TEST 10 � Valgus II (0)

Sarnased õppematerjalid

15

docx

A. Sauga loengu küsimused-vastused

a. Väär ­ magnetnõela põhjapoolus osutub Maa geograafilisele põhjapoolusele (magneetilisele lõunapoolusele) 16. Kas on õige, et liikuva laetud osakese energiat saab suurendada nii elektri- kui ka magnetvälja abil? a. Väär ­ elektrivälja abil saab, aga magnetvälja abil energiat juurde anda ei saa. Magnetvälja abil saab vaid muuta liikumissuunda. Elektromagnetkiirgus, valgus ja värvus 1. Milliste ühikutega mida mõõdetakse? a. Kiiritusdoosi ühik SI süsteemis ­ 1 C/kg b. Mittesüsteemne kiiritusdoosi ühik ­ röntgen c. Elusorganismis neeldunud kiirgusenergia ühik SI süsteemis (=1J/kg) ­ siivert d. Röntgeni bioloogiline ekvivalent, mittesüsteemne ­ rem 2. Kuidas nimetatakse erinevaid elektromagnetkiirguse spektri osasid? a. Pikemad kui 1 cm ­ raadiolaine b. 0,01 cm - 1 cm ­ mikrolained

Füüsikaline maailmapilt

18

docx

Füüsikaline maailmapilt testid

(kui osakesele mõjus üks jõud, liikus see kiirenevalt. Kui hakkas mõjuma teine, vastassuunaline ja absoluutväärtuselt võrdne jõud, siis nüüd on jõudude summa 0 ning osake liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 16. Ühtlase sirgjoonelise liikumise korral: keha kiirus on konstantne ja keha liikumissuund on konstantne. 17. Keha lastakse lahti ja siis keha langeb vabalt. Vaba langemise käigus keha: kiirus suureneb, kiirendus on konstantne. 3. Test 1. Millal on tegemist elastse ja millal mitte elastse põrkega: mitte elastne - peale põrget liiguvad kehad koos. Elastne - peale põrget liiguvad kehad eraldi. 2. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. 3. Jõuimpulss on jõu ja selle mõjumise aja korrutis. 4. Kaldpinnalt, mille kõrgus on 40 cm, veereb alla silinder. Kui suur on silindri kiirus ei kaldpinna lõpus? Hõõrdumist ei avestata. 2,8 m/s Energia jäävuse seadust arvestades on silinder

Füüsika

12

docx

Geomeetrilise optika põhiseadused

Geomeetriline optika Geomeetrilise optika põhiseadused Geomeetriline optika on optika osa, kus valguslaine asemel kasutatakse valguskiire mõistet. Valguskiireks nimetatakse joont ruumis, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Geomeetrilist optikat nimetatakse ka kiirteoptikaks. Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kiirte sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kui aga valguse teele jääb ette

Füüsika

1

doc

KT nr 2

Kontrolltöö nr. 2. G3 klass A Kontrolltöö nr. 2. G3 klass B Valguse peegeldumine, murdumine ja spektrid Valguse peegeldumine, murdumine ja spektrid I Defineeri I Defineeri a.) valguse peegeldumisseadus b.) dispersioonkõver c.) spektraalanalüüs a.) täielik peegeldus b.) dispersioon c.) Fraunhoferi jooned II Vasta küsimustele II Vasta küsimustele 1. Mida nim. antud keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks, selle füüsikaline 1. Mida nim. kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks, selle sisu? füüsikaline sisu? 2. Joonesta kiirte käik läbi kolmetahulise prisma ja märgi valgusallika näiline 2. Jo

Füüsika

8

doc

Elektromagnetism ja optika

Käiguvahe onvõrdne algselt samas faasis olnud lainete poolt liitumispunkti jõudmiseks läbitud teepikkuste vahega. Koherentsus ­ lained, mille faasivahe ajas ja ruumis ei muutu, nimetatakse koherentseteks. Valguse difraktsioon ­ nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. VALGUSE JA AINE VASTASTIKMÕJU Valguskiir ­ näitab valgusenergia levimise suunda. Valguse sirgjoonelise levimise seadus ­ ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Peegeldumine ­ nähtus, kus valguskiir pöördub esimesse keskkonda tagasi.  - langemisnurk - peegeldumisnurk Peegeldumisseadus ­ Langev kiir, peegelduvkiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Tasapeegel ­ tasand, millelt valgus peegeldub. Murdumine ­ Kahe läbipaistva keskkonna lahutuspiiril valgus lisaks peegeldumisele see ka

Füüsika

3

docx

OPTIKA küsimused ja vastused

2. Valguse dualistlik iseloom seisneb selles, et valguse puhul avalduvad nii korpuskulaarsed kui lainelised omadused. 3. Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). 4. Punktvalgusallikaks nim. niisugust valgusallikat, mille mõõtmed on väiksed võrreldes kaugusega vaatluskohast. 5. Valguse sirgjoonelise levimise seadus: Optiliselt ühtlases kk-s levib valgus ühest punktist teise kõige lühemat teed mööda. 10. Valgusvooks nim. ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. Tähis . Ühik [1lm] 11. 1 luumen on 1 cd valgustugevusega punkt valgusallika poolt 1 sr suurusesse ruuminurka kiiratud valgusenergia. 12. Ruuminurgaks nim. koonilise pinnaga piiratud pinna osa. Tähis . Ühik [1sr] 13. 1 steradiaan on selline ruuminurk, mis lõikab kera pinnast välja pinnatüki, mille pindala

Füüsika

2

doc

Optika

OPTIKA Valguskiir ­ valguse levimise suuna geomeetriline vaste, sirge, mis on risti lainefrondiga. Täielik peegeldus- nähtus, mis esineb valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda. Kui suunata valgus kahe keskkonna lahutuspinnale optiliselt tihedamast keskkonnast, siis on valguse murdumisnurk suurem langemisnurgast. Mingi langemisnurga korral on murdumisnurk võrdne 90º. Seda nurka nimetatakse täieliku peegeldumise piirnurgaks. Sellest suuremate langemisnurkade korral valgus ei tungi teise keskkonda, vaid peegeldub esimesse tagasi. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist

Füüsika

6

odt

Valguse ja aine vastastikmõju

Vastus: peegeldumisel võib valguse kiirus muutuda. Valguse murdumine Valguse murdumine- valguskiire üleminek ühest keskkonnast teise ning kiire suuna muutumine. Miks? Põhjuseks on valguse kiiruse muutumine üleminekul teise keskkonda. Valguse murdumist kasutatakse kõige rohkem läätsedes, kuid palju kasutatakse ka prismasid. Prismat iseloomustavad murdev nurk ja alus. Murdes nurk- nurk prisma tahkude vahel, kuhu valgus langeb ja kust väljub. Alus- tahk murdva nurga vastas. Kontrollküsimused: 1.Olgu esimese keskkonna suhteline murdumisnäitaja teise suhtes n12. Mis on teise keskkonna suhteline murdumisnäitaja esimese suhtes? Vastus: 1/n12 Valguse dispersioon Värviliste valguste eraldumine üksteisest on tingitud dispersioonist, milleks nimetatakse aine absoluutse murdumisnäitaja sültuvust valguse sagedusest või lainepikkusest.

Elektromagnetvõnkumine

Meedia

Kommentaarid (0)