HOLLAND (0)

HOLLAND
Kristi na  Oras
TT-12
Sisukord
Lühitutvustus
Keukenhof
Kanalid
Puukingad
Tuuleveskid
Juust
Toidukultuur
Lühitutvustus
Holland ehk Madalmaad
Pindala: 41 526 km²
Elanikke: 16 847 007
Pealinn: Amsterdam
Valitsuse residents: Den haag
Riigikord:  Konstitutsiooniline   Monarhia
Keukenhof
Keukenhof on kuulus oma kevadise lillenäituse poolest.
See on maailma enim fotografeeritud vaatamisväärsus.
Keukenhofi on avatud igal aastal alates märtsi keskpaigast mai 
keskpaigani.
Peenardel õitsevad tuhanded  tulbid , nartsissid, hüatsindid. 
Paviljonides on igal aastal uus kujundus ja uutel  teemadel  
lillekompositsioonid. 
Kanalid
Maalilisemaid on Kanalitering (Grachtgordel), mis ümbritseb kogu 
vanalinna ja algab kuningalossi tagant. 
Kanaleid  ühendavad  sajad   sillad . 
Õhtu saabudes on kanalite ääres eriti romantiline jalutada, ka 
peegeldub valgus kanalivees ning paljud sillad on aastaringselt 
ääristatud tulukestega. 
Samuti on huvilistele avatud mõned kanaliäärsed  villad , kus saab 
jälgida 17.sajandi hollandi jõukate elustiili.
Amsterdami kutsutakse hellitavalt Põhjamaade Veneetsiaks.
Puukingad
Puukingad on Madalmaade rahvuslikud jalanõud.
Traditsiooniliselt valmistatakse puukingi kas paplist või pajust.
Kingad  lõigatakse välja värskelt maha raiutud puust, neile antakse 
kuju ning seejärel jäetakse kuivama ja kõvastuma .
Vana traditsiooni auks peetakse iga aasta jõuludel "Klompenrace". 
Tuuleveskid
Sada aastat tagasi oli Hollandil umbes 10 000 tegevuses olevat 
veskit.
Veskid  jahvatasid teravilja ning kontrollisid veetaset.
Tulekahjud, tugevad tormid ning suured veetaseme kõikumised 
hävitasid enamus veskid. 
Suurem osa Hollandi 1200 tuulikust on kultuuripärandina riikliku 
kaitse all ning valitsuse poolt doteeritud.
Enamik tuulikutest on kohandatud eluasemeiks.
Holland ehk Juustumaa
Hollandi sümboliks on ka juust.
Kuulsates juustulinnades ­  Gouda , Alkmaar,  Edam  ­ toimuvad igal 
aastal traditsioonilised juustulaadad, kus peale juustu ja puukingade 
midagi muud ei müüdagi. 
Juustupealinnas Alkmaaris toimub igal reedel suur juustuturg.
Traditsiooniliselt on juustukerad viie­ ja kümnekilosed.
Toidukultuur
Hollandi enda köök on segu rammusast toidust ning veidi 
lääneeuroopalikumate sugemetega roogadest. 
Olles mereäärne maa, leidub hollandi  toitude  seas palju mereande. 
Populaarsemate hollandi  road :
1. stamppot  
2. snert 
3. poffertjes 
4. patatje oorlog 
5. kroketten 
6. bitterballen
Toidukultuur
Hollandlased armastavad palju ja sageli süüa. 
Põllumajandus, eriti karjandus on hästi arenenud. 
Piima, võid, juustu, mune ja liha toodetakse väga palju. 
Aedades kasvatatakse mitmesuguseid  aedvilju  ning meri  varustab  
rahvast kaladega.
Toiduportsjonid on tavaliselt suured ja rikkalikud. 
Hollandist on pärit kõige toitvamad muna­võikastmed, piima­
munasupid ja kohv munakollaste ning  piimaga . 
Toidukultuur
Rahvuslikuks  alkohoolseks  joogiks  on jenever, midagi meie Vana 
Tallinna taolist. 
Väike jeneveriklaas kallatakse kuhjaga täis, esimese sõõmu 
rüüpamiseks tuleb allapoole kummarduda, et mitte kallist märjukest 
kaduma ei läheks. 
Vanasti pidid selle tegevuse juures ka käed selja taga olema.
Tänan kuulamast!
Küsimusi?

Document Outline

• Slide 1
• Sisukord
• Lühitutvustus
• Keukenhof
• Slide 5
• Kanalid
• Slide 7
• Puukingad
• Slide 9
• Tuuleveskid
• Slide 11
• Holland ehk Juustumaa
• Slide 13
• Toidukultuur
• Toidukultuur
• Toidukultuur
• Slide 17
• Tänan kuulamast!