10. Sotsiaal Tallinn 2015 Mis on õppimine? Õppimiseks nimetatakse protsessi, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumisvõimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimisest räägitakse nii inimeste, loomade kui tehnika puhul ning seda psühholoogia, filosoofia, kasvatusteaduse, informaatika jms teadusharude võtmes, mistõttu on väga raske anda ühtset õppimise definitsiooni, seal hulgas isegi ühe teadusharu piires. Õppimisest räägitakse väga erinevates kontekstides ning valdkondades, kuid üldjuhul mõistavad kõik inimesed mis on õppimine. Õppimine pole vaid millegi meeldejätmine, vaid õppimine on uute teadmiste, vilumuste ja kogemuste omandamine ning oskus seda vajadusel rakendada. Millegi teadmine ja mäletamine ei tähenda veel seda, et asi on ära õpitud.
Inimene asub kõigist elusolendeist kõrgemal tänu talle omasele õpivõimele. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut. Igapäevase õppimise korral jääb kogemuste ja teamiste, oskuste ja vilumuste omandamine enamasti selgelt teadvustamata. Sihipärasel õppimisel toimuvad info hankimine ja süstematiseerimine ning uute käitumisviiside harjutamine ja omandamine eesmärgistatud tegevusena. Õppimine klassikalise tingituse toimel Vene füsiloog Ivan Pavlov märkas koerkatsetuste seerias, et loomadel algab süljeeritus juba enne toidunõu etteandmist. Piisas sellest, kui katseruumi astus talitaja toiduga. Avastatud seaduspärasust hakati nimetama klassikaliseks tingituseks. Seda peetakse tänapäeval üheks õppimise põhiprotsessiks
Õppimine ja mälu Tallinn 19.04.09 1 Õppimise psühholoogiline käsitlus Psühholoogiateadus käsitab õppimist märksa laiemalt, kui me seda mõistet tavaelus oleme harjunud lahti mõtestama. Õppimine ei piirdu ainult koolipingis omandatuga, vaid näiteks leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on sellele vastavalt käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine
ümbritsevatesse inimestesse ja ühiskonda, kujundavad õpilastel üldise suhtumise õppeainetesse ja üldised lähenemisstrateegiad probleemidele ning demonstreerivad konkreetseid toiminguid ja ülesannete lahendamise viise. 5. Kognitiivsete õppimisteooriate olemus Kognitiivste õppimisteooriate kujunemine Kognitiivsete õppimisteooriate võidukäik algas 1969a. Kognitiivsete õppimisteooriate sisuna näevad peamise motiivina õpilase sisemist huvi õpitava vastu ja sellest lähtuvat aktiivsust. J.Piaget tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimiskäsitluste lähtealusena. Enamiku kognitiivsete õppimisteooriate lähtealuseks on Piaget tunnetusprotsessi üldmudel. Kognitiivsete õppimisteooriate seas eristuvad kaks vastandlikku suunda. Need, mis vaatlevad õppimist informatsiooni vasuvõtmisena,eeldavad, et õppetöö tulemusena kujunevad kõikidel õpilastel samalaadsed teadmised ja oskused
vahendusel, kuid siin ei esine sarnasus üksühesel kujul. Nägemaks varasema teadmise või oskuse sarnasust käsitletava probleemiga, on vajalik tunduvalt suurem üldistusvõime. Ülekandeks tuleb lahendust pakkuv teadmine isoleerida kontekstist, milles see õpiti ja seejärel rakendada uutes oludes. Mõlema ülekandeliigi arendamiseks vajab õpilane eelkõige praktikat sobivate rakendussituatsioonide äratundmiseks ja mõistmiseks. 7. Psühholoogiline ja sotsiaalne konstruktivism (äärmuslikud arusaamad individuaalse konstruktivismi raames, Võgotski sotsiaalkonstruktivism). Konstruktivistlikud õppimise käsitlused rajanevad Piaget, Võgotski, geštaltpsühholoogide, Barletti ja Bruneri, aga ka filosoofide nagu John Dewey ja paljude teiste töödel ja uurimustel. Ühtset konstruktivistlikku õppimise teooriat pole olemas. Kuid enamik esindajaid nõustub, et õpilaste
mõtlemisprotsesside vahendusel. KKMM-i abil saab õpetada õpilastele: kuidas ohjeldada liigset impulsiivsust ja agressiivsust, läheneda loominguliselt ülesannetele, tõsta tagasitõmbunud õpilaste suhtlemisvalmidust, suhtuda mõistlikumalt ebaõnnestumistesse jne. Psühholoogiline diferentseerimine. Väljast sõltuvuse ja sõltumatuse mõju õppimisele. Psühholoogiline diferentseerimine - inimeste tunnetustegevus osade ja terviku tajumisel. Niisiis psühholoogiline diferentseerimine iseloomustab inimesi selle järgi, kuidas nad tajuvad ümbritsevat maailma, kas tervikuna (globaalse tajustiiliga – väljast sõltuvad) või terviku osadena (analüütilise tunnetusstiiliga – väljast sõltumatud). Siiski pole psühholoogilise diferentseerimise võime nii ühetähenduslik. Käitume ju erinevalt afektiseisundis ja olukorras, kus on aega järele mõelda. Enamiku inimeste psühholoogilise
Semaatiline afaasia- haigel on raskusi sobivate sõnade leidmise ja omavahelise suhtestamisega. Haige saab küll aru, mis tähendab nt ,,isa'' või ,,vend'', aga ei suuda lahti mõtestada, kes on isa vend (onu). Sensoorne afaasia- avaldub võimetuses kõnet tajuda Nüüd on häiritud häälikulise koosseisu ja selle tähenduse vaheline seos. 10. Kõne iseärasuste mõõtmine. Kõne annab edasi rääkija isikupära: sugu, vanus, haridus jne. Mõistagi pole kõiki kõne iseärasusi võimalik teaduslike uurimismeetoditega fikseerida. Verbaalseid võimeid võib otseselt mõõta katseisiku aktiivse ja passiivse sõnavara testidega, sõnade tähendusvarjunditega eristamise oskuse uurimisega, sünanüümide leidmise ülesannetega, lihtsaile ja keerukamaile küsimustele vastata laskmisel ja iseseisva küsimuste formuleerimise ülesannetega ning laiemast tekstis kokkuvõtte tegemise ülesannetega. MÕTLEMINE 1
hääldamine ja kordamine ega ka kõne mõistmine. Semaatiline afaasia haigel on raskusi sobivate sõnade leidmise ja omavahelise suhtestamisega. Haige saab küll aru, mis tähendab nt ,,isa'' või ,,vend'', aga ei suuda lahti mõtestada, kes on isa vend (onu). Sensoorne afaasia avaldub võimetuses kõnet tajuda Nüüd on häiritud häälikulise koosseisu ja selle tähenduse vaheline seos. 10. Kõne iseärasuste mõõtmine. Kõne annab edasi rääkija isikupära: sugu, vanus, haridus jne. Mõistagi pole kõiki kõne iseärasusi võimalik teaduslike uurimismeetoditega fikseerida. Verbaalseid võimeid võib otseselt mõõta katseisiku aktiivse ja passiivse sõnavara testidega, sõnade tähendusvarjunditega eristamise oskuse uurimisega, sünanüümide leidmise ülesannetega, lihtsaile ja keerukamaile küsimustele vastata laskmisel ja iseseisva küsimuste formuleerimise ülesannetega ning laiemast tekstis kokkuvõtte tegemise ülesannetega. MÕTLEMINE 1
(teadmised peituvad vaid nendes konstruktsioonides mida õpilased ise loovad) Mälu 3 astmeline mudel. Töötlemine ja 1 säilitamine. Sensoorne (nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine, maitsmine) info säilib pool sekundit. Tähelepanu püüdmine. 2. Lühiajaline mälu ( 15-20 sek. saab pikendada kordamisega) Meeldejätmisele aitab kaasa õpitava info jaotamine koostisosadeks ja käitumiseautomatismi kujunemine. 3. Pikaajaline mälu info mida on vaja hilisemaks tarbimiseks. Mehhaaniline kordamine, seostamine varasema teadmistega. Laekuva kogemuse tulemusena kuj. inimese mälus kogetud sündmustest kõige erinevamad tervikskeemid, kus seostuvad teadmised, emotsioonid faktid. Semantilise hierarhia konsepts. võime moodustada üldistavaid kategooriaid (loom koer) aeg mis kulub kahe mõiste seostamiseks oleneb nende kaugusest
Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma: Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana. Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme andmeallikaga
haarata või selle üle arutleda. Kasutamine õppeülesannete klassifitseerimisel: koolis kasutatakse sageli Bloomi taksonoomia lihtustatud variante. Levinud on hindamise kategooria kasutamine õpitulemuste klassifitseerimiseks. 7) Õppe-eesmärkide spetsifikatsiooni mõiste ja kasutusvõimalused. Õppe-eesmärke väljendatakse kahemõõtmeliselt tabelina, mille ühe mõõtme moodustab sisu loetelu ja teise sisu omandamist väljendavad õpilaste soorituslikud oskused. Oskuseid saab väljendada Bloomi taksonoomia kategooriates. Kasutusvõimalused: Spetsifikatsioonid on heaks vahendiks õppetunni, teema või kursuse kohta püstitatud eesmärkidest ülevaate saamiseks ja selle jälgimiseks, et õppeühiku kõik alajaotused oleksid vastavalt nende olulisusele eesmärkidena kajastatud. III Õpilaste vaimsed võimed ja koolipraktika 1) Vaimsete võimete (intelligentsuse) mõiste.
HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. 3) Sotsia
taandub inimese käitumise uurimine valemile Stiimul --> Kindel reaktsioon/vastus. Geštaltpsühholoogia (nt. M. Wertheimer, W. Köhler) – tekkis Saksamaal 20. sajandi alguses. Geštaltkoolkond lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Psüühikanähtuste elemendid on määratud tervikuga – terviks on esmane ja selle osad sekundaarsed. Puudeks selle suuna juures oli geneetilise lähenemise eiramine, mistõttu tajude tekkeprotsess ja nende olemus, jäi tabamatuks. Geštaltpsühholoogid andsid märgatava panuse loomingulise mõtlemise ja sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse. Kognitiivne psühholoogia (nt. H. Simon, A. Newell; J. Bruner) – tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine. Maailma kohta teadmiste saamine, talletamine ja kasutamine eeldab meelte vahendatud andmete ja varasema kogemuse koosmõju
.......................................................13 Kasvatussuhe.............................................................................................................................13 Ideaalne kasvataja......................................................................................................................14 Mentor........................................................................................................................................14 Vanemlus kui psühholoogiline ja sotsiaalne nähtus.......................................................................14 Vastuolulised ootused................................................................................................................15 Lapsevanemaks saamine............................................................................................................15 Isa ja ema roll....................................................................................................................
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
peamine sotsiaalne kontakt tuumikperega tekivad Oidipuse tunded areneb keel ja motoorika tekib südametunnistus, millest saab tegude ajendite hindaja Edukus ja usinus vs alaväärsus 6-puberteet peamine sotsiaalne kontakt väljaspool kodu eakaaslaste ja õpetajatega kooliajal oskuste ja teadmiste hindamised ldenditeet vs rolliähmasus Noorukiiga peamine sotsiaalne kontakt eakaaslastega mis, kulmineerub heteroseksuaalsetes sõpruses psühholoogiline moratoorium täiskasvanulike kohustustele identiteedikriis eelneva nelja staadiumi lahenduste konsolideerumine ühtseks enesetunnetuseks lntiimsus vs eraldatus Varane täiskasvanuiga peamine sotsiaalne kontakt intiimses suhtes vastassugupoole esindajaga täiskasvanu rolliga seotud kohustuste aktsepteerimine, sealhulgas enda sidumine teise inimesega Generatiivsus vs stagnatsioon Keskiga
Suhtlemise kaks peamist funktsiooni on teabe vahetamine ja partneri tegevuse reguleerimine (koostöö korraldamine), mis aga tihti põimuvad. Konkreetsemalt eeldavad need funktsioonid mitmeid osaoskusi: kontakti alustamine ja lõpetamine (sh. tervitamine ja hüvasti jätmine), küsimuste ja korralduste ning vastuste sõnastamine sõltuvalt situatsioonist ja partnerist, nõustumine ja äraütlemine, suhtlemise jätkamine, lisateabe hankimine jne. Tegevuse korrigeerimine kõne abil. Tegevuse (sh. õpitegevuse) korrigeerimine eeldab kõne reguleeriva-planeeriva funktsiooni ja intellektuaalse funktsiooni arendamist ning rakendamist. Rõhutada on vaja kõne kui verbaalse mälu ja verbaalse mõtlemise rolli nimetatud psüühiliste protsesside mehhanismina. Nagu varem märgitud, muudab kõne kogu psüühilise tegevuse kvaliteeti, kaasa arvatud taju ning mälu ja mõtlemise
Sotsiaalne mobiilsus teoreetiliselt võimalik Eksogaamia teoreetiliselt võimalik Tegelik klassidevaheline liikumine suhteliselt väike Sarnase elustiiliga, ent mitte koherentsed grupid Enamasti puudub "klassiteadlikkus“ Pierre Bourdieu: kapitali sotsiaalsed vormid Majanduslik kapital (raha jm materiaalne vara) Sotsiaalne kapital (sotsiaalne kuuluvus, suhted, vastastikune tunnustus jne) Kultuuriline kapital (teadmised, oskused, haridus, elustiilitüüp) Sümboliline kapital (au, prestiiž) Bourdieu La distinction. Critique sociale du judgement. (1979) "Klassimaitse" analüüs (kvanitatiivne) Sotsiaalne klass ja sotsialisatioon määravad klassipõhiste grupeeringute esteetilised eelistused (riietumisstiili, muusikamaitse jne). Need eelistused juhivad inimesed suure tõenäosusega kihti, kuhu kuulus ka nende lähteperekond.
(theory of mind) • Suurenenud koostöö tekitas vajaduse keele arengu järele Loomad … suhtlevad. … võivad kasutada sümboleid. … omavad mentaalseid representatsioone. … teevad koostööd ning omavad algelist arusaama teiste meeleseisunditest Inimkeele eripära ja omadused • Märkide hulk • Struktureeritus ja grammatika • Loovus Sotsialisatsioon on kultuuri edasikandumist tagav protsess, mille käigus omandab inimene kultuurikonteksti väärtused ja normid ja temast saab sotsiaalse grupi täisväärtuslik liige. • Toimub suures osas keele vahendusel. • Eksplitsiidne ja implitsiidne • Algab esimestest sotsiaalsetest kontaktidest Implitsiitne sotsialisatsioon Erinevused autobiograafilises mälus (episoodilise mälu alaliik) on seotud kultuuris domineerivate väärtuste ja hoiakutega. Autobiograafilise mälu ja erinevuste tekkimist vahendab keel
areng. Huvitutakse mõtlemisest ja kõne päritolust ning nende omandamisest, hõlmates ka nt võimeid nagu lugema ja kirjutama õppimine. Selle arengu temaatika probleemid on nt vaimne mahajäämus või kurtuse ja pimeduse mõju lapse mõtlemisele. Sotsiaal-emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes. Huvitutakse ka lapse integreerumisest sotsiaalsesse maailma ning püütakse seletada, kuidas omandab laps perekonnas ja laiemalt ühiskonnas kehtivad väärtused. Kõik need arengud on üksteisega seotud. Arengupsühholoogia jälgib erinevaid arenguperioode: imikuiga - sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2 eluaaastat), varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7.eluaastat) arengupsühholoogias kõige enam uuritud iga. keskmine lapseiga ehk kooliga (7.-12.eluaastat), murdeiiga (12.-19.eluaastat), varane täisiga (20.-30
Introspektsiooniga võrreldes objektiivsem. Kasutatakse mitmesuguseid tehnikaid (filmimine, helisalvestus). Kuid miinuseks on see et varjatuks jääb subjektiivne külg tunnused, elamused, kujutlused, mõtted jne. Võimaldab selgitada inimese võimeid, teadmisi, oskusi, vilumusi ja ka mõningaid isiksuseomadusi (väärtusorientatsioon, hoiakud, korralikus, täpsus, põhjalikkus jms). Erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs. Vestlus kasutatakse täiendavalt vaatlusele ja eksperimendile. Lisaks sõnades sisalduvale jälgitakse ka hääletooni, näoilmet jne. Test täpselt määratletud viisil tehakse lühiajaline katse, millega uuritakse mitmesuguseid võimeid, oskusi, omadusi. Koosneb küsimustest ja/või ülesannetest, millele tuleb vastus anda. Testi tulemused on enamasti käsitletud sümptomi või tendentsina harva faktina. Jaotatakse kaheks võimekus ja isiksusetestid
t. protsessi lause aluseks olevast mingist abstraktsest skeemist kuni väliskõne lauseni ja vastupidi. Psühholingvistika kolmas etapp (ka kognitiivne psühholingvistika, teksti psühholingvistika). Kolmanda etapi kujunemise ajaks peetakse 70-ndate aastate algust. Tegemist on mitme suunaga, mis ei toetu rangelt mingile ühele kindlale teooriale. Mõneti eraldub üldisest taustast Venemaal arenenud psühholingvistika psühholoogiline haru (kõnetegevuse psühholoogia), mille teoreetiliseks baasiks on L. Võgotski koolkonna tegevusteooria. Kolmanda etapi kujunemist on rohkem mõjutanud kognitiivne psühholoogia (uurib peamiselt teadmiste ja inimkäitumise vahekorda), suhtlemisteooria (kommunikatsiooniteooria) ning keeleteaduses semantika ja pragmaatika areng. Nimetatud keeleteaduse seisukohad kajastuvad suurepäraselt H. Õimu töödes. Kognitiivse
Oskus näha seoseid esemete vormide ning ruumiliste asendite vahel. Teadvus inimteadvus eeldab aju suurte poolkerade lateraalset spetsialiseerumist (sh. ühe poolkera kõnefunktsiooni kujunemist), kuid lisaks kindlasti veel ka ajutüve, keskaju ja vaheaju mittespetsiifiliste närvikeskuste aktiveerivat, virgutavat mõju ajukoorele. 1. Võime eristada tegelikkuse olulisis tunnuseid. Inimene vabaneb printsiibi ,,siin ja nüüd" survest, tema vaimne tegevus omandab hetkel mõjuva keskkonna suhtes suhtelise iseseisvuse. 2. Eesmärgilisus. Planeerimine, iseenda ja teiste käitumise ettenägemine. Aja teadvustamine on inimeseks olemise võtmeküsimus. 3. Ühiskondlik-ajaloolise kogemuse akumuleerimine, omandamine ja edasiandmine. Inimpsüühika sai tekkida ja saab areneda ainult sotsiaalses keskkonnas. Kui loom, kasvades üles kunstlikes tingimustes, isoleeritult loomakooslusest, säilitab üldiselt
ühe poolkera kõnefunktsiooni kujunemist), kuid lisaks kindlasti veel ka ajutüve, keskaju ja vaheaju mittespetsiifiliste närvikeskuste aktiveerivat, virgutavat mõju ajukoorele. 39 1. Võime eristada tegelikkuse olulisis tunnuseid. Inimene vabaneb printsiibi ,,siin ja nüüd" survest, tema vaimne tegevus omandab hetkel mõjuva keskkonna suhtes suhtelise iseseisvuse. 2. Eesmärgilisus. Planeerimine, iseenda ja teiste käitumise ettenägemine. Aja teadvustamine on inimeseks olemise võtmeküsimus. 3. Ühiskondlik-ajaloolise kogemuse akumuleerimine, omandamine ja edasiandmine. Inimpsüühika sai tekkida ja saab areneda ainult sotsiaalses keskkonnas. Kui
"Mälu koosneb süsteemidest, mis erinevad omavahel nii neis sisalduva informatsiooni, kasutamise teadvustatuse kui ka informatsiooni omandamise viiside poolest" Leidis, et pikaajalisel mälul on erinevad mäluliigid: 1) Protseduuriline mälu - sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks (nt kingapaelte sidumine, pluusi nööpide kinni panemine, lugemine, kirjutamine). Kuidas teha teatud oskuseid või vilumusi. 2) Episoodiline mälu - sisaldab teavet sündmuste kohta, milles inimene on ise osalenud. "Inimese isiklik päevik". Otsene osalemine/vaatlus/mõtteoperatsioon (nt mõni pidu kui ka maailmas toimunud sündmus milles ta ise ei osalenud - nt tsunami katastroof Jaapanis) 3) Semantiline mälu - sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, mis ei ole inimese isiklike mälestustega seotud (nt teate mis on Eesti pealinn või teie ema nimi või mida tähendab sõna "kass"
"Mälu koosneb süsteemidest, mis erinevad omavahel nii neis sisalduva informatsiooni, kasutamise teadvustatuse kui ka informatsiooni omandamise viiside poolest" Leidis, et pikaajalisel mälul on erinevad mäluliigid: 1) Protseduuriline mälu - sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks (nt kingapaelte sidumine, pluusi nööpide kinni panemine, lugemine, kirjutamine). Kuidas teha teatud oskuseid või vilumusi. 2) Episoodiline mälu - sisaldab teavet sündmuste kohta, milles inimene on ise osalenud. "Inimese isiklik päevik". Otsene osalemine/vaatlus/mõtteoperatsioon (nt mõni pidu kui ka maailmas toimunud sündmus milles ta ise ei osalenud - nt tsunami katastroof Jaapanis) 3) Semantiline mälu - sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, mis ei ole inimese isiklike mälestustega seotud (nt teate mis on Eesti pealinn või teie ema nimi või mida tähendab sõna "kass"
3a tajust lähtuv mõtlemine, teadusmõisted alates 7a mõtlemine must-valge ja süsteemmõisted alates 12a mõistetakse suhtelisust) - Operatsioonid: o Analüüs ja võrdlemine välimuse põhjal algselt, hiljem funktsiooni alusel Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 8 o Kategoriseerimine keerulisematel ja abstraktsetel aluste o Teadmiste seostamine ja faktide süstematiseerimine o .... jm operatsioonid samadel alustel - Probleemilahendus katse-eksitus-meetodil areneb võimeks ette kujutada tagajärgi, mis edasi areneb planeerimisoskuseks. Arengu alguses on mõtlemise liik kaemuslik - praktiline st lapsed mõtlevad tegutsedes (taju baasil, esimesed 5 eluaastat). Edasi arenedes on mõtlemise liik kaemuslik-kujundiline, see võimaldab mõelda mälupiltide alusel (mälu baasil, 5-12/14 aastat). Siis edasi on mõtlemise
võib seletada kogemuste ja õppimise terminites. Teadvuses ei ole midagi enne olla, kui ei ole kogemust.). 1909- inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsess. Ta uskus bioloogiasse vähe. Ütles, et võib kujundada tervest imikust ükskõik kelle. Ta uskus ka, et inimese vasaku või paremakäelisus on tingitud varasest õppimisest mitte geneetikast. Kas hirm loomade eest on kaasa sündinud või mitte? 1913- Psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne, mistõttu ei saa kasutada introspektsiooni andmeid, mis kõnelevad teadusest. Teiseks: inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest. Lisaks: - Teene: muutis psühholoogia eesmärki, mis siiani oli valdavalt kirjeldav. Rõhuasetuse muutis ta ennustamisele ja kontrollimisele. - Ükski võime ega isikuomadus pole kaasa süsndinud. - Arenevat last peeti hästi vormitavaks ja vastuvõtlikuks.
3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust enne , kui ta sünnib. (Mõistus on tühi) Materialistliku sensualismi esindaja - enne ei ole midagi, kui ei ole kogemust. Kogemust saame Tabula rasa->sünnib->meelte kaudu->aistingud->kogemus Kõik teadmised tulevad läbi meelte . Esindab keskkondlikku teadmist. Keskkondlikud tegurid hakkavad teadvust looma. Tunded hakkavad tekkima läbi
10. Mis on teadvus? Milline on teadvuse, psüühika ja kehaliste nähtuste suhe? Milline on suhe teadvuse, ümbritseva maailma, inimkonna ja meie enese vahel? Milleks on teadvust vaja? Millised on teadvuse erinevad seisundid? Kuidas erinevad teadvuse seisundid tekivad? Kuidas neid teadlikult esile kutsuda? Millised teadvuse seisundi muutused võivad meile saatuslikuks saada? 11. Kuidas inimpsüühika areneb? Mis mõttes erineb imiku psüühika koolilapse või täiskasvanu psüühikast? Kas meie psühholoogiline areng lõpeb teismelises eas? Kuidas targemini ja tõhusamalt areneda ja end arendada? 12. Mis on "mina"? Millised on "mina" analüüsi erinevad strateegiad ja erinevad tasandid? Kuidas oma ja teiste "minast" rohkem teada saada? 13. Kes vastutab minu tervise eest? Kuidas psühholoogia aitab terve olla? Kuidas targalt võidelda eluraskustega? Kuidas olla hea haige? Millised psüühikahäired meid tabada võivad? Kuidas psüühikahäireid ära hoida, leevendada ja ravida
isikuvastasel kurjategijal lühikesed ja jämedad, varastel pikad ja peenikesed jne. Sünnipärastel kurjategijatel on sageli tohutu suured lõualuud, kõrged põsenukid, puhmas kulmukaared, hiigelsuured silmakoopad ja suured, kruusi kõrva kujulised kõrvalestad, näoosa suurem etteulatuvus koljul, madal ja kitsas laup, suhteliselt pikad käed, tumedam, s.o pigmendirikkam nahk. Füsioloogilisteks ja patoloogilisteks eripäradeks olid alanenud tundlikkus, mistõttu on nad võimelised taluma suurt valu, varakult tekkivad kortsud, teravam nägemine, värvipimedus, kogelemine, vasakulaarse reaktsiooni (punastamise) puudumine, kõõrpilk, varaste nöo ja käte liikuvus, ekslevad silmad jne. Kurjategijate kõlbelise taseme iseloomustamiseks nimetas Lombroso nende suurt huvi orgiate vastu, julmust, sadistlikkust, kergemeelsust, kättemaksuhimu, spetsiaalset argood (släng või žargoon) ja teisi negatiivseid omadusi
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
