Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ÕPISTIILID – Kuidas me õpime ja õpetame". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õpistiil, õpistiili, õpistiilid, pragmaatik, peegeldaja, teoreetik, mudeleid, olukordades, lugedes, kaldub, koolitaja, osalejate, keeruliste, käsiraamat, situatsioonides, diagrammid, personaalne, toonud, paljusus, individuaalsete, populaarsemaks, honey, kolb, järeldamine, planeerimine, kogemustega, uutele, esmalt, tagajärgedele, otsima, grupisTänapäeval pööratakse suuremat tähelepanu meetoditele, mis aitaksid õpilastel teatud ainet paremini selgeks saada ja samas ei kaoks lapse huvi õppimisel ära. Tundide efektiivsemaks muutmisel tuleb õpetajal kasutada erinevaid õppestrateegiaid, tundes indiviidile sobivaid õpistiile. Õpistiilide tundmine on oluline nii õpetajale kui ka õpilastele. See teadmine aitab paremini organiseerida õppimist. Kui õpetaja tunneb õpilase õpistiili, saab ta tugineda õpilase iseärasustele ning aidata kohandada õppimist tema õpiviisiga. Koolis õppimine peab kooliskäijale meeldima, peab olema huvitav, et sellest ka kasu oleks, et tarkus külge hakkaks. Kindlasti aitab meie õppimisele kaasa ka teadmine, kuidas me infot vastu võtame ning uusi teadmisi ja oskusi omandame. 3 1. ÕPISTIILID Õpistiil on õppija poolt eelistatud viis informatsiooni vastu võtta, töödelda, mõista ja
kuulan, räägi. Kinesteetiline/taktiilne istuvad mugavalt ja tekitavad müra, häirivad paljud asjad valgus, temperatuur, liikumine, vajavad käegakatsutavaid kogemusi, läbi kirjutamine, väljendid ma vajan konkreetseid näiteid, see tundub õige. Naudivad sõnade kõla, võivad olla musikaalsed, ei armasta kirjutada Õpistiilid Honey ja Mumfordi järgi aktivist peegeldaja teoreetik pragmaatik M-444 enne kell 16.00, seminar teisipäeval 19.10.10 Õpistiilid Honey ja Mumfordi järgi Aktivist õpib paremini oludes, kus võimalik ise katsetada ja proovida, tahab uusi kogemusi igal võimalikul juhul, avatud uutele ideedele, kõigepealt tegutsevad ja siis alles mõtlevad, sageli nad hakkavad suure hurraaga peale ja siis muutub igavaks, otsivad uue tegevuse (jätavad sageli pooleli), võtavad kiiresti vastu uusi väljakutseid, tunnevad igavust
selgemalt esile vaatenurkade erinevused ja elavdab seetõttu klassis toimuvat. 3) Väljatundlik õpetaja, püüdes õpetada diskussioonimeetodil, ei suuda sageli pakkuda väljatundlikele õpilastele tegevusstruktuuri. 4) Väljast sõltumatud õpetajad tulevad üldjuhul paremini toime õpilaste informeerimisega õpitulemustest. Samas on teada, et väljatundlikud õpilased saavad tagasisidest oma õppimise kohta kõige enam kasu. 9. Millised on kaks kõige sagedamini eristatavat õpistiili õppimise iseloomustamiseks koolipraktikas? Kuigi ühtset arusaama õppimisstiilide eristamiseks pole, on kõige levinumaks viisiks sügava ja pinnapealse õppimise eristamine õpiotstarbelise infotöötluses (Snow, Carno ja Jackson, 1996). Õpilased, kes eelistavad sügavuti lähenemist, seavad õppimisel eesmärgiks õpitava põhimõistetest või tähendustest aru saamise. Süvaõppijad kalduvad õppima õppimise enda pärast ja vähem
tähendusi teatud ühiste mängureeglite kohaselt; et me mõtleme grupis. Luuakse ja säilitatakse ühist arusaama ning arendatakse seda suhtlemises. Arukaim on käsitleda mõtlemist kommunikatiivse töö vormina ning indiviidi ja kollektiivi aktiivse tegevusena. Intellektuaalsed tööriistad on samad, eksisteerigu nad siis kõnes või mõtlemises. Võgotski sugestiivne mõte on, et inimesed on pidevas arengus ja muutumises. Me võime kaasinimestelt ühistegevuse olukordades teadmisi üle võtta- aproprieerida. Inimesi nähakse pidevalt teelolevana, et omandada uusi tööriistade vorme selle abil, mida nad juba teavad ja oskavad. Võgotski defineeris arengutsooni kui ,,vahemaad" ühelt poolt selle vahel, mida indiviid võib korda saata üksi, ilma kõrvalise abita ja teiselt poolt selle vahel, mida ta võib saavutada ,,täiskasvanu juhtimisel või koostöös võimekate kaaslastega" (1978, lk 86). Tähtis on siin ka arusaamise ja tegutsemise potentsial.
Õpetamise kohandamine õpilaste diferenteerimisviisile võib olla vastunäidistatud: • Mõnikord võib erinevus õpilaste ja õpetajate tunnetusviisis õppimist pigem ergutada kui takistada. • Mitmekülgsus toob selgemalt esile erinevused vaatenurkades ja elavdab seeläbi klassis toimuvat. • Väljast sõltumatud õpetajad tulevad üldjuhul paremini toime õpeilaste informeerimisega õpitulemustest. 7) Õpistiilide mõiste ja selle rakendatavus koolis. Kas õpistiil kui tunnetuslik eripära või subjektiivne õpieelistus? Õpistiil – viis, kuidas inimesed õpivad ja uurivad nähtusi teadasaamise eesmärgil. Ühtset arusaama õppimisstiilide eristamiseks pole. Kõige sagedamini eristatakse sügavat ja pinnapealset õppimist. Loomingulisuse mõiste ja selle mõõtmine. Sageli ongi kõige levinumaks lähenemiseks kujunenud loomingulisuse samastamine divergentse mõtlemisega.
meeldejätmine, töödeldes uut infot vanade teadmiste valgusel. 7. Üldistamine ja ülekanne õppimisel. Ülekannet soodustavad võtted Üldistamine ja ülekanne õppimisel: õpitu ülekande liigid. Õpitu ülekanne ja üldistamine on olulisemateks ja oodatumateks õppimise resultaatideks. See võime on vajalikuks eelduseks õpitu rakendamiseks uudsetes oludes. Tänu õpitud oskustele ja teadmistele ning oskusele neid rakendada on inimeste kergem toime tulla ja orienteeruda uutes olukordades ilma et peaks enne nende kõigiga kokku puutunuma. Varem õpitu ülekanne ja üldistamine uudsete probleemide lahendamiseks toimub sageli hüpoteeside püstitamisega ja kõige tõenäolisema lahenduse väljavalimisega. Positiivne ja negatiivne ülekanne. Väära või ülemäärast õpitu üldistamist nimetatakse negatiivseks ülekandeks (kala elab vees, vaal elab vees-tähendab on kala). Korrektne ehk positiivne ülekanne on tõenäosem, kui me
aitäh selle eest". On väga tõenäoline, et õpilane tahab rohkem kaasa rääkida tulevikus, kuna säärane situatsioon on tekitanud temas hea tunde. Operantne tingimine, S-R seos. Nii laste kui ka täiskasvanute puhul toimib alati alateadvuslike seste tekkimine keskkonna märguannete ja sellele järgnenud tasustava reageeringu vahe. Kui sooritatud toiminguga kaasnevad meeldivad asjaolud, kaldub selle esinemissagedus suurenema. Koolipraktikas toimub suur osa õppimisest, sh käitumisharjumuste kujunemisest just kindlatele märguannetele õigete reageeringute omandamise teel. Vastates õpetajale, saab õpilane õpetaja tunnustuse osaliseks kiitmise või hea hinde näol. Mõlemal juhul on tegemist õpetajapoolse kinnitusega oodatud käitumisele. Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandale tasustamine mõjul
sõna kõlalt või kirjapildist sarnase emakeelse sõnaga ja püütakse luua õpitava sõna tähendust edastav kujutav. 2. Üldistamine ja ülekanne õppimisel: õpitu ülekande liigid. Õpitu ülekanne ja üldistamine on olulisemateks ja oodatumateks õppimise resultaatideks. See võime on vajalikuks eelduseks õpitu rakendamiseks uudsetes oludes. Tänu õpitud oskustele ja teadmistele ning oskusele neid rakendada on inimeste kergem toime tulla ja orienteeruda uutes olukordades ilma et peaks enne nende kõigiga kokku puutunuma. Varem õpitu ülekanne ja üldistamine uudsete probleemide lahendamiseks toimub sageli hüpoteeside püstitamisega ja kõige tõenäolisema lahenduse väljavalimisega. 3. Positiivne ja negatiivne ülekanne. Väära või ülemäärast õpitu üldistamist nimetatakse negatiivseks ülekandeks (kala elab vees, vaal elab vees- tähendab on kala). Korrektne ehk positiivne ülekanne on tõenäosem, kui me näeme ülesanne või nähtuste
· Hakkab õppima põhilisi sotsiaalseid oskusi, nagu õdede-vendade ning teiste lastega mängides asjade jagamine. · Võtab riietumisest ja lahtiriietumisest jäljest rohkem osa. Võib enne voodisse minekut sokid ja sviitri ise ära võtta. · Tahab innukamalt teiste lastega koos mängida · Nõuab, et saaks võimalikult palju asju ise järele proovida, kuid võib ebaõnnestumise korral masendusse langeda · Kaldub kergesti jonnima, kui asjad tema tahtmist mõõda ei lähe. Kõne Esitab sageli küsimusi tundmatute sõnade tähe-duse kohta, mida sinu või kellegi teise kõnes kuuleb. Oskused 31.-36. elukuul · Võrdleb kahe erineva objekti mõõtmeid ja kõrgust, kuigi järeldus ei pruugi alati õige olla. · Loob kujutlusvõime abil lihtsamaid lookesi. Mäletab asju. mida te eile koos tegite. ja võib meenutada ka varem toimunud põnevaid sündmusi.
Senat otsustas põletada ,,Émile" tuleriidal ja arreteerida autor. Rosseau oli sunnitud minema Preisimaale, edasi Inglismaale. Ka see maa ei saanud talle puhkepaigaks, vaid ainult vahejaamaks kannatusteedel. Aastatel 1220 1778 elas ta jälle Pariisis ja elatus nootide kirjutamisest- nii rahuldas ta oma ohjeldamatut iseseisvustungi. Tema iseloomustamiseks sobib ta enese kirjeldus. Välimuse kohta: ,,Ta pole tõeliselt sugugi ilus mees, ta on väike, kaldub käies ettepoole, on lühinägija, silmad väikesed, sügaval peas sees, hambad hirmsad, korrapäratud, näojooned vanusest rikutud." Tema sisemuse kohta võib öelda ühesõnaga: ta oleneb täiesti oma temperamendist ja kogu õnnetuse peale vaatamata, mis on valmistanud temale saatus ja inimesed, on ta jäänud selleks, milleks loodus on ta kujundanud. Rosseau eluõhtu jõudis lõpule 2. Juulil 1778. 11.oktoobril 1794 viidi Rosseau
sisuga, mida inimene suudab korraga haarata või selle väärtusorintatsioonide - Mitteverbaalne üle arutleda. kujunemine kommunikatsioon - - Rakendamine on võime kasutada õpitud kehakeel seaduspärasusi ja mudeleid teisel viisil või uutes oludes. - Analüüs - võime jaotada vaadeldav informatsioon osadeks. - Süntees - terviku loomine komponentidest. - Hindamine - kognitiivsete õpitulemuste kõrgemaks astmeks. Suutlikus hinnata vahendite ja meetodite sobivust püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Kuivõrd rahuldavad vahendid ja meetodid hindamiskriteeriume.
(teadmised jäävad kitsapiirilisteks ja lünklikeks) Empirism (aidata õpilastel konstrueerida korrektseid mõisteid) ja ratsionalism (teadmised peituvad vaid nendes konstruktsioonides mida õpilased ise loovad) 16. Millised on põhilised meetodid ja võtted õpitava väärtustamise suurendamiseks välise motiveerimise teel? Selle lähenemise voorused ja puudused? (13.1) Kui inimene tajub, et domineerib kontrolliv komponent, kaldub ta nägema omaenese käitumise põhjusi välistena. Kui tekib mulje, et domineerib informeeriv komponent, kaldub ta omistama oma käitumise põhjused sisemistele motiividele. Järelikult võib juhtuda, et õpetaja püüd saavutada välise tasustamisega suuremat kontrolli õpilase käitumise üle võib mõnikord viia õpilase sisemise motivatsiooni langusele, sest ta ei tunne end enam olukorra peremehena.. Üldjuhul ei vähenda väline tasustamine sisemist motivatsiooni
pirra-parra mäest alla." · Korda sama salmi, tõstes ja langetades lapse jalgu. · Lõpeta mäng lapse õhkutõstmisega. · "Alla" jõudes anna alati lapsele musi. UURINGUTE ANDMETEL aitab armastav õhkkond lapses usaldust tekitada. 15 See mäng loob sinu ja lapse vahele usalduse ning tugevdab ka lapse lihaseid. KRIBINAL-KRABINAL · Liigu sõrmedega lapse kätt mööda üles ja siis tagasi alla, lugedes samal ajal järgmist salmikest: "Hiir läks tibinal-tabinal kribinal-krabinal mäele. Piiks-piiks! Tibinal-tabinal kribinal-krabinal mäest alla." · Korda sama lapse teise käega. · Ütle "piiks-piiks" väga ilmekalt - üsna pea püüab laps seda matkida. UURINGUTE ANDMETEL julgustab ilmekas kõne imikuid end emotsionaalselt väljendama. See omakorda aktiveerib ajus vabanevaid keemilisi aineid, mis aitavad juhtunut mällu talletada.
Väikesed lapsed ei erista mängu tegelikkusest ega näe ette oma teo tagajärgi. Inimese käitumist suunab enesekinnitus. Õpetaja ja õpilane mudelina. Õpetaja suur osa kasv. toimub varjatud õppekava alusel. Õpilased jäljendavad õp. ainult siis kui nad näevad temas kõrgema staatusega isikut. 1. Õpetaja on pidevalt õpil. eeskujuks.(suhtumine poliitikasse, kaasõp.) 2. Kui õpetaja peab oma ainest lugu peavad seda ka õpil. 3. Õpet. annab eeskuju kuidas käituda erinevates olukordades. (eeskuju on mõjusam kui jutt sellest). Õpilane sageli võivad kaasõpilased olla jõulisemaks mudeliks kui õpet. (kasut. rühmatööd julgustamiseks). Biheivio. ja kognit. metoodikate olemus, rakendus ja ernevus. Biheivio.(BKMM)olemus seisneb ebasoovitava käitumise ignoreerimises ja soovitava käitumise oskuslikus tasustamises. Kognit.(KKMM) olemus õpilaselt oodatava käitumise demonstreerimine iseenese õppimise suunamisega. Aitab arendada kontrollvõimet oma käitumise üle. Sobib
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
· Kui vanavanemad kaasa löövad, armastavad lapselapsed neid sageli piiritult (Kropp 2001:265). 6 1.3. Kodu mängunurgana Bruce on öelnud, et mänguga täidetud lapsepõlv on aluseks laiale ja kogu elu kestvale õppimisoskuste kujunemisele (viidatud Ugaste 2005:170). Lastepsühholoogid väidavad, et eelkooliealisi lapsi on vanematel kõige parem õpetada mängu kaudu ja neile ette lugedes, kuid teiselt poolt on märkimisväärt, et ka argipäeva sündmustes saavad lapsed väga olulisi õpikogemusi (Nugin 2005:120). Laps loob endale arusaadava mängumaailma matkimaks seda, mida ta ümbritsevas igapäevases elus enda jaoks on avastanud. Laps mängib läbi kõik tema jaoks uued teadmised, liigutused, tundmused mõtestades neid ja sidudes juba olemasoleva teadmiste pagasiga. Seega tuleb lapse igakülgseks arenguks vanematel ja õpetajatel luua tingimused,
jaga, segades nii ka teisi. Laseb isik- kontsent-reerida. Jätab oma mured likel probleemidel segada kuulamist. "ukse taha". Püüab kuulata Tähelepanu hajub, kui on väsinud, tähelepanelikult ka vaatamata enda unine, näljane või tahab minna koju. emotsionaalsele olukorrale. 11. Reageerib kergesti rääkija 11. Ei lase end emotsionaalsetel emotsio-naalsele väljendusele ning väljenditel häirida. unustab samal ajal edasi kuulata. 12. Kaldub aeglasemate esituste 12. Mõtleb esitajaga kogu aeg kaasa - puhul unistama. Kuna keskmine mõt- püüab viia öeldut kokku varasemalt lemise kiirus on 400-800 sõna/min, kuulduga, paneb tähele rääkija hääle- aga rääkimise kiirus keskmiselt 100- tooni, zheste. Kasutab nn. vaba aega 175 sõna/min, siis võib halb kuulaja kuuldu üle järele mõtlemiseks, sellest kasutada seda aega millelegi muule aru saamiseks ja meelde jätmiseks.
(2) olemasolevate käitumisviiside hõlbustamine - näiteks näide Jüri õppimise kohta. Ka tema harjutas mingil määral ülesannete lahendamist enne kontrolltöid. Kuid nähes, kui palju Mari kontrolltööks õpib, pühendas ka tema ettevalmistamiseks tunduvalt rohkem aega. (3) pidurduse reguleerimine (mudel kas õhutab või pidurdab käitumist) - kui sotsiaalselt mitteaktsepteeritav käitumine saab (negatiivse kinnituse) karistuse või kaasneva karistuse osaliseks, kaldub ahvatlus selleks vähenema. Kui (sotsiaalselt) mitteaktsepteeritav käitumine jääb korduvalt negatiivsete tagajärgedeta või karistuseta, hakkab see süvenema. (4) emotsioonide tekitamine - mudeli emotsioonide pealt nägemine võib tekitada pealtvaataja emotsioonides muutusi. Näiteks võib hüppelaualt vette hüppaja hirmuseisundi pealt nägemine tekitada pealtvaatajas samuti hirmu sellelt vette hüppamisel. Sarnaselt, nähes
4. määra kindlaks selged etapieesmärgid(iga nädalaga maha veerand kilo). 5. pane kirja kõik oma väiksed saavutused(kõik korrad kui loobusid rasvase prae söömisest või muudest ahvatlustest). 7. Kognitiivne õpiteooria. Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötlemisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilike sisemisi mudeleid. R. Gagne vaatles hierarhias: madalaimal astmel on klassikaline tingitus ehk signaalide eristama õppimine, aste kõrgemal paikneb instrumentaalne õppimine, sellest edasi tuleb reaktsioonijadade õping, seepeale sõnaliste assotsiatsioonide tasand, mõistete eristamine ja moodustamise omandamine ning lõpuks probleemilahendamise oskus. Tänapäeval ei vaadata enam hierarhias vaid paralleelsena õpioperatsioone.
eest mingi riideeseme). 4. määra kindlaks selged etapieesmärgid(iga nädalaga maha veerand kilo). 5. pane kirja kõik oma väiksed saavutused(kõik korrad kui loobusid rasvase prae söömisest või muudest ahvatlustest). 7. Kognitiivne õpiteooria. Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötlemisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilike sisemisi mudeleid. R. Gagne vaatles hierarhias: madalaimal astmel on klassikaline tingitus ehk signaalide eristama õppimine, aste kõrgemal paikneb instrumentaalne õppimine, sellest edasi tuleb reaktsioonijadade õping, seepeale sõnaliste assotsiatsioonide tasand, mõistete eristamine ja moodustamise omandamine ning lõpuks probleemilahendamise oskus. Tänapäeval ei vaadata enam hierarhias vaid paralleelsena õpioperatsioone.
mete tase, erivõimed, rahuldada selliste laste hariduslikke erivajadusi (Mönks & Pflüger, 2005). iseloomujooned ja probleemid on väga On selge, et andekuse üht ja kõikehõlmavat definitsiooni pole sugugi kerge erinevad. Just seetõttu leida – niivõrd keerukas on see fenomen oma paljususes. Seetõttu kasuta- vajavad andekad takse andekuse määratlemiseks pigem mudeleid, mis aitavad meil mõista lapsed individuaalset lähenemist. ande avaldumise eeldusi ning selleks vajalikke tingimusi ja katalüsaatoreid. Tuntuim nüüdisaegses andekuspedagoogikas kasutatav mudel on Amee- rika psühholoogi Joseph Renzulli nn “kolme ringi mudel”. Renzulli oli esimene, kes osutas tähelepanu sellele, et varasemad, pelgalt IQ-testide
Kuid Tiina ei ole kindel kuidas seda kirjutada. Tiina kirjutas praegu oma motivatsioonikirjas oma lugu ebaõnnestunud erialade valikutest ja leiab, et see projekt võib anda temale võimalus saada tuttavaks uutega inimestega ja unustada oma probleemist. Tiina tuli Teie juurde ja tahab saada kindlus, et ta on õigel teel ja õpirände sobiks talle. Kas ja kuidas toetate Tiina osalemist rahvusvahelises õpirändeprojektis? Kuidas toetate Tiinat, arvestades infovahendamise mudeleid (CIP mudel, CASVE mudel, 7 etapiline nõustamise mudel)? Kliendivalmidus – ebakindel. CIP infotöötlusmudeli alusel vaja välja selgitada Tiina eelkõige pilt iseendast ja oma tegelike võimaluste tundma õppimine. Muuta tema negatiivne sisekõne positiivseks. CASVE - Miks õpilased ei kasuta võimalust õpirändeks? Projektijuhtide küsitluse tulemused
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega EKL-2kõ Laste Mõtlemine REFERAAT Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2008 SISUKORD Tallinna Ülikool......................................................................................................................... 1 SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 LASTE MÕTLEMINE............................................................................................................ 5 1.1 Beebide ja väikelaste mõtlemine.........................................................................
· Jäljendamine- laps õpib jäljendades ja muutub keskkonnaga samalaadseks. · Tasu ja karistus- õppimisest tasu ja karistamise kaudu. Inimesed on kergesti haaratavad sellistesse tegevustesse, mis toovad kasu. Ta uskus, et need 4 printsiipi töötavad koos. Ta rõhutas, enesekontrolli ja enesedistsipliini (eelduseks on see, et organism on terve), reeglitega peaks olema ettevaatlik, lapsele reegleid seada ei tohiks. Lapse õpetamiseks on tal 2 soovitust: - Vaja kasutada mudeleid ja eeskuju- läbi selle õpetada. - Suuliste korralduste asemel teha praktilisi harjutusi. Tegevus + teadmised. · Laste kognitiivne võimekus piiratud- see on tolle aja kohta väga põhjapanev näide. Ta räägib et nende mõtlemine on teistsugune kui täiskasvanutel. · Sünnipärane uudishimu Locke räägib ka sellest, et laste temperament on vanusest olenev. Locke välistab, et on kaasa sündinud. Matemaatikat on vaja individuaalse karakteri tekkeks ja arenguks
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tän
" või ,,Kas sul on parem nüüd täis kõhuga olla?" või muud sellised küsimused ning jäta talle ka vastamiseks väike paus. Kuigi imik ei ole 22 võimeline vastama korralikult arendab ikkagi see arusaama kuidas vestlus käima peaks. Lisaks peaks selles vanuses arendama kuulmist. Seitsmendast elukuust alates hakkab imiku lalisemises tekkima mingisugune süsteemsus ning ta võib sarnaseid häälikuid kordama samasugustes olukordades. See aga viitab sellele, et laps väljendab ennast juba mõtestatult ning lalisemine allub tema tahtele. Jätkata tuleks kõiki endiseid tegevusi, et beebi saaks edasi arendada oma kõneoskust lisaks võiks lapsele igapäevaste asjade nimetusi korrata näiteks auto, kass, koer, tool jne. See on suureks abiks kõne arenemisel. Tõenäoliselt ütleb laps oma esimese sõna kümnenda ja kaheteistkümnenda elukuu jooksul
Selle tulemusel võib inimene end rääkides ebakindlalt tunda või rääkimisest hoopis loobuda. Keegi ei oota, et te räägiksite võõrkeelt perfektselt. Edukas õppur võtab vastu keelelise väljakutse ja pikendab selle riski arvelt oma kõnelemisaega. 4. Head keeleõpprid ei anna kohe alla, kui nad ühest lausest aru ei saa. Nad on valmis mõistatama. Nad kasutavad oma elukogemust ja juba õpitud teadmisi mõistmaks tundmatuid sõnu. Lugedes ja kuulates kasutavad nad vajalikke abivahendeid. (Kleinschorth 2000: 11-12, 21-22) 3.2. Sõnavara õppimine Keel koosneb mitmesajast tuhandest sõnast. Mitu sõna me peame õppima? Olge mureta, isegi korralikud sõnaraamatud sisaldavad vaid murdosa sõnadest, nimelt umbes 50 000. Ka neid kõiki ei pea te teadma, sest võõrkeele valdamiseks vajate te vaid väikest osa üldsõnavarast. Õpikud ja kursused on nii koostatud, et te omandate
oma eesmärgile. Olenevalt kasutatavatest vahenditest on selle kaudu ühtmoodi võimalik nii soodustada kui ka pidurdada vähemuskeelsete laste integreerumist või assimileerumist. Üldiselt peetakse enesestmõistetavaks, et vähemuskeelne laps omandaks koos kohustusliku üldharidusega ka riigikeele. Demokraatlike riikide puhul väärtustatakse selle kõrval aga üha enam ka emakeele säilitamist ja arendamist, teisisõnu, kakskeelsuse arendamist. Siin ei ole üldist, ühtmoodi kõigis olukordades sobivat mudelit. Õppe kavandamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Kasutusel on mitu erinevat varianti, alates sellest, et kogu õppetöö toimub riigikeeles, ja lõpetades sellega, et vähemuskeelsed lapsed saavad kogu hariduse emakeeles. Erinevused tulenevad erinevatest eesmärkidest ja nende saavutamise tingimustest. Kõige olulisem on eesmärgi selge määratlus: missugust keeleoskustaset kohustusliku hariduse lõpuks eeldatakse
Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus Raymond Cattell eristas kahte intelligentsuse vormi: fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus. Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes olukordades. Mitmese intelligentsuse teooria Horward Gardner tõi oma mitmese intelligentsuse teoorias välja 6 intellektuaalset võimet: 1. keeleline e lingvistiline kirjanikel, keelemeestel hästi arenenud 2. loogilis-matemaatiline matemaatikud, füüsikud võimekad 3. ruumialane muistsed meresõitjad 4. kehalis-kinesteetiline tippsportlastel väga hea kehatunnetus 5. muusikaline hõlmab muusika mängimist, loomist ja kuulamist 6
c) Tahtelisjärgne d) Suundade järgne: fokuseeritud ja jagatud Tähelepanu omadused on a) Välimus b) Maht – objektide hulk mida tähelepanu jõuab haarata mingi aja jooksul. Sekundi murdosa vältel võib hõlmata vaid 5-9 objekti. Me ei saa kõike korraga märgata. c) Püsivus – Täiskasvanu suudab hoida tähelepanu antud objektil või tegevusel tavaliselt 15-20 minutit, siis kaldub see kõrvale. Väikesel lastel 5 minutit. d) Jaotuvus – Tähelepanu saab jaotada samaaegselt mitme objekti või tegevuse vahel, ent see võib olla edukas vaid juhul, kui need objektid/tegevused on omavahel seotud. Seostamatute tegevuste korraga sooritamine osutub raskeks või isegi võimatuks. e) Ümberlülitatavus - me saame tahtlikult oma tähelepanu ühelt objektilt teisele üle kanda. Kergemini lülitud tähelepanu ümber uutele ja
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
edu või ebaedu? > kui usk, et edu, siis on suurem tõenäosus, et saadabki edu ◦ Bandura (1997) tajutud võimekuse teooria ▪ usk mõjutab ül lahendamisega seotud otsuseid, pingutust, püsivust, tundeid ▪ kõrgema usuga valivad keerulisemaid ülesandeid ja eesmärke; keskenduvad paremini ▪ vähene usk toob kaasa ärevust ▪ usk oleneb erinevatest allikatest saadud infost: tegelikud kogemused – kuidas varasemates sarnastes olukordades on läinud? ◦ Väga tähtis, millele omistab nii laps kui ka teised (vanemad, õpetajad) edu/ebaedu põhjuseid – kas lapse püsivatele omadustele (kõige halvem variant, sest annab tunde, et ei olegi lootust paremaks), muutuvatele omadustele (motivatsioon, pingutus) või välistele teguritele kaudsed kogemused – kuidas teised (eriti samavanused) saavad sarnaste ül hakkama
võtmetähtsad omadused olla viisakus või avatus, siis mingis teises situatsioonis võivad saada palju määravamaks praktiline meel või stressikindlus. Isiksuse omaduste kategooriad Isiksuse omadused väljendavad Cattelli järgi inimese kalduvust reageerida igal ajal ise kohas ja ise situatsioonis kindlal suhteliselt püsival viisil. Isikomadused on hüpoteetilised psühholoogilised struktuurid, mis väljenduvad käitumises ja mille abil võib inimesele omast tegutsemist eri olukordades ette aimata. Pealispindsed omadused on inimeste omavahel seotud ja koos esile tulevate käitumisviiside karakteristikud. Pealispindsed üksik- ja liitomadused ehk käitumismallid kogumid on suhteliselt püsitud ning neil puudub sügavam isiksuslik alus. Isiksuse põhiomadused on aga tema loomuse ja käitumise mõistmiseks otsustava tähtsusega. Cattelli teooria järgi võib inimese isiksuse määratleda 16 põhiomaduse kaudu: 1. endassetõmbunud kontaktivalmis 11
annaabi.ee 
