Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õiguse mõisted (0)

1 Hindamata
Punktid




 Füüsika arvestus  Elektromagnetlainete skaala raadio,TV,   ultralühilaine   jne.(suurim   lainepikkus,   väikseim sagedus)/mikrolained/infrapuna/nähtav valgus/ultraviolett/röntgenikiired/gammakiired(väikseim lainepikkus, suurim sagedus) Elektromagnetlainete skaala (värvide järjestus) (400 nm) violetne, sinine, roheline, kollane, oranz, punane (700 nm) 00:0301:28 lainet iseloomustavad füüsikalised suurused -   lainepikkus   (lamta,  𝛌,   Ühik:   1m,  𝛌=cf  𝛌=vf,  𝛌=cT)-naaberlaineharjade   vahekaugus -   sagedus   (f,   Ühik:   1Hz, f=c/𝛌  =   1/T   =   hc/A   =   E/h)-võngete   arv   ajaühikus - periood (T, Ühik: 1s, T = 1/f)-korduva muutuse tsükli kestus valguse dualistlik käsitlus *korpuskulaarteooria   -   valgus   levib   sirgjooneliselt,   seda   tõestab   varjude   teke *valguse   laineteooria   -   valgus   on   lainetus,   mis   levib   erilises   ruumitäitvas   ja   kõikidesse kehadesse tungivas keskkonnas. Seda keskkonda nimetatakse eetriks footonit iseloomustavad füüsikalised suurused *footon:   valguse   osake -   energia(E)=hf -   impulss(p)=mv -   kiirus(v)=c/n - mass(m)=E/c(2) difraktsioon - füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või levib väikesest avast välja


-   Ookeanilained   interfereeruvad   ümber   kaide   ja   teiste   takistuste.   Helilained   saavad interfereeruda ümber objektide. Selle tõttu on võimalik kuulda kedagi kutsumas isegi kui ta peidab ennast puu taga. interferents - füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või   väiksem - Kui vette  visata  korraga  kaks kivi, hakkavad  lained  mõlemast  kukkumispaigast  mööda veepinda   ringidena   laiali   levima.   Kohtumisel   need   erinevatest   allikatest   lähtunud   lained liituvad ja veepinnal tekib uus lainepilt, mis erineb piltidest, mille tekitanuks kumbki kivi eraldi visatult. polariseeritud valgus -   polarisaatorite   abil   muudetakse   lained   ühesuunaliseks. - Loomulik valgus polariseerub läbi polaroidi  minnes sellepärast,  et see laseb läbi ainult valguslaineid, mille E-vektor võngub mingis kindlas sihis või tasandis. Kui mingi laine E- vektor ei võngu läbilasketasandis, siis see laine neeldub polaroidis kas osaliselt või täielikult. Kõik valguslained,  mille  E-vektor võngub risti  läbilasketasandiga,  neelduvad  täielikult  ja nende energia muutub polaroidi siseenergiaks. dispersioon -   valguse   murdumisnäitaja   sõltuvus   sagedusest. -   Näiteks   päikeselise   ilma   ja   vihma   koosmõjul   tekkiv   vikerkaar.   Valguskiir   murdub (refraktsioon) vihmapiisas, peegeldub piisa tagaküljelt ning murdub vihmapiisast välja. Juba esimene   murdumine   lahutab   valguse   erinevateks   komponentideks,   teine   murdumine suurendab seda lahknevust. Vikerkaart on võimalik näha, kui disperseerivaid vihmapiisku on palju ning kui Päikese, piisa ja vaatleja silma moodustatud nurk on ligikaudu 42 kraadi. murdumisseadus -   langemisnurga   ja   murdumisnurga   siinuste   suhe   on   jääv   suurus -   Valguse   murdumine:   valguse   suuna   muutumine   valguse   levimisel   ühest   optilisest keskkonnast teise. peegeldumisseadus


-   langemisnurk   on   sama   suur   kui   peegeldumisnurk - Peegeldumine: laine suunamuutus kahe keskkonna lahutuspinnal, kus laine kas osaliselt või täielikult naaseb lähtekeskkonda. kumerlääts keskelt paksem, äärtest õhem, koondav, fookus 00:0201:28 Nõguslääts keskelt õhem, äärtest paksem, hajutav, ebafookus, k alati negatiivne Õhukese läätse valem D = 1a+ 1k= 1f D = 1a- 1k= 1f läätse iseloomustavad suurused -   fookuskaugus:   fookuspunkti   ja   läätse   optilise   keskpunkti   vaheline   kaugus -   Optiline   tugevus:   (tähis   1dpt)   1   dioptria   on   sellise   läätse   optiline   tugevus,   mille fookuskaugus on 1 m. lääse abil kujutise kontstrueerimine *Kumerlääts   -   optilise   peateljega   paralleelne   kiir   peale   läätses   murdumist   läbib   fookuse, fookust läbiv kiir muutub peale läätses murdumist paralleelseks optilise peateljega, läätse keskpunkti   läbiv   kiir   oma   suunda   ei   muuda. *Nõguslääts   -   optilise   peateljega   paralleelne   kiir   peale   läätses   murdumist   muudab   oma suunda nii, et selle pikendus läbib fookuse, läätse keskpunkti läbiv kiir oma suunda ei muuda, näivasse   fookusesse   suunatud   kiir,   mis   pärast   läätse   läbimist   on   paralleelne   optilise peateljega. fotoefekt -   elektronide   väljalöömine   ainest   valguse   mõjul -   Einsteini   võrrand:   hf   =   A   +   mv2/2 -   Sisemine:   Valgus   lööb   vaid   aatomist   elektrone   välja,   aga   ainest   mitte. - Välimine: Valgus lööb ainest elektrone välja. punapiir lainepikkus, millest pikemad lained ei ole võimelised ainest elektrone välja lööma


Elektromagnetlainete skaala lihtsam versioon Madalsageduslained/ raadiolained/ optiline kiirgus/ röntgenkiirgus/ gammakiirgus
Õiguse mõisted #1 Õiguse mõisted #2 Õiguse mõisted #3 Õiguse mõisted #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor batmannu197 Õppematerjali autor
Mõisted juriidika kohta. Konspekt

Sarnased õppematerjalid

Geomeetrilise optika põhiseadused
12
docx

Geomeetrilise optika põhiseadused

Geomeetriline optika Geomeetrilise optika põhiseadused Geomeetriline optika on optika osa, kus valguslaine asemel kasutatakse valguskiire mõistet. Valguskiireks nimetatakse joont ruumis, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Geomeetrilist optikat nimetatakse ka kiirteoptikaks. Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kiirte sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kui aga valguse teele jääb ette mingi keha või läheb valgus üle teise keskkonda, siis valguse levimissuund muutub. Esimesel juhul räägita

Füüsika
Elekter ja magnetism spikker
7
doc

Elekter ja magnetism spikker

Elektrostaatika Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus-on mõningate mikroosakeste omadus tõmbuda või tõukuda.elementaarlaeng 1e=1,6*10(-19)C. Columbi seadus-2 punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende lengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga ehk F=k(q1*q2)/r². k=9,0*10(9) Nm²/C². ja kuna see k on suur arv, siis võib väita et elektromagnetiline vastastikmõju on väikeste kehade puhul suurem gravitatsioonilisest vastastikmõjust. Elektriväli-elektriliselt laetud keha poolt tekitatav jõuväli. Elektriväli avaldab mõju laetud kehadele. Elektrivälja tugevus mõõdab tinglikes ühikutes pinda läbivate jõujoonte arvu. Elektrivälja tugevuse vektor-ta on vektroriaalne suurus(E-vektor) ja on alati suunatud plussilt miinusele.E=F/q (N/C ; V/m). elektrivälja jõujooned-on mõttelised jooned, mille igas punktis on E-vektor selle joone puutuja sihiline. Tal on ka suund,mis jõujoone igas punktis ühtib E-vekt

Füüsika
Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA
10
docx

Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA

ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 q1 q 2 F= 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 vaakumi dielektriline läbitavus 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Laetud elementaarosakeste korral on nendevaheline gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul arvestada. Elementaarlaeng- kõ

Füüsika ii
Insenerifüüsika 3-KT kordamisküsimused 2022
10
pdf

Insenerifüüsika 3. KT kordamisküsimused 2022

1. Faraday esimese katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Mähisega on ühendatud galvanomeeter (mõõteseade elektrivoolu olemasolu kindlakstegemiseks) ja püsimagnetist. Kui püsimagnet ja mähis olid teineteise suhtes paigal, siis galvanomeeter voolu ei näidanud. Magneti liigutamisel mähise suhtes aga galvanomeeter näitab voolu olemasolu. 2. Faraday teise katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Kaks omavahel elektriliselt mitteühendatud mähist. Parema magnetilise ühenduse saamiseks võivad olla mähitud ümber ühise raudsüdamiku. Esimene mähis on ühendatud alalispinge allikaga, teine galvanomeetriga. Galvanomeeter näitab voolu olemasolu, kui esimeses mähises vool sisse või välja lülitada ehk kui voolutugevus esimeses mähises muutub. Kui esimest mähist läbib alalisvool, siis galvanomeeter teises mähises voolu olemasolu ei näita. 3. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste. Lenzi reegel. EMI-ks nim. emj tekkimist suletud juhtivas kontuuris, kui muutub mähist l

Füüsika
KT3
10
pdf

KT3

1. Faraday esimese katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Mähisega on ühendatud galvanomeeter (mõõteseade elektrivoolu olemasolu kindlakstegemiseks) ja püsimagnetist. Kui püsimagnet ja mähis olid teineteise suhtes paigal, siis galvanomeeter voolu ei näidanud. Magneti liigutamisel mähise suhtes aga galvanomeeter näitab voolu olemasolu. 2. Faraday teise katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Kaks omavahel elektriliselt mitteühendatud mähist. Parema magnetilise ühenduse saamiseks võivad olla mähitud ümber ühise raudsüdamiku. Esimene mähis on ühendatud alalispinge allikaga, teine galvanomeetriga. Galvanomeeter näitab voolu olemasolu, kui esimeses mähises vool sisse või välja lülitada ehk kui voolutugevus esimeses mähises muutub. Kui esimest mähist läbib alalisvool, siis galvanomeeter teises mähises voolu olemasolu ei näita. 3. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste. Lenzi reegel. EMI-ks nim. emj tekkimist suletud juhtivas kontuuris, kui muutub mähist l

Kategoriseerimata
Insenerifüüsika 3-Kontrolltöö kordamisküsimused
10
pdf

Insenerifüüsika 3. Kontrolltöö kordamisküsimused

1. Faraday esimese katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Mähisega on ühendatud galvanomeeter (mõõteseade elektrivoolu olemasolu kindlakstegemiseks) ja püsimagnetist. Kui püsimagnet ja mähis olid teineteise suhtes paigal, siis galvanomeeter voolu ei näidanud. Magneti liigutamisel mähise suhtes aga galvanomeeter näitab voolu olemasolu. 2. Faraday teise katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Kaks omavahel elektriliselt mitteühendatud mähist. Parema magnetilise ühenduse saamiseks võivad olla mähitud ümber ühise raudsüdamiku. Esimene mähis on ühendatud alalispinge allikaga, teine galvanomeetriga. Galvanomeeter näitab voolu olemasolu, kui esimeses mähises vool sisse või välja lülitada ehk kui voolutugevus esimeses mähises muutub. Kui esimest mähist läbib alalisvool, siis galvanomeeter teises mähises voolu olemasolu ei näita. 3. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste. Lenzi reegel. EMI-ks nim. emj tekkimist suletud juhtivas kontuuris, kui muutub mähist l

Füüsika
Füüsika 2 kordamisküsimused
9
docx

Füüsika 2 kordamisküsimused

ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb’i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 |q1||q2| F= 2 2 4 πε 0 r 2 ε 0 =8 ,85∗10 −12 C /N∗m vaakumi dielektriline läbitavus

Füüsika
ELEKTROSTAATIKA
15
pdf

ELEKTROSTAATIKA

ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r vaakumi dielektriline läbitavus aetud elementaarosakeste korral on nendevaheline

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun