Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õppimine ja mälu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuulmis, nägemismälu, tingimise, kinnitus, vilumust, müra, operantse, psühholoog, matemaatik, korduva, igapäevase, harjutamine, füsioloog, skinner, piisab, märkamine, reprodutseerimine, matemaatika, enesekinnitus, sensoorne, vihikusse, mozart, saladus, liigutuslik, ainele, psühholoogiline, käsitlus, psühholoogiateadus, harjunud, piirdu1. Harjumine e habituatsioon on lihtsaim õppimise vorm. See põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Harjumine võimaldab eirata tähtsusetuid stiimuleid, nii saab tähelepanu pöörata olulisematele asjadele. Harjumisele vastupidine õppimisprotsess on sensitiveerumine e füsioloogiliste reaktsioonide (ka tegevuse) tugevnemine mingi jõulise või kahjustava stiimuli toimel. Nt kui igapäevasele trammimürale lisandub harjumatu müra (pidurikrigin ja sellele järgneb mürtsatus), siis pööratakse mõnda aega ka tavalisele mürale suuremat tähelepanu. 2.Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos, tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov. Pavlov uuris koera, kellel kujunes süljerefleks
See põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Harjumine võimaldab eirata tähtsusetuid stiimuleid, nii saab tähelepanu pöörata olulisematele asjadele. Harjumisele vastupidine õppimisprotsess on sensitiveerumine e füsioloogiliste reaktsioonide (ka tegevuse) tugevnemine mingi jõulise või kahjustava stiimuli toimel. Nt kui igapäevasele trammimürale lisandub harjumatu müra (pidurikrigin ja sellele järgneb mürtsatus), siis pööratakse mõnda aega ka tavalisele mürale suuremat tähelepanu. 2. Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: · tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos; · tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi.
ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast. Mälu mahutab väga palju, rohkem kui me harilikult arvame. Räägitakse, et Rooma keiser Julius Caesar ja Makedoonia keiser Aleksander olevat tundnud nägu- ja nimepidi kõiki oma sõjamehi. Aga neil mõlemal oli üle 30 000 sõduri! Vatikani raamatukoguhoidja Giuseppe Mezzofonti valdas 57 keelt. Niisuguseid näiteid võib tuua palju. Teadlased on püüdnud selgitada, milline on inimese mälu maht, kui palju mahub sinna teadmisi. Ameerika matemaatik John Neimann arvutas, et inimene võib elu jooksul vastu võtta rohkem informatsiooni, kui leidub Moskva suurimas raamatukogus. Selle kogus on ainuüksi raamatuid ja ajakirju üle 20 miljoni köite. Kui iga raamatut lehitseda ühe tunni jooksul ja iga päev kulutada niisuguseks tegevusele 8 tundi, kuluks inimesel raamatukogu läbivaatamiseks peaaegu 7000 aastat! Niisiis, väljend "Mu pea on tarkusi nii täis, et sinna enam midagi ei mahu!" ei vasta tõele. Sageli on
sõjamehi. Aga neil mõlemal oli üle 30 000 sõduri! Vatikani raamatukoguhoidja Giuseppe Mezzofonti valdas 57 keelt. Niisuguseid näiteid võib tuua palju. Teadlased arvavad, et keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast. Kõikide inimeste mälu ei ole ühesugune. Et mälu oskuslikult kasutada, selleks on vaja teada, millist tüüpi ta on. Selle kindlakstegemine ei ole raske. Mälu võib olla nelja tüüpi. · Nägemismälu on niisugusel inimesel, kellele kõik jääb hästi meelde siis, kui ta ise loeb raamatut. Kui keegi teine talle ette loeb, läheb kõik "ühest kõrvast sisse, teisest välja". Nägemismäluga inimene võib mälu järgi kergesti kirjeldada peaaegu kõike, mida ta nägi tee ääres. Kui on nägemismälu, siis on kasulik õpetajat mitte ainult kuulata, vaid kuuldu ka vihikusse märkida. Õpikust tuleb lugeda ise ja tingimata vaikselt. Eriti tähelepanelikult
4 pinguldumine, ärritaja poole vaatamine jms. Kui stiimul on inimesele tähtsusetu, siis reaktsioon kaob inimene harjub stiimuliga. Näiteks harjuvad inimesed, kes elavad raudtee ääres rongide mürinaga. Harjumine põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. (3: 88) 1.2 Tingimine Õppimine tingimise teel jaguneb kaheks: a) klassikaline tingimine, b) operantne tingimine. 1.2.1 Klassikaline tingimine Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel. Tingitud regleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov (1849 1936). Tema käsitletud reflekse hakati nimetama klassikalisteks tingitud refleksideks. (3: 89) Pavlov uuris, kuidas kujuneb koeral tingitud süljerefleks. Kui koera toitja tuli söögiga, hakkas koeral koheselt sülg jooksma
Tartu Raatuse Gümnaasium Mälu ja õppimine Referaat Koostaja: Merilyn Martis Klass: 11.b Juhendaja: Tartu 2009 Kasutatud kirjandus: · http://www.tlu.ee/~jmeigas/referaadi_vormistamine.pdf · http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95ppimine · http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=file/action=preview/id=36731/ opi_yld.pdf · ,,Psühholoogia alused" Juhan Sõerd · ,,Psühholoogia Gümnaasiumile" Tartu Ülikooli kirjastus,2002 · http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/3teated/ajujamlu.htm · www.dooker.eu/public/Biopsyhholoogia/15.%206ppimine%20ja%20m2lu.ppt Õppimise olemusest Õppimise definitsioone on palju ja erinevaid ,olenevalt teoreetilisest käsitlusest. Õppimise definitsiooni võiks sõnastada nii: suunatud tegevus ,mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset püsivad muutused. Õppimine aga psühholoogilises tähenduses võib oma
Keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast. Mälu mahutab väga palju, rohkem kui me arvame. Räägitakse, et Rooma keiser Julius Caesar ja Makedoonia keiser Aleksander olevat tundnud nägu- ja nimepidi kõiki oma sõjamehi. Aga neil mõlemal oli üle 30 000 sõduri! Vatikani raamatukoguhoidja Giuseppe Mezzofonti valdas 57 keelt. Teadlased on püüdnud selgitada, milline on inimese mälu maht, kui palju mahub sinna teadmisi. Ameerika matemaatik John Neimann arvutas, et inimene võib elu jooksul vastu võtta rohkem informatsiooni, kui leidub Moskva suurimas raamatukogus. Selle kogus on ainuüksi raamatuid ja ajakirju üle 20 miljoni köite. Kui iga raamatut lehitseda ühe tunni jooksul ja iga päev kulutada niisuguseks tegevusele 8 tundi, kuluks inimesel raamatukogu läbivaatamiseks peaaegu 7000 aastat! Niisiis, väljend "Mu pea on tarkusi nii täis, et sinna enam midagi ei mahu!" ei vasta tõele.
.................................... 11 7. Eksplitsiitne mälu......................................................................................... 12 7.1. Episoodiline mälu................................................................................... 12 7.2. Semantiline mälu................................................................................... 12 8. Kujundimälu................................................................................................. 13 8.1. Nägemismälu......................................................................................... 13 8.2. Kuulmismälu........................................................................................... 13 8.3. Haistmismälu......................................................................................... 14 8.4. Kompimismälu........................................................................................ 14 8.5. Segatüüpi mälu.............................................
Ajuoperatsioonide ajal on tähele pandud, et mälu nõrgenemine ei sõltu sellest, milline peaaju osa ära lõigatakse, vaid eemaldatava osa suurusest. Seega on mälu asukohaks kogu peaaju. Teadlased on püüdnud selgitada, milline on inimese mälu maht, kui palju mahub sinna teadmisi. Kõikide inimeste mälu ei ole ühesugune. Et mälu oskuslikult kasutada, selleks on vaja teada, millist tüüpi ta on. Selle kindlaks tegemine ei ole raske. Mälu võib olla nelja tüüpi: 1. Nägemismälu on niisugusel inimesel, kellele kõik jääb hästi meelde siis, kui ta ise teksti loeb. Kui keegi teine talle ette loeb, läheb kõik ühest kõrvast sisse, teisest välja. Nägemismäluga inimene võib mälu järgi kergesti kirjeldada kõike, mida ta nägi jalutuskäigul tee ääres. 2. Kuulmismälu - on niisugune mälutüüp, mille puhul on kerge meenutada, mida õpetaja klassis rääkis. Õpitav jääb paremini meelde, siis kui keegi seda loeb
avastaja on vene füsioloog Ivan Pavlov. Operantne tingimine, selle puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida kindlat moodi. Oluline on jääda posiivseks ning motiveerituks ning vältida negatiivsust. Ooerantse tingimuse puhul motiveerib õpilast tulemus ning selle saamine üpriski kiire aja jooksul. Operantne tingimine on võimalik tänu suutlikusele õppida oma käitumise tagajärgedest, kas siis positiivsetest või negatiivsetest. B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne. Mis on mälu ? Mälu on organismi võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ühtlasi ka võime kasutada kogemusi mis on juba omandatud. Mälu ilmneb ja kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima meile teada oleva keerukuse inimese puhul. Selgrootsete loomade mälu anatoomiliseks aluseks peetakse tänapäeval ajukoot ja neurogliiat.
Niisugune karmi kasvatuse tagajärjel kasvasid spartalased julgeteks, vastupidavateks sõduriteks. Sparta sõjavägi oli hästi distsiplineeritud, paistis silms oma suurepärase hoiakuga ja relvastusega. Jalavägi koosnes raskelt- relvastatud sõdureist, keda nimetati Kreekas hopliitideks. Parimaks jalaväeks kogu Kreekas loeti Sparta oma.. Preformatsiooniteooria- 17-18 saj. Arvati, et laps on seemnerakus juba olemas ja see hakkab arenema kohe, kui satub naise sisse. Stanley Hall- Ameerika psühholoog, kes uuris laste arengut ja evolutsiooniteooriat. John Locke väitis 17.sajandil, et inimesed sünnivad puhaste tahvlitena, tabula rasa sarnastena, millele võib kirjutada nende individuaalse kogemuse loo. Ta arvas, et füüsiline karistus ei ole õige vaid last tuleks karistada temalt millegi meeldiva äravõtmisega. Kasvatuses peavad olema kindlad reeglid, õpetada tuleks distsipliini ja "EI" ütlema. Jean Jacques Roussseau- kontrastina sellele esitas 18saj
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Laima Moora MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA Referaat Juhendaja: Maarika Kaasik Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Mis on mälu..................................................................................4 Mälu liigid....................................................................................4-7 Mälu tüübid..................................................................................8 Mälu protsess................................................................................8-9 Mälu vead....................................................................................10 Mälu treenimine.............................................................................10-11 Kümme
MILLINE ON KÕIGE LIHTSAM JA LEVINUM ÕPPIMISMEHHANISM? HARJUMINE (KUI TUGEV JA OOTAMATU STIIMUL KUTSUB ESILE HULGA FÜSIOLOOGILISI REAKTSIOONE E. ORIENTEERUMISREAKTSIOONI; KAOB, KUI STIIMULIL POLE INIMESE SEISUKOHAST TÄHTSUST). KUIDAS TOIMUB ÕPPIMINE KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGIMISE TEEL? MILLE POOLEST NEED SARNANEVAD JA MILLE POOLEST ERINEVAD? KLASSIKALINE ÕPITAKSE TINGIMATUTE JA TINGITUD STIIUMULITE VAHELISI SEOSEID: TINGIMATU STIIMULI KORDUVAL KOOSESINEMISEL ALGSELT NEUTRAALSE STIIMULIGA TEKIB NENDE VAHEL SEOS JA TINGITUD STIIMUL HAKKAB ESILE KUTSUMA TINGITUD REFLEKSI; OPERANTNE KÄITUMINE TULENEB VAJADUSEST REAGEERIDA TEATUD KINDLAL VIISIL
Ta pani tähele, et looma sülg hakkas jooksma kohe , kui laborant(toitja) ruumi tuli. Seda nähtust nimetatkse klassikaliseks tingimiseks.Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John.B.Watson, kes tegi kuulsaks saanud katse 11-kuuse Albertiga.Watson üritas näidata, kuidas emotsioonid muutuvad, kui muuta esialgseid stiimuleid, mis seda emotsiooni esile kutsuvad.(Lk.90-91) 2.Operantsel tingimisel ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul(nagu klassikalise tingimise puhul), vaid vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Seda uuris loomakatsetega Edward L. Thorndike.Näljane loom panid kasti, toit asetati sellest väljaspoole. Et kastist pääseda ja toiduni jõuda, pidi vajutama kangile ehk käituma teatud viisil. Algul sattus loom juhuslikult vastu kangi ja pääses välja.Mõne aja pärast hakkas ta kasti pandult kohe kangile vajutama. Niisiis seda kindlal eesmärgil.Tema käitumist kinnitati toiduga.Operantse tingimise uurija oli ka Burrhus F.Skinner
Materjali organiseerimine ehk siis võimalust vms ja too paigutamine oma eelmiste teadmiste abil. Arusaamine oma näide iga (3) kohta. ja kontekst kui suudame luua seosed eelnevaga siis see aitab ka uuest osast aru saada ja meeles pidada! Töötlussügavus ehk siis kui palju asjaga tegeleda siis jääb see paremini meelde Milliseid igapäevaelu Operantse tingimise abil toimuvad paljud asjad seoses ÕO8, L8 fenomene saab lastega lapsed teavad et hea käitumise korral järgneb seletada klassikalise ja sellele midagi preemiaks või halva käitumise korral operantse tingimise karistus. Klassikalise tingimise parim näide on ehk abil? Selgita oma näite koolikella kasutamine- teades et peale kella algab tund põhjal. või vastupidi lõppeb tund. Mis on mälu
Õppimine ja mälu Tallinn 2013 Õppimine ja mälu Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis- võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine toimub millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine. Õppimise alla kuulub ka suhtumise, eelarvamuste ja uskumuste kujunemine. Inimene asub kõigist elusolendeist kõrgemal tänu talle omasele õpivõimele. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut
Mis on mälu Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Mälu protsessid on: Meeldejätmine- Tahtmatu meeldejätmine, kus palju infot jääb iseenesest, ilma sihipärase soovita meelde ja tahtlik meeldejätmine, mis toimub palju süsteemsemalt, mis nõuab pingutust ja tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Kordamine pidev harjutamine, mis tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine) Materjali korrastatus e organisatsioon, mis mõjutab tulemuslikku meeldejätmist. Objektiivne korrastatus , kus esitatakse materjal juba korrastatud kujul ja subjektiivne korrastatus, kus inimene ise võib luua mõttelise süsteemi. Meelespidamine e info säilitamine. Meeldetuletamine e reprodutseeriminetähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Känkimine on subjektiivse korrastamise vorm. Kängiks võivad
Nägemismeele kaudu saab inimene kõige rohkem infot. Valgusena nähakse elektromagnetlaineid pikkusega 380-770 nm. Silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud kepikesed on olulised hämaras nägemiseks ning kolvikesed värvuste nägemiseks. Daltonism on puna-roheline värvipimedus. Helina kuuleb inimene õhuvõnkeid sagedusvahemikus 16-20 000 Hz. Inimene ei kuule infraheli (alla 16 Hz) ega ultraheli (üle 20 000 Hz). Väga tugevad helid ja pidev müra võivad põhjustadastressi ning kuulmiskahjustust. Eristatakse nelja peamist maitset, mille suhtes on keele eri piirkondadel erinev tundlikkus. Keele ots tunneb paremini magusat, servad haput, pära mõru maitset. Soolasetundlikkus on suurem keele otsas ja servades. Maitse võib hoiatada ohu eest. Lõhnadel pole spetsiaalseid nimetusi, neid määratletakse mingite objektide või protsesside kaudu. Puutetundlikkus sõltub nahas olevate retseptorite hulgast. See on suurim sõrmeotstes,
Nii treenitakse õpilastel korrutustabeli kasutamist, võõrsõnade vastete kiiret leidmist, klaverimängu jne. 3) Operantne tingimine (S-R seos, kinnitamine, efekti ja harjutamise seadus). Operantset tingimist nimetatakse ka stiimul-reaktsioon õppimiseks. Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandele tasustamise mõjul. Olulised on siinkohal E.L. Thorndike uurimused. Psühholoogid nimetavad operantse tingituse puhul tasustamist ka käitumise kinnitamiseks ehk sarrustamiseks. Thorndike õppimise seaduspärasused: Harjutamise seadus ütleb, et tingitud reageeringu kordamine üldjuhul tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost. Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus, korduma ja need, millele järgneb karistus, sageduselt vähenema. Hilisemad uuringud näitasid siiski, et need seaduspärasused kehtivad vaid teatud piirides.
Hüsteeriline amneesia harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta kuni elu selle hetkeni on teinud. Tegu on psüühilise häirega. On nimetatud ka kaitseamneesiaks st mälust kustub kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv info. Afektiivne mälulünk tugevas afektiseisundis aheneb inimese tähelepanuvõime (vahel esineb ka teadvuse hägustumist) ja muu hulgas tekivad mälulüngad. Nägemismälu Kuulmismälu Liigutuslik mälu Suurel osal inimestest on aga segatüüpi mälu. Sel juhul jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Elu jooksul inimese meelespidamisevõime astmeliselt kasvab, kõrgtaset saavutades 20-25 a vanusena ja säilides kuni 40-45 a vanuseni, seejärel see väheneb. Eriti halveneb uue mehhaanilise materjali meelespidamine. Vanemaks saades hakatakse mälu halvenemist korvama materjali parema organiseerimisega
MÄLU Organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Mälu liigid Mälu on mitmene süsteem, kus on võimalik eristada alasüsteeme ehk eri mäluliike. 1. Info salvestumine erinevate meelte kaudu Nägemismälu Kuulmismälu Lõhnamälu Liigutusmälu 2. Ajaline kestvus Lühimälu (töömälu, working memory) Pikaajaline mälu (püsimälu) Lühimälu Hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Näiteks tekstist arusaamiseks on vaja meeles pidada kogu eelnevalt loetut. Info püsimine sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest, keskmine aeg on mõni sekund pool minutit. Maht - 7 + - 2 järjestikust elementi (ühikut)
2) Kognitiivsed ja konstruktivistlikud. Kognitiivsed protsessid käitumise ja õppimise uurimise lähtealusena 3) Sotsiaalkonstruktivistlikud. Sotsiaalne interaktsioon õppimise lähtealusena 7. Millise õppimisteooria alla liigitub signaali õppimine? Biheivioristlik õppimisteooria Klassikaline tingimine Signaali õppimine (Pavlovi katsete olemus) 8. Kui klassikalise tingimise järgi kujuneb assotsiatiivne seos tingitud (algselt) neutraalse ja tingimata ärritaja vahel, siis assotsiatiivse tingimise puhul kujuneb seos kahe neutraalse ärritaja vahel. Assotsiatiivsed seosed võivad kujuneda nii juhuslike kui ka loogiliselt omavahel seotud paarisesinevate ideede või sündmuste vahel. 9. Kui klassikaline ja assotsiatiivne tingimine kirjeldavad seose kujunemist kahe ärritaja vahel, siis operantne tingimine seletab, kuidas
L. Võgotski kultuurilis-ajalooline arenguteoori. Elas aastatel 1897-1934. Tema teoseid avaldati palju hiljem. Teda ei ole eesti keeles saada. rõhutab sotsiaalset aktiivsust võimete arendamisel lapse arengut mõjutab keskkond - mida laps oskab teha täna teistega, seda oskab ta teha ka homme üksinda lähima arengu tsoon täiskasvanu ja eakaaslane arengu ning õppimise juhendajatena koos õppimine ja aktiivne õppimine Eriksoni psühhosotsiaalne areng Rootsi psühholoog elas aastatel 1902-1994 8 tsüklit: 1. usaldus vs usaldamatus kõige tähtsam on turvalisus, sisemine ebakindlus 2. iseseisvus vs häbi ja kahtlemine oluline see, et lapses tekiks võime ise hakkama saada, iseseisvust ei tohi maha suruda, oluline mõlema vanema roll, vanus 1-3, last vaja julgustada. 3. initsiatiiv vs süütunne 4-7 aastat; on ettevõtlik, tähtsad on kõik perekonnaliikmed, laps tahab maailma tundma õppida ja keskkonnaga manipuleerida. 4
teadmised paiknevad erinevates mälusüsteemides. See, kuidas mälu on organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku nimetusse mälu struktuur. Mälu toimimiseks on vaja kolme protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Neid nimetatakse mäluprotsessideks. MÄLU STRUKTUUR Informatsioon salvestub mällu erinevate meelte kaudu. Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Räägitakse ka lõhnamälust (aitab nt eristada apelsinilõhna maasikalõhnast, oluline degustaatori ja koka töös) ja liigutusmälust (oluline sportlaste tegevuses, igapäevaelus). Enim on psühholoogid uurinud nägemis- ja kuulmismeele vaheldusel mällu jõudnud asjade meelespidamisvõimet. See võime on sageli uskumatult suur: Ühes uurimuses näidati inimestel 2560 värvislaidist koosnevat pildiseeriat, iga pilti ainult paar sekundit
minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Lühimälu on piltlikult öeldes nagu taju pikendus. See, kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu nüüdisaegsete käsitluste puhul kasutatakse sageli mõistet töömälu (ingl working memory), kuigi viimane on natuke laiem. Nimelt leidis briti psühholoog Alan Baddeley 1970. aastatel, et mälu töös on väga oluline üks süsteem, mis vahendab info liikumist pikaajalisest mälust lühimällu ja vastupidi. Seega võib töömälu käsitleda kui hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Näiteks pikast ja keerukast tekstist arusaamiseks on vaja, et kogu eelnevalt loetu püsiks meeles, teisisõnu, töömälus. Kui seda ei suudeta, siis tuleb teksti ikka ja jälle üle lugeda
ÕPITEOORIATE VÕRDLUS ja LÜHIKOKKUVÕTE BIHEIVIORISTLIK SUUND Plussid Probleemid tegevus on kontrollitav ja juhitav valmisteadmised objektiivne hindamine pinnapealsus (õpetamises, hindamises) kiire faktiomandamine autoritaarsus, ühesuunalisus mõõdetavus faktid ei seostu kogemusega käsitleb mehhaanilist õppimist ei hinnata protsessi õpetajal lihtne õpeprotsessi juhtida õppija passiivsus, õppija vastutus madal süsteemsus isiksust ei arvestata teaduslik teadmine ei nõuta õpetajalt innovaatilisust väline motivatsioon õppija ei loo seoseid mälu treenimine KOGNITIIVNE SUUND Plussid Probleemid teadlikkus tõlgendamine valmismudeleid ei ole loovus hinnangu subjektiivsus individuaalsuse arvestamine ei sobi
Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandale tasustamine mõjul. Käitumise vallandab vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise ajendiks on vältida ebameeldivaid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Stiimul-reaktsiooni seos(S-R seos). Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus korduma ja reageeringu, millele järgneb karistus sageduselt vähenema. 4. Operantse tingimise erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest tingimisest. Klassikaline on teise tegevuse tulemusel vallandunud reaktsioon. 5. Üleõppimise ja jaotatud praktika mõisted. Üleõppimisjuhtude uurimine näitas et kui jätkata õppematerjali kordamist pärast selle reprodutseerimise võime saavutamist, jääb õpitu paremini meelde. 6. Ülekande piiratus õppimisel. Vormimine. Tasustuse tõhususe sõltuvus sagedusest.
SISSE- JA VÄLJAJUHATUS Mis on psüühika? Psüühika võimaldab objektiivse tegelikkuse tunnetamist ja sellele vastavat käitumist. Miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad? Sest neil on just selline aju, nagu neil on. Miks on aju just selline ja mitte teistsugune? Sest seda on kujundanud looduslik valik. LOODUSLIK VALIK: mutatsioon loob variatsiooni; kahjulikud mutatsioonid langevad ebasoodsa valiku alla; paljunemine ja mutatsioonid leiavad aset; kasulikud mutatsioonid püsivad tõenäolisemalt ja paljunevad. MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul. INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm. KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutlusteks. (tähistatav, mentaal
Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? · Motoorne · Emotsionaalne · Kujundiline · Sõnalis-loogiline Kestvuse alusel? Jaotus mälu kestvuse alusel I · Sensoorne mälu Ikooniline Kajaline · Lühimälu Kestus Maht Jaotus mälu kestvuse alusel II · Pikaajaline mälu Kestus Maht Lapseea amneesia Meelteinfo alusel? · Kuulmismälu · Nägemismälu · Lõhnamälu · Maitsmismälu · Liigutusmälu Kes on E. Tulving? Eestlased mälu-uurijatena Endel Tulving - Sünd.1927 Tema mälustruktuuride liigid (semantiline, protseduuriline, episoodiline) · Mõned mõisted veel · Eideetiline e pildiline mälu · Välklambimälestus (flashbulb memory) · Praiming Lühimälu, pikaajalise mälu kestvus, maht? Lühimälu ja pikaajaline mälu Säilimise aja alusel jaotatakse: 1. Lühimälu
seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte. Teaduses on biheiviorism 20.sajandil tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidenavälismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud.(Wikipedia) • J. B. Watson (1878-1958) - oli Ameerika psühholoog, kes võttis kasutusele termini biheiviorism, tehes uuringuid loomade peal. Teda peetakse biheiviorismi alusepanijaks. Ta on kuulsa eksperimendi "Väike Albert" autor. • Sisend Must kast Väljund • 1920 “Väikese Alberti” eksperiment lapse ja rotiga • B. F. Skinner (1904-1990)- oli Ameerika psühholoog, biheiviorist, autor, leiutaja ningsotsiaalfilosoof. Leiutas operantse tingimise kambri (tuntud ka kui Skinneri kast)
M Ä L U .... on elusa organismi võime omandada, säilitada ja taastada (st kasutada) vajalikke teadmisi, oskusi ja harjumusi (e kogemust) · Mälu on pigem organismi omadus v. seisund. Me ei saa mälu otseselt defineerida, vaid saame ainult tuletada selle olemasolu subjektil tema tegevuse resultaadist (mälu olemas kõigil kõrgematel ja paljudel alamatel evolutsiooni arenguastmetel olevatel loomadel, kuna saab rääkida õppimisest ja selle erivormidest). MÄLU STRUKTUUR ehk MÄLU LIIGITUS Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälu on organiseeritud. Organiseerimise alused võivad olla erinevad. Eksperim.tõendeid, et on õigustatud vähemalt 3 liigitust: I.Materjali säilimise aja alusel II.Eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel III.Teadvustatuse taseme alusel I.) Materjali säilimise aeg: sensoorne mälu (SM), lühiajaline mälu (STM) ja pikaajaline mälu (LTM) Hermann Ebbinghaus (1885) `On Memory' : - mälu teadusliku uurimise algus: pikaajalise ver
Kognitiivne psühholoogia (nt. H. Simon, A. Newell; J. Bruner) – tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine. Maailma kohta teadmiste saamine, talletamine ja kasutamine eeldab meelte vahendatud andmete ja varasema kogemuse koosmõju. Kognitiivpsühholoogia saavutusi rakendatakse tehnopsühholoogias, informaatikas, haridusalal, meditsiinis, majanduses, poliitikas jne. Humanistlik psühholoogia (nt. C. Rogers) – rõhutab, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja. Psühholoogi roll on aidata inimesel realiseerida temas tallel olev arengupotentsiaal. Humanistlikud psühholoogid kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad vestlustele ning vaatlustele. Selle suuna rüpest on välja kasvanud mitmed teraapiad ja nõustamise konseptsioonid. (hea) Teooria
5. 6. Lõpuks mõjutab see kõik õpilase õpiedukust. Õpilasi,kelle suhtes on kõrged ootused, innustatakse õppimisel rakendama kogu potsensiaali; seevastu õpilased, kelle suhtes on madalad ootused, ei saavuta seda taset, mida tegelikud võimed lubaksid. PYGMAILONI efekti ilmnemise oht on kõige suurem oma võimetes ja tõekspidamistes kahtlevatel õpilastel. Õpetaja on ka hea psühholoog ning innustab kõiki õpilasi oma arengupotsensiaali realiseerima ega andu oma vahetutele emotsioonidele. 20. Millised on põhilised meetodid ja võtted õpitava väärtustamise suurendamiseks välise motiveerimise teel? Välise motivatsiooni kujundamise strateegiate olemus Nimetada kolm põhilist meetodit ja kirjeldada neid Lähenemise voorused ja puudused
annaabi.ee 
