Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
motivatsioon, enesemotivatsioon, internet, kennedy, draama, emotsionaal, motivaator, ennastjuhtiv, enesejuhitud, covey, õpimotivatsioon, õpivajadused, järjekindlus, eisenhoweri, igapäevase, meeldetuletused, arvutisse, arhiveerimine, sõnasta, koost, täiskasvanueas, seneca, kadrindamine, liigutama, panema, maslow, kusjuures, kordumatu• VALDKOND: finants, turundus, personal, haldus jne • Funktsioonidele kuluv aeg Juhtide rollid ja oskused • SUHTLUSROLLID: esindaja, eestvedaja, sidepidaja • INFO ROLLID: vastuvõtja, jagaja, kõneleja • OTSUSTUSROLLID: uuendaja, ressursside jagaja, läbirääkija • OSKUSED: tehnilised, suhtlusalased, kontseptuaalsed Mida nõutakse juhtidelt? Emotsionaalne intelligentsus • Eneseteadvus • Emotsioonide juhtimine • Enesemotivatsioon • Empaatia • Suhtekorraldus • Maksimaalne efektiivsus vajab vastastikkust sõltuvust. Selle valivad tõeliselt vabad Karismaatiline liider • Loob visiooni • Tekitab missioonitunde • Annab väärtused • Inspireerib • Julgustab • Intelligentne probleemidelahendaja • Isiklikult tähelepanelik Juhtimisteooriate areng 1 • 1911 – FredericTaylor, “ThePrinciples ofScientific Management” Teadusliku juhtimise alused: 1) Leida teaduslikult parim meetod
Motivatsioonitegurid: saavutused, tunnustus, töö ise, vastutus, arenguvõimalused Kõigepealt tuleb eemaldada tööga rahulolematust põhjustavad tegurid ja siis lisada tööga rahulolu tekitavaid. Herzbergi teooria kriitika: Ei sobi madalamatel positsioonidel töötavatele inimestele, kõik ei soovi tööl kõrgema taseme vajaudsi rahuldada, kriitiliste intsidentide meetod. Maslow Herzberg Rahuldamatu vajadus on motivaator Rahuldamata hügieenivajadus ei ole motivaator, teised rahuldamata vajadused on motivaatorid Palk on motivaator(kui rahuldab vajadusi) Palk ei ole motivaator Vajadused on hierarhilises järjekorras Puudub hieraria Sobib kõikide ametitega Sobib kõrgemate ametitega McGregor X ja Y teooria töötajad
X loengu kordamisküsimused 1. Milline on motiveerimise definitsioon? Motivatsiooni kui kontseptsiooni aluseks on mingi liikumapaneva jõu olemasolu indiviidi sees, mis ajendab teda tegutsema eesmärkide suunas, mis rahuldaksid tema vajadusi või ootusi. (Mullins, 1993) 2. Mis on motivatsiooni olemus? Individuaalne fenomen o Kõik inimesed on erinevad ja nii võivad erinevad teooriad käsitleda iga inimest erinevalt Tahtel põhinev, kavatsuslik o Motivatsioon on sisemine, inimese enda kontrolli all motivatsioonist tulenev käitumine väljendub valitut tegusemisviisides Mitmetahuline o Mis paneb inimesed tegutsema o Kui suur on tegusemise tung Motivatsiooniteooriate eesmärk on uurida käitumist o Motivatsioon ise ei ole käitumine ega tegutsemine. o Motivatsioon väljendub käitumises ja tegutsemises, mis omakorda sõltub sisemistest ja välimistest faktoritest, mis mõjutavad inimese
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTAJATE MOTIVEERIMINE Uurimus ettevõtte majandusõpetuses Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...............................................................................................................................3 1. Motivatsioon .......................................................................................................................4 1.1. Mis motiveerib töötajaid? .............................................................................................5 2. Demotivaatorid ...................................................................................................................8 2.1. Demotiveeritud töötajad uuristavad ettevõtet ..........................
1. Milline on motiveerimise definitsioon? Motivatsiooni kui kontseptsiooni aluseks on mingi liikumapaneva jõua olemasolu indiviidi sees, mis ajendab teda tegutsema eesmärkide suunas. Motiveerimine on selle liikumapaneva jõu stimuleerimine või tekitamine. 2. Mis on motivatsiooni olemus? Individuaalne fenomen – kõik inimesed on erinevad ja nii võivad erinevad teooriad kästileda iga inimest erinevalt Tahtel põhinev, kavatsuslik – motivatsioon on sisemine, inimese enda kontrolli all. Motivatsioonist tulenev käitumine väljendub valitud tegutsemisviisides Mitmetahuline – mis paneb inimesed tegutsema? kui suur on tegutsemise tung? Motivatsiooniteooriate eesmärk on uurida käitumist – motivatsioon ise ei ole käitumine ja tegutsemine. Motivatsioon väljendub käitumisis ja tegutsemises. 3. Nimetage vähemalt kolm rahuloluteooriat
1. Milline on motiveerimise definitsioon? Motivatsiooni kui kontseptsiooni aluseks on mingi liikumapaneva jõua olemasolu indiviidi sees, mis ajendab teda tegutsema eesmärkide suunas. Motiveerimine on selle liikumapaneva jõu stimuleerimine või tekitamine. 2. Mis on motivatsiooni olemus? Individuaalne fenomen – kõik inimesed on erinevad ja nii võivad erinevad teooriad kästileda iga inimest erinevalt Tahtel põhinev, kavatsuslik – motivatsioon on sisemine, inimese enda kontrolli all. Motivatsioonist tulenev käitumine väljendub valitud tegutsemisviisides Mitmetahuline – mis paneb inimesed tegutsema? kui suur on tegutsemise tung? Motivatsiooniteooriate eesmärk on uurida käitumist – motivatsioon ise ei ole käitumine ja tegutsemine. Motivatsioon väljendub käitumisis ja tegutsemises. 3. Nimetage vähemalt kolm rahuloluteooriat
X. loeng: MOTIVEERIMINE 1. Milline on motiveerimise definitsioon? Motivatsioon on liikuma panev jõud inimese sees selleks, et inimene hakkaks tegutsema, eesmärgiks on ootuste ja vajaduste rahuldamine. Põhiline motivaatormehhanism on seotud dopamiin. 2. Mis on motivatsiooni olemus? · Individuaalne fenomen kõik inimesed on erinevad ja nii võivad erinevad teooriad kästileda iga inimest erinevalt · Tahtel põhinev, kavatsuslik motivatsioon on sisemine, inimese enda kontrolli all. Motivatsioonist tulenev käitumine väljendub valitud tegutsemisviisides · Mitmetahuline mis paneb inimesed tegutsema? kui suur on tegutsemise tung? · Motivatsiooniteooriate eesmärk on uurida käitumist motivatsioon ise ei ole käitumine ja tegutsemine. Motivatsioon väljendub käitumises ja tegutsemises. 3. Nimetage vähemalt kolm rahuloluteooriat.
See võib viia motivatsiooni kaotuseni ning isegi töölt lahkumiseni. (ibid., s.a, lk 76) Kuna Ullal oli avatud tööotsinguportaal, siis on ta otsib uusi väljakutseid ning on avatud uuendustele. Ilmselt sooviks ametialast edasijõudmist, tagasiside ning peab oluliseks vastutust. Juht peaks talle pakkuma tööl rolli, kus ta saaks areneda, ise otsustada, võtta vastutust ning saada tagasisidet. See aitab rahuldada tema saavutusvajadust ning suurendab võimalust, et tema motivatsioon tõuseb. 14 7 KOKKUVÕTE Motivatsioon on keeruline teema - teooriaid ja teoreetikuid on palju. Selle kõige õigema välja selekteerimine on keeruline. Segadust tekitab ka erinevate materjalide küllus. Kuid erinevad teooriad täiendavad teineteist, mistõttu nende olemused üldises kontekstis on üheselt mõistetav ning ülevaadlik. (Brooks, 2008, lk 91) Juhina on raske
ehk vaimse sünapsi koefitsent. SQ tähendab tajuda üldist, leida seoseid sündmuste ja protsesside vahel ning mõista maailma kui tervikut. SQ on ennekõike seotud küsimusega, kes ma olen, ehk eneseteadlikkusega. SQ tähendab paindlikkust, loovust, võimalust tajuda tervikut ja olla eetiline. SQ on seotud inimese võimega ületada raskusi ja tulla toime keerukate elupürobleemidega ning saavutada püstitatud eesmärke. 27. Motivatsioon (motivation) - inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust. Motivatsioon on teotahe. Motiveeritud inimeseks peetakse üldiselt sellist inimest, kes saavutab töös pidevalt häid tulemusi, ning näitab töötades üles energiat ja entusiasmi. 28. Motiiv (motive) - on inimest aktiivsusele ajendav tegur. Motiivideks võivad olla vajadused, ootused, soovid midagi saavutada. Motiivid võivad olla sisemised (isiklikud
- Ettevõtted, organisatsioonid- Pere ja ettevõtte vahe: erinevad dokumendid, nende hulk. Mida rohkem dokumente, seda formaalsem on organisatsioon Homo oeconomicus - Inimene, kes tegutseb majanduse otstarbekuse printsiibist lähtudes Ratsionaalsus - Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega - Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhtimisse - Miks teevad inimesed koostööd? Parem tulemus kui üksi, väiksem kulu, seltskond, motivatsioon - Kuidas tehakse koostööd? Suhtlemine, keel - Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm - Organon- instrument, töövahend - Ergon- töö - Tootmine iseendale/teistele: Mida rohkem hakkad teistele tootma, seda tähtsam on tööjaotus Organisatsiooni juhtimise mudel Planeerimine ja otsustamine Organiseerimine Eestvedamine Kontrollimine Eesmärgid: Säästlikkus, efektiivsus (saavutada tulemus). (võimaldab saavutada eesmärgid
Mõelge ,,võida-võidan" b. Katsuge enne mõista ja siis olla mõistetud c. Looge sünergiat 3. Uuenemine a. Sae teritamine igapäevane tegelemine oma füüsilise vormi hoidmisega, sotsiaalsete suhete loomise ja hoidmisega, erialase uuema kirjanuse lugemine ja hingele ülendavate elamuste pakkumine. Golemani emotsionaalse intelligentuse komponentideks on: · Eneseteadvus · Emotsioonide juhtimine · Enesemotivatsioon · Empaatia · Suhtekorraldus Maksimaalse efektiivsuse saavutamiseks on vaja vastatsikust sõltuvust, seda ei ole võimalik saavutada sõltumatuse kaudu. Samas on vastastikune sõltuvus valik, mille võivad teha ainult sõltumatud inimesed. Traditsiooniline liider Uue aja liider Tasud lepitakse eelnevalt kokku: milline Karismaatiline: loob visiooni,
Vajaduse rahuldamise tsükkel VAJADUSE RAHULDAMINE Vajaduse võimendamine PINGUTUSE HÜVITAMINE EESMÄRGI SAAVUTAMINE VAJADUS MOTIIV PINGUTUS EESMÄRKI EI SAAVUTATA Vajaduse pidurdamine FRUSTRATSIOON KAITSEMEHHANISMID Kui eesmärgi saavutamine on blokeeritud võib kergesti tekkida frustratsioon Konstruktiivsed reageerimisviisid: Probleemi lahendamine Ümberstruktureerimine Frustratsioon: Rünnak, agressioon Regressioon Fiksatsioon Eemaldumine Sisemine ja välimine motivatsioon (sh rahulolu sisemiste ja välimiste teguritega) Motivatsiooni ja rahulolu võib vaadelda: sisemise motivatsioonina/rahuloluna (emotsionaalne ja psühholoogiline tasu) välimise motivatsioonina (sh majanduslik tasu ja sotsiaalsed suhted ) Rahapsühholoogia Rahaga seotud uskumused, hoiakud ja käitumine Raha tähendus inimese jaoks Võim Kontroll eelarve üle Turvalisus Vabadus Armastus Isiklik rahulolu Ärevus/muretsemine Rahaga seotud kogemused Individuaalsed erinevused
elluviimise juhendamise ja kontrollimisega. Seega seisneb tegevus põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. Juhi erinevus spetsialistist: juhil on alati alluvad vähemalt 1. Need, kelle ametinimetuses sisaldub küll sõna ,,juht", kuid kelle alluvuses ei tööta ühtegi inimest on spetsialistitüüpi juhid. Juhid JUHTIMISVALDKONDADE järgi:finantsjuht, turundusjuht, personalijuht, operatsioonidejuht, haldusjuht, jne4. S. Covey käsitlus ajajuhtimisest: teooria olemus ja kriitika. S. Covey käsitleb oma printsiibikeskses juhtimises eestvedamise ja isiksusega seonduvaid protsesse. Covey väidab, et liidri kujundamisel tuleb keskenduda indiviidi arendamisele. Ta märgib, et ainus inimene, keda on võimalik otseselt ja koheselt mõjutada, olete teie ise. Järelikult on võimed teie kõige olulisem ressurss, mida arendada, säilitada ja täiendada. Te peate omandama tõhusa juhtimise oskused esmalt iseenda
kultuur. Innovatsioonikapital (strateegiad, plaa- nid, projektid, brandid) o Suhete kapital = Sidemed tarnijatega, klientide- ga, koostööpartneritega, muude sidusorganisatsi- oonidega o Inimkapital = Personali teadmised, oskused, kompetentsus, hoiakud, motivatsioon, võimekus, tervis) o Sotsiaalne kapital = Töötajatevahelised suhted, koostöö, osalemine võrgustikes. Ettevõtte maine, mõjukus keskkonnas, usaldatavus Struktuur Tegevused, tehnoloogia Organisatisooni tüübid: Kasusaaj Näited Juhtimisprobleem ad
Olenemata eestvedamise stiilist on edu saavutamine võimalik ainult juhul, kui see stiil sobib antud sitatsiooniga. 65. Milline on motiveerimise definitsioon? Motivatsiooni kui kontseptsiooni aluseks on mingi liikumapaneva jõua olemasolu indiviidi sees, mis ajendab teda tegutsema eesmärkide suunas. 66. Mis on motivatsiooni olemus? · Individuaalne fenomen · Tahtel põhinev ja kavatsuslik · Mitmetahuline tegutsemise tung · Väline motivatsioon · Sisemine motviatsioon 67. Nimetage vähemalt kolm rahuloluteooriat · Maslow vajaduste hierarhia/teooria · Alderfer ERG-teooria (Olelusvajadus soov füüsilise ja materiaalse heaolu järele.Seotusevajadus soov rahuldada suhtevajadust.Kasvuvajadus soov jätkata arengu ja enesearendamise järele) · Herzberg kahe faktori teooria 68. Nimetage vähemalt kaks protsessiteooriat
Muudatuste elluviija profiil (Weissi sõnastatud 1996). Ta on nt eluaegne õppija. Edukas muutja. Visiooni abil juhtimine. Võimuallikad: 1) tasul põhinev võim ressursid 2) karistuse võim hirm 3) positsiooni võim turva 4) karisma võim võlu 5) ekspertvõim teadmised · info ja kontrollivõim Eduka liidri valem: algata protsesse, ole entusiastlik, aita teistel tegutseda, loo mudel, tähista saavutusi. Väline motivatsioon: palk, tunnustus, staatus. Sisemine motivatsioon: psühholoogiline rahulolu. Maslow vajaduste hierarhia: McClellandi teooria: 4 vajadust, mis juhte motiveerivad: 1) saavutusvajadus 2) võimuvajadus 3) kuuluvusvajadus 4) asjatundlikkus Herzbergi töö ja rahulolu teooria: hügieeni faktorid: mõjutavad tööga rahulolematust, nt palk, töötingimused, suhted (omavad effekti teatud maani v ei oma üldse).
Muudatuste elluviija profiil (Weissi sõnastatud 1996). Ta on nt eluaegne õppija. Edukas muutja. Visiooni abil juhtimine. Võimuallikad: 1) tasul põhinev võim ressursid 2) karistuse võim hirm 3) positsiooni võim turva 4) karisma võim võlu 5) ekspertvõim teadmised · info ja kontrollivõim Eduka liidri valem: algata protsesse, ole entusiastlik, aita teistel tegutseda, loo mudel, tähista saavutusi. Väline motivatsioon: palk, tunnustus, staatus. Sisemine motivatsioon: psühholoogiline rahulolu. Maslow vajaduste hierarhia: McClellandi teooria: 4 vajadust, mis juhte motiveerivad: 1) saavutusvajadus 2) võimuvajadus 3) kuuluvusvajadus 4) asjatundlikkus Herzbergi töö ja rahulolu teooria: hügieeni faktorid: mõjutavad tööga rahulolematust, nt palk, töötingimused, suhted (omavad effekti teatud maani v ei oma üldse).
ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE Enesejuhitud õpiprojekt Lende Saluvee EKL-1kõ Eesmärk: Uurida milliseid õppemeetodeid kasutatakse täiskasvanukoolituses. Õpieesmärgid: 1. Uute teadmiste omandamine. 2. Enda silmaringi laiendamine. 3. Erinevate õppemeetodite olemusest tulenevate mõjude mõistmine õppimise tulemusele. 4. Enda kui õppija analüüsimine. Sissejuhatus.
Motivatsioon TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLEDZ Tervisejuht Gülnara Rikken ja Anna-liisa Vainu MOTIVATSIOON Referaat Juhendaja: Kristiina Uuriko Haapsalu 2009 Motivatsioon Sisukord sissejuhatus.........................................................................................................3 17 väidet motivatsiooni kohta mida peavad sisaldama kõik põhjendatud motivatsiooniteooriad....................................................................................................4 holistlik lähenemine..................................................................................4 motivatsiooniliste seisundite paradigma......
saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine. Esmatasandi juhtide ülesandeks on tegelda üksikasjalike toimingute elluviimise juhendamise ja kontrollimisega. Seega seisneb tegevus põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. Juhi erinevus spetsialistist: juhil on alati alluvad vähemalt 1. Need, kelle ametinimetuses sisaldub küll sõna ,,juht", kuid kelle alluvuses ei tööta ühtegi inimest on spetsialistitüüpi juhid. 4. S. Covey käsitlus ajajuhtimisest: teooria olemus ja kriitika. S. Covey käsitleb oma printsiibikeskses juhtimises eestvedamise ja isiksusega seonduvaid protsesse. Covey väidab, et liidri kujundamisel tuleb keskenduda indiviidi arendamisele. Ta märgib, et ainus inimene, keda on võimalik otseselt ja koheselt mõjutada, olete teie ise. Järelikult on võimed teie kõige olulisem ressurss, mida arendada, säilitada ja täiendada. Te
Hinne peab õpilast motiveerima liikuma. Hea hinne muudab lapse rõõmsaks ja sisendab enesekindlust. Kehaline kasvatus ei peaks olema see õppeaine, kus õpilasi hinnatakse kindlate normide järgi. Kõik õpilased ei ole samade võimetega. Paremaid hindeid saavad ainult need õpilased, kes on kehaliselt paremate võimetega ja halvemaid hindeid need, kes ei ole füüsiliselt nii võimekad. Selline hindamine pärsib nõrgemate õpilaste liikumisharjumuse tekkimist. Nendel kaob motivatsioon pingutada ja ennast arendada ning tahe kehalise kasvatuse tundidest osa võtta. Meie arvates tuleks kehalise kasvatuse tundide hindamissüsteem muuta arvestuslikuks, kus õpilast hinnataks selle järgi, kui aktiivselt ta tunnist osa võtab. Selline süsteem paneks lapsed liikuma ja parandaks nende liikumisharjumust. Selline hindamissüsteem oleks praegusel hetkel parim meie õpilaste vaatenurgast. Kõigele vaatamata ei tohi ära kaduda tulemuste ületamine.
järjekindlus, organiseerimisoskus, põhjalikkus) 7. Meeskonna hoidja õhutab meeskonnavaimu (seltsiv, diplomaatilisus, hooliv, usaldav, peendetundeline) 8. Teostaja viib ideid ellu, osav asjade ära tegemisel (sihikindlus, ettenägelik, praktilisus, viib asjad lõpule, reeglite järgimine) 25. Millised on 2 motivatsiooniliiki ja mis neid üksteisest eristab? Väline motivatsioon väliskeskkonnast tingitud mõjutused, meist mitte tulenevad, - nt palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon - mõjutused, mis põhinevad meie endi psühholoogiliste vajaduste rahuldamisega. 26. Millised on tuntumad motivatsiooniteooriad ja kuidas neist on kasu juhtimisel? Tuntumad motivatsiooniteooriad on: 1. Maslow' vajaduste hierarhia vajaduste rahuldamine kõrgemat rahuldust täites ei taha madalamale enam langeda
Eelkõige on juht tänapäeval korraldaja, tiimikaaslane, treener/õpetaja, partner, kes täidab organisatsioonis kindlaksmääratud ülesandeid ning vastutab põhieesmärkide täitmise eest. Samuti on ka eestvedamine H. Mintzbergi järgi üks juhi rollidest. Juht kui eestvedaja motiveerib töötajaid: julgustab uustulnukaid, tunnustab saavutusi, värbab ja vabastab töölt. · Eestvedamine inimeste visionäärlus, inspiratsioon, motivatsioon, juhtimise dünaamilisus 6. Kuidas on arenenud organisatsioonikäsitlused 20. sajandi algul, keskel ja nüüd? I Klassikalised organisatsiooniteooriad (1900-1930) F. Taylor, M. Weber, H. Fayol EESMÄRK: leida moodused, kuidas organisatsiooni panna toimima edukalt ja ilma tõrgeteta Kindlad ja lihtsad reeglid - ainuõige valem organisatsiooni juhtimiseks Sõjaväelise korralduse kasutamine: suure hulga inimeste juhtimine kiiresti muutuvas keerulises olukorras
Samuti ei muutnud valgustuse vähendamine tööviljakust eriti madalamaks. Otsustati, et juhtkond peaks soodustama kambavaimu ja lühendama tööpäeva poole tunni võrra. Tööviljakus suurenes. Seejärel lühendati tööpäeva veelgi poole tunni võrra ja viidi sisse hommikune kohvipaus. Tööviljakus suurenes jälle. Seejärel võeti kõik need eelised ära. Üllatuslikult suurenes tööviljakus veelgi (!). Järeldati, et tööd mõjutab motivatsioon. Eksperimentide läbiviimine andis alluvatele mõista, et juhtkond huvitub neist. ● Teine katse. Küsitleti 1000 töötajat. Teisel küsitlusringil väitsid nad, et töötingimused on muutunud paremaks, kuigi midagi ei olnud muudetud. ● Eksperiment konveieritöölistega: konveieri taha pandi inimesed, kes on omavahel sõbrad, tootlikkus tõusis.
võimalike hulgast. Motiiv on tunnetatud vajadus. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile. Vajaduse rahuldamise tsükkel KAITSEMEHHANISMID Kui eesmärgi saavutamine on blokeeritud võib kergesti tekkida frustratsioon · Konstruktiivsed reageerimisviisid: Probleemi lahendamine Ümberstruktureerimine · Frustratsioon: Rünnak, agressioon · Regressioon · Fiksatsioon · Eemaldumine Sisemine ja välimine motivatsioon (sh ahulolu sisemiste ja välimiste teguritega) Motivatsiooni ja rahulolu võib vaadelda: · sisemise motivatsioonina/rahuloluna (emotsionaalne ja psühholoogiline tasu) · välimise motivatsioonina (sh majanduslik tasu ja sotsiaalsed suhted ) Rahapsühholoogia · Rahaga seotud uskumused, hoiakud ja käitumine · Raha tähendus inimese jaoks · Võim · Turvalisus · Vabadus · Armastus · Isiklik rahulolu
1. Juhtimise koht inimkäitumises Planeerimine, organiseerimine, mehitamine, kontrollimine. Millegi (eesmärkide) saavutamine. 2. Muutunud juhtimise paradigma. Vana vertikaalne, uus horisontaalne, juhtimisstiil autoritaarne- kollektiivne, orienteeritus kasumile- kliendile, motivatsioon enesetähtsustamine- altruism, e/v struktuur iseseisvad üksused- omavahel seotud, turg kohalik- globaalne, peamine ressurss kapital- uus informatsioon , konkurentsieelis hind- aeg, töötajaskond homogeenne- mitmekesine, töötajate ootused, kindlustunne- isiklik areng, töö individuaalne- meeskondlik, kvaliteet kohustuslik- isiklik 3. Juhi kaksikroll juht ja liider Juhil on õigused ja kohustused organ. tegevuste ja eesmärkide täitmisel
Juhtimise alused JUHTIMISE ALUSED: EKSAMIKÜIMUSED 2007 1. Juhtimise ajalugu, areng ja teoreetikud 1.1 Juhtimise definitsioon Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. 1.2 Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus (era- ja riigiettevõtted, ametlikud ja mitteametlikud asutused). Organisatsiooni on kindel strateegia, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi saavutamiseks. Organisatsioon moodustatakse ideede elluviimiseks või ettevõtmiste ja ülesannete täitmiseks, millega üks inimene ei suuda hakkama saada. 1.3 Meeskonna definitsioon Meeskond on üksteist täiendavate oskustega väiksearvuline inimrühm (3-15 inimest), kes üldiste eesmärki
............................................................................................ 4 2. TÖÖKORRALDUSE PARENDAMISE VÕIMALUSED ..................................................... 6 2.1. Osalusjuhtimine ................................................................................................................ 6 2.2 Meeskonnatöö .................................................................................................................... 7 2.3 Motivatsioon ...................................................................................................................... 8 KOKKUVÕTE ............................................................................................................................ 9 VIIDATUD ALLIKAD ............................................................................................................. 10 LISAD ......................................................................................................
TURVALISUS usk firma tulevikku, töökoha oma- mise kindlus. ENESETEOSTUS huvitav töö, mitmesugused arengu- Programmid. Loovuse võimalused. MOTIIVIDE VÕIMENDUMINE JA PIDURDAMINE, KONFLIKT Kui eesmärgi saavutamine on blokeeritud, võib kergesti tekkida frustratsioon (rünnak, agressioon) SOORITUS = MOTIVATSIOON + SUUTELISUS + KESKKOND Motivatsiooni tõukejõududest üks oluline on inimesega seotud ja so. võim. Inimese võimutasandid: Informatsioonivõim- seotud informatsiooni omamise ja levimisega; Staatusega seotud võim- asend struktuuris; Tunnustusega seotud võim; Prestiižiga seotud võim- seotud ametiga. MOTIVATSIOONITEOORIAD Läbi aegade on viidud läbi väga mitmesuguseid uuringuid organisatsioonide tegevuse , inimeste kui organisatsiooni ühe osa kohta jne
Nõustamispsühholoogia K. Uriko Eksam ei ole pähe õppimise peale, vaid asjadest aru saamise peale. I loeng. 31.01.17 Eneseteadvustamine on nõustajatöös marginaalne punkt. Tihti inimesed ei muuda ennast, kuna puudub motivatsioon. Ta küll teab, mida ta peab tegema, aga motivatsiooni ei ole. Võimalik, et aitab kui inimene ütleb endale või teisele välja, et on vaja muutust. Rääkima panemine mõjutab aju. Surmadest tuleb rääkida. Kui tuntakse, et on liiga hilja. Uriko kasutab mäemetafoori. Esmalt tuleb inimesed mäe juurde saada. Aeg on subjektiivne käsitlus ja seda saab muuta. Tihti öeldakse, et lihtsalt ei viitsi. Energiat on vähe või seda jaotatakse valesti.
See kirjeldab võimeid, mis erinevad akadeemilisest intelligentsusest ning täiendavad kognitiivseid võimeid, mida mõõdab IQ. Need kaks intelligentsuse liiki intellektuaalne ja emotsionaalne väljendavad erinevate aju osade tööd. Aju emotsioonide keskus kätkeb ka oskusi, mis on vajalikud iseenda edukaks juhtimiseks ja sotsiaalseks kohastumiseks. - Goleman eristab emotsionaalse intelligentsuse viit peamist dimensiooni: eneseteadlikkus, eneseregulatsioon, motivatsioon, empaatiavõime ja sotsiaalsed oskused. Need väljenduvad emotsionaalsete kompetentside kaudu. Emotsionaalne kompetents on õpitud oskus, mis baseerub emotsionaalsel intelligentsil ning realiseerub silmapaistvas töösoorituses. Kompetentsid on oma potentsiaali tõlkimine tööalase võimekuse keelde. Näiteks olla hea klienditeenindaja tähendab emotsionaalset kompetentsi, mis baseerub empaatial. Emotsionaalsed kompetentsid jagunevad personaalseteks ja sotsiaalseteks kompetentsideks.
Graafilise iseloomuga. Semantiline mälu faktimälu, sõnademälu, ,,puhtad teadmised" Mäluliigid Lühiajaline mälu töömälu ehk operatiivmälu. Info talletatakse lühikeseks ajaks, kestus on umbes 30 sekundit. Piir 7 +/- 2. Pikaajaline mälu lühimälust edasi salvestatud info. Mälu Info mällujätmist kujundavad tegurid Materjali kordamine, kodeerimise eripära, motivatsioon, ainevalda süvenemine Mälu kvaliteetni näitavad materjali meeldejätmise kiirus, materjali säilitamise kestus, materjali reprodutseerimise kergus ja matejali meenutamise täpsus. Mälutüübid Motoorne mälu seotud liikumisega. Toetab protseduurilist mälu. Geneetiliselt kõige varasem mäle Kujundimälu visuaalsed ja kuulmise kujundid Sõnalis-loogiline mälu kuidas jätame meelde absraktseid mõisteid, õppimisel kõige
saavutamiseks suhtlemise vahendusel. Liidri isiksuse omaduste teooria. Omaduste komplekse on koostatud palju ja nad erinevad üksteisest peamiselt omaduste järjestuse või mõistete üldistusmahu poolest. Ülesandele orienteeritud grupis: grupis toimuvate protsesside tundmine, võime kiiresti mõelda, kõne- ja keeleoskus. K. Davis`i isiksuse omadused: intelligentsus (üldine arukus ja taibukus), sotsiaalne küpsus (liidri emotsionaalne tasakaalukus), sisemine motivatsioon (tavalisest suurem vastutustunne, soov saavutada häid tulemusi), hoiak inimsuhetele (olla tähelepanu keskpunktis). Gary Yukl`i isiksuse omadused: osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida; meeskonna ja koostöö oskused; suhtlemise, sh kuulamisoskused; oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; otsustus- ja vastutusvõime; tasakaalukus kriitilises olukorras.
annaabi.ee 
