Moskva nõudis „Tartu maksu“ Esimene sõda, kus kasutati tulirelvi. 1558.a 22. jaanuar : Tungisid vene väed Liivimaale Tartu piiskopkonda, liikusid rüüstades läbi Virumaa Venemaale tagasi. 1. aprill : Narva piiramine ja alistumine soodsatel tingimustel 60 000– maheline armee Vastseliina alla. Vallutatakse Kastre. Vene poolel: Suurvürst Ivan“Julm“ IV 18. juulil : Alistus Tartu (piiskopkonna lõpp) Augustis vallutati Rõngu, Rakvere, Laiuse, Põltsamaa, Toolse Ordumeistriks sai Poola – sõbralik G.Kettler Saare-Lääne piiskop otsis tuge Taanilt – Taani kuningas ostis piiskopkonna oma vennale hertsog Magnusele. 1560.a 2. august Härgmäe lahing - orduväe häving. Ordu käes vaid Tallinn, Pärnu, Paide. September – algas talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal. Koluvere linnuse piiramine ja lüüasaamine. Aasta lõpul saabusid ordule appi Poola väed. Tallinn kutsus appi Rootsi. 1561.a Aasta algul lõid rootslased poolakad Tallinnast välja
vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi.Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale
Sõja algusaastad: liivi sõda alustasid 1558. aastal venelased sissetungiga tartu piiskopkonda, see järel narva. Mõlemad linnad langesid , s.t tartu piiskopkonna lõppu. 1559. aastal müüs saare-lääne piiskkopp oma valdused taani kuningale, valitsema asus kuninga vend hertsog Magnus. 1560. aastal sai liivi orduvägi hoomuli lahingus venelastelt haledalt lüüa. Ordumeister Fürstenberg vangistati ja ta suri venemaal. Venelaste kätte läks suurem osa Eestist. Uueks ja viimaseks liivi ordumeistriks sai Gotthard Kettlers. Vana-Liivimaa lõpp: 1561. aastal lõppes vana-liivimaa ajastu: Põhja-eesti läks rootsi alla, lakkas olemast liivi ordu. Ordumeister ja liivimaa aadlikud vandusid truudust poola kuningale. Saare-Lääne liideti taaniga. Seega 1561 aastal kadusid lõplikult kõik keskaegsed feodaalriigid Eestis. Seda aastat peetakse keskaja lõpuaastaks eestis. Liivimaa kuningriik: 1570 aastal eksisteeris eestis venemaa vasallriigina, nn liivimaa kuningriik keskusega
Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani. Sõjategevus 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama. Kohalikud erilist vastupanu ei osutanud. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski vajaliku summa kokku koguda ja ära maksta, pakkumine lükati tagasi. 1559 valiti ordumeistriks Gotthard Kettler, kes üritas venelastele vastu hakkamiseks leida raha ja sõjaväge. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid jättis asja rahapuuduse pärast pooleli. Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Saare- Lääne piiskop müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi tänu valedele luureandmetele
o Moskva suurvürsti riik ja Poola-Leedu tahtsid Baltikumi kaubandustulusid endale o Ka Taani ja Rootsi olid Läänemere idarannikust huvitatud o Liivisõja vallandas moskva suurvürstiriik o Moskva väed rüüstasid Lõuna-Eesti külasid ja hiljem vallutasid Narva tormijooksuga, millest sai nende sadamalinn o Narva kaupmeestele pakkus see rikastumisvõimalusi o Samal aastal vallutati ka Tartu o Liivimaa tugevaim- orduriik-andis end Poola kaitse alla ja uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler o Saare-Lääne piiskop koos Kuramaa piiskopkonnaga müüs oma valdused Taanile o Ordu sai Härgmäe lahingus venelastelt lüüa. Hiljem langes vene vägede kätte ka Viljandi linnus o Talurahva ülestõus Harju- ja Läänemaal. (Pidasid läbirääkimisi relvastuse saamiseks kui ebaõnnestunult. Läksid piirama Koluvere linnust kuid äkitselt nad hävitati.) o Tallinn ja Harju-Viru taotlesid Rootsilt abi. Andsid ustavusvande ning rootsi väed tulid Tallinna.
- Liivimaa: kiusles Venemaaga, pidevalt sõjajalal; keelas vene kaupmeestel Liivimaal kaubelda ning kaupade läbiveo 2) Sõjale eelnenud sündmused: - 16.saj. algul hõõrumised Vana- Liivimaa ja Venemaa vahel; mõlemapoolsed rüüsteretked - 1501 1503 toimus sõjategevus Liivi ordu ja Venemaa vahel. - 1503 vaherahu sõlmimine, mida tuli pikendada iga 3 aasta järel kuni 1554, mil hakati nõudma Tartu maksu. Liivimaa ordumeistriks oli Wolter von Plettenberg ( kokku 41 aastat), suri 1535. - 1554 Liivimaa saadikud Moskvas rahu pikendamas, sooviti 30 aastaks, pikendati 15 aastaks. Venamaa nõudis aga ka Tartu maksu ära maksmist 3 aasta pärast. - 1557 Liivimaa saadikud jälle Moskvas, maksu kaasas pole. Ivan IV ütleb: tuleme ja võtame ise. 3.Liivi sõja ajend: Tartu maks . 4. Liivi sõja personaalia: Ivan IV Vene tsaar (1533 1584 ) Gustav I Vasa ( 1523 1560 ) - Rootsi kuningas
Kui 1557. aastal oli tasumise tähtaeg käes, vajalikku summat polnud. Loomulikult kasutas Ivan Julm võimalust, kuid kõigepealt ainult hirmutamisretkega, mille käigus endiselt raha nõuti. Linnad hakkasid nõutud summat kokku panema liiga hilja ning Ivan Julm andis käsu Vana-Liivimaa vallutamiseks.1558. aastal tungisid Vene väed Narva, mis paari nädala jooksul alistati. Sama aasta suvel õnnestus Vene vägedel ka Tartu piiskopkond vallutada 1559. aastal valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes Vene vägesid ründas. 1577. aastaks kuulus Moskva kontrolli alla kogu Liivimaa, kuid Tallinnas oli Vene sõjajõud sunnitud taanduma. Liivimaal vallutatud linnused tuli venelastel üsna pea loovutada Poolale. Peale seda jätkus sõda Venemaa ja Rootsi vahel, kuid venelastel Läänemere-äärseid alasid vallutada ei õnnestunud. Sõjategevuse keskele jäänud suurimad kannatajad olid talupojad, kelle maid erinevad sõdurid pidevalt rüüstasid
Ta suutis ellu jääda seetõttu sai palju kirja. Ajaloomees. Liivima kroonika. Balthasar Russow Kroonik. Jätkas Liivima Kroonika, mille järgi me teame jälle. Taani päritolu, õppis siis tallinnas veidi ja sai pastoriks woop. Ivan IV Veriseim VENE VALITSEJa. Moskva tsaaririigi esimene TSAAR. Püüdis hõivata Liivimad kuid sai Liivi sõjas lüüa. Suri malet mängides lol. Wolter von Plettenberg Plettenbergi on peetud üheks võimekamaks ordumeistriks, sest ta suutis mitmes Liivimaa-Moskva sõja lahingus võita Moskva suurvürstiriiki ning hiljem, 1520. aastatelreformatsiooni ajal, ordu ja tema valdused Liivimaal säilitada. Kõige enam on talle tuntust toonud ilmselt Smolino lahingu võitmine 1502. aastal. Oli liivimaa ordus umbes 70 a.
1558 jaanuar - Moskva väed ületavad Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstavad Lõuna-Eesti külasid 1558 kevad - Narva ordulinnuse piiramine, mis sai veerand sajadiks Vene riigi tähtsamaks sadamalinnaks, pakkus Narva kaupmeestele enneolematuid rikastumisvõimalusi. 1558 juuli - Tartu langeb venelaste kätte 1559 august - Liivima tugevaim riik orduriik annab end Poola kaitse alla(hiljem siiski langeb venelaste kätte). Uueks ordumeistriks valiti Gotthard Kettler. 1559 sept - Saare-Lääne piiskop müüb oma valdused Taanile ning lahkub Saksamaale. 1560 august - ordu peab viimase välilahingu saades hävitavalt lüüa. Viljandi langeb vene vägede kätte. 1560 sügis - talurahva ülestõus Harju- ja Läänemaal. Käidi Johan III jutul teatamaks eestlaste toetusest rootsi võimule. Ebaõnnestunud läbirääkimised tallinna raega relvastuse hankimiseks
liivimaalased ei tahtnud. SÕJATEGEVUS / TÄHTSAMAD SÜNDMUSED: 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, saamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud Vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559.aastal valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali. Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Gotthard Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola ning Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559. aastal oma
1) täielik kauplemisvabadus 2) maksta vene tsaarile (Ivan Julm) Tartu maksu 1 hõbe mark aastas iga kodaniku kohta. (lubati ära maksta 3 aasta jooksul) 1557 jäeti Ivan Julmale maks maksmata ning see jäi Liivi sõja ajendiks. 1558 kevadel algas otsene rünnak Liivimaa vallutamiseks; esimesena alistati Narva (pandi põlema) ning järgmisena Tartu 1559 sõlmiti vaherahu pooleks aastaks. Liivimaa alustas välisabi otsimist, poolalt saadi uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler. 1560 venelased alustasid uut pealetungi, Härgmäe lahingus võitsid ülekaaluliselt ordut. Viljandi linnus anti üle venelastele, rüütlid andsid ordu välja ja said õiguse vabalt lahkuda. TALUPOEGADE ÜLESTÕUS: Rahvale tõi sõda kaasa rüüstamised, sõjaväkke võtmise ja suuremad koormised. 1560 toimus Lääne- ja Harjumaal rahva ülestõus. Suurim lahing toimus Koluvere lossi juures kus talupojad valisid enda hulgast kuninga. Eestlased said lüüa.
a. loovutas Taani oma valdused Saksa ordule. 16.saj. teisel poolel oli Eesti killustatud viieks väikeseks riigiks: Saksa ordu Liivimaa haru, Tartu piiskopkond, Riia peapiiskopkond, Kuramaa piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. 1558.a. vallandas Moskva suurvürstiriik Liivi sõja, Tartu langes Venemaa kätte juunis. 1559.aastal andis Saksa ordu Liivimaa haru end Poola kaitse alla ning Saare-Lääne piiskop müüs koos Kuramaa piiskopiga oma valdused Taanile. Gotthard Kettler sai uueks ordumeistriks Liivimaale appi tulnud Poola ei suutnud pealetungivaid venelasi aga tagasi lüüa. 1560.aasta talurahva ülestõusu järgne Tallinna minek rootslaste kätte sundis Poolat nõudma Saksa ordu täielikku alistumist. Poola valitsejaks oli Sigismund III, hiljem, pärast isa surma sai ta ka Rootsi valitsejaks. Sigismund III oli katoliku usu pooldaja, Rootsi pooldas aga luteri usku, sellepärast tekkisid pinged Poola ja Rootsi vahel
Poola-Leedu ühisriik - Rzeczpospolita unioon üritas oma võimu laiendada põhjapoole; Sõlmis kokkuleppe Liivi orduga, kes palus Poola-Leedult sõjalist abi. Rootsi kuningriik talle kuulus ka Soome ning soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale; Põhja- Eesti vandus Rootsile venelaste vastu truudust ja palus kaitset Taani kuningriik 14. sajandi keskel oli ta loobunud Põhja-Eestist ning hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid; 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Moskva tsaaririik soov saada ligipääs Läänemerele ja tahtmine sadamaid saada; Alustas sõda. Tulemused
Wolter von Plettenberg oli Liivi ordu maameister. Plettenbergi on peetud üheks võimekamaks ordumeistriks, sest ta suutis mitmes Liivimaa-Moskva sõja lahingus võita Moskva suurvürstiriiki ning hiljem, 1520. aastatel reformatsiooni ajal, ordu ja tema valdused Liivimaal säilitada. Ivan IV ehk Ivan Julm oli Moskva suurvürst alates 1533 ja Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Lääne pool võitles Ivan Leedu Suurvürstiriigi vastu ja püüdis hõivata ka Liivimaad, et tagada Moskva suurvürstiriigile väljapääs Läänemerele ning saada endale jõukaid provintse, ent sai Liivi sõjas lüüa
V.O'ga, seega jäi nii -eestlaste ülestõus 1222, lõipiirid sassi -1224 enne tartu vallutamist (Riia pskop. + ordu leping, mis jäi püsima) Jüriöö ülestõus - tähtsaim allikas on liivimaa noorem riimkroonika (Bertholmomäus Hoeneke) - põhjused: 1) Taani võttis eesti talupoegadelt maa ära. Talup. Polnud nõus + kohut mõisteti oma suva järgi 2) T tahtis maa maha müüa, sest see ei toonud väga kasumit. - Ordumeistriks on Tagajärg: koormised suurenevad, Saaremaal Kordamisküs - Miks oli rooma katoliku kirik baltikumi ristimisest huvitatud 2 põhjendust + põhjendus - kes oli Albert (riia linna, mvo jne) ja Meinhard (sidumört, rahumeelne, liivlaste ristiusustamine) võrdle neid - muistne vabadusv. Millega algas jne - kaupo-liivlaste vanem(rahumeelne, ristisõdijate poolel) , lembitu- sakala vanem - madisep lahing /ümera lahing - kaart
erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi. Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale
* Tagajärjed: 1582- läks Lõuna-Eesti Poola võimu alla; 1583- Põhja-Eesti jäi Rootsi võimu alla; Saaremaa jäi Taani võimu alla. Venemaal ei õnnestunud Vana-Liivimaa alasid oma riigiga ühendada. * Rahulepingud: 1) 1582- Jam Zapolski vaherahu Poola ja Venemaa vahel. 2) 1583- Vene-Rootsi vaherahu. 3.Kes oli G. Kettler ja millist rolli täitis? G. Kettler oli ordumeister Fürstenbergi abi, kuid 1559. aastal sai Liivimaa ordumeistriks. Ta sõlmis Poola kuninga Sigismund II Augustiga lepingu, millega Poola võttis ordu enda kaitse alla. 4.Millal toimus Oomuli lahing ja milles seisneb selle ajalooline tähtsus? 2. august 1569.a- Oomuli lahing Härgmäe lähedal. Ordu viimane katse Vene vägesid tagasi tõrjuda, kes liikusid Viljandi poole. 5.Mis plaan oli Liivimaa kuningriigi loomisega, kes selles osalesid? Plaan oli moodustada Liivimaal Moskvast sõltuv vasallkuningriik keskusega Põltsamaal, lubades abi rootslaste vastu
erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi.Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda.1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola- Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani
Venemaale; - 1559 müüs Saare-Lääne piiskop Johann von Münchhausen oma valdused Taani kuningas Frederik II – le, kes andis ala ajutiselt valitseda oma tollal 19 aastasele vennale- hertsog Magnusele; - 1561 alistusid luterlastest Harju-, Viru- ja Järvamaa vasallid ning Tallinna linn Venemaa rünnakute vastu kaitse saamiseks Rootsi kuningale; - 1561 alistusid katoliiklik Liivi ordu (ordumeistriks 1559 – 1661 Gotthard Kettler), ülejäänud Liivimaa vasallid ja Riia peapiiskop Poola kuningale kaitse saamiseks (Vilniuse leping). Liivi sõtta sekkunud Rootsi, Taani ja Poola võitlesid lisaks vene-tatari vägedele ka omavahel: - 1563 – 1570 Taani ja Rootsi vahelise Seitsmeaastase Põhjamaade sõja osa lahingutest toimusid ka Lääne- ja Saaremaal. Sõja tulemusena säilitas Taani oma valdused ainult Saaremaal;
piirid ulatusid nüüd vahetult Liivimaani. · 14801481 - Liivimaa-Pihkva sõda 14801481. Liivimaalased tungisid kahel korral Pihkva alla, kuid ei suutnud seda vallutada. Pihkvalased koos Moskva suurvürsti abivägedega rüüstasid teisel sõja-aastal rängalt Liivimaad, põletades ka Viljandi linna. · 1481 - Vene ja Liivimaa vahel sõlmiti 10-aastane rahu · 1492 - Moskva ehitas Narva jõe idakaldale Ivangorodi linnuse. · 14941535 - Liivi ordumeistriks oli Wolter von Plettenberg, keda on peetud üheks võimekamaks sellel kohal. · 1494 - suurvürst sulges Hansa kaubakontori, Liivimaal kardeti sõda Moskvaga. · 1498 - Liivimaa seisused otsustasid hakata valmistuma ennetavaks sõjaks Vene (Pihkva ja Moskva) vastu. · 1500 - sõlmitakse liit Leeduga. · 15011502 - Liivimaa-Moskva sõda. Liivimaalased tegid kaks retke Pihkvamaale, kuid ei suutnud linna vallutada. Venelaste vasturetk 1501/1502 talvel oli taas
Damerow oli olnud varem keiser Karl IV erasekretär. Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark - Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius - u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärit munk, külastas 1170 paiku Eestit. Fürstenberg-eelviimane Liivi ordu maameister 155759.Fürstenbergi ordumeistriks oleku ajal muutus Liivimaa olukord üha raskemaks, venelased nõudsid Tartu maksu, selle tasumatajätmise järel algas Vene-Liivi sõda Frederik IV-Taani ja Norra kuningas 1699-1730 Friedrich Gustav Arvelius- Õhutas oma teoses(1782) kuulekust mõisnikule ja kiitis talurahva alandlikku meelt. Friedrich Wilhelm Willmann- Karja kirikuõpetaja , kelle juturaamatud talupoegade poolt sõna otseses mõttes kapsaks loeti.
sinna vaid juhul, kui makstakse makse. Sõja vältimiseks võeti nõudlus vastu. Vaherahu sõlmiti 15 aastaks. "Tartu maks" tuli tasuda 3 aasta jooksul. 1554 aastal kinnitasid lepingu tingimused tsaari saadik ning Riia peapiiskop ja Tartu piiskop. "Tartu maks" oli ettekäändeks Ivan IV Julmale. 1558 sõda. Vene vallutab Tartu ja Narva. 1559 - Taani aadlike vahendusel sõlmiti vaherahu. Fürstenbergi asemele asus Gotthard Kettler ordumeistriks. 1559 hertsog Mangusele ostis Taani kunn Frederik II Saare-Lääne piiskopkonna 1560 2 august toimus Härgmäe lahing(Liivi ordu lõpp) Viljandi langemine, Koluvere ülestõus 1561 rootslased ajasid poolakat Toompealt välja. Alistusid kohe Harju-Viru-Järvamaa rüütel- konnad ning Tallinna linn Rootsi kuningale Erik XIV-le. P.-Eestis Rootsi võim 1570 sõlmiti Taani ja Rootsi vahel rahu Esimene Tallinna piiramine 1570-71
Michel Sittow-Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik, kelle töid on laiali paljudes maailma muuseumides. Balthasar Russow-Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas alamsaksa keeles ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. SÕDADE AJAJÄRK 1558-1645 Ivan IV Julm-oli Moskva suurvürst alates 1533 ja Vene tsaar alates 1547 kuni surmani, verisemaid Venemaa valitsejaid. Fürstenberg-oli eelviimane Liivi ordu maameister aastatel 15571559.Fürstenbergi ordumeistriks oleku ajal muutus Liivimaa olukord üha raskemaks, venelased nõudsid üha tungivamalt Tartu maksu ning selle tasumatajätmise järel algaski Vene-Liivi sõda. Gotthard Kettler- oli Liivi ordumeister 15591562 ja Kuramaa hertsog 15621587, vallutas Rõngu linnuse. Magnus-oli Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ja Liivimaa kuningas 15701577, püüdis erinevate vahenditega saavutada suurt võimu.
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583, Vana-Liivimaa langemine 1559, andis Liivimaa orduriik, enda Poola kaitse alla. Uueks ordumeistriks valiti, Gotthard Kettler. 1559 andis ka Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 1560 vallutas Venemaa Viljandi ordulinnuse. Sama aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. 1561 anti Tallinn Rootsi hoole alla. 1561 andis ka viimane Riia peapiiskopkond ennast Poola võimu alla. Ivan IV Moskva tsaar, kes asus 1572.a ise Liivimaal vägesid juhatama Hertsog Magnus Taani hertsog, Moskva pakkus talle Liivimaa kuninga tiitlit. Ta alustas 1570.a Tallinna I piiramist.
· Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstasid Lõuna- Eesti külasid. · Sama aasta kevadel asusid uued Vene väed Narva ordulinnuse piiramisele. Mais 1558 vallutati linn tormijooksuga. · Juulis 1558 langes piiskopkonna pealinn venelaste kätte · Augustis 1559 andis Liivimaa tugevaim riik-orduriik- end Poola kaitse alla, sest see võis kujunenud olukorras ainsana abi pakkuda. · Uueks ordumeistriks valiti Gotthard Kettler. · 1559 septembris müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile ning lahkus Saarele. Nõnda kaasati sõtta Poola ja Taani · 2 augustil 1560 pidas ordu Härgmäe lähedal viimase välilahingu, saades ülakaalukalt vastavalt lüüa. · Sama aasta sügisel puhkes Harju-ja Läänemaal Talurahva ülestõus. · Juunis 1561 andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi
ordu, oli Liivimaal vaja. Põhjus oli nimelt selles, et relvastatud palverändurid, kes ainult sõitsid kohale üheks hooajaks, ei suutnud kiriku edu Liivimaal stabiilselt ja püsivalt tagada. Püsivuse tagamiseks oli vaja tugevat sõjalist jõudu, kes pidevalt kohal viibis. Selleks sõjaliseks jõuks saigi Mõõgavendade ordu, mis oli rajatud Palestiinas tegutseva Templiordu reegleid järgides. (Histrodamus, 2018) Kõige esimeseks ordumeistriks sai Kasseli-Naumburgi alalt pärit Venno (Vinno). Mõõgavendade ordut on paavsti kantselei dokumentides esimest korda mainitud 1204. aastal. (Histrodamus, 2018) Mõõgavendade ordu oli alguses poollegaalne organisatsioon, sest enne kui paavst ei olnud andnud kinnitust, ei saanud ükski usuline organisatsioon olla kindel, et teda ketserlikuks või ebakristlikuks ei nimetataks. Uue ordu reeglid kinnistas paavst Innocentius III aastal 1204
Tegelik põhjus oli võimu ja maa-alade suurendamine. Kaubandusteed käisid siit läbi ja teised riigid tahtsid kaubandustulusid. 22. jaanuaril 1558 tungisid Moskva väed Tartu piiskopkonda ning rüüstasid Lõuna- Eesti külasid. Paari kuu pärast asuti Narva ordulinnust piirama. Juulis saadi ka Tartu. Esimene Vana-Liivimaa riigist oli langenud venelaste kätte. Saksa ordu läks 1559 Poola kaitse alla. Uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler. 1559. aatsal ostis Taani Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonna. 1560. aastal toimus Härgmäe lahing (oru vs venelased), kuid ordu sai lüüa. Samal augustikuul said Vene väed ka Viljandimaa. Sügisel oli talurahva ülestõus, kus talupojad käisid Rootsilt toetust palumas. Koluvere linnuse juures hävitati nad ootamatult. 1561. aastast kehtis Põhja-Eestis Rootsi võim
vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi. Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused
1646 7 miljonit Poola: 1569 8 miljonit Liivimaa 16. saj. keskel sisevõitlused ja suhted naaberriikidega 1558-1561 (Vene-Liivimaa sõda), edasi sõjad Liivimaa pärandi pärast 1557. seised kaks väge vastastikku, Liivimaa-Leedu piirile tulnud Poola väed, mida juhtis Sigismund II August, teiselt poolt oli Fürstenberg ordu vägedega. Toimus kaks maapäeva, kus jõuti selgusele, et sõjal pole perspektiivi ning jõuti ka ordumeistri vahetusele, Galeni asemel sai ordumeistriks senine koadjuutor Fürstenberg. Leiti, et rahu tuleb osta, summaks 60 000 taalrit, aga Sigismund II rahast loobus. Selge oli, et sõda on kohe-kohe puhkemas, Fürstenberg otsustas minna Sigismundi juurde laagrisse, Posvolisse. 5.sept 1557 sõlmitakse rahukokkulepe. Taastati sõjaeelne olukord. Peapiiskop Wilhelm saab oma ameti tagasi, ordu peab leppima, et kui Wilhelm sureb saab Christoph peapiiskopiks. Riia peapiiskopi ala läheb Poola-Leedu kaitse alla. 14
Sõjategevust alustas Venemaa jaanuar 1558 endise tatari khaani Sig-Alei juhitud rüüsteretgega, tuues ettekäänuks Tartu vaherahu rikkumise; selleks ajaks oli ta Vana-Liivimaa välispoliitiliselt isoleerinud. 11. mail vallutati Narva, 30. juunil Vastseliina, 19. juulil Tartu, augustis Toolse, Rakvere, Porkuni, Laiuse, Vana-Liivimaa katsed saada välisabi ei andnud tulemusi. 1559 sõlmiti Taani vahendusel 6 kuuks vaherahu. Samal ajal valiti Taani-meelse W. von Fürstenbergi asemel ordumeistriks G. Kettler, kes andis oma valdused Poola- Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop müüs oma valdused Taani kuningale, see andis see andis need oma vennale hertsogMagnusele. 1560 algas sõjategevus uuesti 2. august purustas Vene vägi Oomuli lahingus Liivi Ordu väliväe, 20. august alistus Ordu ugevaim linnus Viljandi. Likumise Tallinna poole peatas Paide visa vastupanu. Vene rüüsteretkede ees kaitseta jäänud eesti talupoegade seas kasvas pahameel isandate vastu
vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi. Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma
nüüd vahetult Liivimaani. 14801481 Liivimaa-Pihkva sõda 14801481. Liivimaalased tungisid kahel korral Pihkva alla, kuid ei suutnud seda vallutada. Pihkvalased koos Moskva suurvürsti abivägedega rüüstasid teisel sõja-aastal rängalt Liivimaad, põletades ka Viljandi linna. 1481 Vene ja Liivimaa vahel sõlmiti 10-aastane rahu 1492 Moskva ehitas Narva jõe idakaldale Ivangorodi linnuse. 14941535 Liivi ordumeistriks oli Wolter von Plettenberg, keda on peetud üheks võimekamaks sellel kohal. 1494 suurvürst sulges Hansa kaubakontori, Liivimaal kardeti sõda Moskvaga. 1498 Liivimaa seisused otsustasid hakata valmistuma ennetavaks sõjaks Vene (Pihkva ja Moskva) vastu. 1500 sõlmitakse liit Leeduga. 15011502 Liivimaa-Moskva sõda. Liivimaalased tegid kaks retke Pihkvamaale, kuid ei suutnud linna vallutada. Venelaste vasturetk 1501/1502 talvel oli taas ohvriterikas. 1502, 13
· Ordu polnud suuteline kaitset organiseerima · Tartu maksu tasumisel lubati rahu · Alates kevadest järjepidev söda · Narva piiramine ja pommitamine · Üks vähestest tsiviliseeritud lahingutest · Tartu vallutamine juulis vürst uiski poolt · Järgnes ulatuslik küüditamine · Aasta löpuks 40% eesti alast vaenlase käes(Eestimaa) · 1559 sõlmiti Taani vahendusel 6-kuuline vaherahu · Ordus toimus võimuvahetus ja algas ogoonia · Viimaseks ordumeistriks sai poola-meelne G.Kettler · Taani ostis Saare-Lääne piiskopkonna · Hertsog Magnuse esilekerkimine Sõjategevus kuni 1563 · 02.08.1560 Härgmäe lahing · Liivi ordu viimane välilahing · Edasi kaitsti vaid kohalikke linnuseid · Vene vägede edu kiire jätkumine · Talurahva ülestöusud oma valitsejate vastu · Venelastes nähti liitlasi · Võimuvahetused · Poola vöttis üle ordu veel vabad alad · 28.11.1561 lakkas ordu ametlikult olemast
aastaks edasi 14.saj lõpust kujunes Ordus vastavalt orduvendade päritolu ringkonnale 2 pingelises vahekorras rühmitust: vestfaallased (ülekaalus Liivim orduharus) ja reinimaalased(ülek Preisimaa orduharus). Liiim orduharus avaldus maiskondlike rühmituste vastuolu eriti om valimisel. 15.saj alates esitati sellel kohale 2 kandidaati, kumbki erinevast maiskonnast, kelles üks määrati kõrgm poolt ordumeistriks, teine maamarsslaiks+selle orduvennad tähtsamate ordulinnuste käsknikeks. Maiskondae tülid Liivim orduharus lõppesid ~1450, kui om-ks määrati vestfaallane Johann von Mengede, edaspidi jäid vestfaallased Liivim ordus juhtivaks elemendiks. 1448 sügisel Riia pp-ks Ordu soosik Silvester Stodewescher, kelle salakavale pol tagajärjel nõustus Riia toomkapiitle vastuu võtma ordurõivastuse. 21.aug 1452 Kircholmi leping Riia pp ja Liivim ordum von Mengede vahel, mille
Mere jäätudes tungis orduvägi saaremaale. Ülestõusul selge võitja: Saksa ordu. Ülestõusu õnnestumisel oleks Põhja-Eesti läinud arvatavasti Rootsi võimu alla. Liivimaa poliitiline ajalugu XV saj: Maiskondade konflikt Saksa ordu Liivimaa harus. Maiskondade konflikt oli sisetüli Saksa ordus 15. sajandi keskel. Konflikt puhkes seetõttu, et Saksa ordu Preisimaal harus ülekaalus olevad reinimaalased eesotsas kõrgmeister Paul Berlitzer von Russdorfiga püüdsid Liivi ordumeistriks teha Reinimaalt pärit Järva foogt Heinrich von Notlebenit. Liivimaa ordus olid aga ülekaalus vestfaallased, kes sellega ei nõustunud, valides 1438. aastal enda viitsemeistriks Vestfaalist pärineva Heidenreich Vincke von Overbergi. Esialgu ei soovinud Saksa ordu kõrgmeister Vincket tunnistada ja püüdis ka sõjalisel teel sekkuda. Kuid Järva foogt taandas end ise ja Liivimaal puudus Russdorfi-meelsetel igasugune toetus. Nii pidi kõrgmeister 1440. aastal lõpuks
järeldusi ei tehtud ja 1480. aastal, mil Moskva suurvürst Ivan III oli seotud sõjaga tatarlastega, leiti olevat õige aeg Pihkvat rünnata. Vastuseks tungisid Moskva väed 1481. aastal Eestisse ja laastasid siin tõsisemat vastupanu leidmata. Hirmutavaid märke tuli aina juurde: 1492 rajasid venelased otse Narva vastu Ivangorodi kindluse, 1494 suleti suurvürsti käsul Novgorodis Hansa kaubakontor ja algas pikaajaline kaubandus-sõda. Samal 1494. aastal sai Liivimaa Ordu ordumeistriks Narvas sündinud Wolter von Plettenberg (valitses 1494-1535), keda on sageli peetud silmapaistvaimaks seda ametit pidanute seas. Plettenberg andis endale selgelt aru Venemaa poolt ähvardava hädaohu suurusest ja hakkas selle tõrjumiseks ette valmistama preventiivsõda. Aastal 1501 oli kõik valmis ja ordumeister tungis Vana-Liivimaa ajaloo suurima, väidetavalt 80 000-mehelise sõjaväega Pihkvamaale
külasid. Kevadel asusid uued Vene näed Narva ordulinnuse piiramist ja mais vallutati linn tormijooksuga(Narvast sai mõneks ajaks Vene riigi tähtsaim sadamalinn). Nüüd asusid Vene väed Tartut piirama ja juulis langes linn venelaste kätte. 1559 aprillis sõlmiti 6 kuuks vaherahu. Liivimaa mõistis, et ilma välise abita nad sõda ei võida, nii andis orduriik ennast 1559 augustis Poola-Leedu kaitse alla. Uueks ordumeistriks valiti Gotthard Kettler(enne oli Fürstenberg). 1559 september müüs Saare-Lääne piiskop oma ja Kuramaa valdused Taanile(hertsog Magnus). Poola abile vaatamata jäi ordu pealetungivatele venelastele alla 1560 augustis Härgmäe e. Oomuli lahingus. Augustis langes ka Viljandi venelaste kätte. Sügisel puhkeb Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus, kus nad käisid nii Soomes Turus kui Tallinna rae juures abi küsimas, kui ebaõnnestunult. Oktoobris üritasid nad Koluvere linnust
Toolse, Põltsamaa jt (ühe hooga jõuti Tallinna alla, kuid linna piirama ei asutud) 1558. aasta sügisel üritasid Liivi ordu juhid ulatuslikumat pealetungi, kuid edu ei saavutatud 1559. aasta aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu Vaherahu kasutas Liivi ordu välisabi otsimiseks. Ordus saavutas ülekaalu Poolale sõbralik rühmitus, kelle liider Gotthard Kettler Fürstenbergi asemel ordumeistriks sai 1559. aasta sügisel üritasid ordu ja piiskopi väed Tartu piiskopkonda tagasi saada, vallutati Rõngu linnus, võideti lahing Tõravere juures, kuid Tartut ja Laiust ei suudetud hõivata 1559. aasta septembris ostis Taani kuningas Frederik II 30 000 taalri eest Saare-Lääne piiskopkonna ja andis selle oma vennale hertsog Magnusele 1560. aasta aprillis maabus 19-aastane Magnus oma sõjasalgaga Kuressaares ning ostis endale
otsustati sõlmida vaherahu. See tingis aga selle, et vallutajatel oli aega oma jõude tugevdada ning neid uuteks rünnakuteks ette valmistada. 1209. aastal jõudis Saksamaalt tagasi piiskop Albert, kes oli omaga kaasa toonud hulgaliselt ristirüütleid. Vaenlase väed liikusid vürst Vjatsko poolt maha jäätud kindlusesse Koknesesse. Aasta suurimaks sõjaliseks suursündmuseks sai retk teise Väina- äärse, Polotskist sõltuva, vürstiriigi Jersika vastu. Uueks ordumeistriks oli Venno asemel saanud Folkvin, kuna eelmine oli tapetud. 1210. vaherahu eestlaste ja ristisõdijate vahel lõppes ning elu muutus vägagi sündmusterohkeks. Vastaspool alustas tegevust, eesotsas orduvend Berthold, kes oli enda kätte võtnud sõjategevuse jätkamise. Ta alustas teist sõjakaiku Ugandisse. Otepääni küll ei jõutud, kuid hävitati hulgaliselt külasid ning tapeti palju inimesi. Seejärel pöörduti tagasi.
1474 peapiiskop oli sunnitud sõlmima lepingu, millega ta sunnitud sõlmima lepingu, millega loobus Riia üle võimust 60 aastaks. 1481 leidsid aset sõjalised kokkupõrked Riia linna ja Ordu vahel, Riia väed lõid Ordu väge. 1481 sai Riia lüüa? ja pidi ordu kahjud kinni maksma - viimane otsene sõjaline kokkupõrge ordu ja peapiiskopi vahel. Järgnevalt sisemised kokkupõrked, aga need seotud teiste põhjustega. Historiograafias on keskaja Liivimaal suurimaks ordumeistriks ülendatud Plettenberg, kes oli Vestfaallane, juba noores eas Liivimaale tulnud, Saksa Ordusse astunud ja seal karjääri teinud, 1484 valiti ordumeistriks, püsis ametis kuni oma surmani 1535. Teda on esile toodud mitmete asjaolude tõttu: pidas sõda Venemaaga, mille edukuses ühemõttelist vastust anda ei saa; tema ajal leidis Liivimaal aset reformatsiooniideede sissetung. Linnades kehtestati reformeeritud kirikureform; kolmandaks väga suurtest sisemistest vastuoludest Liivimaa pääses
See süvenes 15. sajandi jooksul veelgi. Järjest enam suurenes Vestfaalist pärit vendade osakaal, reinimaalased ja teised alamsaksa maiskonnad jäid arvukuselt maha. Saksa ordu sees hakkasid liikmed ühinema maiskondadeks ehk Zunge. Maiskonnad ei olnud ühise päritolu või keele baasil eksisteerivad ühendused - poliitiline ühendus. Konflikt puhkes, sest Saksa ordu Preisimaal harus ülekaalus olevad reinimaalased püüdsid Liivi ordumeistriks teha Reinimaalt pärit Järva foogti Notlebeniti. Liivimaa ordus olid aga ülekaalus vestfaallased, kes sellega ei nõustunud, valides 1438. aastal enda viitsemeistriks Vestfaalist pärineva Overbergi. Järva foogt taandas end ise ja Liivimaal puudus reinimaalaste toetus. 1441. aastal anti välja määrused, mis fikseerisid Liivimaal kahe maiskonna olemasolu ja ordu tähtsamate ametite võrdse jaotamise nende vahel, kuid tegleikult sellest kinni pidada ei suudetud. Maiskondlik
1557- jäeti ivan julmale tartu maks maksmata. Ja see sai liivi sõja aiendiks. 1558- jaanuaris korraldasid moska väed tartu piiskopkonda esimese sõjaretke, mis piirdus rüüstega. Kevadel algas otsene rünnak liivimaa vallutamiseks. Esimesena alistati narva. Ja järgmisene tartu piiskopkond. Sõlmiti pooleks aastaks vaherahu, mille ajal alustasid liivi võimud välis abi otsima. Liivi ordu andis end poola kaitse alla. Uueks ordumeistriks sai Gotthard kettler. Saare lääne piiskop müüs oma alad taani kuningale. Kes andis need valitseda oma vennale hertsog rahnusele. Ostis lisaks ka kuramaa. Ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad. 1560a- venelased alustasid uut pealetungi. Ja võitsid ülekaalukalt ordut Härgmäe ehk põhjalätis. Jäi ordu viimaseks väli lahinguks. Venelastele anti viljandi linnus. Talupoegade ülestõus Rahvale tõi sõda kaasa rüüstamise, sõjaväkke võtmise ja uued koormised
annaabi.ee 
