Elektromagnetlained (8)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Elektri- ja magnetväli

kondensaator pidurdab voolu.Kui vool peatub , on kondensaator absoluutväärtuselt suurim,kuid vastupidise märgiga laengu ja pingega.Pooli magnetväli on muundunud kondensaatori elektrivälja energiaks.Vool poolis on suurima väärtusega alles siis ,kui kondensaator on täielikult tühjenenud ja elektrivälja energia pooli magnetväljale üle läinud. Päripäeva kulgevas voolus liigu posit. laeng inertsiga kondensaatori plaadile.Laaduv kondensaator pidurdab voolu. Elektromagnetväli ja elektromagnetlained . Laaduva plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukandjad teisel plaadil liikuma, seda nim.nihkevooluks. Laengukandjate liikumise kaasneb magnetväli. Faraday katsetulemustele vastas jaatavalt soti füüsik. J.C.Maxwell. Faraday näitas,et magnetvälja muutumisel tekib pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust. Maxwell oletas, et ka magnetväli võib tekkida elektrivälja muutumise tagajärjel sõltumatult muutuva elektrivälja päritolust. See

Füüsika

3

doc

Elektromagnetväli

8. Mida nimetatakse nihkevooluks? Lk. 71. Nihkevool on nähtus, kus laaduva plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukandjad teisel plaadil liikuma. 9. Millest sõltub elektromagnetlainete toime? Lk. 75 Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest ja lainepikkusest. 10. -Missugune on kiirus ja energia pendli tasakaaluasendis? 11. -Mis on elektromagnetväli? Lk. 71Elektromagnetväli on elektri ­ja magnetjõude vahendav ühtne väli. 12. -Mis on elektromagnetlaine? Lk. 72 Elektromagnetlaine on elektri- või magnetvälja muutuse levik ruumis. Ta on ristlaine 13. Mis on lainepikkus? Tähis. Valem. Lk.75 Lainepikkus on naaber-laineharjade vahekaugus. Tähis lambda . 14. -Mis oli Maxwelli jaoks magnetväli? Lk Elektrivälja muutus. 15. Kuidas tekib elektri-või magnetvälja muutus ruumis? Kuidas see levib? Elektrivälja muutumine ühes punktis, mis põhjustab muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja

Füüsika

19

doc

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm ­ interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm ­ tuumaosakeste vahel; nõrk vm ­ tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i seadus Kaks paigalolevat pun

Füüsika ii

5

docx

Elektromagnetvõnkumised, -lained

K<1, siis trafo tõstab pinget (sekundaarmähisel rohkem keerde) Tõstes pinget 5x, väheneb voolutugevus samuti 5x. Põhjendus: primaarmähises ja sekundaarmähises voolutugevus ei muutu. P = UI I1I2 = U1U2 Trafosid kasutatakse elektrivoolu edasikandmisel, kuna eralduv soojushulk väheneb. Q = I2Rt Trafo kasutegur Vahelduvvoolu muundamine toimub väikeste kadudega. Voolu võimsus väheneb . P1 ~ P2 I1U1 ~ I2U2 - eeta 3. Elektromagnetlained Seoses ajas muutuva elektri- ja magnetvälja vahel. Ajas muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja. Ajas muutuv magnetväli tekitab muutuva elektrivälja. Selle tulemusena tekib muutuvate väljade süsteem, mis hakkab ruumis levima. Elektromagnetlaine on keskkonnas leviv muutuvate magnetväljade süsteem. Elektromagnetlainet iseloomustab elektrivälja tugevus ja magnetvälja tugevus . Elektromagnetlaine tekitamine

Füüsika

54

ppt

Elektromagnetiline induktsioon

sageduse määrab generaatori pöörlemissagedus. · Võnkering on süsteem, mis tekitab elektrilise võnkumise, mille sagedus on määratud võnkeringi moodustavate kehade omadustega. · Elektriliste võnkumistega kaasnevad samaaegsed magnetilised võnkumised. · Seda nähtust(elektrivälja ja magnetvälja samaaegset perioodilist muutumist) nimetatakse elektromagnetvõnkumiseks. James Clerk Maxwell 1831 - 1879 · Maxwelli elektrodünaamika  Elektromagnetlained Magnetväli tekib elektrivälja muutumise tagajärjel sõltumatult elektrivälja päritolust. Elektri ja magnetvälja saab vaadelda ainult ühtsena elektromagnetväljana Elektrivälja muutumine ühes punktis kutsub esile muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub esile elektrivälja muutuse naaberpunktis. Igasugune elektri või magnetvälja muutus levib ruumis lainena. Seda lainet nimetatakse elektromagnetlaineks. Elektromagnetlaine levib vaakumis kiirusega 3 108 m/s

Elektrotehnika

3

doc

Elektrmagnetvõnkumine

· Madalsageduslained(soojendusaparaatides) · Raadiolained(television, mobiilside, sateliitside) · Infrapunane kiirgus(TV ja puldi vahel) · Nähtav valgus(tekitab valgusaistingu) · Ultraviolettkiirgus(meditsiin steriliseerimiseks, toodab D-vitamiini) · Röntgenkiirgus(meditsiin) · Gammakiirgus(tuumaprotsessides, meditsiinis steriliseermiseks) · Kosmiline gammakiirgus 15. Kuidas tekivad elektromagnetlained? Kui kuskil tekib elektrivälja muutus, siis kohe tekib ka samas magnetvälja muutus, mis indutseerib teise naaberruumipunktis indutseeritud elektrivälja, selle muutus omakorda kutsub jälle esile teises punktis magnetvälja, mis omakorda indutseerib juba järgmises kolmandas ruumipunktis elektrivälja jne jne, aga see ongi lainelise protsess tunnus--häiritus ühes ruumipunktis haarab kaasa teise, teine kolmanda jne jne 23

Füüsika

18

doc

Elektromagnetism

perioodiliselt teineteiseks "Reaalne vooluring" koosneb mahtuvusest (kondensaatorist) C, induktiivsusest L ja oomilisest takistist R. Sellises võnkeringis tekivad sumbuvad elektrivõnked. L on võnkeringi induktiivsus ja C - mahtuvus. Võnkeringis toimuvate elektrovõnkumiste omavõnkeperioodi määrab Thomsoni valem T =2 LC 11. Elektromagnetväli ja elektromagnetlained. Elektromagnetväli on elektriliselt vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Elektromagnetlaine on ristlaine (ristlaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga, levivad ka vaakumis). Elektromagnetlainete põhiliikideks on madalsageduslained, raadiolained,

Füüsika

7

doc

Elekter ja magnetism spikker

Elektromagnetlainete abil info edastamine-Raadioside luuakse nii: saateantenni suunatud elmagnetvõnked levivad elektromagnetlainetena vastuvõtuantennini ja kutsuvad selles esile sama sagedusega elektromagnetvõnkumised. Raadiolainete jõudmisel vastuvõtjani eraldatakse moduleeritud kõrgsagedusvõnkumistest madalsageduslik component, taastatakse moduleeriv võnkumine, nii töötab TV. Telefoni side:valguskaabli abil,milles levib optilisse vahemikku kuuluv elektromagnetlaine. Seega on elektromagnetlaine ristlaine, levikiirus lähedane kiirusele vaakumis c = 108 m/s. Lainete levikiirus v oleneb keskkonna elektrilistest ja magnetilistest omadustest. Raadioside põhieesmärk pole mitte energia, vaid informatsiooni edastamine saatjalt vastuvõtjale Moduleerimine-raadiolainete levikut kindlustav kõrge sagedus on tuntud kui kandesagedus. Edastatavad võnkumised aga madalsageduslaineteks. Kandesagedusvõnkumisi mõjutatakse kindlaviisiliselt madalsagedusvõnkumistega. See ongi modulleerimine

Füüsika

Kommentaarid (8)