti olema kindel pääs paradiisi. Kokkuvõte
saj. I poolel. Väliselt olid ordud samasugused usuühendused nagu munga- ja nunnaordudki, sisuliselt aga oli ordu ka professionaalsete sõjameeste organisatsioon. Nende eesmärgiks oli Issanda Haua kaitsmine ja võitlus muhameedlaste vastu. Kuna ristisõdijad viibisid Pühal Maal ainult ajutiselt, siis olid ordud ainus püsiv ja kindel sõjaline jõud, mistõttu nad omandasid ka suure poliitilise mõjukuse ning tegutsesid sageli iseseisvalt ning sõltumatult ilmalikest valitsejatest. Ordusid nõrgestasid kahjuks siiski omavahelised tülid ja rivaalitsemine. Ordusse astunud rüütlid andsid tavapärase mungatõotuse: olla karsked, kasinad ja kuulukad. Nad tõotasid hoiduda naistest, varast ja alluda distsipliinile. Ordude liikmeskond jagunes kolmeks seisuseks:rüütelvennadpreestervennadteenijavennad (kannupoisid, jalaväelased, käsitöölised)Ordut juhtis tavaliselt suurmeister, kelle võim oli eluaegne. Ordumeistri valis
superkangelane, neil on häid ja halbu külgi. 17 Valgustusaja luule: tunnusjooned, peateosed, esiletõusnud tundeluule Luule õitseng oli 18. sajandi lõpus, huvi inimeste tunnete vastu aga mitte tunnete väljendamise. Goethe alustas luuletustega. “Metsavaim”. 18 Satiiriline luule: tunnujsooned, olulisemad autorid (Pope, Bellmann, Voltaire) Voltaire eeops “Henriaad”. Pope(inglane) Bellmann(rootslane), parodeeris kaasaegseid ordusid luules. Pilkav luule, halvustav, naeruvääristav, võib olla tige. 19 Johann Wolfgang von Goethe: elu, looming, tähtteosed, üldine mõju kogu kultuurile Saksa kirjanik, loodusteadlane. Ta oli tormi ja tundi liikumise juht. Aadliseisuses. Elas Weimaris. Tuntuimad teosed on “ Faust”, “ Noore Wertheri kannatused”. Tema jaoks olid aforismid olulised. Ta on tugevalt mõjutanud maailmakirjanduse mõiste kujunemist.
3) koguduseliikmete annetused II ORDUD JA KLOOSTRID Ordu (ladina sõnast ordo 'kord, seisus') on teatud põhimõtete järgi korrastatud organisatsioon, mis luuakse teatud eesmärkide või ideede saavutamise kaitseks ja säilitamiseks. Ordut iseloomustab liikmete koherentsus oma ideede elluviimisel ning väliselt teatud regaaliate ja ainult neile omaste riiete ning väljendite kasutamine. Ajaloost on teada erinevate arengutega ning eesmärkidega ordusid. Enamus neist on olnud avalikud nii oma eesmärkides kui ka ideoloogias. On teada ordusid, mis on moodustatud lühiajaliste eesmärkide saavutamiseks (ristisõjad), kui ka neid, mis on püsinud sajandeid ning on sekulaarse põhjaga hariduse, tervishoiu ja religiooni edendamisel pikkade traditsioonidega. Mõned ordud on aga tuntud oma varjatud eesmärkide ja tegutsemismoodustega, mis on tekitanud ajaloos ja ka tänapäeval palju poleemikat ning nende liikmete vastu ka otseseid repressioone.
Saalomoni templi jrgi.Sellesse koondusid Prantsusmaalt prit rtlid.Seejrel moodustati Itaalia ehk Johanniitide- ja Saksa ehk Teutoonide ordu. KES OLI ORDURTEL? Tavalisest rtlis erines ordurtel selle poolest,et ta oli andnud mungatotuse.Ta ei tohtinud rajada perekonda ja pidi kogu oma vaga elu phendama vitlustele valeusuliste ja uskmatutega.Orduvendade elu oli korraldatud vga rangete reeglite jrgi ning neist oli vitluses paganatega ja teiseusulistega palju kasu.Vaimulikke rtli- ordusid vib pidada omamoodi ristiusu kaardiveks. RISTISJAD JTKUVAD.RISTISDADE TULEMUSED. TEINE RISTISDA (1147-1149) XI sajandi lpul Esimese ristisjaga saavutatud edu ei psinud kaua.Peagi nnestus seldukkidel osa kaotatud aladest tagasi vita.1144. aastal lagunes nende ktte ristiususliste rajatud Edessa krahvkond.Lne-Euroopale oli see raske lk.Tuli hakata jlle tegema kihutustd,et vtta ette uus ristisda. Uue ristisja hingeliseks eestvedajaks tuli Bernard Clairvaux'st.Ta phjendas
Toetas Jan Husi, mistõttu teda peeti ketseriks. Luther jäi oma arvamusele kindlaks ning ta kuulutati lindpriiks. Ta leidis peavarju Wartburgi lossis. Kirjutas mitu teost milles ründas katoliku kiriku sakramendiõpetust. Ta leidis, et tuleks suurendada vürstide võimu ning et munkadel ja nunnadel on õigus kloostrist lahkuda. Preestritele tuli anda õigus ise otsustada, kas nad tahavad abielluda või mitte. Lõpuks eitas Luther ka koostreid ja ordusid. Tõlkis Piibli saksa keelde. Taunis pühakute ning pühade säilmete kultust. 3. Philipp Melanchthon väärtustas rohkem ilmalikku haridust kui Luther. 4. Andreas Karlstadt ülistas töökust ja ettevõtlikust. Ta taunis pühapildikultust, millega tekitas pildirüüste. 5. Thomas Müntzeri mõjutasid anabaptistid, kes leidsid, et ristida tuleks inimest kui ta on täiskasvanud, sest titena ei oska ta olla tõeline kristlane. Tõlkis juba enne Lutherit Piibli saksa keelde. Rajas aluse
ristisõdijad selle eest toetama ristisõdijate ristisõdijate muhameedlast Lääne ja Ida lõksu ja linn valitsejat sõdades.See riigid, väed said lüüa ega keskus ühendati läks pahandas paavsti ja kaitsesid ja tullakse Jerusalemma ühtse juhtivuse muhameedlastel Jerusalemm vallutati Tulemus? ordusid koju tagasi külastamiseka alla. e tagasi. muhameedlaste poolt nurjus nurjus Ristisõdade tulemus Ristisõdijad sundisid Islami usulisi tihedamini koostööd tegema. Euroopas tihenesid kaubanduslikud suhted. Euroopa käsitöömeistrid õppisid idamaalastelt seni tundmatuid käsitöö võtteid (paberi valmistamine) Sõjad avardasid eurooplaste maailmapilti. Ristisõdijatel ei õnnestunud Jerusalemma Püha Maad
klassiks. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda: nad muudeti sunnismaiseks. Erinevused orja ja vaba talupoja vahel olid kadunud, mõlemad grupid olid sulanud ühtseks suurmaavaldajatele alluvaks sunnismaiseks talurahvaks. 11.Iseloomusta kloostrite rolli varakeskaegses ühiskonnas? 9.-10. Sajandil iseloomustas katoliku kirikut üldine langus, mis puudutas tervet koguduste elu, vaimulike ordusid ja paavstivõimu. Kloostrite tekkimisega suurenesid aga tsisterslaste rikkused, mistõttu kujunesid ka tsisterslastest majapidamismungad. Kuna kloostrite ideoloogiline puhtus jätkuvalt oli ähmane, tekkisid veelgi radikaalsemad liikumised e kerjusmungaordud. 12.Iseloomusta ristisõdu (millal toimusid, eesmärgid, tulemused). Ristisõjad e. ristiretked olid alates 11. Sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud
Temalt nõuti oma uskumustest lahti ütlemist kuid ta jäi endale kindlaks. 1520 avaldas paavst bulla millega ähvardas Lutheri kirikuvande alla panna kuid Luther põletas selle. Järgnes uus bulla mis pani Lutheri kirikuvande alla. Riigipäeval kuulutati Luther lindpriiks. Luther pidas piisavaks sakramentidest armulauda ja ristimist. Ta leidis , et munkadel ja nunnadel peaks olema õigus lahkuda kloostrist. Samuti olgu preestril õigus otsustada kas ta tahab abielluda või mitte. Eitas ordusid ja kloostreid. Tõlkis piiblit saksa keelde ja lõi aluse emakeelsele jumalateenistusele. 1530. aastal kutsuti Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Martin Luther ei saanud seal osaleda kuna oli kirikuvande all ja lindprii. Tema asemel läks sinna Lutheri kõrval teine tähtis teoloog Philipp Melanchthon.Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai nimeks Augsburgi usutunnistus.Usutunnistus nägi ette , et missa asemel toimuks lihtne
Elisabeth tegi koostööd piraatide ja pättidega ning tänu sellele riik tugevnes. Elisabeth ei abiellunud. Ta oli viimane Tudor troonil, peale teda algas Stuartide dünastia. Vastureformatsioon(16. saj.) Katoliku kirik võttis kasutusele meetmes, mis takistaksid reformatsiooni levikut. Katoliku kirik hakkas tegema emakeelseid jutlusi. Kirik hakkas ka piiblit rahvuskeeltesse tõlkima, kuid see oli vähesel määral. Inkvisitsiooni tugevdati. Kirik loos uusi ordusid. Senised meetmed rahvast katoliku kiriku poole tagasi ei pööranud. Tuntumad ordud Kaputsiinid ja Ursuliidid. Nende eesmärk oli usu selgitamine. Nendeks tuntumaks osutus jesuiitide ordu. Selle loojaks oli fanaatiline katoliiklane Ingalius Loyola. Jesuiite saadeti erinevatesse euroopa piirkondadesse usku selgitama. Jesuiitideks said vaid haritumad ja kõrgemast soost isikud. Jesuiidid asutasid koole ja õpetasid inimesi lugema ning kirjutama. Kohati oli jesuiitide tegevus kasulik
Temalt nõuti oma uskumustest lahti ütlemist kuid ta jäi endale kindlaks. 1520 avaldas paavst bulla millega ähvardas Lutheri kirikuvande alla panna kuid Luther põletas selle. Järgnes uus bulla mis pani Lutheri kirikuvande alla. Riigipäeval kuulutati Luther lindpriiks. Pidas piisavaks sakramentidest armulauda ja ristimist. Ta leidis , et munkadel ja nunnadel peaks olema õigus lahkuda kloostrist. Samuti olgu preestril õigus otsustada kas ta tahab abielluda või mitte. Eitas ordusid ja kloostreid. Tõlkis piiblit saksa keelde- lõi aluse emakeelsele jumalateenistusele. Philipp Melanchthon-Lutheri kõrval teine tähtis teoloog. Tegeles hariduse edastamisega. Augsburgi usutunnistus ja usurahu 1530. aastal kutsuti Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Martin Luther ei saanud seal osaleda kuna oli kirikuvande all ja lindprii. Tema asemel läks sinna Philipp Melanchthon( koostas usutunnistuse kokkuvõtte).
Läänemaast, mis pidi alluma otse paavstile. Sellega püüdis paavst vahele astuda Ordu ja Taani tülile, kuigi tulemuseta. 13. sajandil kujunesid Vana-Liivimaa väikeriigid, mida juhtisid maahärrad: 1 1. Taani kuningas - "Eestimaa Hertsog" 2. Tartu piiskop 3. Saare-Lääne piiskop 4. Ordumeister LIIVI ORDU Liivi ordu oli Saksa ehk Deutoni ordu üks alam ordusid. Kõige tugevam eesti väikeriikidest. Pindala, umbes 16'000 km, jagunes foogtkondadeks ja kontuurkondadeks. Nende eesotsas olid vastavalt foogtid ja kontuurid. Keskusteks olid linnused. Need haldusüksused jagunesid omakorda väiksemateks ametkondadeks, millede keskused olid mõisad. Keskus oli Riia linnas. Hiljem Võnnus ehk Cesis'es. Ordu linnad olid eestis: Viljandi, Paide, Karksi, Uus-Pänu, Kursi, Lihula, Põltsamaa. TARTU PIISKOPKOND Keskus Tartu
Linlaste ellusuhtumine oli kasumlikkusele orienteeritud, st rikkust hinnati päritolust kõrgemaks. Linnaelu oli kirev kõikvõimalike pidustuste poolest. Kiriklikku algpära tähtpäevi võidi tähistada üsna ilmalikul moel. Omaette zanr kujunes linlaste eluolu kajastavast kirjandusest. Keskaja inimese mõttemaailma peamiseks mõjutajaks oli kristlus. Katoliku kirik oli seega feodaalse hierarhia kõrval keskaja ühiskonna teiseks suureks tugisambaks. Kõrgkeskajal tekkis uusi kristlikke ordusid, neist levinumad olid tsistertslased, frantsisklased ja dominiiklased. Esimene oli enam kloostrikeskne, rändava eluviisiga frantsisklased ja dominiiklased pühendusid aga misjonile ning katoliiklikkuse kaitsmisele. Kirik nägi oma õpetusele ohtu uutes kristlikes usuvooludes. Sellised liikumised mõisteti ketserlusena hukka ja nendega võitlemiseks loodi XIII sajandil inkvisitsioonikohus. Kõrgkeskajal kuulus haridus jätkuvalt peamiselt kiriku mõjusfääri. Kuid rajati ka ilmalikumaid
põgenesid läände. Õigeusk ja kirikulõhe Bütsantsi kirik = õigeusu e ortodoksi kirik. Õigeusu ja katoliku(läänes) kiriku vahe: hulk teoloogilisi erimeelsusi, erinevad rituaalid ja kombed. Idakirikus jumalateenistus rahvakeeles, läänes ladina keeles + mõned tähtpäevad erineval ajal + õigeusu preestrid võisid abielluda. Õigeusus oli olulisel kohal munklus, kuid erinevalt katolikust pole vaimulikke ordusid. Miks kirikud lõhenesid? Võimuvõitluse, mitte õpetuse erinevuse pärast. Selle tingis Rooma Paavsti soov idakirikut enda kontrolli alla saada. Kristluse esimestel sajanditel oli kristllik kirik ühtne, kõik 5 olulisemat krikupead olid võrdsed. Aegamööda paavstide võim kasvas - süvenes lõhe ida ja lääne vahel. 1054. aastal algas nn suur kirikulõhe e skisma. Miks? Paavst pani patriarhi kirikuvande alla ja patriarh vastas samaga: kristlik kirik läks kaheks (katolik,õigeusk).
kinnipidamist vaimulike abielukeelust ja seisid vastu kirikuametite müümisele. Need nõudmised muutsid vanu harjumusi, kuid suurendasid ka inimeste muret oma hinge õnnistuse pärast. See avaldus ka kloostrielus. Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse heaolu ja traditsioonilise elulaadiga ei paku võimalust pühenduda jäägitult ja kirglikult jumala teenimisele. See sundis otsima uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid. Tsistertslaste ordu tekkis XI saj. lõpul ja lähtus Benedictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Frantsisklaste ordu(tuntud ka hallid vennad) rajaja Franciscus kirjutas abilistega 1223. a ordu reeglid. Nad idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, nii nagu Jeesus seda teinud oli. Dominiiklaste ordu( tuntud ka Jumala ustavad koerad või mustad
Paljud kaupmehed olid sunnitud talved veetma just suuremates kaubakirikutes. Peale kaupmehi tulid ka misjonärid, kes tulid siia poole usku levitama ja rahvast usku vahetama suunata ja seda just poliitilistel põhjustel. 12.-13. sajandil arenes roomakatuliku ja kreekakatoliku kiriku võitlus. Peale jäid Rooma paavstid ning peale seda vallutasid nad teist usku riigid ja sundisid enda usku peale. Baltimaade rahvad ristiusustati vägivaldselt. Loodi ordusid ja liite, et usku hoida ja veel rohkem peale suruda. 3 1. Mõõgavendade ordu Mõõgavendade ordu (ametlik nimi on Kristuse Sõjateenistuse Vennad), ladina keeles Fratres Militiae Christi, oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202-1237. 1202. aastal moodustass preester Theoderich Templiodru eeskujul Riias vaimuliku rüütliordu. Seda ordut
Preestrid, kes viisid läbi laulatusi ja matuseid olid sageli eemal aasta aega jms ja tulid alles hiljem ja tegid need asjad tagantjärgi. Seetõttu oli väga kerge reformatsioonisündmusi läbi viia. Ordudest olid tsistertlased, frantsistaalased,dominiiklased ja augustiinlased. Dominiiklased austatuimad, kuna oskasid eesti keelt. Nad olid kerjusmungad, kes käisid mööda maad ringi ja jutustasid usku, seletasid seda ja rääkisid maa keelt. Teisi ordusid vihati.Talupojad , kes allusid kloostritele pidid neile andameid andma. Augustiinlaste klooster asus Pirital ja oli eriline sellepärast, et seal asusid nii mungad kui nunnad. Vihatud kloostrites lõdvad kombed. 15.saj aeg, kus eestlaste seas usk rohkem kinnistus.Püüti käia kirikus ,põhjus pole teada. Võib-olla nõiajahi pärast.Mõningas mõttes oli usk siiski väga kaugel.Kogu katoliku kirik ei saanud eestlaste autoriteeti ka kogu segaduse pärast, mis seal toimus.
olulisimad. · Kloostrid olid vaimuelu keskused Lääne-Euroopas. · Cluny klooster: nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu, seisid vastu kirikuametite müümisele. Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse heaolu ja traditsioonilise elulaadiga ei paku võimalust end jäägitult Jumalale pühenduda. Otsiti uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid. a) Tsisterlaste ordu lähtus Benedictuse reeglitest, nõudis karme kombeid, luksusest loobumist, järjekindlat füüsilist tööd. Rajasid oma kloostreid asutamata paikadesse. Valge mungarüü. Aja jooksul said neist kloostritest siiski suured majanduskeskused. b) Frantsisklaste ordu idealiseerisid kasinust, soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Pruun/hall kuub. Vähenõudlikkus ja lihtsus teevad menukaks rahva seas. Aja jooksul tekkisid siiski
hidzra väljaränne; 622. aastal rändas Muhamed koos 40 islamiperekonnaga Mekast Mediinasse; tähistab islami kalendri algust mahdi prohvet, kes tuleb enne kohtumõistmispäeva maa peale mulla islami religioosne vaimulik; õpetatud moslemi mees, kes teab islami teoloogiast ning pühast seadusest; moseeliider; islami eeslugeja; austav nimetus haritud moslemi mehele sufi müstik; islamiaskeedid; moodustavad ordusid; puuvillane riie mufti islami seadusetundja; sariaadi tõlgendaja messias halastaja; päästja; lunastaja; võitu; salvitu; lunastaja ja halastaja, kes toob Jumala riigi; kreeka keeles Kristus; kristlastele juba ilmunud, Jeesuse näol rabi koguduse eeskõneleja judaismis; eespalvetaja munk jumalale pühendunud meessoost isik; tõotuste kaudu seotud orduga; ei ole vaid kristluses, vaid ka budismis
7. a teenistust aadliperekonnas paazina, kus õpiti käitumist ja häid kombeid. 15. a hakati kannupoisiks ehk rüütli relvakandjaks ja saatjaks. 20. aastaselt löödi ta pidulikult rüütliks. Rüütlitelt nõuti kahte omadust: vahvust (et ta võitleks vastavalt reeglitele ehk ausalt) ja ustavust nii kogukonnale, feodaalile ja poliitikaline (kõige kõrgem ustavus kuulus kuningale). Vaimulikud rüütliordud olid sõjameeste vennaskonnad, kes andisid mungatõotuse. Üks esimesi ordusid olid Johanniitide ehk hospitaliitide ordu. Peagi peale seda rajati Templiordu ja Saksaordu, Mõõgavendade ordu. 9)Varakeskaegse kiriku teke. Kiriklik tegevus hakkas jõudsalt arenema peale Milano edikti. Rooma paavstist sai katoliku kiriku pea. Apostel Peetrust peetakse esimeseks paavstiks ning ta suri märtrisurma. Gregorius Suurt peetakse olulisemaks varajastest paavstidest. Ta oli nii majanduslik kui ka vaimne juht. Ta kindlustas Rooma linna, suurendas kiriku sissetulekuid
Tänapäeval kasutatakse peamiselt metallist ning kummist pitsateid. Metallpitserit nimetatakse bullaks.(paavsti privileeg). Bulla võib tähendada ka pitseriga ürikut. Bullade kogumit nimetatakse bullaariumiks. 1. metallpitseri hoiukapsel, 2. üriku külge kinnitatud metallist pitser, 3. metallpitseriga ürik. Tuntuimad on paavsti ladinakeelsed läkitused, mis kehtestasid dogmasid, kuulutasid pühakuks, asutasid ordusid. Tahmapitserid kasutati 18.20.sajandil. Metallist või kivist pitsat tahmatati leegi kohal ning suruti siis vastu dokumenti. Kirjaoskus arenes ja hakati kasutama allkirju. Riik kehtestas tempelmaksu said tempel paberi 17 saj. lõpu pool. Vesimärk paberi sisse, et oleks ametlik dokument . 19.saj. keskel tulid tempelmargid, mis tuli ametliku dokum.peale kleepida. 20. Heraldika on vapiteadus, ladina keelest (heerold ehk kuulutajaametimees,kes tundis vappe); vappide sünniaeg ulatub 12
Tänapäeval kasutatakse peamiselt metallist ning kummist pitsateid. Metallpitserit nimetatakse bullaks.(paavsti privileeg). Bulla võib tähendada ka pitseriga ürikut. Bullade kogumit nimetatakse bullaariumiks. 1. metallpitseri hoiukapsel, 2. üriku külge kinnitatud metallist pitser, 3. metallpitseriga ürik. Tuntuimad on paavsti ladinakeelsed läkitused, mis kehtestasid dogmasid, kuulutasid pühakuks, asutasid ordusid. Tahmapitserid kasutati 18.20.sajandil. Metallist või kivist pitsat tahmatati leegi kohal ning suruti siis vastu dokumenti. Kirjaoskus arenes ja hakati kasutama allkirju. Riik kehtestas tempelmaksu said tempel paberi 17 saj. lõpu pool. Vesimärk paberi sisse, et oleks ametlik dokument . 19.saj. keskel tulid tempelmargid, mis tuli ametliku dokum.peale kleepida. 20. Heraldika on vapiteadus, ladina keelest (heerold ehk kuulutajaametimees,kes tundis vappe); vappide sünniaeg ulatub 12
tegeleti aianduse ja sordiaretusega, omad käsitöökojad ja veskid). b) Kultuurikeskused (säilitasid vanu käsikirju ja tegelesid nende paljundamisega, seal tegutsesid kloostrikoolid, mungad olid varakeskaegses ühiskonnas ainsad kirjaoskuse elushoidjad). c) Vaeste hoolekanne (kerjuste toitmine, palverändurite majutamine, viljatagavarade jagamine näljahädade ajal). Kõrgkeskajal hakati looma uusi vaimulikke ordusid, mille liikmed pidasid benediktlaste ordu järjest materiaalsemat elulaadi liialt kaugenenuks varakristlikest vaesuse põhimõtetest. 11.saj lõpul tekkis tsistertslaste ordu, mille liikmed ehitasid ise oma kloostreid maale ja harisid ise põlde. 13.saj algul kujunesid välja kerjusmungaordud linnades, et kuulutada inimeste keskel olles jumalasõna ja kutsuda inimesi patukahetsusele. Kerjusmungaordudest tähtsaimad olid püha Franciscus Assisist poolt
hiljem palus andestust. Paavst Innocentius III ajal viidi ka Gregoriuse põhimõtted ellu. Tema ajal saavutas paavstivõim kõrghetke. Paavsti õukond ehk kuuria kujunes suureks kirikuelu keskvalitsuseks, kirikukogud kutsuti kokku tähtsamate küsimuste vaidlustamiseks. Kirikud kogusid ka kümnist. Kloostrid olid ainsad vaimuelu keskused, Cluny kloostri asukad nõudsid kindlalt benedictuse reeglitest kinnipidamist ja asutati uusi ordusid - munkade nunnade ühendusi. Tsistertslaste ordu tekkis Prantsusmaal, seal olid kasutusel samuti Benedictuse reeglid, kuid karmimad kombed ning loobumine maisest varast, nad asutasid oma kloostreid asustamata kohtadesse, harisid maad ja ehitasid kloostreid. Kandsid valgeid rüüsid. Kloostritest said suured majanduskeskused. Kerjusmungaordud tegutsesid aga linnades. Frantsisklaste ordu rajas jõukas kaupmehe poeg Franciscus ja loobus pärandusest, nad on
silmapaistev haridussüsteem. KLOOSTRITE ELUKORRALDUS Olulised olid tunnipalvused, kirjutati ümber raamatuid, skriptooriumid, dormitooriumid, redektooriumid. KATOLIKU KIRIK JA PAAVSTIVÕIM KÕRGKESKAJAL 10 9.-10. sajandil katoliku kiriku üldine langus, mis puudutas koguduste elu, vaimulikke ordusid ja paavstivõimu. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal, piiskopi- või paavstipoolne kiriklik ametisse kinnitamine jäi formaalseks. Paljud vaimulikud olid abielus, perekond ja maavaldus nõudsid hoolt siis jäi neile vähe aega vaimulikuülesannete täitmiseks. Nii hakati sagedamini tulutoovaid vaimulikukohti omandama raha eest. Sellist pruuki nimetati simooniaks. GREGORIUSE REFORM
28. Prohvetid piiblis Ükski prohvet pole kuulus omal maal. Prohvetlus on piibliaegadel olemas iisraeli rahva juures. Need pole ennustajad. VT prohvetid olid mehed, kes manitsesid oma rahvast ja õpetasid neile õiget eluviisi. Vahel harva ennustasid tulevikku. Ütlesid, et neil on kutsumus ja nad pidasid oma ülesandeks rahvast tuimususest üles raputada. Olid olemas meesterühmad, kes nägid prohvetluses oma elukutset. Need, kelle lood on jõudnud piiblisse, olid väljaspool neid nn ordusid. Aamos Pärit lihtsast karjuseperekonnast. Kõneles ainult sisemise surve ajel. Tema elas 800 eKr, Iisraelis oli tol ajal kosumise aeg, rahvas oli rikas ja rahul. Kuid sellega kaasnes pillamine, ahnus ja ülekohus ning liigne enesekindlus. Aamos sekkus ja jutustas õiglusest ja sotsiaalsest vastutustundest. Ütles, et Jumal pole ainult Iisraeli vaid kogu elava Jumal. Jesaja Esimene kolmest tähtsaimast prohvetist. Sünnib, kui peetakse esimesi olümpiamänge (776 eKr)
,,imed" on Jumalikku päritolu. Selleks lõid nad enne esinemist risti ette ning kasutasid Piiblist pärit ,,võlusõnu". 12 Kirik ei võidelnud ägedalt mitte illusionismi kui kunstiliigi, vaid selle rahvalike väljendusviiside vastu. Kirikuisad õnnistasid endiselt trikkide ja illusiooniautomaatide kasutamist usupropaganda eesmärkidel. Moodustati isegi kirikumustkunstnike ordusid, kelle liikmed said omavahel kogemusi jagada ning anti välja käsiraamatuid, milles tutvustatavate trikkide juurde kuulus viide Piibli tsitaadile. 1.3. Renessanss Veidi vabamalt said hingata 16. sajandi illusionistid. Selle sajandi teisel poolel sai alguse suur pööre ajaloos, mida on hakatud renessanssiks kutsuma. Kokku varises seni kõigutamatult seisnud kiriklik võim ning austuse objektiks tõusis antiikaja kultuur
ehk vennastekogude liikumised, August Hermann Francke. Pietismi järgi pidi piiblit lugema vähemalt 3x aastas. Peale Põhjasõda aitavad ainelisest ja vaimsest laostumisest üle saada. Uuendusliikumine katoliku kirikus Inkvisitsioonist olulisematki osa etendas nn katoliiklik reformatsioon uuendusliikumine katoliku kirikus eneses. Katoliku kiriku uuenemisega kaasnes vagadusideaali taassünd. Loodi uusi vaimulikke ordusid: 1528. aastal kaputsiinid (said nime teravatipulise kapuutsi järgi), kes võtsid missiooniks vaeste ja haigete eest hoolitsemise; 1535. aastal tütarlaste kasvatuse ning koolitusega tegelev ursuliinide ordu; 1540. aastal jesuiitide ordu. Trento kirikukogu otsused oli ligi 20 aastat koos. Eesmärk oli katolik kirik kokkuvõtta pärast reformatsiooni. Esialgu on kirikukogu nõus sõlmima
väljas poolr kaitsemüüri. Levima hakkab prostitutsioon ja seda ei peetut patuks. 25. Ristiusk ja kirik Kloostrite arv kõrgkeskajal hakkas kasvama , kus juures kloostrid püüdsid taas tagasi minna vaimuliku elu juurde. Eriti kuulus on Prantsusmaal tekkinud Cluny klooster, tegutseb siiani. Seal jõuti tagasi usulise vagaduse ja tõsiduse juurde. Et seda vagadust ja tõsidust kanda laiali mööda maad hakati rajama ordusid see on kindlate reeglite järgi toimivaid munkade nunnade ühendusi, mis rajasid oa kloostreid erinevatesse riikidesse. Tsistertlaste ordu oli esimene, mis tekkin 11. saj lõpul. Kloostrid ehitat asutamata paikadesse, sidudes töö ja palvetamise, küik kloostri ooned ehitati oma kätega. Eestis on tsistertlaste klooster Padise klooster. Franksistlaste ordu tuntud ka kui hallid vennad. Algul rändasid ringi ja jagasid jumala sõna, hiljem hakkasid ehitama ka klostreid ja rajama kloostrikoole
inkvisitsioon, mis seadis eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise. Itaaliast õnnestus reformatsioon eemal hoida paljuski just tänu inkvisitsioonile. 1559. aastal avaldati keelatud raamatute nimekiri Inkvisitsioonist olulisematki osa etendas nn katoliiklik reformatsioon – uuendusliikumine katoliku kirikus eneses. Katoliku kiriku uuenemisega kaasnes vagadusideaali taassünd. Loodi uusi vaimulikke ordusid: 1528. aastal kaputsiinid (said nime teravatipulise kapuutsi järgi), kes võtsid missiooniks vaeste ja haigete eest hoolitsemise; 1535. aastal tütarlaste kasvatuse ning koolitusega tegelev ursuliinide ordu; 1540. aastal jesuiitide ordu. Jesuiitide osa vastureformatsioonis. Jesuiitidele toetus ka 1587. aastal Poola kuningaks valitud Sigismund III, alustades Poola-Leedu tagasipööramist katoliku usku. Kui veel 1586. aastal olid
saj lõpul Need ordud said kiiresti jõukaks, neile tehti suuri annetusi ja neil olid oma esindused üle kogu Euroopa. Kui püha maa moslemite kätte langes jätkasid nad muudel aladel. Malta ordu eksisteerib tänapäevani Malta saarel. Templiordu keskuseks sai Pariis, kus see aga likvideeriti. Saksa ordu tegutses hiljem Preisimaal ja Liivimaal ning Saksamaal, kus see tegutseb siiani heategevusorganisatsioonina keskusega Viinis. Lisaks sellele rajati mitmeid õukondlike ordusid, nt Sukapaela ja Kuldvillaku, mis polnud vaimulikud ordud. Ülikoolid. Esimesed ülikoolid tekkisid 11.sajandi lõpu poole ja 12.sajandil Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaal. Nad kasvasid välja varasematest kloostri, - katedraali- ja õukonnakoolidest. Peamiselt õpetati ülikoolides teoloogiat, kunste, õigusteadust ja meditsiini ja alguse sai kõrgskolastika. Enne kui ülikoolidest iseseisvad
Kuigi teda sunniti vormiliselt oma õpetusest loobuma, kuulutas Galilei saalist väljudes ,,Ta liigub siiski" (Eppur si muove) st. Maa liigub ümber Päikese ja ümber oma telje. Oma elupäevad lõpetas Galilei maapagenduses, kus talle võimaldati siiski oma uurimistööd jätkata. Inkvisitsioonist olulisematki osa etendas nn katoliiklik reformatsioon, uuendusliikumine katoliku kirikus eneses. Katoliku kiriku uuenemisega kaasnes vagadusideaali taassünd. Loodi uusi vaimulikke ordusid: 1528. aastal kaputsiinid (said oma nime teravatipulise kapuutsi järgi), kes võtsid missiooniks vaeste ja haigete eest hoolitsemise; 1535. aastal tütarlaste kasvatuse ja koolitusega tegelev ursuliinide ordu; 1540. aastal jesuiitide ordu. Jesuiitide ordu rajajaks sai baski päritolu aadlik Ignatius Loyola (14911556). 1521. aastal sai ta sõjateenistuses olles raskelt haavata: kahurikuul purustas parema jala reieluu. Valesti kokku
» 150 «Noh, olgu siis. Võame käile selle vaimude maja, kui sa soovid, aga ma arvan, et see on ohtlik.» Nad olid hakanud vahepeal kükast alla minema. Keset orgu nende ees seisis kuupaistes maja, kus «kummitas», täesti eraldi. Tara oli ammu kadunud maja übert, vä antaimed looklesid isegi trepil, korsten ävardas kokku variseda, aknaklaasid puudusid ja üs katusenurk oli sisse vajunud. Poisid vaatasid maja veidi aega, endamisi lootes näa sinist valgust aknast mö oda vilksatamas, pö ordusid siis tasakesi kõeldes, nagu see sobis sel kella-ajal ja selle's übruses, kaugele hüakule, et tontlikust majast võmalikult eemale hoiduda, ja sammusid kodu poole läi metsa, mis kaunistas Cardiffi küka tagaküge. 27. PEATÜKK Järgmisel päeval lõuna paiku ilmusid poisid kuivanud puu juurde oma tööriistade järele. Tom kibeles salapärasesse majja minna; Huck soovis ilmselt sedasama, kuid ütles äkki: «Kuule, Tom, kas sa tead, mis päev täna on?»
annaabi.ee 
