vähenemises. Eidetism kuju. Võime erakordselt elavalt ja detailselt taaselustada varemtajutud stseene ja esemeid. Neil on nagu kuju või pilt ees, mida na reprodutseerimisel kirjeldavad. Sünesteesia - meeled on seostud nii,et inimene seostab värve helide või tähtedega. Teiste aistingute teke. Ntx kuulmismeele ärritamisel võib tekkida nägemisaisting (pildid ) Amneesia - mälulünk, ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. TEEMA 9 KUJUTLUS JA FANTAASIA Kujutlus psüühiline protsess, mille peamiseks tunnusjooneks on objektide või olukordade psüühilise kujundi (vaimse elamuse) teke mäluandmetest, ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelundeile. Mälukujutluse puhul taastatakse kujutluses varasemad elamused objektidest või olukordadest. Ntx võime kujutada,kuidas me taas ülikooli peahoonesse siseneme, ise hoopis maal viibides. Fantaasia - kõrgem psüühiline protsess,meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste,
tähendusega viimaste meelelises tunnetuses ei peegeldu. Mõttelennul pole piire. Mõtlemisvõimel on inimühiskonnas üha suurenev tähtsus. Raske on ette kujutada ametit kus selge mõtlemine osutuks liigseks. Mõtlemine on tihedalt seotud teiste psüühiliste protsessidega. Keele abil toimuv mõtlemine võimaldab tajukujundeid mõtestada. Mõttetöö pole mõeldav ilma mälu, tähelepanu ja kujutlusvõimeta. Loova mõtlemise eredaimaks avalduseks on fantaasia. 2. Taip. Nii mõtlemises kui õppimises on keskel kohal taiplikkus ehk asjade ja nähtuste olemuse kiire lahtimõtestamise võime. Taibukus tagab mõttetööle vajaliku selguse ehk arusaadavuse ning ühemõttelisuse. Otsekohe kui mõttetöös kustub selgus, võtab see pinna kiirelt taiplikkuselt (kahaneb huvi asja vastu). Sellepärast tuleks selguse nõuet pidada mõtlemisel üheks kesksemaks. Osa õppijaid ei seeta endale lahti, mis tähendab info mõtestatud kujul vastuvõtt ja meeldejätmine
Iga analüüs eeldab kokkuvõtvat üldistust, sünteesimiseks on aga tarvis üksikosi. Võrdlemine võrdlemise aluseks on asjade ja nähtuste omavaheline kõrvutamine, mis toob esile nende sarnasused ja erinevused. (Nt. temperament ja iseloom peegeldavad indiviidi iskupära, esimene tuleneb aga närvisüsteemi iseärasustest, teine aga tekib kasvatuse, võimete jne koostoime tulemusena). Abstraheerimine ja üldistamine abstraheerimine eraldab uuritavast objektist iseseisvaks kasutamiseks olulisi tunnuseid. Sel teel on loodud tuhandeid mõisteid. Üldistamine ühendab kaks või enam asja ja nähtust mingi neile ühise, abstarheerimise alusel saadud tunnuse alusel üheks (ploome, pirne, õunu määratleb ,puuvilja'' mõiste). Üldistamine haarab tunnetusse suure hulga ühe kategooria või määratlusega nähtusi, millele kõigile on ühised teatud omadused.
(teadlikult kirjeldamatud) Psüühiliste nähtuste sfääride jagunemine, 1) psüühilised protsessid, 2) psüühilised seisundid, 3) psüühilised omadused PSÜÜHILISED PROTSESSID: Psüühilised protsessid – teatud ajuprotsesside toel toimuv vaimne tegevus maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamine subjekti poolt Tunnetusprotsessid (kognitiivsed) – aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mälu protsessid, mõtlemine Emotsionaalsed protsessid (afektiivsed) – avalduvad tundeelamuslikes reageeringutes Täidesaatvad protsessid (eksekutiivsed) – käivitavad ja suunavad toiminguid Kui konkreetset isikut iseloomustab psüühiliste protsesside, nende tagajärgede ning seisundite teatud tüüpiline kvaliteet, laad, suunitlus, mis on ajas püsivad, saame rääkida selle isiku psüühilistest omadustest (isiku vaimu- ja hingeelu ning meelelaadi tüüpilised erijooned)
Rakenduslik kasutab saadud teavet konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks KOLM VAALA filosoofia, neurofüsiloogia ja matemaatika. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkusetunnetamise võimes, on närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub: a. Tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine) b. Emotsionaalsete protsessidena, c. Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena Psüühilised protsessid algavad, kestavad teatud aja ja siis lõppevad või vaibuvad teadvustamata tasandile. (Nt. meenub midagi ja mõtleb sellele, tunneb midagi (rõõmu, viha), seejärel aga unustab. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Nt. Reipus, loidus
Rakenduslik kasutab saadud teavet konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks KOLM VAALA filosoofia, neurofüsiloogia ja matemaatika. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkusetunnetamise võimes, on närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub: a. Tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine) b. Emotsionaalsete protsessidena, c. Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena 39 Psüühilised protsessid algavad, kestavad teatud aja ja siis lõppevad või vaibuvad teadvustamata tasandile. (Nt. meenub midagi ja mõtleb sellele, tunneb midagi (rõõmu, viha), seejärel aga unustab.
lapse vahel. 2) Maimikuiga ( 1.-3.eluaastani) õpitakse kõndima ja kõnelema; seetõttu laieneb ümbritseva maailma tunnetamine. Hakatakse eristama üksikuid esemeid ja nendevahelisi seoseid. Tärkab kaemuslik-motoorne mõtlemine. Teise eluaasta lõpuks saavad määravaks verbaalsed signaalid. Maimik on väga liikuv , tema emotsioonid on pidurdamatud. Arenema hakkab mittetahteline , kuid vahendatud mälu. 3) Mudilasiga (3.-6.eluaasta) Põhitegevus on mäng.Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Mängus mõtestatakse tegelikkust .Mängides pidevalt räägib; vanemate ja õpetajate poolt temale öeldut jäljendades ning seda vastavate olukordadega seostades annab laps iseendale korraldusi või kommenteerib oma tegevust. See periood on soodne võõrkeelte õppimiseks,sest keele omandamine toimub selles eas keelesüsteemi suhtes vahetult, st ilma emakeele vahenduseta. Viiendaks eluaastaks on inimene formeerunud. 4) Koolieeliku- või varane kooliiga ( 6.-7
2) Maimikuiga ( 1.-3.eluaastani) – õpitakse kõndima ja kõnelema; seetõttu laieneb ümbritseva maailma tunnetamine. Hakatakse eristama üksikuid esemeid ja nendevahelisi seoseid. Tärkab kaemuslik-motoorne mõtlemine. Teise eluaasta lõpuks saavad määravaks verbaalsed signaalid. Maimik on väga liikuv , tema emotsioonid on pidurdamatud. Arenema hakkab mittetahteline , kuid vahendatud mälu. 3) Mudilasiga (3.-6.eluaasta) – Põhitegevus on mäng.Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Mängus mõtestatakse tegelikkust .Mängides pidevalt räägib; vanemate ja õpetajate poolt temale öeldut jäljendades ning seda vastavate olukordadega seostades annab laps iseendale korraldusi või kommenteerib oma tegevust. See periood on soodne võõrkeelte õppimiseks,sest keele omandamine toimub selles eas keelesüsteemi suhtes vahetult, st ilma emakeele vahenduseta. Viiendaks eluaastaks on inimene formeerunud.
seisukohalt. Ta ei arvesta asjade-nähtuste suhtelisust ja varjatud seoseid, hinnangud on absoluutsed. L. Võgotski tõestas egotsentrilise kõne muutumise sisekõneks. Suuline ja kirjalik kõne koos moodustavad väliskõne, mis on vastandatav sisekõnele. Jaguneb omakorda ekspressiivseks (kõnelemine, kirjutamine) ja impressiivseks (kuulamine, lugemine) kõneks. Hälviklapse enesekeskse kõne ja hiljem sisekõne puuduliku arengu põhjused on komplekssed. Kõigepealt mõjub negatiivselt sotsiaalse väliskõne keeleline puudulikkus, sest egotsentrilised ütlused ei saa olla väliskõne ütlustest arenenumad. Teiseks põhjuseks on väliskõne funktsionaalne arenematus — egotsentriliste ütluste kasutamine kajastab tegelikult teise isiku kõne reguleeriva rolli üleminekut lapsele. Kirjeldatud seisundi tulemuseks on vähene iseseisvus ja vaimse tegevuse arenematus: vajadus väliste algoritmide ja materialiseerimisvahendite järele
õppimise kui protsessi üle. praktika on näidanud, et õpetajad ei pööra veel piisavalt tähelepanu metakognitiivsete oskuste kujundamisele, kuigi need on edukaks õppimiseks hädavajalikud. Nende oskuste õpetamine aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele. Metak.oskuste õpetamine parandab oluliselt kerge vaimse peetuse ja õpiraskutega õpilaste lugemisoskust. V Kognitiivsete õppimisteooriate rakendused: Õpitu üldistamine ja ülekanne konstruktivistlikud õppimisteooriad ja nende rakendused 1. Üldistamine ja ülekanne õppimisel: õpitu ülekande liigid. Üldistamise eesmärgiks on kindlustada õpitu rakendamine oludes, mis erinevad nendest, milles õppimine algul toimus. Elus toimetulekuks on oluline nii mitmesuguste teadmiste ja oskuste meeldejätmine kui ka võime kasutada neid uudsetes seostes ja oludes. Thorndike’i ja Woodworth’i järeldus katsetest: kui kaks situatsiooni
võimaluste vahel. Kui inimesel on nt ajukahjustus ja see on vasakus poolkeras, võib kaasneda kõnehäire. Aga inimene pole väga emotsionaalne selle kahjustuse korral. Paremas poolkeras enamasti kõnehäiret ei kaasne, aga see- eest võib inimene muutuda oma reageeringutes heitlikuks. Ajukoore all ja ajukoore sees peidus on palju teisi struktuure - nt väikeaju. Ilma selleta organism kui tervik ei toimi, sest seal toimub eneseregulatsioon. Aju kesknärvi süsteemi osa ehk ajutüvi oleks nagu jätke seljaaju juurest üles peaajuni. Ajutüvel on oluline roll, et iniemene kui biloogiline organism töötaks. Ajukoorde lähevad laiali sealt igale poole informatsioon, mille aktiveeriv ja turgutav mõju tagab ajukoore virguse (ärkamine); ning kui üldist virgust pole, siis kas magatakse või minestatakse vmt. Ajukoore keskel on vaheaju ehk talamus. Võiks öelda, et talamus on kui aju närvikeskuse veel omakorda närvikeskus
näitab kas või see asjaolu, et aju mõne teatud osa vigastamise või kahjustamise korral häirub vastavalt ka psüühika talitus. 8. Psüühilised nähtused jaguneva kolme suurde rühma: psüühilised protsessid, psüühilised seisundid, psüühilised omadused. Psüühilised protsessid- on vaimsed tegevused välismaailma peegeldamisel (kajastamisel), mis avalduvad: a.) tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud,tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine) b.) emotsionaalsete protsessidena c.) toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidega Psüühiliste seisundite all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Ajuti kulgevad vaimsed protsessid kiiresti ja tõhusalt , üldine olek on reibas. Siis asendub see seisund loidusega, tülpimusega, kus tundmused on minoorse värvinguga. Olek on räbal ja töö ei lähe
Psühholoogia ajalugu, lingvistika, loogika, matemaatika, küberneetika, füüsika, elektroonika, geneetika, bioloogia, füsioloogia ja neuroteadused, antropoloogia, sotsioloogia, pedakoogika. PSÜHHOLOOGIA HARUD Psühholoogia harud: Psühholoogia asub loodus ja ühiskonnataeduste kokkupuutealadel piiriteadus Teoreetilisema orientatsiooniga harud: 1) üldpsühholoogia normaalse inimese psüühika ja ta käitumise seaduspärasus nn psühholoogia ABC 2) psühhofüsioloogia uurib psüühika ja käitumise aluseid 3) neuropsühholoogia ajukahjustustega inimesi uurib ja teeb järeldusi tervete inimeste kohta 4) sotsiaalpsühholoogia käsitleb suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide käitumist 5) arengupsühholoogia Rakenduslikuma orientatsiooniga psühholoogiaharud: 6) tööstuspsühholoogia töökeskkonnas 7) kliiniline ja meditsiinipsühholoogia, psühhoteraapia
peaks (v.a. hingamine). Bioloogiline motivatsioon - kehalised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive: • Aktivatsioonitase ja uni. • Nälg ja söömine. • Janu ja joomine. • Suguiha ja seksuaalsuhted. Kultuuriline motivatsioon: Arengumotivatsioon – sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants ja saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon – sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Tahe – teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus (T. Bachmann. R. Maruste. Psühholoogia alused. Tln. 2001, Ilo). Tahe on lisamotivatsiooni allikas. T a h te a k ti g e n e e s VA JA D U S V a j a d u s e t u n n e t a m in e , m o t iiv id v õ it l u s , m o t iv a t s io o n i t e k e S o o v im in e E e s m ä r g i j a v a h e n d it e v a l ik O t s u s t a m in e
Meeldajäetav talletub pikaajalises mälus lühiajalisuses mälu aktiivsuse tulemusena. Võimalik on see vähemalt kahel viisi. 1)korrata vajalikku infot kuni meeldejäämisena või 2)teadlik meeldejätmine, töödeldes uut infot vanade teadmiste valgusel. 7. Üldistamine ja ülekanne õppimisel. Ülekannet soodustavad võtted Üldistamine ja ülekanne õppimisel: õpitu ülekande liigid. Õpitu ülekanne ja üldistamine on olulisemateks ja oodatumateks õppimise resultaatideks. See võime on vajalikuks eelduseks õpitu rakendamiseks uudsetes oludes. Tänu õpitud oskustele ja teadmistele ning oskusele neid rakendada on inimeste kergem toime tulla ja orienteeruda uutes olukordades ilma et peaks enne nende kõigiga kokku puutunuma. Varem õpitu ülekanne ja üldistamine uudsete probleemide lahendamiseks toimub sageli hüpoteeside püstitamisega ja kõige tõenäolisema lahenduse väljavalimisega.
Kõne, millele pannakse alus sellega et, vanemad oma lapsega räägivad, on abstraktse mõtlemise aluseks tulevikus. Abstraktse mõtlemise otsene arendamine algab 12.-13. eluaastast. Kui 19. sajandil leiti, et last ( tema mõtlemist) arendavad eelkõige klassikalised keeled ja matemaatika, siis tänapäeva psüholoogia ütleb, et kõikjal, kus õpetaja suudab panna õpilasi kasutama mõtlemisoperatsioone (võrdlemine, analüüs, süntees, üldistamine ja abstraheerimine), toimub ka lapse mõtlemise arendamine. Peep Leppik jätkab küsimusega, et millal inimene (laps) mõtleb? Tema arvamusel kohtab seoses mõtlemisega igapäevaelus palju arusaamatusi ja spekulatsioone. Sageli ütleb vanem (õpetaja, kasvataja jne.) lapsele: "Mõtle!" Kui küsida isegi pedagoogilise haridusega inimeselt, mida mõtlemine tähendab, siis ei osata alati vastata. Laps ei tea ammugi, mida tähendab mõelda. Seepärast
struktuurid ehk ajukoore vanemad moodustised Kui see süsteem töötab nõrgalt siis me lõpuks uinume,kui töötab liiga tugevalt siis oleme pinges ja raiskame oma ressursse Inimesed saavad automaatselt aru kui see süsteem hakkab liiga tugevalt tööle ning viimad selle tagasi normaalsele tasemele,samuti kui süsteem töötab liiga nõrgalt Üldaktivatsioonisüsteem hoiab ajukoore toonuses Yerkes'i ja Dodsoni seaduspärasus: 1. Tulemuslikem tegevus on võimalik optimaalse erutuse korral 2. Mida lihtsalt on tegevus,seda kõrgem on optimaalse erutuse tase Tegevuse efektiivsus sõltub erutuse tasemest,mitte liiga kõrge ega liiga madal Tegevuse keerukus sõltub selle struktuurist ja individuaalsest võimekusest Erutustaseme mõjuriteks on puhanud olek(erutuse tase on normaale,isegi liiga kõrge),väsinud olek(erutuse tase on madal),sotsiaalne olukord ehk teiste inimeste ümbrus(viib erutuse taseme
otstarbekam planeerida mitte õppetundidena vaid teema kui terviku õpetamise protseduurina= õppeühikuna. Õppeühik (õppetund) selle põhietapid: -tähelepanu haaramine õppetunni eesmärkidest informeerimine ja motiveerimine varem õpitu meeldetuletamine uue materjali esitamine/õppimine õppimise suunamine õpitu kontrollimine õpitust tagasiside kindlustamine hinnangu andmine kinnistamine ja üldistamine 5. Jutustus, loeng, loeng-diskussioon õppestrateegiana (meetodina). Selle tugevad ja nõrgad küljed ning põhifaasid, mis tuleb õpetamisel läbida õpilaste tunnetusprotsesside toetamiseks. (8.1) Loeng- õppematerjali süstemaatiline ja range esitus. Annab õpetajale hea kontrolli õpetatava materjali üle, on kergelt kombineeritav teiste õppemeetodite ja õppevormidega. Paljud loengu puudused on kõrvaldatavad, kui see kombineerida teiste õppemeetoditega.
emissiooni tomograafia; magnetresonants-kuvamine (fMRI); MEG; optilised meetodid. SENSOORSED TUNNETUSPORTSESSID (kognitiivsed protsessid) Eesmärgipärane tegevus on võimalik tegelikkuse peegeldeamisel või esindamisel. Tegelikkusest vaimse pildi loomine psüühiline kujunditena toimub tunnetusprotsesside vahendusel. Psüühilise tegevuse vomrid ehk tunnetusprotsessid: Aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine, fantaasia. Toimub psüühilise infotöötluse süsteemi vahendusel. Sõltuvalt sisust liigituvad: 1. Sensoorsed- esemete ja nähtuste üksikomadused. Aisting. 2. pertseptiivsed- (vastu võtvad). tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühiline tulem= taju. 3. mnestilised- (mälu). Mälukujundite loomine, ümberkujundamine. Suurem osa on passiivses ja varjatud seisundis. 4
erakordsusena tööprotsessis), tööprodukti adaptiivsusena (seostub tegelikkusega või annab lahenduse mõnele reaalsele probleemile) ja produkti realiseeritavusena (produktis kajastav mõte on püsiva väärtusega, edasi arendatav ja täies ulatuses rakendatav). Uuemas käsitluses on 2 viimast mõõtet kokku liidetud nende raske eristatavuse tõttu. Loomingulisuse mõiste - Vastavalt sellele peetakse loominguliseks tööprodukti, mis on uudne ja originaalne ning väärtuseks teistele inimestele. Töö eripära loominguliste ja andekate õpilastega koolis. Õpetajal tuleb arvestada, et üldiselt on ühes või teises ainevaldkonnas loominguliste õpilastega töötamine raskem, kui suurte võimete ja kõrge IQ õpilastega. Õpetajad eelistavad enam Kõrge IQ- ga õpilasi kui loomingulisi õpilasi. Kuid õpilaste loomingulisuse väärtustamine ja arendamine on oluline nii kasvatuslikust kui ka rahvuse inimkvaliteedi kindlustamise seisukohast
Erinevad kultuurid saavad einevalt aru, mõtlevad erinevalt. Mõtlemise operatsioonid Mitmesugused võtted, mida tehakse kujundite, sõnadega. Kindlad tüüpasjad. 1) analüüs - eseme, protsessi, nähtuse mõtteline jaotamine osadeks. 2) süntees - millegi uuesti tervikuks kokku liitmine- ühendatakse uuesti osad, omadused (mõtteliselt) 3) võrdlemine - kõrvutatakse nähtusi, objekte, protsesse ja tuuakse välja nende erinevusi ja sarnasusi 4) üldistamine - ühendatakse mõtteliselt mingite tähtsate oluliste tunnuste alusel midagi 5) abstraheerimine - mõtlemise operatsioon, mille korral eraldatakse millestki olulised tunnused ja hakatakse neid iseseisvalt kasutama. Mõtlemisvormid (struktuur, ülesehitus)- sellega tegeleb loogika- õige mõtlemisõpetus 1) Mõiste - mingite oluliste tunnuste kogum, ilma milleta see mõiste kaotab tähenduse. 2) Otsustus - mõtlemise vorm, milles millegi kohta jaatatakse või eitatakse midagi.
KORDAMISKÜSIMUSED – ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Johanna Olesk – 2014 Psühholoogia – teadus käitumisest ja psüühilistest protsessidest (vaimseid protsesse e psühhikat). Teaduse ja praktilise töö valdkonnana püüab seletada, ennustada , modifitseerida ja parandada inimese elu ja seda maailma, kus nad elavad. Ladina k psyche + logos – hing, vaim + õpetus Psüühika – organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: - Psüühilised protsessid – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidenda (aistingud, tajud, tähelepanu, mõtlemine jne), emotsionaalsete protsessidena ja tahteliste protsesside (meenub midagi, tunneb midagi ning seejärel unustab selle). - Psüühilised seisundid – inimese üldine aktiivsuse tase, olek, ps.protsesside kulgemise eripära,
Kõike seda on võimalik koguda eelnevate põlvede materiaalse ja vaimse kultuuri tundmaõppimise kaudu, mis käib kasvatuse, suhtlemise, koolishariduse kaudu. Mida rikkalikum on sotsiaalkultuuriline taust ja mida paremini on see omaks võetud, seda rikkalikum on ka mõtlemine. Seejuures on mõtlemine kultuuriliselt determineeritud, st sõltub kultuuriareaali eripärast ja selles valdavast haridussüsteemist. Mõtlemisoperatsioonid: analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine, abstraheerimine. Mõtlemisvormidena käsiletakse: mõistet, mis omakorda liigitatakse üldiseks, üksikuks, konkreetseks, abstraktseks; järeldused, mis jaotatakse tõeseks ja vääraks; otsustust, mis võib olla: - induktiivne – liigutakse üksikvaatluselt ja faktidelt mingile järeldusele (nt üks inimene, keda kohtame, hingab; järelikult hingavad kõik). - deduktiivne – alustatakse teada-tuntud tõdedest ja tehakse järeldus üksikjuhu kohta.
inimese mälus kogetud sündmustest kõige erinevamad tervikskeemid, kus seostuvad teadmised, emotsioonid faktid. Semantilise hierarhia konsepts. võime moodustada üldistavaid kategooriaid (loom koer) aeg mis kulub kahe mõiste seostamiseks oleneb nende kaugusest tähenduslikus hierarhias (lind-pääsuke, lind-emu) Skeemid mälu kuj. skeemidena on palju sarnasust episoodilise mäluga (järelduste tegemine, seos emotsioonidega) Mälu tõlgendav isel. varasem teadmine, kujutlus kajastub mälus kogemuslike skeemidena. (käitumine kooli, poes) kui õpitav ei seostu olemasolevate skeemidega tundub see mõttetuna. Metakognitsioon Inimese mõtlemist oma tunnetusteg. üle nim. metakogn. Õppim seonduv metak. on mõte sellest mida teeme ja kuidas suuname oma õppimist. See on määratud ainealase kogemusega , mitte vanusega. Õpetamisega saab tõhustada metak. õpilastel. Aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele
oskusi/võimeid/teadmisi kõige kohasemal viisil. Metatunnetus kujuneb sisekõne baasil ja selle areng sõltub vajadusest oma psüühilist tegevust teadvustada (formaalse koolihariduse roll). Emotsioonid ja motivatsioon - Emotsioonide diferentseerumine - Emotsioonide väljendamise kontrollimine - Teiste emotsioonidest aru saamine Orienteerumisrefleks uudishimu Väline sisemine motivatsioon Impulsiivsus reflektiivsus NB! Eneseregulatsioon koostöös kõne ja metatunnetusega. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 9 Juhtiv tunnetusprotsess on protsess, millele toetub psüühiline aktiivsus antud ea perioodil ning mille baasil arenevad teised tunnetusprotsessid, eelkõige järgmine juhtiv protsess. Tunnetusprotsessid ei arene ühtlaselt. Igas vanuseperioodis on oluline mingi tunnetusprotsessi roll. Seda on oluline ka
üheaegselt kolmest eri allikast pärinevate erutussignaalide töötlemine: sisemised ärritused, konkreetse situatsiooni poolt antud välisarritajad, mälujälgede aktualisatsioon. Tunnetusprotsessid (Lisaks: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo lk. 82 193) Suund, mis vaadeldava käitumise uurimise asemel suunas tähelepanu tunnetusprotsessidele (aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine, fantaasia). Kognitiivse psühholoogia kui iseseisva suuna teke on mõjutatud olnud nt. biheiviorismi kriisist, kommunikatsiooniteooriatest, ambitsioonist luua tehisintellekt, uutest suundadest lingvistikas (N.Chomsky), füsioloogiliste kallakuga töödest (neurofüsioloogia ja psühholoogia). Olulised nimed kogntiivse suuna tekkeloos: H. von Helmholtz (1821-1894) alateadlike järelduste kontseptsioon F
seksuaalsuhted · Kultuuriline motivatsioon Arengumotivatsioon sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants, saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Isegi bioloogiliste vajaduste rahuldamise puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil seda vajadust rahuldama peaks (v.a. hingamine). "Ma tahan!" Tahe teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus (T. Bachmann, R. Maruste. Psühholoogia alused. Tln. 2001, Ilo). Tahe on lisamotivatsiooni allikas. Tahteakti genees VAJADUS Vajaduse Soovimin tunneta
Praktilisi metakeelelise analüüsi ja sünteesi ülesandeid rakendatakse abiõppe kõigis klassides (tavakoolis peamiselt algklassides). Emakeele kui abiõppe aine sisu iseloomustavad tunnused: Kõikide teemade käsitlemisel rakendatakse semantilist analüüsi. Keele formaalseid tunnuseid vaadeldakse seoses sellega, kuidas nad eristavad või muudavad keeleüksuse tähendust. Lauset käsitletakse mallide kaupa, seejuures rühmitatakse konstruktsioonid kõigepealt semantiliste tunnuste (ruumisuhted, ajasuhted jne.), seejärel välise analoogia (formaalsete tunnuste) põhjal (Läksin koju, sest...; Vihma hakkas sadama, sellepärast...) Samal põhimõttel rühmitatakse morfoloogilised vormid (hundi kihvad, joonistas hundi; kuuse, kase; sea, toa). Grammatika seaduspärasuste ning sõnatähenduse selgitamiseks kasutatakse tavakooliga võrreldes oluliselt rohkem sõnaühendit (süntaktilist nominatiivset
vastuvõtlikkus sisendusele. TAJU Kõiki neid psüühilisi protsesse, mille abil inimene maailma tundma õpib, nimetatakse tunnetus- ehk kognitiivseteksprotsessideks. 10 Nendeks on: Aisting, Taju, Mälu, tähelepanu, Mõtlemine, Kujutlus, keel. Aisting on kõige lihtsam tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aisting ei peegelda meile mitte eset tervikuna, vaid näitab selle üksikuid omadusi. Inimaju tajumispiirkond on 50 bitti sekundis. Aistingute liigid: *väliskeskkonna asitingud: nägemisaisting kuulmisaisting – annab meile andmeid heli kõrguse, tugevuse ja tämbri kohta
SISSE- JA VÄLJAJUHATUS Mis on psüühika? Psüühika võimaldab objektiivse tegelikkuse tunnetamist ja sellele vastavat käitumist. Miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad? Sest neil on just selline aju, nagu neil on. Miks on aju just selline ja mitte teistsugune? Sest seda on kujundanud looduslik valik. LOODUSLIK VALIK: mutatsioon loob variatsiooni; kahjulikud mutatsioonid langevad ebasoodsa valiku alla; paljunemine ja mutatsioonid leiavad aset; kasulikud mutatsioonid püsivad tõenäolisemalt ja paljunevad. MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul. INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm. KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutlusteks. (tähistatav, mentaal
kes ja kuidas teda hoidis - lapse vajadusele (nutule) tuleb kohe reageerida; sellest kujuneb eneseväärikus, mis täiskasvanueas tagab selle, et inimene oskab oma vajadusi rahulikult teostada; põhiturvalisus; kui vajaduste rahuldamine võtab aega, siis esimesed agressiivsed ilmingud toimuvad juba 6.eluaastal; toimub arusaam oma kehast; kujutlus oma kehast paneb mina-pildile aluse; laps kujutab, et ta valitseb oma hoidjat; laps kaldub mõistma kõiki asju positiivselt ja eemaldub negatiivsest; teatav sümbioos on 2.eluaasta lõpuni Eraldumine ja individuatsioon 5.-9.elukuul saab alguse Nutt, kui keegi võõras neid puudutab (võõristumine); ema hakatakse teiste isikutega võrdlema ja ema kui tugipunkt (armastusobjekt)
oma kirjanikukarjääri jooksul, mis tuginevad tema 3 lapse vaatlusele. Ta vaatleb mõtlemist ja kõnelemist. 1. ,,Intelligentsuse lätted lastele"- 1936- kirjeldab inteligentsuse progresseeruvat arengut imiku poolt korratavate tegevuste kaudu. 2. ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- 1937- kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas"- fantaasia ja sümbolismi teke väikelapse eas. Ta rääkis intellektist. Intellektil on tema arvates olemas sisu ja skeem. Skeem- teatud tüüpi mõiste, kategooria või strateegia, mis seostab erinevaid kuid sarnaseid üksteisele järgnevaid tegevusi. Funktsioonid- kuidas skeeme omavahel suhestatakse (töödeldakse). Samuti on intellektil ka laiemaid funkstioone kui on skeemidega seotud funktsioonid. On olemas ka skeemides ja funktsioonide puhul võimalik rääkida kõrgematasemelised skeemid
Kättesaadavad on psühholoogilised terminid enda erinevatest aspektidest võttes. Noorukile on loomulik arusaam oma psühholoogilisest minast/keerulisest minast et on tervik. Ta saab aru sellest, et ta mina on iseenda sisemisest minast ja ümbritseva keskkonna vastastikmõjust tekkinud. Paneb kokku oma mina ajalise dimensiooni- mieviku, oleviku ja tuleviku mina- moodustub tervik. Seksuaalne mina ideoloogiline mina ja töö mina moodustavad identiteedi rollidega katstamine. Laps peab kõigepealt eristama end teistest (1- hooldajast, hiljem teistest). See lagab algul füüsilisest eristamisest. Ja aru saama, milline ta on. Algul ei oska ta öelda, kas ta on laisk, tubli või kannatlik. 2-3a- Mina strukturaalne organiseerimine- isoleeritud konkreetsetest käitumisjoontest stabiilse psühholoogilise terviku suunas noorukieas. Mina sisuline areng sõltub interaktsioonist teistega- mina kui sotsiaalne peegel. Mis mina kujunemist mõjutab?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
