Telekommunikatsiooni eriala essee (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Raadio-ja sidetehnika insituut
Regina Feldman
124005
„MIDA MA SAIN TEADA AINEST ERAIALATUTVUSTUS“
Essee
Esitatud: 07.01.2013
Juhendaja : assistent Indrek Rokk
Tallinn 2013
Mida ma sain teada ainest Erialatutvustus ? Kindlasti seda, mida ma enne Tehnikaülikooli sisse astudes ei teadnud . Õppeaasta alguses sisenesin esimesse loengusse väikese kartusega. Kartsin, et erialatutvustuse õppeaine on raske ning nõuab eelnevaid teadmisi telekommunikatsiooni valdkonnast. Õnneks see nii polnud ning kui me küsisime, siis vastati meile lihtsas keeles ning ei kasutatud liigselt tehnilisi/erialaseid sõnu.
Erialatutvustuse esimene loeng oli väga huvitav ning andis väga hea pildi sellest, mida me täpselt õppima hakkame ning, et telekommunikatsiooni valdkonnas on väga palju suundasid. Professor Andres Taklaja rääkis meile telekommunikatsiooni ajaloost, et see tekkis suitsust, mis oli esimene sidepidamise viis. Pärast suitsu peeti inimestega ühendust akustiliste meetodite kaudu, nimelt löödi trummi ning trummiheli jõudis info saajateni kiiremini, kui seda hobusega tehes oleks tehtud. Siinkohal mainiksin ka telegraafi, milles kasutati morset. Morset kasutatakse tänapäevalgi ning enamjaolt raadioamatööride seas. Enne seda loengut ma ei teadnud raadioamaörismist mitte midagi. Väiksena mäletan vanu televiisoreid, millede sees olid suured ümmargused kobakad. Televiisoreid nägin tänu naabrimehele, kes televiisoreid parandas. Erialatutvustuse loengus sain teada, et nendeks asjadeks on teleskoobid .
Mitmetes loengutes sain teada erinevate lühendite tähendusi nagu näiteks AIR – Antenna Integrated Radio , TAAT – Eesti Haridus - ja Teadusasutustevahelise Audentimise ja Autoriseerimise Taristu , WRC – raadiomaailma olümpiamängud, TJA- Tehniline Järelvalve Amet, millest mul polnud varem ühtegi teadmist. Lühendustest/tähistest võiks veel välja tuua tehnilistel esemetel (nagu näiteks mikrofonil) olev „C-täheline märk“, mis tähistab seda, et see teatud seadeldis on lubatud kasutada Euroopas ning täidab kõik vajalikud kriteeriumid. Kui aga selline tähis puudub, siis võidakse ese sult ära võtta, sest pole lubatud.
Sarnasustest võin välja tuua selle, et Janno Äniline ja Lauri Luhasalu on mõlemad TTÜ Telekommunikatsiooni eriala lõpetanud ja nad rääkisid, mida ning kuidas me peaksime rohkem õppima ehk jagasid oma kogemusi meiega. See annab väga hea ja kindlama tunde, et oleme valinud väga perspektiivse ning huvitava eriala. Teiseks loengute sarnasuseks võiks nimetada optilisest kaablist rääkimist, mida mainiti mitmes loengus ning professor Taklaja näitas meile optilisest kaablist joonist, kus oli ära toodud erinevad osad: südamik , kattekiht ja väliskiht .
Minu lemmikuteks loenguteks/teemadeks oli raadiojaamade paiknemine ja raadiolainete levimine ning GSM-i areng. Tänu raadiojaamadest rääkimisest oli mul kergem. Insenerivõistlusest osa võtta, sest meile tuli just raadiolainetega seonduv ülesanne, mille pidime 24 tunni jooksul ära lahendama . Oliver Gailan rääkis väga hästi GSM-i teisest, kolmandast ja neljandast põlvkonnast, mida oli väga huvitav kuulata. Kui aastal 1993 ehk GSM-i teise põlvkonna ajal oli andmeside kiirus ainult 0,01 Mbit/s, siis aastaks 2010 ehk GSM-i neljaks põlvkonnaks oli andmeside kiirus tõusnud kuni 100 Mbit/s.
Väikseks vahelduseks erialasel teemal oli Janno Viidingu kogemused välismaal – nii Aaltos kui ka Chalmersis. J. Viidingu kogemused julgustasid ka mind ERASMUS `e programmist osa võtma või siis magistrikraad kusagil mujal koolis teha. ERASMUS`e info oli juba varem tuttav, aga just omad kogemused annavad hoopis teise mulje, mis on loomulikult positiivne. Peale selle sain teada, et kas Tallinna Tehnikaülikooli tudengitel on võimalus TTÜ e-mail teha, mille ma ka kindlasti teen. Veel samal loengul tutvustatud MicrosoftOffice365-st räägiti. Minu arvates on see väga hea ning tulus programm, millega oma lähedastega/sugulastega/kursakaaslastega ühendust pidada.
Minu arvates poleks pidanud erialatutvustuses olema Reena Mägi loengut Roaming `u kohta, sest mina isiklikult juba teadsin Roaming´u põhitõdesid ning kuidas see töötab. Muidugi oli R. Mägi samuti väga huvitav asjatundjat kuulata. Viimasel loengul, kus meile rääkis Agu Leinfeld, siis puudutasime ka tuleviku perspektiivi ning arutasime, kui heal järjel võib olla Eesti 10 aasta pärast. Mulle meeldis see, et A. Leinfeld küsis just ka meie, tudengite , arvamust.
Kindlasti Erialatutvustuse loengud olid mulle väga kasulikud ning tänu nendele sain ma oma erialast palju rohkem teada/silmaringi laiendada. Tehnikaülikooli astudes arvasin, et mu ainukesteks töökohtadeks sobivad Ericsson , Elion või Elisa , aga tegelikult on tööpõld telekommunikatsiooni valdkonnas väga suur ja lai ning Eesti vajab väga telekommunikatsiooniinsenere.