Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õppides loon ennast". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haridus, elukool, sirgu, lasteaial, loon, seisukohast, omaette, õlul, loota, lasteaiale, arendajana, koolil, suunav, kodul, eetilisus, teistega, magamise, sellegipoolest, õppimisel, mõttekas, suhtumist, läbisaamist, märkimisväärse, käitumismallid, panema, prioriteedid, esmatähtis, koolitee, vundamendiks, edukuse, alluvaid, silmaring, tunnistabÕppides loon ennast 1. Lapsepõlv on inimese arengu seisukohast kõige olulisem ajajärk 2. Koolil on inimese arengus suunav, kodul määrav roll 3. Õppides vajab laps kodu ja kooli tuge 4. Eneseharimise vajadus on esmatähtis 5. Isiksus saab alguse siis, kui inimene tunnistab endale arenemise vajalikkust 6. Elukoolis õppimine on seotud suurte riskidega 7. Tänases maailmas ei saa elada õppimata Siia ilma sündides pole meil veel õrna aimu miks me siia loodud oleme. Meil pole teadmisi elust, pole olemas maailmavaateid ega tulevikulootusi
Soomlaste juures peetakse väärtuskasvatust koolis üldse üheks olulisemaks teemaks, millega tegeldakse läbivalt kogu koolitegevuse kaudu. Soomes sai aktiivne diskussioon väärtuste üle hariduses ja väärtuskasvatuse selgema esiletoomise vajaduse üle alguse 1990-ndatel aastatel. Sealt alates rõhutab ka riiklik õppekava väärtuskasvatust ja eetika küsimuste arutamist kõigis õppeainetes. Lisaks läbivale teemale on väärtuskasvatus selgemalt esil ka omaette valdkonnana, millele on eraldatud märkimisväärne tunniressurss. Jaapanis on 1980-ndatest aastatest alates kõlbelisest kasvatusest saanud mõõdik kõigele koolis toimuvale. Seda on iseloomustatud kui pööret akadeemiliste teadmiste keskselt koolilt väärtustekesksele koolile. Taustaks on tõdemus, et kiirelt arenevas maailmas muutuvad ja vananevad teadmised väga kiiresti. Milline roll on väärtuskasvatuse teemal Eestis?
15 lõppevad tal kõik ettevõtmised ühtmoodi kehvasti. Tekib teatud surnud seis, kinnine ring. Inimesel kujunevad üha enam välja moonutused seletusviisides ning negatiivsed hinnangud: 1) iseenda kohta (nt. "Ma olen kõiges saamatu, kasutu..."); 2) mineviku kohta (nt. "Ma pole kunagi millegagi hiilanud.") 3) tuleviku kohta (nt. "Võttes arvesse minu olemust ja senist käekäiku, ei ole mul mingit põhjust tulevikustki midagi paremat loota."). Inimese usk neisse arvamustesse enese kohta ja vaimusilmas võimalike olukordade (nt. Armsam jätab maha, suure hulga inimeste ees lolliks jäämine) läbielamised viivad tegevusetuseni, tasakesi kannatamiseni ja püüuni kuidagi mitmesuguste nõudmistega kohaneda. 1.6 Vanemlikud lõksud Vanemaks olemine on üks suuremaid väljakutseid elus. Vanemlikke oskusi ei anta kaasa lapse sünniga, pigem õpitakse katse ja eksituse meetodil.
Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu tähtis, et arutlus sotsiaalpedagoogika ülesannetest oleks seotud vastava ajajärgu ühiskondlike oludega, ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamisega, millises ajas tegevus toimub. Teoreetilisel enesemääratlusel on praktilise sotsiaalpedagoogika töö seisukohast põhimõtteline tähtsus sellest sõltub, milliseks sotsiaalpedagoogiline praktika kujuneb. Sotsiaalpedagoogika püüab mõjutada ühiskonda aktiivselt. Kogu pedagoogika on seotud tulevikuga, otsitakse pedagoogilisi vaatenurki ja pedagoogilisi vahendeid tuleviku kujundamiseks nii indiviidide, erinevate kollektiivide kui ka kogu ühiskonna arengu seisukohalt. Hariduse peamised distsipliinid on pedagoogiline psühholoogia, haridussotsioloogia, haridusfilosoofia.
Etteheited informaalsele koolile Mida kirjandusteadlased Inglismaa informaalsele koolile ette heitsid? Õpiedukus ja õppemeetodid Informaalne põhikool on liiga salliv ja pöörab liiga vähe tähelepanu traditsioonilistele ainetele (emakeel ja matemaatika), mistõttu õpiedukuse tase on kogu maal langenud. Avastuslikku õppimist, loovat aktiivsust ja teisi uuele õppimiskäsitlusele tuginevaid võtteid tuleks ikkagi terve mõistuse seisukohast rakendada. Lapsepoolne katsetamine, uurimine jm aktiivõppe meetodid on võimalikud vaid empiiriliselt jälgitavate loodusteaduste madalamal astmel; paljudel juhtudel peab õpetaja kasutama hoopis teistsuguseid meetodeid, nagu ettelugemine, selgitamine, juhatavate küsimuste esitamine, näidete toomine, tehtud ülesannete parandamine jms. Sund ja pingutus Ei tohiks vormuda uskumus, et lapsed peavad ise kõik leidma; et lastele ei tohi kunagi midagi
Tihti on aga tegu valehäbiga, et inimesed ei julge oma arvamusi välja öelda, sest kardavad, et need on valed. Kuid on vaja õppida teadma, et ükski arvamus pole vale. Vale on see, kui see jäetakse välja ütlemata. Seejärel peaks olulisima kirja panema. Sellest tuleb kokkuvõte loetu põhjal. Hiljem on hea kirjapandut lugeda ja vajadusel kasutada, sest käsi avab mõistuse. 2.2. Lugemine kui nauding Lugemiseks peab andma piisavalt aega. Kui omaette lugemiseks ei jää aega, tekib lugemisvastane hoiak. Andes lugemiseks aega ja soodustades lugemist, hakatakse seda rohkem hindama. Kõige aluseks on huvi.16 Huvi lugemise vastu suurendab ka valikuvõimalusi. Isiklik huvi on iseseisvaks mõtlejaks kujunemise oluline tingimus. 15 P. Toropi, Märgist mõistmiseni. - Kooruke I. Tallinn: Sulemees, 2002, lk 41. 16 J. L. Steele, K. S. Meredith & C. Temple, Meetodid. - Lugemine ja kirjutamine iseseisva mõtleja kujundamiseks
saab laps jõuda kõrgemate astmete vajaduste rahuldamiseni, kui näiteks lapsel on nälg või armastuse puudus? Lapsed vajavad täiskasvanu tihedas päevaplaanis tähelepanu. Näiteks tahavad nad oma õnnestunud tööde eest kiitust ja vanemate uhkusetunnet. Kui aga vanemad väljendavad ükskõiksust või ärritatust, tekitab see lapses segadust. Laps, kes peab korduvalt ebaadekvaatset reaktsiooni taluma, kaotab uhkustunde oma saavutuste üle ja entusiasmi. (Chazan, 2001:18) "Vaikselt omaette tegutsev "hea laps" on elumuredest niigi koormatud täiskasvanule mugav. Kuigi üksiolek on sageli täiesti sobiv ja vajalik seisund, võib see olla ka eemaletõmbumine millegi eest, äratõugatus kellegi poolt, ning üksildane laps kannatab vaikselt omaette olles ühtlasi ära lõigatud olulisest arenguressurssidest. Lapse vaikiv üksildane olek on passiivne appihüüd" (Chazan, 2001:5) "Kuid mõnikord naudivad lapsed üksinda mängimist
Sellele arvamusele jõudsin pärast üht loengut ja indigolastest loetud kirjandust. Paraku murti nende loovate, iseteadlike, originaalsete ja tülikate olendite tahe varasematel aegadel vitsa, hukkamõistu ja armastusest ilmajätmisega (viimasest on kirjutanud psühhoanalüütik Alice Miller raamatus "Andeka lapse tragöödia"). Üks neist oli Libahundi Tiina, kelle teistmoodi-olemine sai ohtlikuks tervele tollast külaelu kandnud vaimsele alusele. Vahest võib nüüd loota, et loovad vabadust armastavad hinged kui nad on ära tuntud pääsevad kergemini nõiajahist ja tuleriidast. Viimase tsiviliseeritumateks vormideks oleks isolatsioon, tõrjutus, veidraks tembeldamine jne. Nad on küsitavaks teinud ühe võimsa kultuuri alustalad: hierarhiad ja täiskasvanute võimu. Tundlikud ja nägijad vanemad on õppinud imetlema oma lapsi, nii nagu Kerttu Soans. Ja neilt õppima kas või seda, kuidas loobuda oma kinnistõdedest ning vanema
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
aitama kaasa naiste ja meeste otsese ja kaudse diskrimineerimise kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edandamisele. Tegelikult on 10 paragrahvi mõte õige just lastest peaks alustama võrdõiguslikkuse juurutamisel - ei mingeid pilte kodutöid tegevast emast ja ajalehte lugevast isast, sest arusaam võrdõiguslikkusest kujuneb juba lapseeas ja seda raskem on stereotüüpset mõtlemist välja juurutada täiskasvanud inimesel. Jääb ainult loota, et Soolise võrdõiguslikkuse komisjon hakkab sellel alal tõsist järelevalvet teostama. Lõppsõna Seadusi võib ju vastu võtta kümneid, kuid niikaua kui Eesti ühiskond peab diskrimineerimise ilminguid normaalseteks ja paratamatuteks, ei muuda ka seadus 5 ühiskonda oluliselt võrdõiguslikumaks. Suur osa võrdõiguslikkuse saavutamisel on
1.-2.klass akadeemilised probleemid varane noorukiiga varjatud käitumisprobleemid (varastamine, uimastite kuritarvitamine, popitegemine) hiline noorukiiga seotus deviantsete eakaaslastega retsidivism Kontekstuaalsed muutujad: Perekonna demograafilised näitajad: perekonna sissetulek naabruskond vanemate haridus etniline grupp sotsiaalne klass vanavanemate jooned vanemate jooned vanemate ebaefektiivne käitumis- kasvatus praktika probleemid lapsel antisotsiaalne käitumine häired kasvatuspraktikas Käitumisprobleemide liigitus: Käitumisprobleemide kolm külge (Kovaljov, 1981) I. SOTSIAALPSÜHHOLOOGILINE: teo sotsiaalne raskus 1. Antidistsiplinaarne käitumine Kehtestatud reziimi rikkumine
Rahulolu all võib mõelda nii inimese suhtumist kui ka emotsionaalset seisundit. Rahulolu kui suhtumine ei tähenda, et oma tööga rahulolev inimene peaks tingimata kogu aeg töö juures heas tujus olema. Rahulolu kui emotsionaalne seisund kajastab vajaduste rahuldatuse astet, suhtumine aga vajaduste intensiivsust. Positiivse töössesuhtumise kõrgeima taseme korral võib hakata rääkima sisemisest vajadusest tööd teha. Sellisel juhul pole töö enam vahendiks, vaid on eesmärk omaette. Inimene jätkaks tööd ka siis, kui selleks poleks välist sundust. Parema töössesuhtumisega kaasneb neli-viis korda sagedamini arvamus, et tehtav töö on huvitav, mõtlemist, otsustamist, enesetäiendamist ja kõikide võimete rakendamist nõudev. On täheldatud, et inimesed, kes elus iseseisvalt hakkama saavad ja kellel pole raskusi teistega suhtlemisel, saavad ka oma tööga paremini hakkama ja tunnevad sellest suuremat rõõmu. Imagost ja edust suhtlemisel
13 Puuduvat Isa nõudmised ta oma poja sõpru. Maik ei rääkinud oma elust ning ema ei haseks. enesevääri- söandanud küsida, kuna poiss läks selle peale närvi ja sai pa- Ema tundis Maik oli küll lõpetanud põhikooli, kuid tal puudus ametiala- kust asendas ne haridus ning tal polnud kindlat töökohta. See aga ei olnud sageli, et raha kuluta- tema jaoks eriline probleem. Ta elas kõdus oma ema juures. oleks mine. Maiki emal ei olnud kerge, ta töötas mitmel köhal, käis koris- vajanud
Parim näide siin oleks järgmine -nad tegelevad heategevusega. Kokkuvõttes võiks öelda, et mind hämmastas lugemise juures Russeau kompententsus ja asjade just selline nägemine. Tegelikkuses on ju ühiskond läbi sajandite ja kehaliste karistuste jõudnud välja just selliste kasvatusmeetodite juurde mille peale kirjanik tuli juba 17 sajandil. Kõik see oli juba kusagil, kellegi poolt nähtud tõhus süsteem, meie pidime selleni jõudma suure ringiga. KASVATUSSÜSTEEM INTELLEKTUAALNE HARIDUS *LASE LOODUSEL TEGUTSEDA *HOIA EEMALE KULTUURI KAHJULIK MÕJU *KÕNELDA AINULT TÕSISTE ASJADE JA TEGEVUSTE LÄBI *VAATLUS *ASJAD, MITTE SÕNAD *VAATLUS JA TEGEVUS SIDUDA TEINETEISEGA TAHTEKASVATUS *TEGUTSEDA TULEB LASTA AINULT LOODUSE TUNGIL *AIDATA AINULT VAJADUSE KORRAL *MIS ON KEELATUD, SEE NII PEAB KA JÄÄMA *“EI“ MORILISEERIVALE KASVATUSELE *MÕJUV KASVATUSVAHEND ON VABADUS *INIMTEGEVUSTE ÕIGE HINDAMINE *TOITA TULEB ENNAST OMA KÄTETÖÖGA SEKSUAALPEDAGOOGIKA *MITTE RUTATA
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Humanitaar-ja sotsiaalteaduste instituut Nimi:................... MITTEMATERIAALSETE HÜVEDE OLULISUS EESTI ETTEVÕTETES Põhiõppe ainetöö Juhendaja: ............... Tallinn 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolevas uurimustöös lähtub autor majanduse ja tehnoloogia üldisest arengust tingitud globaalsetest ühiskondlikest protsessidest ning keskendub sellele,................... Sellest tulenevat on püstitatud ka uurimustöö hüpotees, eesmärk ja ülesanded. Selle teema valisin oma uurimuseks sellepärast, kuna pidevalt jõuab minuni informatsiooni nii tuttavatelt kui ka interneti vahendusel sellest, et inimesed pole piisavalt motiveeritud ning nad ei ole rahul neile pakutavate võimalustega ( saadud taustainformatsioon ei ole uurimustöö teostamise alustamiseks adekvaatne ega usutav,
poolest." See on mõtteviis, töövahend, uskumine, mis aitab sotsiaalpedagoogil oma tööd hästi teha!!! Kas sotsiaalpedagoogilise mõtlemise alguse võib paigutada antiikaega? + poliitika, pedagoogika, eetika kokkukuuluvus + kasvatuse ja ühiskonna vahelised seosed - Sotsiaalseid probleeme ei lahendatud pedagoogiliste vahenditega! (näljasele ära anna kala, vaid õng) - Viletsusele/vaesusele ei pööratud tähelepanu - Haridus oli priviligeeritutele - Hoolimatus laste suhtes Keskaeg, uusaeg. Esimesed katsed abivajajate toetamiseks pedagoogilises mõttes pärinevad kesk- ja uusaja vahetusest. Oma saatuse kujundamine? Töökasvatus sotsiaalprobleemide leevendajana. J. L. Vives (Hispaania humanistlik filosoof): nõudis rahvakoolituse laiendamist riigi toel. Rõhutas valiku võimu vastutust sotsiaalsete probleemide likvideerimise eest. Arendas töökasvatuskeskse pedagoogilise programmi orbude ja vaeste
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
filosoofiast, religioonist, keskkonnast, õigusprobleemidest (ibid) 8 Sotsiaalse käitumise alal andekad lapsed huvituvad moraalsetest küsimustest (hea- kuri, õiglus-ebaõiglus), ei allu autoriteetidele, ei lähe kaasa enamusega, on individualistlikud, ei võta kriitikata seisukohti omaks, võtavad hea meelega vastutuse endale, otsivad kaaslasi omasuguste seast, kuigi suhtlevad meeleldi ka teistega, oskavad asju näha teiste seisukohast (ibid). Kuidas andekat last ära tunda? · Kiire õppija · Hea abstraktne mõtleja · Kestva tähelepanu võime · Laialdane sõnavara · Hea arvutaja ja piltmõistatuste kokkupanija · Väga hea mälu · Tundlik ja emotsionaalne · Arenenud õiglustunne · Püüdleb oma tegevustes täiuse poole · Huvides järjekindel · Eelistab endast vanemate seltskonda · Hea huumorimeel · Laialdased huvid · Õpib varakult lugema
(Euroopa Liidu Säästva Arengu Strateegia 2006, 2). Säästev areng on tasakaal inimese elukvaliteedi paranemise ja keskkonna taluvusvõime vahel. „Säästev areng taotleb tasakaalu inimesi rahuldava elukeskkonna, loodusvarade jätkusuutliku kasutamise ja majanduse arengu vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele.“ (Eesti Inimarengu Aruanne 2009). Säästvat arengut toetav haridus on teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute süsteem, mis annab võimaluse luua seoseid inimest ümbritseva keskkonna erinevate tasandite (majanduse, looduse ja sotsiaal-kultuurilise keskkonna) vahel, arvestades samas säästva arengu põhimõtet. Keskkonnahariduse eesmärk on luua keskkonnateadlikkust nii kohalikku kui globaalset tasandit arvestades. (Eesti Keskkonnahariduse Kontseptsioon 2006, 5).
kontrolli, kasutades selleks nii vaimset kui füüsilist vägivalda. Naised kasutavad sagedamini vägivaldset vastuhakku- see tähendab et käituvad vägivaldselt enesekaitseks või kättemaksuks. Statistikaamet (2010) mehed kogevad pigem esemega loopimist, löömist, naised pigem peksu, kägistamist ja seksuaalset vägivalda. Koduvägivald ei ole ainult oskuste puudusest tulenev käitumine, vaid ka soovimatus teisiti käituda. Mida madalam on haridus, seda rohkem on ka füüsilist vägivalda ka nõrgema inimese vastu. Vägivald algab manipuleerimisest, kontrollimisest ja läheb füüsiliseks. Riskifaktorid: Psühhopatoloogiline (raske depressioon, äravus ja isiksusehäire). Soosiv suhtumine vägivalda. Vanus: sagedaseim 20ndates inimeste seas. Alkoholi (kuri)tarvitamine- 60% koduvägivalda kogenud naistest (meeste puhul tegemist olnud alkoholijoobega) (statistikaamet 2010) Varasem kokkupuude vägivallaga.
Väga tõsiselt häiritud: lapsed ei pruugi oma psüühikast üldse aru saada. Kuidas suhestuvad omavahel terminid üldised õpiraskused ja vaimne alaareng? Siin ei ole väga lihtne tuvastada seda, millise õpivilumusega probleemid on. Siis on siin veelgi ebamäärasem piir, mis võimaldaks eraldada vaimupuuet üldistest ÕRtest. Sisuliselt samas kohas, kus meditsiinilise käsitluse järgi see piir on, aga üsna läbilaskev on see piir. Väga keeruline on pedagoogilises mõttes või õpetamise seisukohast öelda. Vaimse võimekuse languse seos uute oskuste/teadmiste omandamisega. Laps, kelle IQ on 73 punkti, võrrelda lapsega, kelle IQ on 67 punkti, mis nende õpetamises nii oluliselt erinevat on? Väga palju ei olegi. Probleemid, mida kogevad lapsed pisut üle 70 IQ ja nee, kellel veidi väiksem IQ - õppimisega seoses suurt vahe pole. Mida madalamaks aga IQ läheb, seda probleemsem lapse jaoks õppimine on. Alates 70st allapoole võime rääkida vaimupuudest
vahemikus toimub eksperimenteerimine nende rollidega. Omased kaks tendentsi : 1)alles üsna hiljuti teaduslikust kirjandusest välja toodud : a) Noorukitel on erinevad murdeea elustiilid (osad on vanematest autonoomsed, osad pole jne) (Ülikool- vanemate koju tagasi kuna pole tööd ja ei tea mida teha). Need trendid on erinevad, kas elada vanematega koos või üksi, puudutavad autonoomsust. 2) trend(modern. Ühiskonnas) saada haridus, töö ja saada lapsi. Nüüd on need haridus, töö ja perekond erinevalt. Käib mitmeid teid pidi. Erinevates kommetes nende erinevate mudelite läbimine tärkaval täiskasvanul loomulik. *Subjektiivne trend- (iseennast täiskasvanuks pidamine) Kognitsioonide tasandil ei pruugita olla majanduslikult iseseisev, kuid peetakse ennast täiskasvanuks, kuna langetatakse majanduslikke otsuseid. 3)Identiteedide formen.ter- identiteet see terviklik tunne, kus on 3 rolli omandamine. Nende kolme rolli erinev eksper
selle üle ära kellelegi teisele. *Tootmisvahenditest võõrutamine loob klassivõitlust: enamus ei saa lubada endale asju, mida nad on teinud. Minu töö väärtus ei ole seotud asjade väärtusega, mis ma toodan. See vahe, mis jääb üle, on kasum. Kapitalism peaks seega ajama vajadused loomulikkuse olukorrast/loodusest välja kultuuri osaks ja neid rikastama. Kuid see nii ei lähe - ainuke tõeline vajadus on raha. Vajadused ei ole enam eesmärk omaette vaid vajadused on ettevõtja tööriistad uue raha tegemiseks Marxi ja teiste kirjutistes on tarbijat võrreldud vahest liiga tugevalt romantilise mittevõõrandunud inimesega. Marxi jaoks on tarbija täiesti võõrandunud ja täiesti abstraktsioonide poolt juhitud. Vanasti oli ikka parem - inimesed tootsid enda jaoks, ilma turu vahenduseta, olid meistrid oma alal. Veidi ülepingutatud? Sest lõppeks nägi ka Marx ette, et eesmärgiks on asjade tootmine oma vajaduste
ja sõnakuulmatus *langus akadeemilses edukuses *alanenud motivatsioon *alanenud eneseregulatsioon (need võivad kesta kaua ja kui algul ei ole, siis võivad hiljem elus avalduda). Mõndadel lastel aga läheb peale lahutust elu paremaks, probleeme on vähem (nt vägivaldne vanem, alkoholism jne). Mida peaksid lapsed tegema, et nad saaksid kiiremin lahutusest üle: *aktsepteerima, et vanemad on nüüd lahus *ei tohi loota, et vanemad hakkavad millalgi jälle koos elama *laps peab enda tundma nii, et teda kuulatakse ära ja temaga arvestatakse * laps ei tohi end süüdi tunda , et vanemad lahku läksid, see pole kindlasti tema süü * lapsed peavad uskuma, et mõlemad vanemad armastavad neid sama palju kui enne *üks lapsevanem ei tohi lapse tundeid teise vanema vastu mõjutada . Loeng 11.11.17 Vaba aeg ja perekond. Põhilised pereteraapia koolkonnad ja mõned
- Kuidas reklaam ja meedia mõjutab sümbolilist vahetust. Inimeste vabadus on antud üsna suurel määral, võiks isegi öelda, et selliselt, nagu naivist võiks arvata, et reklaamimaailm aitab inimestel ainult valikuid teha, kuidas ise oma elu ja sümboolikat korraldada. Seepärast arvab näiteks kokkuvõtte teinud Secilia Lury, et 7 tänapäevan materiaalne kultuur on siiski rohkem omaette sfääriks muutunud, kus kehtivad oma kultuurisisesed reeglid. Kui minna siit edasi, nagu mõned teoreetikud on läinud, siis võib näha, et tarbimiskultuur ongi sedavõrd eraldunud reaalsus, et tema side reaalsusega on täiesti kadunud. Baudrillard (postmodernismi heerold): sümboolne vahetus, sümbolite vahetus (mälestusese) aga ka märgiline vahetus (prestiiz). Kasutust ei ole. Järgmine etapp - Asjad ja märgid, mida need kannavad, ei ole omavahel seotud. Märgid on tühjad.
Siin on tähtis anda teisele poolele hingamisruumi. See etapp nõuab ausust nii enda kui ka partneri vastu. Suhe ei hoia enam koos. 3. järk tasakaalustatud periood. Partnerid on selle suhte kaudu isiksustena arenenud ja küpsenud ning ka suhe saavutanud uue sisu ja vormi. Andmine ning saamine püsivad tasakaalus, suhe on kindel ja kooshoidev. See on võrdsete partnerite fenomen. Puuduvad probleemid truuduse/armukadeduse tasandil, teineteisele võib loota. 8.Eysencki isiksuse teooria. Temperament. Eysenck rõhutas peamiselt kahte tunnuste paari: ekstravertsust (väljasuunatust)- introvertsust (sissesuunatust) ja emotsionaalset stabiilsust- neurootilisust. Introvertne inimene on tagasihoidli ja kinnine, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru tal palju ei ole, kuid tema sõprus on tugev ja andunud. Teda iseloomustab ettevaatlikkus, ta mõtleb oma tegevuse eelnevalt läbi, hindab elus korrapära
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
tüdimust, valu, vaimustust kui rahulolematust (Hennoste 2000). Intonatsiooni abil on võimalik väljendada ka emotsioone ja irooniat. Vaikus: Kõige suuremaks sarnasuseks eestlaste ja soomlaste kõnekäitumises hindab Pajupuu (1996) suhtumist vaikusesse. Mõlemas kultuuris talutakse vaikust hästi. Samas on just soomlased need, keda tuntakse nende vaikimise poolest. Eestlased taluvad vaikust, kuid see on pigem negatiivse viisakuse ilming. Kui teine ikka tahab omaette olla, siis teda ei segata. Vaikimist ei aktsepteerita aga vestluse ajal. Vestluses tuleb suu avada ja omi mõtteid väljendada. Inimese arukust hinnatakse eelkõige tema jutu põhjal. 4) Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus Monokroonilise ajakäsitluse puhul tehakse üht asja korraga, erinevad sündmised tulevad üksteise järel, igaüks omal ajal. Aega planeeritakse väga täpselt ette. „Aeg on raha“ suhtumine. Tööle keskendunud inimesed
rahvusgrupp omaks. · Tal puudub ametlik kõrgharidus, kuid ta oli vanemas eas Harvardi auproffesor. · Tuntuks on ta saanud oma isiksuse teooria abil, mis põhineb kaheksal arenguastmel. Isiksus areneb sünnist surmani. Need astmed põhinevad kriisidel, mida inimesed peavad ületama. · Isisksuse areng määretlatakse sotsiaalse keskkonna poolt. KAHEKSA ARENGUASTET 1. Sünnihetk- poolteist eluaastat: õpitakse tundma, kas keskkond on sõbralik, kas sellele võib loota, kas see täidab kõiki vajadusi või tuleb ette halba kohtleminist ja puudust. See aste moodustab isiksuse fundamendi. a. Usaldus b. Mitteusaldus 2. 1,5- 3a : lapsed testivad vanemaid ja keskkonda- mida neil lubatakse ja mida mitte. Tunnevad vabadust, kuid ka sõltuvust. Autonoomia saavutatakse kui lapsi julgustatakse paljusid asju ise tegema. Liigne piiritus ja kontroll tekitab lapses häbi ja kahtlustunde-
muutused puudutavad seejuures lapsi ja noori, ning mitte ainult halva poole pealt, nagu vahel arvatakse. Kui nüüdsed üle 30aastased täiskasvanud veel noored olid, siis suunasid neid põhiliselt vanemad või õpetajad ning muud lähemalseisvad isikud. Tänapäeva noored saavad märksa suurema osa oma infost otse omavanustelt üle maailma, meelelahutustööstusest ning paljudest muudest allikatest. Tulemuseks on noorte põlvkond, mis ei sarnane ühegi eelnenuga ja elab täiesti omaette väärtuste järgi. (Vaarik 2007: 4). Vastavalt Turu-uuringute ASi poolt tehtud laste arvutikasutamise uuringule kasutab iga teine 6-14 aastane laps internetti vähemalt viiel päeval nädalas. Otseselt lastele suunatud on kodulehed www.lastekas.ee, www.minuoma.ee, www.taheke.delfi.ee jt. Sellise põlvkonna puhul saavad eelise need autorid, kellel on internetis oma kodulehekülg. Kodulehekülg toetab paberkandjal teost. Tänu koduleheküljele suurenes
Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond toimib mitmel tasandil: perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnas on mitmed ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Väärtusi omandatakse mitmest allikast: vanematelt, eakaaslastelt, koolist, religioonist jm. sotsialiseerumine. 2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). (lk.5-12) Nüüdisühiskonna kujunemine kestis umbes 200 aastat - 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi viimase veerandini. Industriaalühiskond e. tööstusühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline
1. L. Tolstoi elu ja looming 1828 1910. Lev Nikolajevits Tolstoi. Tolstoi vanemad on kõrgaristokraadid, isa on krahv ja ema poolt kuulub Volkonskite suguvõssa. Lapsepõlv on niisugune omamoodi. On 2 aastane, kui ema suri, ja 9 aastane, kui ta päris orvuks jäi. Kokku oli selles peres 4 poega ja ka õde, kokku 5 last, kõik kasvavad üles orbudena. Sündis pärismõisas Jasnaja Poljana. Hooldajad, sugulased kasvatasid neid lapsi ikkagi väga hästi, niivõrd kuivõrd, loomulikult kasvasid nad üles härrandlikena, väga rikkast, jõukast perest, kus oli normaalne, et igal poisil oli oma toapoiss, ja kus oli normaalne, et inimene ise midagi ei teinud. Kui oli abielus ja kolis laste koolitamise eesmärgil Moskvasse, otsustas elu muuta, kui lapsed olid täiskasvanud, otsustas ise ennast riidesse panema hakata. Lapsed kasvavad aadlikena ja üsna isekatena üles, neile ei tule pähegi mõelda, et talupoegadel ka mingid õigused on või et nendele tuleks miskitpidi kaasa tunda. 184
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.
annaabi.ee 
