„Isegi kui ma kaotan kõik“ (0)

Iti Tomingas-Oras 11.S
„Isegi kui ma kaotan kõik“
Esimesel oktoobril toimus Kose Kultuuri Keskuses Arvo Pärdi loomingust tehtud dokumentaalfilmi „Isegi kui ma kaotan kõik“ vaatamine. Filmi režissöör on Dorian Supin ja film tuli kinodesse 27.august 2015. Arvo Pärt on väga andeks muusik ja ainukene helilooja Eestis, keda tunneb terve maailm. Arvo päridil on välja kujunenud isikupärane muusikastiil, mida ta nimetas Tintinnabuliks ehk kellukeseks. See liidab kaks ühehäälset liini : meloodia - ja kolmkõla-hääle . Selle tulemusel on muusikas kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Lisaks kasutab helilooja vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena.
Dokumentaalfilm „Isegi kui ma kaotan kõik“ on väga emotsionaalne ja tekitas minus kummalisi tundeid. Mind paelusid kõigerohkem koorilaulu kohad, sest nad laulsid nii võimsalt ja puhtalt. See teiktas minus külavärinaid. Mulle meeldis ka see, kuidas Arvo Pärt koorilauljaid õpetas, sest ta ei teinud seda tavaliste sõnadega, vaid mõtetest pakatavate ja tähendusrikaste lausetega. Film oli hästi koostatud ja sai kohe aru, milline inimene on Arvo Pärt tegelikult. Ta on väga sõbralik ja armastav inimene, kes ei taha teistele kunagi halba. Temast õhkas soojust isegli läbi filmi. Tal on üks päevik, mida ta ise nimetab töövihikuks. Terve film põhiliselt oligi selle päeviku tsitaatidest koosnev, sest sinna oli ta üles märkinud kõik. Absoluutselt iga väike asi, mis juhtus oli sinna märgitud. Näiteks, kui ta parajasti väljas noote kirja pani, kukkus linnu väljaheide tema vhikusse ja tema oli selle üle õnnelik. Ta on inimene, kes leiab igale asjale mingi põhjenduse või loeb sellest midagi välja. Sellest väljaheitest luges ta välja , et ta on siit maailmast vaid väike osa. Mulle jäi meelde ka lause „ Muusika on minu sõber“. Ma arvan, et sellega tahtis ta öelda, et muusika hõlmab kõiki tundeid: kurbust, rõõmu, viha, õnnelikkust, valu jne ehk see süvendab häid tundeid ja leevendab halbu tundeid. Mina olen temaga ühel meelel , et muusika on tõesti sõbra eest, ka mulle meeldib kuulata muusikat, kui olen kurb või rõõmus . Sellegipoolest arvan, et see film on mõeldud rohkem muusikainimestele, sest neil on temaga sama mõtteviis ja nad saavad aru kõigest, millest ta räägib. Minul tekkis lõpu poole väsimus, sest ma ei saanud vahepeal aru tema mõtetest. Siiski arvan, et see on väärt film, sest Arvo Pärt on äärmiselt andekas inimene ja tema enda sõnad, ütlused, olemus on vaja säilitada.