Teravili NISU (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

ppt

Nisu

Nisu Mis on nisu? Nisu on kõrreliste sugukonda kuuluv taimeperkond Maailma viljade seas olnud pikka aega vaieldamatu kuningas Üks väärtuslikemaid taimseid toiduaineid Väga tähtis teravili Kultuurtaim Kirjeldus Teraviljade seas kõige levinum Kõige pikaealisem Kasvab hästi soojemas kliimas Nisupea otsas on sellised okkad vms, mille järgi saab neid teistest eristada Kasvatuspiirkonnad Kõige algselt kasvatati nisu Ees-Aasias umbes 9000 aastat tagasi (nö Viljaka poolkuu alad) Mesopotaamias kasvatati nisu 5000.a. eKr 1528.a. rändas nisu Lõuna-Ameerikasse 1788.a. Austraaliasse 1812.a. Kanadasse Nii algaski nisu võidukäik kogu maailmas, nüüd kasvatatakse nisu peaaegu kõikjal, eriti Ukrainas Nisu eksportijad Ukraina Kasahstan Venemaa USA Kasutamine Nisu Nisujahu (leib, sai, koogid, pudrud, pastaroad, Eksport Import

Geograafia

4

doc

Teraviljad

NISU Heino Kiige järgi Nisu on maailma viljade seas olnud pikka aega vaieldamatu kuningas. Nisu on üks väärtuslikemaid taimseid toiduaineid. Nisu on kultuurtaim, mis on juba 9000 aastat vana, kuid ta pole kõige vanem. Kiviajal kasvatati ka juba otra ja hernest. Arvatakse, et juba 7000 aastat tagasi õppisid inimesed valmistama nisuleiba. Tollases leivajahus oli ka ohtrasti liiva, sõklaid ja ohteid, sest liiva abil oli parem vilja jahvatada. Nisuteradest valmistati ka putru. Nisust saab jahvatada mannat ja sepikujahu.Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi.

Bioloogia

15

doc

Referaat Põld

.....................................................3 2. EEESTI MULLAD...........................................................................................................................4 3. TAIMED PÕLLUL...........................................................................................................................5 3.1. Teraviljad..................................................................................................................................5 3.1.1. Nisu ..................................................................................................................................5 3.1.2.Oder....................................................................................................................................6 3.1.3. Rukis.................................................................................................................................7 3.1.4.Kaer.....................................................

Bioloogia

50

doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

Enamasti on kasutada passiivsete tööorganitega harimisriistad. Mulla kobestamine ja peenestamine saavutatakse siin mullaharimisriistade vedamisel mööda põldu. Nende tööorganid liiguvad mullas ainult riista edasiveo kiirusega. Seetõttu on mulla töötlemise ühtlikkus ja sügavus väga erinev. Ühtlasemalt töötlevad mulda aktiivsete tööorganitega harimisriistad - freesid ja nurgaäkked. Nende kasutamine sõltub aga muldade kivisusest. Kui teravili järgneb eelviljale, siis peab mullaharimine olema intensiivne, et vähendada eelvilja kahjulikku järelmõju. Sellistel juhtudel tuleks kasutata aktiivsete tööorganitega harimisriistu. Rühvelviljadele järgnevate teraviljade eel võib külvieelne mullaharimine olla vähem intensiivne. Kui põllul on rohkest juurumbrohtu, siis tuleks kasutada passiivsete tööorganitega harimisriistu. Sobivad S-piidega lausharimiskultivaatorid agregateerituna pii- või pulkäketega. Tihendusrullidega

Taimekasvatus

19

doc

Taimekasvatuseksam

kui ef temp summa on üle 5C 210C. Saartel on temp madalam seal hakkab õitsema hiljem. Talirukis hakkab loomist kui ef temp summa on >5C 250C. Võime teat määral ette ennustada küpsust ja koristamise aega. Ef temp summa on aastati olnud erinev. Suurim >5C 1400C , on ka olnud >5C 870C. On oluline ka ef t-de summa sügisperioodil( 1. Sept- veg per lõpuni). See on oluline taliteraviljad kasvuks,neile ei avalda mõju suveper temp-d.Taliteraviljade opt külviaeg on rukki puhul aug kolmas dekaad, nisu puhul sept esimesed 5 päeva. Alates 1 sept on suurim 380C(1934), keskm 250C, väikseim 130C(1973). Talvine soojusreziim-seda isel veg temp summaga, mis on suurim 1890C (1941/42), keskmine800C, väikseim 200C (1960/61 ja 1974/75). Soojuse jaotus on Eestis küllaltki erinev. Kõige külmemad piirk-d on Põhja-Eesti ja Kesk- Eestis. Kõige soojemad Lõuna-,Kagu-,Edela-Eesti, saared. Keskne koht on temp üle 5C ja sellest algab taimedel vegetatsioon

Taimekasvatus

18

doc

Taimekasvatuse eksam

Saartel on temp madalam seal hakkab õitsema hiljem. Talirukis hakkab loomist kui ef temp summa on >5C 250C. Võime teat määral ette ennustada küpsust ja koristamise aega. Ef temp summa on aastati olnud erinev. Suurim >5C 1400C , on ka olnud >5C 870C. On oluline ka ef t-de summa sügisperioodil( 1. Sept- veg per lõpuni). See on oluline taliteraviljad kasvuks,neile ei avalda mõju suveper temp-d.Taliteraviljade opt külviaeg on rukki puhul aug kolmas dekaad, nisu puhul sept esimesed 5 päeva. Alates 1 sept on suurim 380C(1934), keskm 250C, väikseim 130C(1973). Talvine soojusreziim-seda isel veg temp summaga, mis on suurim 1890C (1941/42), keskmine800C, väikseim 200C (1960/61 ja 1974/75).  Soojuse jaotus on Eestis küllaltki erinev. Kõige külmemad piirk-d on Põhja-Eesti ja Kesk-Eestis. Kõige soojemad Lõuna-,Kagu-,Edela-Eesti, saared. Keskne koht on temp üle 5C ja sellest algab taimedel vegetatsioon

Kategoriseerimata

20

doc

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks

- mitmesuguste tarbeesemete (matid, korvid, kübarad, ökomajad) valmistamiseks jne. 4. Millise toitaine sisalduse poolest on teraviljad inimesele olulised? Tuuma kattev aleuroonkiht ­ koosneb kiulistest kihtidest, mis sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid. Need kihid: - ergutavad seedeelundkonna motoorikat, - aitavad vältida kõhukinnisust. Teraviljadest proteiinirikkaim ­ nisu. Rukkil on valgusisaldus kõige madalam. Rasvasisaldus kõrgeim kaeral (kõige rohkem toorkiudu). Tärkliserikkaim ­ rukis. Tärklisevaeseim ­ kaer. Kõrge tuhasisaldus ­ kaer, oder Teravili inimesele tähtis valguallikas. Normaalseks lämmastikubilansiks päevas vaja 40 g nisujahuvalku. Inimese valguvajaduse saab täielikult katta leivaga. Eriti väärtuslik on kaera valk.

Toiduainete õpetus

18

docx

Agronoomia

rukkiluhtet,see muudab leiva kvaliteeti, Halveneb maitse jne.... Umbrohud võivad muuta saagi ka mürgiseks. Väike kogus muudab äiakaseemneid muudab jahu mürgiseks. Kultuurtaimed. Kultuurtaimed on järjekindlalt aias, põllul ja istandikes kasvatatavad taimed, mille omadused on ajajooksul ebateadlikult /teadlikult muutunud vastvatl kultuuristamise eesmärkidele. Põlvnemise järgi jaotatakse neid : 1. Primaadaarselt ehk otseselt võetud ja valitud looduslikud vormid ntx, nisu,oder, riis. 2. Sekundaarsed kultuurtaimed ,mis esialgu levisid umbrohtudega, hiljem kasvatati kultuurtaimedena (rukkis) 3. Kultuuriliselt kuuluvad kultuurtaimed väga erinevatesse perekondadesse, sugukondadesse. Loomasööda seisukohast on tähtsad. Kasutusviisi järgi jagatakse : · Toiduks kasutatavad · Söödaks kasutatavad · Tehniliste otstarvega kasutatavad. Kasvatatakse otra,nisu,kaera ja riisi. Mittekõrreline teravili on tatar

Agronoomia

Meedia

Kommentaarid (0)