Üleminekul opt hõredmst keskonnast tihedamasse valguse Üleminekul opt hõredmst keskonnast tihedamasse valguse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. Valguse murdumine on valguse levimis S. Muut. kahe kesk. Valguse murdumine on valguse levimis S. Muut. kahe kesk. piiril. Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi piiril. Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. lainete puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui Geom. Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste kaug...
Valguse murdumiseks nim- valguse levimise suuna muutumist üleminekul ühest optilisest keskkonnast teise. Suunamuutus sõltub keskkonna omavahelisest optilisest tihedusest mida rohkem tihedus üksteisest erineb seda rohkem levimissuund muutub Keskkonna tihedus sõltub valguse kiirus antud keskkonnas seda iseloom.. antud keskkonna abs murdumisnäitaja Kui valgus levib optilisest tihedusest .......................ristsirge poole. Kui valgus levib optiliselt hõredamasse k.k siis murdub valgus eemale Murdumisseadus. Langemis ja murd.n siinuste summa on võrdne antud k.k omavaheliste murd.näitajaga V võrdub c jagada n V on valguse kiirus keskkonnas c on valguse kiirus õhus (3*108 m/s n on abs murdumisnäitaja Sin alfa / sinus gamma võrdub n alfa on hõredamas k.k alfa langemis ja gamma murdumis
Lääts on läbipaistvast ainest keha mis koondab või hajutab valgust .Kasutatakse:prillis,fotokas,binokkel,mikroskoop.Läätsede pinnad on kerapindade osad.Läätsi liigitatakse:kumerlääts,nõguslääts.Läätsede optiline peatelg on läätse kerapindade keskpungte ühendav sirge .Optilise keskpunkti tähis O. Kumerlääts koondab valgust,nõguslääts hajutab valgust.Kumerläätse fookuseks F nim.punkti kus pärast kumerläätse läbimist valgusvikh koonub.Fookuse kaugus läätse optilisest keskpunktis sõltub:läätse kumerusest(mida kum.on lääts seda rohkem valgust ta koondab),sõltub läätse materjalist. Fookuskaugus f ühik on meeter O-F.Fookuskauguse määramine: Tuleb mõõta optilise keskpunkti(O)ja fookuse(F)vaheline kaugus. Optiline tugevus-nim.läätse fookuskauguse pöördväärtust,Tähistatakse D,ühik 1dioptrion(dptr).1Dioptrian on sellise läätse optiline tugevus mille Fookuskaugus on 1m.
Kui aga selline tähis puudub, siis võidakse ese sult ära võtta, sest pole lubatud. Sarnasustest võin välja tuua selle, et Janno Äniline ja Lauri Luhasalu on mõlemad TTÜ Telekommunikatsiooni eriala lõpetanud ja nad rääkisid, mida ning kuidas me peaksime rohkem õppima ehk jagasid oma kogemusi meiega. See annab väga hea ja kindlama tunde, et oleme valinud väga perspektiivse ning huvitava eriala. Teiseks loengute sarnasuseks võiks nimetada optilisest kaablist rääkimist, mida mainiti mitmes loengus ning professor Taklaja näitas meile optilisest kaablist joonist, kus oli ära toodud erinevad osad: südamik, kattekiht ja väliskiht. Minu lemmikuteks loenguteks/teemadeks oli raadiojaamade paiknemine ja raadiolainete levimine ning GSM-i areng. Tänu raadiojaamadest rääkimisest oli mul kergem. Insenerivõistlusest osa võtta, sest meile tuli just raadiolainetega seonduv ülesanne, mille pidime 24 tunni jooksul ära lahendama
valgus peegeldub tihedamasse keskkonda tagasi. · Valguse murdumine valguse levimissuuna murdumine · Lääts a) Kumerlääts koondab valgust ja on keskelt paksem. b) Nõguslääts hajutab valgust ja on keskelt õhem kui äärtest. · Läätse opt peatelg on läätse keskpunkti läbiv sirge · Fookus Punkt, kuhu koondub paralleelne valgusvihk pärast kumerläätses murdumist. · Fookuskaugus kaugust läätse optilisest keskpunktist fookuseni nimetatakse fookuskauguseks. · Läätse opt tugevus - on FS, mis on fookuskauguse pöördväärtus · Füüsikaline suurus Fs saab mõõta · Füüsikaline nähtus ÜL lahendamine A. Valguse levimise kiirus Õhk 300 000km/s Vesi 225 000km/s Klaas 200 000km/s Teemant 124 000km/s Kiirus kiirus=teepikkus/aeg=V=S/T B. Läätse optilise tugevuse arvutamine D=1/f
Läätse, mille paksus on teda piiravate sfääriliste pindade raadiusest tunduvalt väiksem nim. Õhukeseks läätseks. Läätsi, mis on keskelt paksemad, kui äärelt, nim. Kumerläätseks ja läätsi, mille ääred on paksemad, kui keskkoht nim. Nõgusläätsedeks. Läätse sfääriliste pindade keskpunkte 01 ja 02 läbivat sirget nim. Läätse optiliseks peateljeks. Läätsel on kaks peafookust, mis paiknevad teiselpool läätse. Fookuse kaugust läätses optilisest keskpunktist nim. Läätse fookuskauguseks. Kõik peafookust läbinud kiired on pärast läätse läbimist optilise peateljega paralleelsed. Kõik nõgusläätse optilise peateljega paralleelsed kiired kalduvad pärast läätse läbimist optilisest peateljest eemale. Sellepärast nim. Nõgusläätsi hajutavateks läätsedeks. Kuid läätse läbinud hajuvate kiirte pikendused lõikuvad teisel pool läätse ühes punktis F. Seda punkti nim. Hajutava läätse ebafookuseks
Levib valgusallikalt sirgjooneliselt. Tekib valguse peegeldumisel matt pinnalt. Vari on olemas. Vari puudub. Valgus omab kindlalt suunda. Puudub kindel suund. Päikese valgus selge ilmaga. Päikese valgus pilvise ilmaga. Suunatud ehk paralleelne valgus. Hajuv valgus. Valguse kiirus sõltub: keskkonna optilisest tihedusest. Aine Valguse kiirus Kui valgus levib optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt Õhk 300 000 km/s tihedamasse, siis murdumisnurk on väiksem kui langemis nurk. Vesi 225 000 km/s Valguse levimise suuna muutumist kahe keskkonna piirpinnale Klaas 200 000 km/s nimetatakse valguse murdumiseks. Teemant 124 000 km/s kui valgus langeb pinnaga risti, siis valgus ei murdu.
päikse kujutisega, kulus siiski veel palju aega, enne kui jõuti fotograafia avastamiseni. FOTOAPARAADI TÖÖPÕHIMÕTE. Ükskõik kui keeruline fotoaparaat ka poleks, kujutab ta endast valguskindlat karpi, mille esipinnale on paigutatud koondav lääts või läätsede grupp, mida nimetatakse objektiiviks. Mida lähemal asub pildistatav objekt, seda kaugemale objektiivi optilisest teljest moodustub terav kujutis ja nii peaksime liigutama filmitasapinda objektiivist kaugemale. Paljud fotograafia algusaastatel kasutatud kaamerad just niiviisi töötasidki. Tänapäeval lahendatakse probleem siiski mitte filmi, või digisensori tahapoole nihutamisega, vaid objektiivi nihutamisega pildistatava objekti poole seni, kuni filmitasapinnal saadakse terav kujutis. FOTOAPARAADI KATIK
peegeldumist parraleelsed. Peegelpinnaks nim pinda mille konarlused on väiksemad valguse laine pikkusest. 6.Langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga, kusjuures langev kiir, langemispunkti pinnale joonistatud pinnanormaal ja peegeldunud kiir asuvad ühes ja samas tasapinnas. 7.Tasapeeglis tekib kujutis peegli taga sama kaugel kus on ese peegli ees. 8.Valguse murdumiseks nim füüsikalist näthust, mis seisneb valgusenergia levimissuuna muutumises juhul, kui valgusenergia levib ühest optilisest keskkonnast teise. 9. Valguse murdumiseks nimetatakse laine levimissuuna muutust kahe keskkonna lahutuspiiril. 10.Absoluutne murdumisnäitaja on füüsikaline suurus, mis on võrdne langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhtega juhul, kui valgusenergia levib vaakumist antud keskkonda. 11. absoluutne murdumisnäitaja on seotud valguse levimiskiirusega antud keskonnas ja sõltub keskonna füüsikalistest omadustest milles valgus levib 12
Näiv kujutis tekib valguskiirte PIKENDUSTE lõikepunktis 8. Joonisel on toodud langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal. Milline nurk on langemisnurk? a. Alfa b. Beeta 9. Kas on õige väide: ''valguse murdumine kkde lahutuspiiril on tingitud valguse levimiskiiruste erinevustest'' a. Ei, sest valgus levib alati ühesuguse kiirusega 300 000km/s b. Jah, sest valguse kiirus erinevates kkdes on erinev 10. Kui valgus liigub optilisest tihedamaast kkst optiliselt hõredamasse (nt veest ühku), siis a. Murdumisnurk on suurem kui langemisnurk b. Murdumisnurk on väiksem kui langemisnurk 11. Milline valem seob valguse murdumise korral nurkasid ja kke murdumisnäitajaid? a. (1) b. (2) c. (3) 12. Vee absoluutne murdumisnäitaja on 1,33. Valguse kiirus vees on a. 300 000 / 1,33 km/s b. 1,33 x 300 000 km/s c. 1,33 / 300 000 km/s d. 300 000 km/s 13
digitaalseid pilte teeb kindlaks pildi mustrid ja jälgib, kas need on võrreldes eelmise pildiga muutunud. Laserhiir 2004. aastal tõi Logitech välja esimese laserhiire ja reklaamis seda kui täpseimat hiirt maailmas. Tööpõhimõte on kõlava nimetusega hiirel täpselt sama, mis optilisel suguvennal valgustatud aluspinda pildistatakse ning liikumine tuvastatakse piltide liikumisega. Erinevalt optilisest hiirest, millel aluspinda valgustab LED ehk lihtlabane abilamp, kasutatakse laserhiires pinna valgustamiseks laserkiirt. Laseri eelis seisneb selles, et see kiirgab kitsaid, koherentseid ja täpselt suunatud valguskimpe ning seda saab koondada väga väikeseks täpiks. Resolutsioon Hiire optilise tundlikkuse määrab ära kasutatav sensor, mis sarnaselt digitaalfotoaparaadiga suudab eristada kindla arvu piksleid
Fookuskaugus Optiline tugevus 6. Mis on läätse optiline peatelg? Läätse optilist keskpunkti läbiv Läätse keskpunkti ja fookuse mõtteline telg vaheline kaugus 7. Fookuskaugus on ... Kaugus läätse servast fookuseni Kaugus läätse optilisest keskpunktist fookuseni 8. Mis on fookus? ................................................................................................................................... ................................................................................................................................................. .......... 9. Mis on läätse optiline tugevus? ....................................
Pilet nr. 18 1 . Vaba punkt - Silm . 2 . Gravitatsioon . 3 . Ülesanne keha kiiruse kohta . 1 . Silm . Silm on nägemiselund. Enamike organismide silma ehitus on sarnane. Tähtsamad silma osad, mis omavad tähtsust optilisest seisukohast on silmalääts, klaaskeha, võrkkest & silmaläätse pingutav lihas. Silma langev valgus läbib esmalt sarvkesta, siis silmaläätse ja klaaskeha, murdub neis ning langeb seejärel võrkkestale. Võrkkesta moodustavad valgustundlikud nägemisrakud kolvikesed & kepikesed. Nendes on eriline aine, mis valguse toimel laguneb. Selle tulemusena tekib rakkude erutus, mis suundub nägemisnärvi kaudu peaajusse, kus tekib valgusetaju
Juba esimene murdumine lahutab valguse erinevateks komponentideks, teine murdumine suurendab seda lahknevust. Vikerkaart on võimalik näha, kui disperseerivaid vihmapiisku on palju ning kui Päikese, piisa ja vaatleja silma moodustatud nurk on ligikaudu 42 kraadi. murdumisseadus - langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus - Valguse murdumine: valguse suuna muutumine valguse levimisel ühest optilisest keskkonnast teise. peegeldumisseadus - langemisnurk on sama suur kui peegeldumisnurk - Peegeldumine: laine suunamuutus kahe keskkonna lahutuspinnal, kus laine kas osaliselt või täielikult naaseb lähtekeskkonda. kumerlääts keskelt paksem, äärtest õhem, koondav, fookus 00:0201:28 Nõguslääts keskelt õhem, äärtest paksem, hajutav, ebafookus, k alati negatiivne Õhukese läätse valem D = 1a+ 1k= 1f D = 1a- 1k= 1f
2) elektripaigaldise omanikule, teavitatud asutusele, elektritöö ettevõtjale, tehnilise kontrolli teostajale, personali sertifitseerimise asutusele, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritöö juhile; 3) ettevõtja registreerimisele ja riikliku järelevalve teostamisele. Eesti Vabariigi riigikogu vastu võetud seadus, 24.01.2007 https://www.riigiteataja.ee/akt/13328897 - Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded tehislikust optilisest kiirgusest mõjutatud töökeskkonnas, tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse mõõtmise kord - Määrusega sätestatakse tööandja kohustused tehislikust optilisest kiirgusest (edaspidi optiline kiirgus) tingitud terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks töökeskkonnas, optilise kiirguse piirnormid ja optilise kiirguse mõõtmise kord Eesti Vabariigi valitsuse määrus nr. 47, 08.04.2010 https://www.riigiteataja.ee/akt/13301754
37-ni). · Spektromeetril mõõtsin lainepikkusel 410 nm lahuste optilised tihedused, kasutades võrdluslahusena destilleeritud vett. Kuna kontrollproov annab teatava madala optilise tiheduse väärtuse, siis tuleb kõikide glükoosilahuste optilise tiheduse väärtusi korrigeerida, lahutades neist kontrollproovi optilise tiheduse väärtuse. Optilised tihedused: Optiline tihedus (ABS) Optilisest tihedusest maha lahutatud kontrollproovi värtus (ABS) Veega proov 0,057 Proov 1 0,183 0,126 Proov 2 0,188 0,131 4x lahjendus (0,25 mg/ml) 0,157 0,1 8x lahjendus (0,125 mg/ml) 0,103 0,046
kontsentratsioon, pH ja temperatuur) hoidsime konstantsetena. 1) Segasime kokku puhverlahuse, H2O ja pNPP ning inkubeerisime 2-3 minutit toatemperatuuril 2) Lisasime segule ensüümi ja inkubeerisime toatemperatuuril 15 minutit 3) Peatasime reaktsiooni 600 µl 0.1 M NaOH lisamisega 4) Määrasime optilise tiheduse 405 nm juures, arvutasin selle järgi produkti kontsentratsiooni ja reaktsiooni kiiruse (v). Selleks kasutasin korrigeeritud optilisi tihedusi (lahutasin optilisest tihedusest ilma ensüümita lahuse optilise tiheduse 0,05). Kasutasin valemit A=*C*l, kust avaldasin C=A/(*l). = 18400M-1cm-1, A on korrigeeritud optiline tihedus ja l=0,5 cm. Arvestades, et valgu kontsentratsioonile 1 mg/ml vastab lainepikkusel 280nm optiline tihedus 1 ja ensüümi alglahuse 89 kordse lahjenduse optiline tihedus lainepikkusel 280 nm on 0.059, arvutasin ensüümi eriaktiivsuse. Selleks arvutasin valgu ekstinktsioonikoefitsiendi: =A/(C*l) =1/(1mg/ml*0,5cm) =2ml/(mg*cm)
Sagedus ja lainepikkus on seotud valemiga lambdaf=c, kus c on valgusekiirus vaakumis. ülevaate saamiseks kõikvõimalikest elektromagnetlainetest paigutatakse nad sageduse või lainepikkuse järgi skaalale. Madalsageduslained (f=0....10(astmes4Hz)) on sisuliselt vahelduvvool, mida kantakse üle juhtmete abil. Raadiolained (f=10asmtes5 ... 10astmes 12Hz) on elektromagnetilise info edeastamise põhivahendiks. Optiline kiirgus (f=10astmes12.....10astmes17Hz) on peaosatäitjaks valgusnähtustel. Optilisest kiirgusest on nähtav ainult väike osa, selle kiirguse skaala keskel, millest ühele poole jävad infrapunased kiired ja teisele poole ultraviolettkiired. Röntkeni kiirgus (f=10astmes16...10astmes19Hz) omab tähtsat osa meditsiinis, tema võime tõttu tungida läbi inimkeha Gammakiirgust (f=10astmes19....10astmes23Hz) väljastavad radioaktiivse lagunemisel aatomite tuumal. Gammakiigrus tungib läbi peaaegu igast kehast. Koos sageduse suurenemisega, suureneb ka kiirguse energia
valgusaistingu tugevuse järgi. 33.Valgustugevus ja selle seadus. *Valgusvoog ruuminurga ühiku kohta.(I=/). 34.Valguse peegeldumine ja selle seadus. *Valguskiire tagasipöördumist peegelpinnalt nimetatakse valguse peegeldumiseks. Peegeldamise puhul kehtivad 2 seadust: a)Kiire langemis- ja peegeldumisnurk on alati võrdsed(=), b)Langev kiir pinnanormaal ja peegeldunud kiir on alati ühes tasapinnas. 35. Valguse murdumine ja selle seadus. *Valguskire siirdumist ühes optilisest läbipaistvast keskkonnast teisse optiliselt läbipaistvasse keskkonda nimetatakse valguse murdumiseks. Seadus: a)Langev kiir pinnanormaal ja murdunudkiir paiknevad ühes tasapinnas, b)langemisnurga suhe murdumisnurga siinusesse on kahe keskkona puhul jääv suurus. Suhtarvu nimetatakse teise keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks esimese suhtes. 36.Täielik sisepeegeldumine. *Sead esineb looduses : a)õhumullikesed vees või klaasis, b)kastepiisad, c)briljandi mäng, d)miraazidena. 37
Mida väiksem on valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedamaks loetakse keskkonda. Valguse levimise suuna muutumist kahe keskkonna piirpinnal nimetatakse valguse murdumiseks. Valguse murdumise iseloomustamiseks kasutatakse lisaks langeva kiire ja langemisnurga mõistetele murdunud kiire ja murdumisnurga mõisteid. Murdumisnurgaks nimetatakse nurka murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Murdumisnurka tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega gamma. Valguse levimisel optilisest tihedamast keskkonnast hõredamasse murdub valguskiir pinna ristsirgest eemale ja vastupidi. Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Valguse täielikuks peegeldumiseks nimetatakse peegeldumist kahe läbipaistva keskkonna piirpinnalt, kui sellega ei kaasne murdumist. Täielik peegeldumine esineb valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast hõredama keskkonna piirpinnale.Teatud langemisnurgast alates kaob murdunud valguskiir ja valgus peegeldub täielikult tagasi
Tee joonis ja märgi joonisele langemis ja peegeldumis nurk. Mis on langemis- ja peegeldumis nurk? (lk 10-11) VASTUS: Peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Langemisnurk [alfa] nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurk [beeta] nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. 3. KÜSIMUS: Sõnasta valguse murdumise seadus ning märgi joonisele langemis- ja murdumisnurk. Mis on langemis- ja murdumisnurk? (lk 28-29) VASTUS: Valguse levimisel optilisest hõredamast keskonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirge poole (ja vastupidi). Langemisnurk [alfa] - nurk langenud kiire ja pinna ristsirge vahel. Murdumisnurk [gamma] - nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. 4. KÜSIMUS: Mis on lääts? Mis on fookus ja fookuskaugus? (lk 34-35) VASTUS: Lääts läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Fookus (F) punkt, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise
Ee-Elektrivälja energia (ühik 1J) Em-Magnetvälja energia (ühik 1J) lambda -lainepikkus (1m) f-sagedus (ühik Hz Hertz) T-periood (ühik 1 sek) Ekv-Kvandienergia?? h-6,63*10asmtel -34 J*s na-absoluutne murdumisnäitaja ns-suhteline murdumisnäitaja n1-murdumisnäitaja sealt kust tuleb n2-murdumisnäitaja sinna kuhu läheb c-valguse kiirus vaakumis v-valguse kiirus aines sin alfa-langemisnurk sin gamma-väljumisnurk f-fookuskaugus D-dioptria,optiline tugevus k-kujutise kaugus optilisest keskpunktist a-eseme kaugus läätsest A U q I t F k K r l B E d v Ei C L ak m Ee Em lambda f T na ns n1 n2 c v sin alfa sin gamma f D k a
või nõgus. Kui lääts on mõlemalt sama nõgus/kumer, siis on tegu kaksiknõgusa või kaksikkumera läätsega. Kui aga üks pool on vastavalt nõgus või kumer ja teine pool aga lame, siis on tegu vastavalt plano-kumera või plano-nõgusa läätsega. Kui aga lääts on ühelt poolt kumer ja teisel poolt nõgus, siis nimetatakse läätse kumer-nõgusaks. (Lisad: Pilt 1) 2. Liht- ja liitlääts Lihtlääts tähendab üksikut läätse ehk koosneb ühest optilisest elemendist. Seda terminit aga ei kasutata eriti palju, kuid et eristada teda kuidagi liitläätsest ning mitte kasutada lihtsalt sõna lääts, siis ongi üksiku läätse puhul kasutusele võetud termin lihtlääts. Liitlääts tähendab, et ühel optilisel teljel asub mitu lihtläätse. Liitlääts võimaldab paremini parandada võimalikke optilisi moonutusi kujutisest, kui seda suudaks näiteks lihtlääts. 3. Optilise läätse valmistamine
järgi. Mida suurem on formaat, seda suuremale materjalile pilt tuleb, ja on kõige kvaliteetsem. Keskformaati kasutatakse reklaamfotode, arhitektuurifotode jms. tegemiseks. Väikses formaat on kasutusel amatööridel ja ajakirjandusfotode tegemiseks. Minikaamerad sobivad kõige rohkem erahobiks. Katik võimaldab säritada valgustundlikku materjali. Keskkatik on katik, mille valgussulgurid avavad objektiivi valgusava keskmest (objektiivi optilisest teljest) ääre suunas ja sulevad selle vastupidises suunas. Pilukatik on katik, mis laseb säritamisel valguse valgustundlikule fotomaterjalile kas kahe valgussulguri vahele jääva pilu vahelt või ühes sulguris oleva ava kaudu. Mehhaanilise teravustamine toimub diafragma ja särituseaja kaudu. Diafragma ülesanne on piirata valguse kogust, mis läbib objektiivi. Mida väiksem on ava, seda rohkem on pilt teravam. Mida väiksem on säritusaeg, seda teravam on pilt.
pildiga muutunud. Sel viisil tuvastab DSP, kui kaugele ja millises suunas on hiir kahe pildi vahel liikunud, ja edastab vastavad koordinaadid arvutile. 2.2.1.Laserhiir 2004. aastal tõi Logitech välja esimese laserhiire ja reklaamis seda kui täpseimat hiirt maailmas. Tööpõhimõte on kõlava nimetusega hiirel täpselt sama, mis optilisel suguvennal valgustatud aluspinda pildistatakse ning liikumine tuvastatakse piltide liikumisega. Erinevalt optilisest hiirest, millel aluspinda valgustab LED ehk lihtlabane abilamp, kasutatakse laserhiires pinna valgustamiseks laserkiirt. Laseri eelis seisneb selles, et see kiirgab kitsaid, koherentseid ja täpselt suunatud valguskimpe ning seda saab koondada väga väikeseks täpiks. Laseris võimendatakse vaid pikisuunas levivaid (peegelduvaid) valguslaineid, mis kõrvaldab laserist väljuvast valgusest ristsuunas levivad valguslained (footonid)
ülimalt oluline.[6] Seoses suurenenud arvutitöö mahuga on suurenenud vajadus nn arvutiprillide järele. Arvutiprillid on prillid, millel on vastavalt inimese vajadusele korrigeeriv klaas. Klaas võib olla kas siis pluss- või miinuskorrektsiooniga. Silmaarst või optometrist määrab sellise korrektsiooni arvuti kaugusest lähtuvalt. Vaadates nende prillidega lugemiskaugusele, on reeglina tähed udused ja ka kaugele nendega ei näe. Selline olukord on tingitud silma erinevast optilisest seisundist.[6] Vajaduse arvutiprillide järele tunneb inimene ise ära. Kui arvutiga töötades on tähed udused või silmad väsivad väga kiiresti, peaks kindlasti pöörduma spetsialisti poole, kes teeb kindlaks arvutiprillide vajaduse. Niisama igaks juhuks ei ole siiski mõtet arvutiprille kasutada. Kui prillid on määratud, saab lasta klaasidele panna ka katteid või filtreid, mis peaks silma veelgi kaitsma. Selle kohta oskavad optikud prillipoes kindlasti häid soovitusi jagada.[6]
Valguse kiirus sõltub ainest, milles ta levib. Nähtava valguse lainepikkus on 40-700nm. Valguse refraktsioon valguse kiire murdumine kui see läheb mingisse teisse keskkonda. Valguse dispersioon valguse lahutamine spektriks kasutades optilisi prismasid. 9. Fotoobjektiivid, nende ehitus ja klassifitseerimine Objektiiv annab esemest ümberpööratud kujutise. Peamised elemendid: raam, läätsed ja diafragma. Objektiivi läätsed on valmistatud spetsiaalse koostisega optilisest klaasist. Läätsesid on objektiivis 3 kuni 10. Vaatenurga järgi võib läätsed jagada kolmeks: · normaalobjektiivid (vaatenurk kuni 75o) · lainurkobjektiivid (vaatenurk 75o-100o) kasutatakse aerofotode tootmiseks · ülilainurkobjektiivid (vaatenurk üle 100o) Diafragma seade, mis piirab optilist süsteemi läbivat valgusvoogu. Jaotus: · aperatuurdiafragma piirab kujutist tekitavat valgusvoogu · pinddiafragma piirab kujutise mõõtmeid, pinda 10
Kasutatakse kriitilise nurga printsiibi (krit nurk nurk, millest alates toimub täielik sisepeegeldus). Esimene prisma pind on vedelikuga kokkupluutekohalt matistatud. Matistatud pind tekitab intensiivse sisepeegelduse, millest tuleneb okulaari vaateväljas tume ala, vedelikukihi läbinud refrakteerunud kiired tekitavad vaateväljas heleda ala. Hele ja tume ala on eraldatud terava eraldusjoonega. Mida suurem on vedeliku murdumisnäitaja, seda rohkem kallutatakse valguskiiri optilisest teljest kõrvale ja seda laiem on tume ala. Kuna murdumisnurk sõltub lainepikkusest, siis määramine toimub mingil kindlal lainepikkusel. Murdumisnäitaja sõltub ka oluliselt temperatuurist. Kõik mõõtmistulemused on antud 20oC juures. Vajadusel saab arvutada ka paranduskoeffitsent. x=(n-n20)/(20-t). kus x paranduskoeff n refraktomeeri näit n20 murdumisnäitaja 20C t uuritava lahuse t-tuur
praktilisemaid fookuskauguse määramise meetodeid. 1. Õhukese koondava läätse fookuskauguse määramine läätse valemi põhjal Õhukese koondava läätse korral (joon. 1) on eseme kaugus a, kujutise kaugus k ja fookuskaugus f seotud valemiga 1 1 1 + = (1) a k f Mõõtes optilisel pingil eseme ja kujutise kaugused läätse optilisest keskpunktist, saab fookuskauguse arvutada ak f= . (2) a +k 2. Õhukese koondava läätse fookuskauguse määramine Besseli meetodil Mõnevõrra täpsemaks fookuskauguse määramise viisiks on nn. Besseli meetod. Besseli meetod põhineb asjaolul, et läätse valemis (1) on eseme ja kujutise kaugused a ja k vahetatavad, ilma et
takistuse Sademete mõõtmine: Sademete hulk – veekihi paksus (mm), mis tekiks sademetest rõhtsale pinnale Saju intensiivsus – sademete hulk ajaühikus Optika: Valguse murdumine: Refraktsioon toimub valguse levimise kiiruse muutuse tõttu Refraktsiooni ei toimu, kui valgus langeb pinnale risti Murdumisnäitaja: N = c/v Murdumisnäitaja iseloomustab aine optilist tihedust Kiiruse muutus sõltub optilisest tihedusest, mida optilisemalt tihedam keskkond, seda aeglasemalt levib valgus Murdumise suund: Liikudes optilisemalt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub kiir pinna normaali suunas Liikudes optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda murdub kiir pinna normaalist eemale Refraktsioon atmosfääris: Valguskiire teekonna kõverdumine atmosfääris õhu tiheduse muutumise tõttu kõrgusega
kontsentrilist sfäärilist pinda. Neil juhtudel võib valemi (5.9) asemel kasutada valemit (5.13 ) W Kui =A, siis lihtsustub valem nagu valemid (5.10) ja (5.11). 30. Häguse keskkonna mõiste. Kiirenõrgenemise tegur. Bougueri seadus Poolläbipaistva keskkonna mustsusaste oleneb kihi optilisest tihedusest vastavalt Bougueri seadusele (6.1) kus k ja k on monokromaatilise ja integraalse kiire nõrgenemise tegurid. Nende konstantsuse (lainepikkusest sõltumatuse) korral saab valem (6.1) integreerimisel lihtsa eksponetsiaalvormi, mis väljendab gaasikihti paksusega l läbivat suhtelise kiirguse hulka. Seega integraalsele kiirgusele (6.2)
Mida suurem on formaat, seda suuremale materjalile pilt tuleb, ja on kõige kvaliteetsem. Keskformaati kasutatakse reklaamfotode, arhitektuurifotode jms. tegemiseks. Väikses formaat on kasutusel amatööridel ja ajakirjandusfotode tegemiseks. Minikaamerad sobivad kõige rohkem erahobiks. Katik võimaldab säritada valgustundlikku materjali. Keskkatik on katik, mille valgussulgurid avavad objektiivi valgusava keskmest (objektiivi optilisest teljest) ääre suunas ja sulevad selle vastupidises suunas. Pilukatik on katik, mis laseb säritamisel valguse valgustundlikule fotomaterjalile kas kahe valgussulguri vahele jääva pilu vahelt või ühes sulguris oleva ava kaudu. Mehhaanilise teravustamine toimub diafragma ja särituseaja kaudu. Diafragma ülesanne on piirata valguse kogust, mis läbib objektiivi. Mida väiksem on ava, seda rohkem on pilt teravam. Mida väiksem on säritusaeg, seda teravam on pilt.
Kreeka templite põhiplaane. Poseidoni tempel Paestumis, Lõuna- Itaalias. u. 450 e.m.a. Dooria order. Varase dooria stiili näide. Näide optilisest Iktinos ja Kallikrates. parandusest. Et pikad Pathenon - jumalanna astmeservad näiks Dooria ja joonia orderi Athena tempel kaugemalt ideaalselt sambakapiteelide Akropolil. 447-438 sirgetena, tuli nad võrdlus. e.m.a. tegelikult ehitada kergelt ülespoole
aga värvivalik on alati kaunis. Henry Moore oli skulptor, kes toetus arhailisele kunstile, sai hulgaliselt suurte kujude tellimusi; poolabstraktne, mõjutas paljude loomingut. Richard Hamilton maalib naivistlikke pilte, millele lisab kommertstrükistelt väljalõikeid ja banaalseid fotosid, on inglise popkunsti rajajaid. Op-kunst, kineetiline kunst, minimalism Kineetiline kunst on liikuvana näiv kunst ja op-kunst on lühend optilisest illusioonist kunstis. Esindaja Victor Vasarely nimetas oma kunsti kinetismiks, mida loetakse op-kunsti osaks. Arenesid erinevad suunad op-kunstis, kus kõik liikumised tegelikult olid optilised (põhinedes nägemistajul), mitte tegelikud nagu kinetismis, kus objekt või vaataja olid liikumises. Victor Vasarely mõjutab pilku perspektiivi, nõgusa ja kumera pinna efektiga, mis tegelikkuses on tasapind. Virvendusi loob Bridget Riley. Kineetilise kunsti puhul toimub elementide tegelik
ruumipiirkondades, kus väljad on juba olemas. Vaakumis levib kiirjuseda ca 3*108m/s.EM lained peegelduvad metallpindadelt, sest elektriväli ei suuda tungida elektrit juhtivsse kehadesse. Emlained difrageeruvad ja interfeeruvad. Em laine levimiskiirues oleneb keskkonnas. v=λf EM-kiirguse liigitus: omadused olevad lainepikusest ehk lainete sagedusest. Nähtav valgus- lainepikkuste vahemikus umbes 400-700nm. lainepikkust vähameil 400-700nm. Nt maod infra, mesilased ultra. Optilisest kiirjust tekitavad peamiselt aatomite väliskihtide elektronid.Madalsageduslained(f=0-104Hz, λ=104 m) Vahelduvvoolu ekeltrivõngetest leviv EM-laine. Vaakumis või dielektrikus on vastava elektromagnetvälja energia ja seega ka laine intensiivus tühiselt väikesed. Raadiolained(f=105-1012Hz, λ=104-10-4 m) ekektromagnetilise infoedastuse põhivaheniks. Vahemaad saatja ja vastuvõtja vahel võivad olla väga suured.
Teiste aberratsioonide puudumisel on pilt küll terav, kuid ei ole esemega sarnane * padija tünndistorsioon. 11. Mis on isotroopne materjal? Isotroopsel materjalil on kõigis punktides suunast sõltumatud omadused 12. Mis on kooma optikas? Kooma - Kujutisest lähtuvad äärmised kiired tekitavad erineva suurendusega kujutise. Punkti kujutis on asümmeetriline kooniline laiguke, milles suurus on võrdeline punkti kaugusega optilisest teljest. 13. Mis on lahutuse difraktsioonibarjäär? 14. Mis on luup? LUUP e. SUURENDUSKLAAS. Selle kujutis on küll suurendatud, kuid ainult näiv, st seda ei saa ekraanile püüda ega fotografeerida. 15. Mis on läätse fokaaltasand? Fokaaltasapind Tasandeid, mis läbivad fookusi ja on risti optilise peateljega nimetatakse fokaaltasanditeks. 16. Mis on mikroskoobi lahutusvõime? Vastatud küs. Nr 8 17. Mis on näiv kujutis?
6. Millise optika haru korral pole oluline valguse levimisviis, vaid ainult levimissuund? geomeetrilise optika 7. Tasapeeglis tekkiv kujutis on näiv kujutis 8. Joonisel on toodud langev kiir, pegeldunud kiir ja pinnanormaal. Milline nurk on langemisnurk? alfa 9. Kas on õige väide: “valguse murdumine kekkondade lahutuspiiril on tingitud valguse levimiskiiruse erinevusest” jah, sest valguse kiirus erinevast keskkonnast on erinev 10. Kui valgus liigub optilisest tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse , siismurdumisnurk on suurem, kui langemisnurk 11. Milline valem seob valguse murdumise korral nurkasid ja keskkondade murdumisnäitajais? sinalfa jagatud sin gamma 12. Vee absoluutne murdumisnäitaja o 1, 33. valguse kiirus vees on ? 13. Kuidas nimetatakse nähtust, et keskkonna murdumisnäitaja sõltub valguse sagedusest? 14. Kuidas nimetatakse valguskvandisks? 15. Kuidas nim
või ümarehitis, millel kasvasid vääntaimed. Pergola võib olla ka võlvikujulise sõrestikuga kaetud ruum (pr. berceau 'häll', ingl. arbour). peristüül (kr. peristylon > stylos sammas) katusega, sammaskäikudest ümbritsetud õu vanas Roomas ja vanas Kreekas, kuhu avanesid maja üksikud toad. perspektiiv ruumivaade, ruumilise eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib mulje ruumilisusest. Teisisõnu, visuaalne esitlus optilisest nähtusest, mis põhjustab paralleelsete tasapindade ilmnemise ühte punkti koondununa ja väiksemaks muutununa, kui nende kaugus vaatajast suureneb. Brunelleschi't, samuti Albertit on sageli tunnustatud esimeste süstemaatiliste reeglite edasiarendamise eest - kui nad lõid ja arendasid edasi tsentraalperspektiivi, lõpliku kompleksi paljudest viimastest arengusuundadest, milles kõik horisontaalsed jooned koonduvad lõpuks ühte punkti. petit parc (pr
nägemisnärvi, mis väljub silmast pimetähni kaudu, foveast nina poolt, 6. väljub silmakoopast 7. ning suundub aju poole läbi nägemis- ehk optilise ristmiku. Opt.kiasm on ala, kus pooled opt.närvi kiud ristuvad vastaspoolele. Valguskiirte murdumise tõttu läätses avastame pimetähni fiksatsioonipunktist lateraalsemal (vasakul silmal fiksatsioonipunktist vasemal ja paremal silmal sellest paremal) pool. 8. Optilisest ristmikust läbivad need kiud lateraalse põlvikkeha, mis on üks taalamuse tuumadest. 9. Edasi liigub signaal aju tagumistesse osadesse, ajukoorde, mida nimetatakse esmaseks nägemiskorteksiks. Kolvikesed (circa 6mln, asukoht fovea ja reetina keskel), keskendunud värvi ja teravuse tajule Kepikesed (125 mln, asukoht reetina välisserval). Ülesandeks nägemise tagaminekehvades tingimustes ja liikumise tuvastamine. Kepikeste valgustundlikkus realiseerub fotopigmentide
2) Palgata ettevõttesse lisatööjõudu 3) Läbida raske kliendiga suhtlemise koolitusi Page 23 of 25 Remo Jõeorg Riskianalüüs 2014 Riskianalüüsi koostamisel kasutati järgmisi õigusakte: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ja sellega seotud määrused Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded tehislikust optilisest kiirgusest mõjutatud töökeskkonnas, tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kiirguse mõõtmise kord Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja
Geomeetriline optika 7. Tasapeeglis tekkiv kujutis on näiv kujutis 8. Joonisel on toodud langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal. Milline nurk on langemisnurk? Kiire ja vertikaaltelje vaheline nurk. 9. Kas on õige väide "Valguse murdumine keskkondade lahutuspiiril on tingitud valguse levimiskiiruste erinevusest"? Jah, sest valguse kiirus erinevates keskkondades on erinev. 10. Kui valgus liigub optilisest tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse (näiteks veest õhku), siis murdumisnurk on suurem kui langemisnurk. 11. Milline valem seob valguse murdumise korral nurkasid ja keskkondade murdumisnäitajaid? a. Sin /sin = n2/n1 (langemisnurk/murdumisnurk=teise keskkonna murdumisnäitaja/esimene keskkonna murdumisnäitaja) 12. Vea absoluutne murudmisnäitaja on 1,33. Valguse kiirus vees on 300000/1,33 km/s 13
optilisele keskpunktile, mis paikneb 5/8 ülevamalpool lehe alumisest servast. Kaks peamist tasakaalustamisviisi on vormitasakaal ja vormiväline tasakaal. Vormitasakaalu puhul on tegemist täiusliku vormielementide sümmeetriaga oprilise keskpunkti ümber. See loob väärika, stabiilse, konservatiivse mulje. Vormivälise tasakaalu puhul saavutatakse tasakaal erineva suurusega, värviga ja intensiivsusega elementide tasakaalustamisel. Väiksema optilise kaaluga elemendid pannakse optilisest keskpunktist kaugemale ja suurema kaaluga lähemale. Nii on võimalik luua huvitavamaid, ootamatumaid ja kujutlusvõimet ergutavamaid reklaamteateid. Liikumine on kujundusprintsiip, mille alusel vaataja või lugeja tajusid suunatakse ühelt elemendilt teisele. Reklaamteates kujutatud inimeste või loomade pilgusuund suunab ka lugeja või vaataja pilku. Tajumisel iseloomustab inimest tendents minna tumedalt objektilt vi pinnalt heledale, värviliselt värvitule.
neelava keskkonna omadustest. Neeldumisteguri k väärtused sõltuvad pealelangeva valguse lainepikkusest ja temperatuurist. Seadus kõlbab ka kolloidlahustes madala dispergeeritud faasi kontsentratsiooni korral. Kõrvalekalded Lambert-Beeri seadusest tekivad jämedispergeeritud süsteemides ja kontsentreeritud lahustes. Samuti ei sobi see võrrand metallide soolide puhul. Ultramikroskoop võimaldab näha kolloidosakesi ja nende liikumist. Ultramikroskoop erineb tavalisest optilisest mikroskoobist vaid uuritava süsteemi valgustamise põhimõttelt. Elektronmikroskoopias kasutatakse valguse asemel elektronkiirte kimpu. Dispergeeritud süsteemide molekulaar-kineetilised omadused Kolloidlahuste osmootne rõhk on väikesem kui osmootne rõhk tõelistes lahustes, kuna kolloidosakese osakese mass on märgatavalt suurem tavalisest molekulist ja kolloidosakese osakese kontsentratsioon on märgatavalt väikesem tavaliste molekulide kontsentratsioonist
parima nägemise kaugus (selliselt kauguselt vaadataks objekti ilma luubita). Kui luup asub esemele lähemal kui fookuskaugus, on suurendus väiksem. Luupide abil saadavad suurendused küündivad kuni 25-ni. Enamasti suurendus 10x. Maksimaalse suurusega vaatevälja saavutamiseks tuleb silm asetada võimalikult luubi lähedale. Mikroskoop- võimaldab näha väikesest objektist (objektidest), mida enamasti inimsilmaga pole võimalik näha, suurendatud kujutist. Koosneb kahest optilisest süsteemist- objektiivist ja okulaarist, mille omavaheline kaugus on märksa suurem, kui fookuskaugus. Suurendus keskmiselt 1000x. Teleskoop- võimaldab vaadelda kaugel asuvaid esemeid. See koosneb objektiivist ja okulaarist, mis asetsevad nii, et objektiivi tagumine fookus F1 ühtib okulaari esimese fookusega F2. Teravustamisel võib objektiivi ja okulaari kaugus veidikene muutuda. Objektiiviga saadud kauge eseme kujutis asetseb praktiliselt objektiivi tagumises fokaaltasandis.
kasutamise pohiprobleem on paikese energia saamise piiratus ja planeerimatus, paikese energia kasutamine eriaegselt soojussalvestite abil. Kusjuures reeglina paikesekute ei taga kogu eneriat, mida vajatakse ja selleks peab olema alternatiiv kutte energia allikas. Tavaliselt uhendatakse paikesekutte mingi teise kutte susteemiga. Optiline kate 3-5mm kaas. Kollektori kaas kannatab peal kaimist, klaas on karastatud. Pealmine ohuvahe eemaldab kollektori pohi elementi eraldab adsorberi optilisest kattest. Optimaalne vahe on 8-10mm. Elektrikuttes muudetakse elektrienergia elekterkutte kehades seejuures elektritakistite erituupide ja elektrisoojendite eri tuupide ja elektri soojendite eri lahenduste abil on voimalik saatda erinevaid elektri soojendeid. Elektrikutte seadmed ja eriti just otsesed elektrikutteseadmed on suhteliselt odavad vorreldes kutustel tootavate seadmetega. voib soojendada kaablite abil, paigaldada porandatesse voi spetsiaalsete soojuskiledena seintesse voi lakke.
· Hüdrolüüs peptiidsideme lagunemine ja vabade AH teke. See toimub kas tugevalt keemiliste mõjutustega või ensümaatiliselt (spetsiaalsete proteolüütiliste ensüümide toimel). 8. Püsivus valgulahus ei koaguleeru seismisel (ei sadene täielikult), kuna kolloidolekut stabiliseerivad valguosakese laengud ja hüdraatkiht. 9. Optiline aktiivsus ja adsorptsioonivõime valkude lahuste optiline aktiivsus tuleneb neis olevate AH-jääkide optilisest aktiivsusest ja valgu konformatsioonist. Valgud võivad adsorbeerida mitmesuguseid aineid ja ioone. See muudab need ained lahustuvateks või blokeerib nende toimet/toksilisust. 10. Makromolekulaarsus 9. Valkude klassifikatsiooni printsiibid, tähtsamad esindajad. (Lk64) Päritolu järgi: Loomsed, taimsed, bakteriaalsed, viiruste valgud Paiknemise järgi: membraan-, tsütoplasma-, mitokondri-, ribosoomi-, lüsosoomi jne valkudest. Füsiko-keemiline klassifikatsioon: 1. Polaarsed; 2
Valguse murdumisseadused on analoogilised lainete murdumisseadustega. (vaata eestpoolt) Murdumisnäitajat nim. absoluutseks, kui ta on leitud valguse üleminekul vaakumist mistahes keskkonda ehk vaakumi suhtes : sin / sin = n - langemisnurk vaakumis ehk langeva kiire ja langemispunktist tômmatud ristsirge vaheline nurk - murdumisnurk antud keskkonnas ehk sama ristsirge ja murdunud kiire vaheline nurk. Kui valgus läheb üle tihedamast optilisest keskkonnast hôredamasse vôib langemisnurk osutuda nii suureks, et murdunud kiir libiseb mööda kahe keskkonna lahutuspinda ehk = 90o. Langemisnurga suurenemisel hakkab valgus samasse keskkonda tagasi peegelduma. Sellist nähtust nimetataksegi täielikuks sisepeegelduseks. Langemisnurka, mis vastab 90o-sele kiire murdumisnurgale nim. täieliku peegelduse piirinurgaks. Igal 2 optilisel keskkonnal on sellel oma väärtus. 1
läbitavus, ning jõudis järeldusele, et faasikiirus ja energia leviku suund on sellises aines vastupidised. Sellest tulenevalt saaks sellist ainet, millele Veselago omistas termini ,,vasakukäeline materjal", nimetada ,,negatiivse murdumisnäitajaga aineks". Tollal jäid tema tulemused suurema vastukajata, kuna sellised materjale ei eksisteerinud. Vasakukäeliste materjalide ehk metamaterjalide valmistamine optilisest pikema lainepikkusega elektromagnetkiirguse jaoks on saanud võimalikuks alles viimasel paarikümnel aastal. Tasapisi nihkuvad struktuuride mõõtmed väiksemaks ja lainepikkused lähemale optilisele piirkonnale. Selle tõttu on huvi teema vastu viimaste aastatega pidevalt suurenenud. Metamaterjale defineeritakse raamatutes ja artiklites erinevalt. Kreeka keeles omab sõna ,,meta" tähendust ,,üle". Erinevad autorid on üksmeelel, et metamaterjalide näol on tegemist materjalidega,
aga värvivalik on alati kaunis. Henry Moore oli skulptor, kes toetus arhailisele kunstile, sai hulgaliselt suurte kujude tellimusi; poolabstraktne, mõjutas paljude loomingut. Richard Hamilton maalib naivistlikke pilte, millele lisab kommertstrükistelt väljalõikeid ja banaalseid fotosid, on inglise popkunsti rajajaid. Op-kunst, kineetiline kunst, minimalism Kineetiline kunst on liikuvana näiv kunst ja op-kunst on lühend optilisest illusioonist kunstis. Esindaja Victor Vasarely nimetas oma kunsti kinetismiks, mida loetakse op-kunsti osaks. Arenesid erinevad suunad op-kunstis, kus kõik liikumised tegelikult olid optilised (põhinedes nägemistajul), mitte tegelikud nagu kinetismis, kus objekt või vaataja olid liikumises. Victor Vasarely mõjutab pilku perspektiivi, nõgusa ja kumera pinna efektiga, mis tegelikkuses on tasapind. Virvendusi loob Bridget Riley. Kineetilise kunsti puhul toimub elementide tegelik
väike suhteline ava jms). Reaalsete süsteemide korral pole meil enamik nendest täidetud. Seetõttu annab geomeetriline optika vaid lähtevõrrandid, mida tuleb "parandada" nn. optiliste vigade ehk aberratsioonide arvel. Iga kõrvalekallet ideaalsest süsteemist kajastab omaette aberratsioon: · kromaatiline aberratsioon on fookusekauguse sõltuvus lainepikkusest; · sfääriline aberratsioon on fookusekauguse sõltuvus kiire kaugusest optilisest teljest (sfäärilise läätse või peegli korral); 99 Kromaatiline aberratsioon: kuna punaste kiirte jaoks on klaasi murdumisnäitaja väiksem, asub nende koondumispunkt (fookus) läätsest kaugemal kui sinistel kiirtel. · astigmatism on kujutise moondumine juhul, kui kiired pole paralleelsed optilise peateljega; jne
annaabi.ee 
