ALUSHARIDUSES KASUTATAVAD MÕISTED Alusharidus on teadmiste, oskuste vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis (KLS § 2). Alusharidus on süstematiseeritud teadmiste, oskuste, arusaamade, hoiakute, tõekspidamiste ja suundumuste süsteem, tänu millele inimene omandab võime käituda, orienteeruda, otsustada, omandada, korrigeerida oma käitumist (Ü. Vooglaid. 1996. Alushariduse õppekava projekt). Areng kajastab sisulisi muutusi lapse organismis ja selle omadustes, funktsioonides või käitumises. Kirjanduse põhjal koostas J. Treier Enesehindamine (self-assessment, self-evaluation) - protsess, milles õppeasutuse personal jälgib süstemaatiliselt ja regulaarselt õppeasutuse tegevusi ja tulemusi. Enesehindamise objektideks võivad olla kogu õppeasutus, selle personal või mõni selle rühm/liige. Enesehindamise põhieesmärk on soodustada nii indiviidi kui kollektiivi tasandiltoimuvat õppimist, a...
arenemiskohase lugemis- või saateaine tundmine." (Võru Õpetajate Seminar lk, 25) Käisi idee oli vaba töö kogu õppeprotsessi vältel. Õppetöö korraldati nii, et see toimuks õpilase vabal tahtel ja ,,sisemisel sunnil". Tööprotsess kõigis astmetes tuli õpilasel sooritada iseseisvalt. Meetodi edukuse eelduseks oli õpilase huvi aine vastu. Kooliuuenduse liikumise üheks olulisemaks komponendiks oli kodulooline üldõpetus. Selle käigus sai laps arendada kõiki oma meeli. Tollane haridusminister, Jaan Lattik saatis 1927. aastal alla käsu Võru Õpetajate Seminar sulgeda. Põhjuseks õpetajate ületootmine. Seminari hakkasid kaitsma nii kohalikud kui ka ümberkaudsete piirkondade koolivalitsused. Meedias puhkes sellel teemal disskussioon. Valitsuse survele ei suudetud kuigi kaua vastu panna 1. august 1930. aastal Võru Õpetajate Seminar suleti. (Johannes Käis.. http://www.htk.tlu.ee/kais/elu/vos)
ühisarutlusi rühmas. Tema didaktiline süsteem ja õppeviiside kogum rajaneb lapsepsühholoogial, lapse psüühilise eripära ning individuaalsete võimete arvestamisel. See nõue saadab kõiki tema soovitusi. Piirdudes vaid meelte tegevuse ja sõnalise käsitlusega, ei ole meil mingit karantiid, et laps vaatlusel kõike olulist näeb ja tähele paneb. Seega, kui joonistamine, kleebime, voolimine jm, seostame ning kinnistame käsitletud teemat. J. Käisi järgi ei sea üldõpetus õpetajale suuremaid nõudmisi ega tekita muid raskusi rohkem kui iga läbimõeldud ja kavakindel õppekorraldus. Ilma selge töökavata, vaid päevast päeva elamisel, jääb palju saavutamata sellest, mis üldõpetus võib anda lugemis, kirjutamis ja arvutusõpetuses. Teiselt poolt võib töökava puudumisel tekkida õpetajal kiusatus anda õpilastele lihtsalt ajatätitetöid, eeskätt joonistamist (Käis 1989).
TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE TEADUSKOND Iseseisev töö "Mida tähendab üldõpetus lasteaias ja kuidas seda rakendada?" TALLINN 2009 Käisi pedagoogilised vaated. Johannes Käis rakendas kooliuuenduslikke põhimõtteid ja korraldas õpetajate koolitust uuenduspedagoogika alusel, ta oli viljakas kooliuuenduslike ideede propageerija. 1930. aastail juhtis Käis kooliuuendusrühma, kuhu kuulus üle 400 õpetaja. 1938-1940 juhtis õpetajate kolmeaastasi täienduskursusi, mis said tuntuks suveülikooli nime all. Rajas Eesti
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut Eelkoolipedagoogika osakaond MIDA TÄHENDAB ÜLDÕPETUS LASTEAIAS JA KUIDAS SEDA RAKENDADA Iseseisev töö Juhendaja: Tallinn 2009 Üldõpetuse juured ulatuvad juba 19. sajandi lõpul maailma eri paigus kõlapinda leidnud reformpedagoogikasse. Eestisse jõudsid üldõpetuse põhimõtted 20. sajandi algul eeskätt Johannes Käisi ja Jüri Parijõgi kirjutiste ja kooliuuendusliku tegevuse kaudu. Johannes Käis sündis Põlvas 26.detsembril 1885 aastal. Temast sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. J.Käisi pedagoogiliste vaadete kujunemisele tema õpetajatöö algusaastatel avaldasid mõju Peterburi ülikooli bioloogilis-ökoloogilise suuna teadlased. Edasist kujunemist mõjutasid kooli põhjalikud ümberkorraldused Nõukogude Venemaa algusaastatel, ku...
tunnetusviisiga, sidudes üksikuid õppealasid keskse teema, keskse vaatlus- ja mõtlemispunktiga. Lapse sisemisi jõude vabastab ja paneb liikuma ühtlane, terviklik õppetegevus, keskmes on last ümbritsev asjaline maailm, laste kogemuste, elamuste ning huvide maailm. Laste individuaalsete võimete arendamist saab toetada individuaalse tööviisi kasutamise kaudu. (Nugin, 2013) J. Käisile tuginedes võib öelda, et üldõpetus seob õppealasid läbi keskse teema sobitades üksikuid tegevusvaldkondi päeva-, nädala- ja kuuteemasse nii, et kogu lastega läbiviidavatest tegevustest moodustuks üks tervik. Üldõpetuse tuumaks on kodulugu, mis on lähtekoht kogu lapse mõttetegevusele ja väljendusele. (samas, 2013) Üldõpetuse süsteemi loomisel tuleb jälgida sisulise tervikteema käsitlust. Õigel töökorraldusel kujuneb tegelik õpetus nii, et üleminek ühelt õppevõttelt teisele ei ole laste mõtte tegevusele
Alusharidus on teadmiste, oskuste ja käitumisnormide kogum, loob eeldused edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Lasteaed kui institutsioon koolieast noorematele lastele hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus. Lasteaed kui organisatsioon - lasteasutuses töötavate inimeste süsteemne tegevus ühiste eesmärkide ja ülesannete täitmiseks. Õppeaasta algab 1 sept, kestab õppe algusest uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Hariduslike erivajadustega (HEV) laps - laps, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, tervislikud puuded või pikemaaegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus ja õpikeskkonnas või õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Õppekava kujunemise etapid Eesti alushariduses: 1. Riiklik tasand (Eesti alushariduse riiklik raamõppekava) 2. haridusasutuse juhtkonna (Lasteaia õppekava) 3. õpetaja tasandil (Õppe- ja kasvatustöö planeerimine) 4. Õppe...
Eelkoolipedagoogika (Laasner) 25.Oktoobriks küsimustele vastused KUJUNEMISELUGU http://epajalugu.edicypages.com/tooted - Millised olid F. Fröbeli tegevuse peamised tulemused koolieelses kasvatuses (EPAM-i materjalide ja video alusel)? F. Fröbel – institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema pedagoogika põhiprintsiibid: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2)liikumismängud 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Käsitles mängu ka teraapiana, mis aitab lapsel lahendada sisemisi vastuolusi ja konflikte. Laps tutvub maailmaga läbi mängu. Fröbel aluse ka lasteaednike süsteemsele koolitu...
lähtuma väga tähtsast ja ulatuslikust pedagoogilisest printsiibist õptuse ühtluse põhimõttest. Üldõpetuses tuleb keskustuumana väärtuslikuks pidada vaateõpetust, mille teemad valitakse lapse lähemast ümbruskonnast, tema huvide piirkonnast. Seega on üldõpetuses kergesti 3 teostatav ka lapsepärasuse ehk psühholoogilise eluligiduse nõue, millega üldõpetus veelgi rohkem omandab moodsa õppekorralduse ilmet. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eisen F. Tallinn 1989. Valik Johannes Käisi Töid. 2. Vienola V. Tallinn 2003 Keskkonnakasvatus lasteaias. 4 5
o rollimängud (empaatia, fantaasia); o värvide kasutamine, värvimängud, kunst; o projektõpe; o ise oma ruumi loomine, vastutamine (koristamine, lauakatmine). EESTI EELKOOLIPEDAGOOGIKA AJALUGU: 1905- esimene eesti keelene rahvuslik lasteaed Tartus 1920- hakati lasteaia õpetajaid koolitama järjekordselt Tartus K.H.Niggol- esimene Eesti raamat lasteaia kohta J.Käis- üldõpetus lasteaiast 1968- esimene lasteaia programm, kokku 3 programmi. Mängu olulisus/valdkonnad arenesid (ENSV) 1999- esimene taasiseseisvunud õppekava 2002- mitte lasteaiakasvataja, vaid õpetaja 2008- kohustuslikuks läks kõrgharidus
EELKOOLIPEDAGOOGIA MÕISTED EKSAMIKS Pedagoogikateadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Pedagoogika teaduse uurimisaineks on isiksuse kasvatusprotsess, haridus, areng ja väljakujunemine. Kasvatus- tingimuste teadlik muutmine, et toimuks kasvamine paremini. Laiemas tähenduses kasvatus on isiksuse arengu toetamine, selle suunamine. Kasvatus lähtub sellest, et lapses toimus iseregulatsioon ja seda tuleb toetada. Kasvatus on lapse kasvamise toetamine Haridus- kui protsess-on teadmiste, oskuste, vilumuste, praktiliste, töökogemuste, väärtus orientatsiooni ja suhtumistesüsteemi omandamine koolieelsetes, üld-,kutse- ja täiendõppeasutustes, samuti ka eneseharimise teel. Kui tulemus-teadmiste, oskuste, vilumuste, tegevuskogemuste ja suhete omandatud tase. Kui süsteem-õppekavade ja riiklike haridusstandardite tervik ja neid realiseerivate haridusasutuste ja hariduse juhtimise organite võrk Õpet...
ennast paremini suunata ja omastada informatsiooni. Õpistiile ja õpiedukust toetavad palju ka tänapäeva- ja lähituleviku trendid. 2.1 Tehnoloogiad ja lähituleviku trendid M-õpe ehk mobiilne õpe – mobiilsete seadmete rakendamine õppetöös. M-õppe rakendamine alushariduses on uus mõte ning vajab alustuseks võimaluste kaardistamist. Teema on mahukas ning vajab innovaatilisi ja julgeid õpetajaid. Projektõpe – üldõpetus, lõimimine, meeskonnatöö, ajaplaneerimisoskus jne. Üksnäide, mis erinevates etappides ka ellu rakendatud. Ühisloome tehnoloogiad ja nende rakendamine – alushariduses töötab ühe rühma lastega kaks rühmaõpetajat, õpetaja abi, erialaspetsialistid (muusika-, liikumis-, kunstiõpetaja, logopeed jne). Õppeprotsessi kavandamisel peavad kõik need osapooled tegema koostööd. Ühisloome tehnoloogiate kasutamine annab selleks suurepärased võimalused
Kordamisküsimused eelkoolipedagoogika eksamiks 2013 Mõisted Eelkoolipedagoogika: Kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel ka...
Õppetegevustes ei juhinduta otseselt raamõppekavast ega tunniplaanist vaid õppetegevused toimuvad loomulikus järjekorras, teemade kaupa. Kui üks teema on selge võetakse järgmine. Õppetöös on väga tähtsal kohal loodus, selle vaatlemine ning elemendid vesi, õhk, tuli ja maa. Kõike õpitut võimaldatakse lastel ka kogeda või tajuda. Johannes Käis sündis 1885. aastal Eestimaal. Temast sai pedagoog ja Eesti kooliuuendusliikumise juht. Tema loodud üldõpetus räägib pigem algkoolist. Tähtsal kohal on lapse individuaalsusega arvestamine, loovuse arendamine, iseseisev algatusvõime, kogemusõpe. Õppimine toimub raamõppekava alusel. Laste isetegevuse soodustamisel ei anta lastele siiski otseselt valida, mida täna õpitakse. Selleks peab lapsel olema arenenud sihiteadvust õpetuse käigust, kuid seda lastelt teatud vanuses veel oodata ei saa. Õpetaja teeb tööd lastega kindla plaani alusel, organiseeritult ja läbimõeldult
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoo...
5 2.2 Algkooliõpikud Eesti autorite õpikud olid venestamise ajal rahvakoolidest välja tõrjutud. Riigi iseseisvumisega suurenes kiiresti uue õppekirjanduse väljaandmine. Ühes aines tulid käibele erinevad õpikud. 1924. Aastal moodustas haridusministeerium õpperaamatute komisjoni, mille ülesandeks jäi õpikute retsenseerimise korraldamine ja soovitamine koolidele. Algkooli esimestes klassides hakkas peagi juurduma üldõpetus. Aabitsakursusega seoti kodulugu ja kõlblusõpetus, tundide läbiviimisel võeti aluseks laste kogemuste, elamuste ja huvide maailm. Kukeaabitsa ja ABD-raamatute kõrvale tulid uue sisu ja ülesehitusega aabits- lugemikud. 1920.aastal ilmus M.Nurmiku ,,Eesti kooli esimene lugemik", mille ülesanne oli autori sõnul õpilaste mõtlemise arendamine ja armastuse kasvatamine oma emakeele vastu. Nurmik kirjutas kokku viis lugemikku, neist viimane ilmus aastal 1925 ja kandis pealkirja ,,Viies
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
