Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õppeedukust mõjutavad tegurid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õpistiil, õpistiili, õpistiilid, strateegiad, tehnoloogia, õpiprotsess, õpiedukus, õppeprotsessi, tundide, auditiivset, kadajas, kinesteetiline, õpistrateegiad, tehnoloogiad, õppimisel, õpioskus, kõverjalg, auditiivne, mõjutav, klassifikatsioon, ankeetküsitlus, ennekõike, õpetamist, toetavad, tundmine, oskusest, enesehinnanguga, õpetamineÕpistiilid Kalmer Marimaa Õpistiil (vahel kasutatakse ka mõistet ,,õpieelistus") on see, kuidas inimene on harjunud õppima. Õppima õppides õpitakse tundma oma õpistiili ja seda, kas see on kõige sobivam või sobituks mõni muu õpistiil konkreetsele õppurile paremini. See eeldab enesetundmist ja oskust oma õppimist kriitiliselt hinnata. Pole olemas universaalset õpistiili, mis sobiks kõigile. Inimesed on erinevad ja seetõttu on olemas ka erinevad õpistiilid, mille hulgast tuleks leida endale sobivaim. Kui see on leitud, siis tasuks arvestada, et õpistiil, millega ollakse harjunud, ei pruugi olla püsiv, vaid võib ajapikku ka muutuda. Endale sobiva õpistiili väljaselgitamine ja selle rakendamine kuulub õpioskuste juurde. Oma õpistiili tundmine on oluline olemaks õpingutes edukas. See aitab kindlaks teha oma
kuulamist ja kolmas kõnnib toas edasi-tagasi, et infot meelde jätta. On neid, kes õpivad kiiremini lugedes, aga ka neid, kes vajavad praktiliste ülesannete läbitegemist. Õppimine on niivõrd personaalne tegevus, et tõenäoliselt on õpiülesannetega toimetulemise viise sama palju kui on inimesi. Õpistiilid on köitnud mitmeid uurijaid ning praktikuid, kes on välja toonud mitmeid erinevaid õppimise mudeleid. Wikipedia andmeil on olemas üle 80 erineva õpistiili mudeli. Õpistiilide teooriate paljusus tõestab, et me õpime väga erinevaid mudeleid kasutades. Individuaalsete õpistiilide ideed tutvustati 70. aastatel. Õpistiil koosneb sellest, kuidas me tajume ja töötleme informatsiooni, elamusi ja kogemusi. Üheks populaarsemaks on Peter Honey ja Alan Mumford poolt loodud õpistiilide teooria, mis esitleb nelja erineva õpistiili kasutajat: aktivist, peegeldaja, teoreetik, pragmaatik
kaaslasi ergutada, soleerijaid pidurdada jne. Õpistrateegiate ühes klassifikatsioonis eristatakse otseseid ja kaudseid strateegiaid (Kadajas, 2005, 12 - 13; Pedastsaar): 3.1 Otsesed õpistrateegiad Otsesed õpistrateegiad aitavad õpitavat hankida, töödelda, meelde jätta, meenutada, reprodutseerida mälustrateegiad (abstraktsete või visuaalsete kujundite/kujutluste tekitamine; kordamine; tegevuste kasutamine kognitiivsed strateegiad (erinevate allikate kasutamine; heliline (auditiivne) esitamine; rühmitamine; konspekteerimine; ümberkombineerimine; ...) kompensatsioonistrateegiad (sõna asemel kehakeel ...) 3.2 Kaudsed õpistrateegiad Kaudsed õpistrateegiad tegelevad protsessidega õppimise ümber - annavad võimaluse õppeprotsessi planeerida, jälgida, koordineerida, hinnata metakognitiivsed strateegiad (keskendumine, korraldamine, hindamine ...)
[ CITATION Edg18 l 1061 ]. Õppimise üldiseks eesmärgiks võib pidada info talletamist pikaajalisse mällu. Pikaajalises mälu maht on väga suur ning sinna talletatakse erinevaid teadmisi pikaks ajaks [ CITATION Kik10 l 1061 ]. Õpetajale on tähtis teada, kuidas aidata õpilastel infot paremini talletada pikaajalisse mällu ning õpitut ka taasesitada [ CITATION Edg18 l 1061 ]. Arvan, et õpetaja saab õpilasi õppimisel toetada valides õpilastele sobivad õpistiilid ja õpimeetodid. Näiteks kui on vaja õpetada lastele okas- ja lehtpuude erinevust, siis oleks seda mõistlik teha õues vaatluse teel, mitte lugeda raamatust erinevaid definitsioone antud teema kohta. Visuaalne õppimine on minu arvates sellises olukorras parim õpistiil, mis toetab õpilaste mälu. Erinevate ainete õppimisel kasutan minagi erinevaid õpistiile. Näiteks kui on vaja õppida definitsioone, siis tavaliselt kirjutan ma õpitava mitu korda läbi. Mind aitab ka
tegema. Oma raamatus kirjutab Robert Ficher (1999), et tavaklassis kaks kolmandik õpilastest suudavad informatsiooni vastu võtta kolmel erineval viisil: visuaalselt (nägemise kaudu), auditiivselt (kuulmise kaudu) ja kinesteetiliselt (tegevuse kaudu). Kahele või kolmele õpilasele valmistab nimetatud viisidel õppimine probleeme. Ülejäänud õpilased eelistavad kasutada neist ainult üht õppiviisi: kas visuaalset, auditiivset või kinesteetilist. (Ficher, 1999) Visuaalse õpistiiliga õpilasele meeldib asju näha ja ettekujutada. Auditiivse õpistiili eelistajale meeldib uusi ideid kuulata ja neist rääkida. Kinesteetilise õpistiili pooldajale meeldib õppida käelise tegevuse kaudu või midagi praktilist läbi tehes. Seega kui õpilane saab ühel konkreetsel viisil õppimisega hästi hakkama, meenub talle tema hea ennesetunne, siis tõenäoliselt saab sellest tema õpistiil ja –harjumus
Abstraheerimine ja üldistamine eraldab mingist objektist olulisi tunnuseid Klassifitseerimine ja süstematiseerimine seotud liikidesse/rühmadesse jagamisega Mõistete moodustamine ja kategooriate kohaldamine Otsustamine ja järeldamine midagi eitatakse või jaatatakse. Deduktiivne järeldus alguses teooria ja siis näited Induktiivne järeldus kõigepealt üksikud näited ja siis tuuakse teooria Arusaamist lihtsustavad strateegiad Algoritm seeria küsimusi või juhendeid, mis hakkavad korduma. Näiteks kirjalik jagamine. Mõtlemist suunavad küsimused Lineaarsed korrastatused ehk lineaarsed süllogismid Tingimuste seadmine Tunnussõnade jälgimine Eelduste indikaatorid Järelduste indikaatorid Metatunnetus ehk metakognitsioon mõtlemine oma mõtetest, õppimisest. Kuidas me jõame mingite tulemusteni? Mida ma valesti tegin? Mõtlemise liigid
Õppe-eesmärkide spetsifikatsioon kajastab oma kahe mõõtmena nii sisulist kui ka soorituslikku külge. Nii saab neid esitada tabelina, mille ühe mõõtme moodustab sisu loetelu ja teise sisu omandamist väljendavad õpilaste soorituslikud oskused. 12. Nimetage R. Gagné õpiväljundite põhikategooriaid? R. Gagné õpitulemuste klassifikatsiooni põhikategooriateks on sõnalise informatsiooni valdamine, kognitiivsed strateegiad, hoiakud, intellektuaalsed ja motoorsed oskused. Õpilaste vaimsed võimed ja kaasaegsed intelligentsusteooriad 1. Millised kolm põhijoont iseloomustavad (Snydermani ja Rothami, 1987, uurimuse põhjal) inimeste vaimseid võimeid? 1) Võime toetuda arutluses abstraktsioonidele (ideedele, seostele, mõistetele ja printsiipidele) vastandatult konkreetsete esemete või objektide keeles mõtlemisele (mehhaanilised tööriistad, esemed jne).
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Loodusteadusliku hariduse keskus Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekava Anna-Liisa Neumann KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Konstruktivismist üldiselt ................................................................................................... 4 Ausubeli ja Bruneri vaated ning konstruktivism .................................................................... 4 2. Teadmiste struktuuri käsitamine võrkudena ....................................................................... 6 3. Teadmiste sotsiaalne konstrueerimine .......................................................................
1. Mis on õppimine ja millal võib öelda, et õppimine on olnud edukas? Õppimine on uute teadmiste, kogemuste ja vilumuste omandamine, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppija tegevusvõimes ja käitumises suhtelised püsivad muutused. Kuid millegi teadmine ja mäletamine ei tähenda veel seda, et asi on ära õpitud. Õppimise eesmärgiks on see, et õppija võtaks õpitava oma elus selle omaks ja vastavalt käituma hakkaks. 2. Arutlege lühidalt ja põhjendage oma arvamust, kes on õppeprotsessis tähtsam, kas õpilane või õpetaja? See muutub ajaga. Noores eas, kui inimene veel ei oska õppida, tuleb ta õpetada õppima. Siis on tähtis, et keegi teda suunaks ja juhendaks kuidas õppida. Julgustaks avastama, uurima uusi asju. Tekitada huvi uute teadmiste vastu. Kui see on edasi antud, väheneb ka õpetaja roll. Siis jääb õpetaja rohkem abistajaks, suunajaks ja peamise töö teeb õpilane ise ära, sest tal on oskus ja ka motivatsioon saada midagi uut teada
seisukohad (Krull 2000): õppija on iseseisev aktiivne õppeprotsessis osaleja, kes konstrueerib oma teadmised ise, mitte ei kopeeri ega võta neid üle autoriteetidelt - olgu selleks raamatud või õpetaja; õppimine peab toimuma reaalelulises, mõtestatud, autentses situatsioonis (erinevalt dekontekstualiseeritud formaalsetest situatsioonidest); lahenduskäike ja nn "õigeid vastuseid" võib olla mitu; õppija omab kontrolli õppeprotsessi üle, valides ise oma õppimise tempo ja seades endale ise eesmärgid; õppimine on sotsiaalne tegevus; õppimine toimub koostöös kaasõppijatega; õpikeskkond peab olema mitmekesine, toetades erinevaid õppimisviise. See meetod võimaldab arendada olukordade analüüsimise oskust. 10. Eneseanalüüs. Eneseanalüüs on oma käitumise või isiksuse joonte analüüs. See võib olla tagasivaateline või hetekel toimuva analüüs
5) Õppekava plaan uurimused ideaalsest õppekavast, õpetaja väärtushinnangute tulenevad otsused õppekava suhtes, mil määral õp/treener saavutab planeeritud eesmärgi, kehalise ettevalmistuse sobitamine õppekavasse, millised on noortel spordiga tegelemise tagajärjel saavutatavad tulemused ja väljundid. Õpetamiseks vajalikud teadmised Shulman. Lee Shulman kirjeldab oma 1987 a. ilmunud raamatus õpetamises vajalike teadmiste põhiprintsiipe ja lõimimist õppeprotsessi. 7 kategooriat: ainealased teadmised; üldised pedagoogilised teadmised; õppekavaalased teadmised, ainealased pedagoogilised teadmised (ainedidaktika); teadmised õpilastest; kasvatusalased teadmised; teadmised hariduse eesmärkidest. Uuemad ideed keskenduvad õpetamise fenomenoloogistele aspektidele ja õpetaja õpetamisele, sest õpetaja mõtlemine ja tunnetuslik protsess avaldab toimet tema otsuste tegemisele. Tunnetuse teaduslikud uuringud käsitlevad teadmisi ja teadmiste
Atributsioon viletsatele võimetele tekitab õpilases lootusetusetunde. Kaasnevad emotsiooni, positiivsed emotsioonid panevad jätkama. 17. Väline ja sisemine motivatsioon õpitegevuse liikuma paneva jõuna. Välise ja sisemise motivatsiooni põhiolemus ja näiteid nende võimalikust vastastikmõjust Sisemise ja välise motivatsiooni võimalik konflikt ja kuidas õpetaja saaks seda vältida) Õpilaste välise motiveerimise strateegiad ei suurenda otseselt väärtust,mille õpilased ülesandele omistavad, vaid aitavad pigem seostada seda eduka sooritamise tagajärgedega ( hindedtegevusprivileegide pakkumine), mida õpilased väärtustavad. Olulisemad õpilaste välise motiveerimise strateegiad ongi 1- kõikvõimalikud tasustamisviisid, 2- õpitava rakendusliku väärtuse rõhutamine ja 3- võistluslikkuse elementide rakendamine õpptöös.
struktuurile tähelepanu juhtimiseks; rakendada ennetavaid struktuure, et paigutada õpitavat juba olemasolevatele teadmistele toetuvasse taustsüsteemi; kasutada metoodilisi võtteid, seostamaks ja integreerimaks uut materjali olemasolevate teadmistega; kindlustada õpitu rakendamine uute oskuste ja teadmiste ülesehitamiseks ning probleemide lahendamine teistes valdkondades. 8. J. Bruneri vaated õppimisele ja metoodilised soovitused õppeprotsessi organiseerimiseks (arusaamad õppesisu valikust ülesehitusest, õpilaste arengutasemele kohanemisest, õppemeetodite kasutamisest). Bruneri arvate on õppimine kõige edukam, kui see toimub avastus- või uurimisprotsessina. Õppimise põhieesmärgiks pole üksikfaktide ega seaduspärasuste meeldejätmine, vaid konkreetse teadusdistsipliini struktuurist ja selle elementide vahelistest seostest arusaamine. Bruner on veendunud, et õppeainetest kui
vähenevad. • teadvustab õpitut sõnastades – väljendab sõnaliselt oma arusaamist õpitavast (protsessidest ja sisust). • mõtleb ja analüüsib (reflekteerib) oma õpingute üle • saab õpetajalt innustust uute lähenemiste katsetamiseks 11. Uurimuslik ja probleemipõhine õpe. Vt eelmist küsimust. 12. J. Bruneri vaated õppimisele (tema arusaamad õppesisu valikust ja eri vanuses õpilaste õpetamisest) ja metoodilised soovitused õppeprotsessi organiseerimiseks. Bruneri arvates toimub õppimine kõige paremini suunatud avastusprotsessina. Akadeemiliste distsipliinide ülesandeks on õpetada lastele ratsionaalset mõtlemist, mis on õppimisoskuste, nagu tähelepaneliku vaatlemise, võrdlemise, sarnasuste, erinevuste analüüsi jms kujunemise aluseks. Õppimise eesmärgiks on teadusdistsipliini struktuurist ja selle elementide seostest ettekujutuse saamine. Õppimine peaks toimuma teadusalase uurimisena
Kõrgema astme ülekanne seisneb käsitlusviiside rakendamises protseduurilise sarnasuse äratundmise alusel. Mõlema ülekandeliigi arendamisks vajab õpilane eelkõige praktikat sobivate rakendussituatsioonide äratundmiseks ja mõistmiseks. Ülekandeks tuleb lahendust pakkuv teadmine isoleerida kontekstist, milles see õpiti ja seejärel rakandada uutes oludes. 8. Bruneri vaated õppimisele ja metoodilised soovitused õppeprotsessi organiseerimiseks Bruneri arvate on õppimine kõige edukam, kui see toimub avastus- või uurimisprotsessina. Õppimise põhieesmärgiks pole üksikfaktide ega seaduspärasuste meeldejätmine, vaid konkreetse teadusdistsipliini struktuurist ja selle elementide vahelistest seostest arusaamine. Bruner on veendunud, et õppeainetest kui teadusdistsipliinidest saab õpilasele anda ettekujutuse igas vanuses, kui arvestatakse õpilaste tunnetusliku eripäraga, väikelastel
Ülddidaktika ja kasvatustöö alused 28.09.2017 Õppimise olemus ja õppimise ajendid Didaktiline mõiste Mis on minu arvates õppimine? Arenemine arusaamad Suhtlemine Mõistmine Ellujäämine Miks selline võte hea on? Panen üksi kirja, siis paaris ja siis terves grupis hea? Piiratud mõttemaailm , siis suurenb jagades Saada turvatunnet ja kinnitust kaaslaselt ja lõpuks jagada, pole üksi enda vastuse hirm, vaid saanud kinnitust kaaslaselt. PIKKI LINKE LÜHENDA LINGID.ee PADLET- sõnad mida rohkem, seda suurem QR-koodi loomise vahend qrcode-monkey http://linoit.com/users/leppl/canvases/Mis%20on%20%C3%B5ppimine %20%28definitsioon%29 milleks linoit õppekeskkonda kasutada saaks? Ajurünnak Varem tajutuga mottes opereeimine võib viia õppimiseni Õppimine on protsess, kus praktilise kogemuste vahendus
HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. 3) Sotsia
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond ÕPIVALMIDUS – MIS SEE ON? Referaat Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.MIS ON ÕPPIMINE?..............................................................................................................4 2.ÕPIVALMIDUSE OLEMUS...................................................................................................5 3.KESKKOND KUI ÕPIVALMIDUSE KUJUNEMISE OSA..................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................
kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. Pedagoogiline psühholoogia on kui kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. 2. Õppe- ja kasvatustöö organiseerimise põhietapid ja eesmärgistamine. Gage/Berlineri õppeprotsessi mudel ja sellest lähtumine ped.psüh. teemade käsitlemisel. GAGE / BERLINERI õppeprotsessi mudel eristab õppeprotsessi korraldamises viit funktsionaalset etappi: 1.Eesmärkide kindlaksmääramine 2.õpilaste eripära mõistmine ja arvestamine Enne õpetamist 3.õppimise ja õpimotivatsiooni mõistmine ja nende teadmiste rakendamine 4.õpetamisviiside (meetodite ja praktika) ning õpilastele üldise lähenemise väljavalimine ja rakendamine töös klassiga
Reflekteerimine - õpilaste õpi-ja kasvatustulemustele hinnangu andmine ja otsuste langetamine edasiseks tegevuseks. Väärtuslikud on need järeldused, mis tehakse pärast esmaste elamuste möödumist. 3 arutlustasandit: • järeldused antud tunni põhjal • hinnang tunni osatähtsusele • järeldused tunni ja teema rollist, lähtudes kursuse eesmärkidest. 4) Milliseid teadmisi ja oskusi vajab õpetaja nende etappide läbimiseks õppekursuse ja tundide kavandamisel, õppetundide andmisel, kasvatustöö teostamisel, tehtu üle reflekteerimisel? Õpetaja vajab neid teadmisi ja oskusi, mida pakub pedagoogiline psühholoogia ja teised pedagoogilised ained. Õpetamiseks on vajalikud teadmised: • pedagoogilis-psühholoogilistest mõistetest ja teooriatest • praktilised pedagoogilised teadmised ja oskused • võime langetada pedagoogilisi otsuseid 5) Milliseid võimalusi pakub selleks pedagoogiline psühholoogia?
seetõttu peab koolitus pakkuma optimaalsel määral erinevaid õppevorme ja stiile, samuti peab pakkuma koolitust erineval ajal ja kohas. Üks täiskasvanuhatiduse teooriatest pärineb M.S. Knowles´lt, kes tugineb oma töödes paljudele erinavate teadusharude teoreetikutele ja praktikute poolt aastatel 1960-1980 läbi viidud uurimustele. Kogutud andmed võimaldasid tal formuleerida andragoogika eeldused, printsiibid ja strateegiad. Oma töö esimesel perioodil vastandas Knowles andragoogikat ja pedagoogikat, aga lõpuks jõudis ta tõdemuseni, et andragoogika võtteid saab kasutada laste õpetamisel nii nagu mõnikord on vaja õpetada täiskasvanuid pedagoogika reeglite järgi. Otsustavaks pole mitte õppija vanus ja sotsiaalne staatus vaid eesmärgid, mis õppija ja õpetaja on endale püstitanud, õpetatav valdkond, keskkond, kus õpetamine toimub, õpetaja/õppejõu kvalifikatsioon jm kriteeriumid. 3
saavutamist, aga kognitiivsed õppimisteooriad sisemist huvi ja sellest lähtuvat aktiivsust (Krull, 2001). Biheivioristliku õpiteooria kohaselt toimub hindamine objektiivselt, kuna kontrollitavad teadmised on teaduslikud. Kognitiivse õppimisteooria kohaselt toimub hinnangu andmine subjektiivselt, kuna õpilaselt oodatakse loovust, tõlgendamisoskust ja ei nõuta mehaanilist õppimist, mille tõttu on raske tulemusi mõõta. Biheivioristliku käsituse korral on õpetajal lihtne õppeprotsessi juhtida, kuna õppetöö on süsteemne. Õpilased on passiivsed, nad omandavad faktiteadmised kiiresti, kuid need ei seostu kogemustega ning nad ei oska luua seoseid. Kognitiivse käsituse korral on õpetaja aga õpiprotsessi suunaja, ta peab olema loominguline ja analüütiline ning tal on suur vastutus, kuna ta peab arvestama õpilaste individuaalsete erinevustega. Õpilased on õppetöös aktiivsed, läbi loovate ülesannete arendab õpilane mõtlemist ja tajub seoseid
Rollimängud ja simulatsioonid. nii saab modelleerida reaalseid ja väljamõeldud sündmusi. tuleks kombineerida õpetajakesksemate õppemeetodite rakendamisega. Avastusliku õppimise õigustus - uurimuslike ja avastusliku õppemeetodite kasutamisel suureneb probleemide sügavuti käsitlemine, kuid väheneb läbivõetava materjali hulk. 32. Uurimuslik ja probleemipõhine õpe konstruktivistlike õppimisteooriate rakendusena. Bruneri vaated õppimisele ja metoodilised soovitused õppeprotsessi organiseerimiseks. (5.2) Bruner oli seisukohal, et vaid õpilase uurimuslik tegevus tagab tõelise huvi ja pühendumise õpitavatele probleemidele. Siiski ei kasutata avastuslikke ega uurimuslikke õppemeetodeid koolides kuigi laialdaselt. Ausubel (1963) ja Skinner (1968) analüüsisid seda ja jõudsid järgmistele järeldustele: 1) tõeline avastus leiab aset väga harva ja kui see juhtubki, tulevad sellega toime vaid motiveeritumad ja andekamad õpilased;
väljendiga, kui mitut keelt inimene valdab. Võõrkeelte õppimise varases lapseeas takistab selget ja puhast mõtete ja mõistete sidumist emakeeles ning võib olla takistuseks ka üldise intelligentsuse arengule. Maailmas suureneb pidevalt nende laste arv, kes ei õpi selles keeles, mida nad kodus räägivad. Kas ka need lapsed on erivajadusega? Vähemusrahvuste laste puhul peab õpetaja teadma, kuidas kultuurierinevused mõjutavad õpilase õpistiili ja käitumist. Laps ja kakskeelsus Inimesel on võime kasutada tinglikke sümboleid tähiseid, millel on kindel sisu ja mõte. See võime eraldab inimest loomast ning on teinud võimalikuks inimese kui liigi intellektuaalse arengu. Inimese sümboliseerimisvõime kõige suurejoonelisemaks avalduseks on loomulik inimkeel, mis on keerukam kui mis tahes kunstlikult loodud märgisüsteem ja universaalne kui kõik eriotstarbelised märgisüsteemid kokku. M. Leiwo
Õpilane õpib oma õppimist juhtima: seadma eesmärke, õppimist kavandama, jälgima oma õppimisprotsessi, kontrollima ja hindama oma õpitulemusi ning oma tegevust korrigeerima. Õppimisoskus tähendab soovi ning teadmist oma õppimist ise juhtida ja selle jaoks seadakse eesmärke tulemuste saavutamiseks. Õppima on võimalik õppida läbi motiveeritud soovi ja sihi seadmise. Sihipärasel õppimisel tulevad kasuks õppimiseks suunatud strateegiad. Õppimise strateegiad Erinevaid õpistrateegiaid on aastate jooksul välja töödatud ning uuritud palju. Õppijad kes on motiveeritud õppima kasutavad üheaegselt rohkemaid strateegiaid. Erinevate valdkondade õppimisel kasutatakse erinevaid õpistrateegiaid. Teaduslike uuringute käigus on kindlaks tehtud, et tüdrukud suudavad kasutada strateegiaid paremini kui poisid. Oxfordi ülikoolis 1990
Kooperatiivsed õppemeetodid rajanevad õpetaja ja õpilaste või ka õpilaste omavahelisel koostööl. Õpetaja ja õpilaste koostööd eeldavad õpilaste küsitlemine ning vestlus. Õpilaste omavahelise koostöö valmidust kajastavad ajurünnak, klassidiskussioon ja erinevad rühmatöömeetodid. Küsitlus. Küsitlus on valdavalt õpetajakeskne ja range suunitlusega. Kasut. Enamasti kas õppematerjali kinnistamiseks või õpitu kontrollimiseks. Õpilaste küsitlemine on kooli õppeprotsessi lahutamatu osa. Küsitlusel võib olla mitmesuguseid eesmärke- kordamiseks ja kontrollimiseks ulatuvatest küsimustest kuni diskussioonini. Sageli parandab ka mehhaaniline kordamine õpitulemusi. Küsimuste raskusaste ja kognitiivne tase. Madala õpimotivatsiooniga õpilastele tuleb esitada kergemaid küsimusi kui kõrgelt motiveeritud kaaslastele. Parimaid õpitulemusi annab selliste küsimuste esitamine, millele enamik õpilastest suudab õigesti või
Õpetaja professionaalse arengu elemendid täiskasvanuõppes. Ameerika Ühendriikide koolijuhid on silmitsi järsu ja kiireneva perioodi muutusega-uue aja vastutus. Suurenenud tempo ja keerukus on jätnud koolijuhid suurte otsuste ette, mida nad peavad langetama kiiresti. Õpetaja professionaalne areng on vastutusrikas koolis ning koolijuhtidelt oodatakse „ aidata õpetajatel luua ülevaadet teadmistest ja oskustest, mis peaksid klassiruumis toimima efektiivselt ja koolijuhid oskaksid paremini suurendada õpilaste huvi õppimise vastu“ (National Staff Development Council, 2001, p.vi). Üldiselt, professionaalne areng õpetajatele on läbi viidud väljaspool kooli, aga suurenev nõudlus on koolijuhtidele, et nad arendaksid programmi, mis toetab jätkuvat professionaalset õpet. Üks väljakutse koolijuhtidele, kes on vastutavad õpetaja koolipõhise arengu eest, on struktureerimise protsess, mis looks innuka õhkkonna vastastikuse uurimise ja kasvu kohta ning vastastikuse
Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele. · Konstruktivistid näevad õppimist individuaalse protsessina, mille käik ja tulemused on alati erinevad, lähtudes õppija maailmapildist. Teadmised omandatakse kõige efektiivsemalt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega ning õpilased on pigem õppeprotsessi aktiivne oas, mitte tühi anum, mida teadmistega täidetakse. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. · Õpetajal on toetav roll (giid, nõuandja, juhendaja, järeleaitaja) kes suunab, mitte ei anna valmisteadmiseid. Saadud teadmisi on õpilased võimelised hõlpsasti rakendama uutes situatsioonides, probleemide lahendamisel, arutlemisel ja edaspidisel õppimisel.Tähtsaks peeti käelist tööd, kuna selle kaudu võivad lapsed kergemini näha oma töö tulemusi.
Kuna see on eseme omadus, on see olemas ka öösel, aga siis me seda lihtsalt ei näe, sest on pime. · 4. Põhjuslikud seletused, arvestades valguse liikumise ning geomeetria seaduspärasusi (Piaget, 1927/1972). Mida arvate? · Kas lapse valed vastused on juhuslikud? · Kontrollitööst · 72 + 12 = 84 õ · 88 + 11 = 99 õ · 71-15 = 54 v · 76 5 = 71 õ · 92-13 = 75 v · 63 + 12 = 75 õ · 63 16 = 41 v Lahendamise strateegiad · 71 15 = 70 10 1 5 = 54 · 92-13 = 90 10 2 3 = 75 · 63 16 = 60 10 3 6 = 41 · 71 + 15 = 70 + 10 + 1 + 5 = 86 · Esmalt liida kümnelised, siis ühelised --> Õppimist mõjutavad: keskkonnaga seotud näitajad · Kodune kasvatus ja keskkond · Kooli ja klassikeskkond (klassi tase) · Õpetaja uskumused, tegevused, .... Õpetamine · Seotud sellega, mida õppimise all mõistetakse,
Eneseesitlus Tunniosade juhtimine Tunni algus – õpilane peab aru saama, millal on vahetund lõppenud ja millal tund alanud – peaks tekkima vaikusemoment Üleminekud – näiteks kirjuta tahvli peale harjutused Tunni lõpetamine – väga oluline, lõpus lihtne ülesanne Kriisid – leebemad välis- või sisetegurid, mis võivad tundi segada Distsipliiniprobleem esineb alati seal, kus: Käitumine segab õppeprotsessi Segab teiste õigust õppida Psühholoogiliselt või füüsiliselt ohtlik Kahjulik kellegi varale Ebakohase käitumise neli ekslikku eesmärki: Tähelepanu saamine – keegi meeldib; ei ole pahatahtlik Mõjuvõimu saamine – on pahatahtlik; jaguneb kaheks – õpetaja või kaasõpilane Kättemaks – need õplased tunnevad kõige tugevamat meeleheidet ja väärtusetust Oma käitumise ebaadekvaatne hindamine Igavus
Selgitage mõiste tähendus ja kasutusväli. innustav keeleõpe . Inspireeriv, tõuseb motivatsioon. Innustav keeleõpe on kui inimene meelsasti õpib mingi keelt. Selle eesmärgiks on parendada noorte inimeste elusid innustava kogemuse järgi, aidata määratleda ja suunata nende õpieesmärgid sellele, et suurendada nende kogemuse mõju ja väärtust. tõhus keeleõpe . Tulemuslik. Keeleõpe nõuab suurt pingutust. On palju viise, kuidas seda kiiremini teha. Mõned strateegiad võivad anda head starti. Kui inimene otsustab laiendada oma silmaringi ja meelt, püüab aru saada uut keelt ning kultuuri ja inimeseid, ta peab tegema seda nii effektiivselt kui on võimalik. - Omama motivatsiooni - Kümblema ise ennast - Kuulama tihti - Mõtlema sihtkeeles - Soov, vajadus, eesmärk, tulemusisaavutav eluline keeleõpe . Puutub iga päev, kogetud, tulevikus vaja minev. Õpingud näidavad, et mitmekeelsus on hea meie
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? N
RÕK-i alusel koostab iga kool oma õppekava RÕK koosneb: · üldosast( lähtealus, eesmärgid, kohustuslikud ained, õppekoraldus, üldpädevused ...) · ainekavadest (valdkondlikud) · läbivatest teemadest Hariduspoliitika poolt reguleeritavad valdkonnad Kooliaasta pikkus 175 päeva. Kooliaasta pikkus 35 nädalat. · koolikohustuslik iga(7-17 või põhikooli lõpuni), koolikohustuse sisu, vastutajad(OV, riik, vanemad, kool) · kooliaasta pikkus, vaheajad, tundide arv, ained · ainete jaotus nädalas, päevas · õppekava sh kooli vabadusaste selles · õppevahendid, valik, finantseerimine, kinnitamine, autoriõiguste omandamine · eksamid, tasemetööd, hindamine, tagasiside · õpetajate, koolijuhtide kvalifikatsioon, palgad, koolitus, komplekteerimine, pädevus · finantseerimine, õppemaks, õppetoetused, rahade kasutamise vabadus Egalitaarsus/elitaarsus
annaabi.ee 
