Tekivad uued arusaamad ümbritsevast maailmast, uutest olukordadest ning inimestest. Nii nagu öeldakse, hakkab laps, sel perioodil, otsima kohta siin päikese all. See keeruline, ebakindel ning muutuv olukord on raske lapsele, kuid sama raske või raskemgi veel vanemale, kes peab püüdma sel eluetapil oma teismelist suunata ning aidata. Paukuvad uksed, sõnapodinad ning vihahood- need on need, mis hirmutavadki nii isasid kui emasid. Tihti kuuleme kuidas lapsevanemad räägivad oma murdeealistest lastest ning ainsad emotsioonid, mis esile kerkivad on ohe ning lauseühend: ,,Jumal aidaku meid!". Kuid vanemad peaksid arvestama, et sellise muutuse oleme me teinud kõik läbi ning see on meie elu üks lahutamatu osa. Käesolev referaat räägibki peamiselt teismelise psüühilisest arengust täiskasvanuks. Käsitletud on teismelise peamisi psühholoogilisi muutusi ning probleeme nagu pere ja kodu,
HEV koordinaatori roll koolis on kooliti kindlasti väga erinev. Arvan, et suure õpilastearvuga koolides selline koordineerija on ka vajalik ning kindlasti on sellistes koolides ka koordineerimist rohkem kui mõnes väga väikeses koolis, kus tööd ka kindlasti tunduvalt vähem. Meie koolis on HEV koordinaatoriks kvalifitseeritud eripedagoog, kelle esmaseks ülesandeks on teha koostööd kooli erinevate huvigruppidega: aineõpetajad, klassijuhatajad, õpiabirühma õpetajad, õpilased, lapsevanemad, kooli juhtkond, kohalik omavalitsus, maakonna õppenõustamiskeskus. Hariduslikud erivajadused ,,Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid,
Õpilastele tuleks maast-madalast jagada endaga toimetuleku alaseid teadmisi, näiteks sellest, kuidas ise koolivägivalla vastu abi leida. Psühhohuligaanide, tagakiusajate ohjeldamiseks, samuti koolihirmu raviks tuleks koolipsühholoogidel või terviseõpetajatel leida probleemsele lapsele koolis usaldusisik (koolikaaslane, vanem sõber, mõni õpetaja, võimaluse korral teha koostööd õpilase vanematega). Sagedasemad arutelud tundides kahandaksid õpilaste rahulolematust põhjusel, et neid ei võeta kuulda ja neil ei lasta oma arvamust avaldada. Sageli alandavad vanemad koolistressist niigi piinatud laste eneseusaldust sellega, et loevad neile lõputult moraali ja näägutavad pisiasjade pärast. Selleks, et koolilaps püüaks tublim olla, peab tema usku endasse ja oma võimetesse mitte kõigutama vaid tugevdama. Selle nimel tuleb ilmutada oma kasvandiku suhtes mõnikord lausa rõhutatud mõistvust ning olla lapse
suhtes. Kui me suhtleme teismelisega moel, mis annab talle mõista, et tema arvamus ei ole 7 oluline, et meie teame paremini, et küll me talle ütleme, kuidas ta oma aega peaks veetma, kellega peaks sõbrustama ning mis kell õhtul koju tulema, asetame end vabatahtlikult kaotaja positsiooni. See tähendab vaid, et teismelised ei vali teed, mida neile peale sunnitakse. "Ei"- ütlemise võim on absoluutne. Selleks, et teismeline tahaks ütelda "Jah", tuleb meil saavutada tema poolehoid. .(Robert L. Powers. 2008). Teismeline saab meile igal juhul näidata, et ta ei lähe meie ideedega kaasa, kui otsustab seda mitte teha. Miljonid täiskasvanud ei ole seda ära õppinud. Selle tulemusena sarnanevad paljud kodud ning keskkoolid relvastatud laagritele. Õpetajad ja lapsevanemad loobuvad võimalusest noorte inimeste käitumist produktiivselt mõjutada hetkel, kui nad astuvad noortega sõjajalale
"Medaljoni" (Ene Sepp) peategelane Heidi hakkas koolist puuduma, kui oli läinud lahku oma pikaajalisest poiss-sõbrast Reimost ning kohtas uut poissi, Tanelit, kes oli mässumeelne ja käis tihti pidudel. Kuna Heidi hakkas koos uue poiss-sõbraga pidudel kaasas käima, halvenesid suhted emaga, kes sellist käitumist ei talunud. Pinged emaga läksid nii tugevaks, et Heidi jooksis tihti kodust minema ja koolis käia ta enam ei tahtnud. Hiljem, kui tüdruk rasedaks jäi, jättis ta kooli täiesti pooleli. ""[...] Ütle mulle, Heidi, miks sa koolist ära tulid? Sa oleksid ju võinud hoolimata rasedusest oma õpinguid jätkata." "Ma tean... Aga ma ei suutnud," vastas Heidi mõningase piinlikkustundega. Tegelikult oleks ta suutnud, kui oleks väga tahtnud. Aga ta ei tahtnud" (E.Sepp, Medaljon, lk 189). Kuna Heidi ei saanud oma klassikaaslastega läbi, siis võis põhjus ka selles olla, et ta ei suutnud klassikaaslaste ees ennast kehtestada ja valis kergema tee, loobudes koolis käimisest.
kõrvalseisjateks, lööjad olid teised. Väga suur töö oli saada ohvrite käest informatsiooni, ses nad ei julgenud sellest rääkida. Lõpuks lahenes siiski asi arukalt ja ka need kiusajates noormehed said aru oma tegude tagajärgedest. ARTIKLID, LISAMATERJAL Kaljuvee, A. 2007. Et kiusamine lõppeks.- Eesti Päevaleht, 02.07.2007 Kiusamine on palju levinum kui võib arvata. Selle vähendamiseks soovitavad psühholoogid, lapsevanemad ja lastekaitsjad panna kooliprogrammi suhtlemisõpetuse. 2001. aasta uuring näitas, et pea pooled Eesti kooliõpilased olid kuu jooksul kogenud togimist või tõukamist, neli kümnest olid olnud narrimise ja pilkamise ohvrid ning paljudelt oli asju ära võetud. 16% olid kogenud karmimat kehalist koolivägivalda, näiteks löömist või peksmist. Eriti suure tõenäosusega kiusatakse andekaid lapsi, näitas Purdue ülikoolis eelmisel aastal tehtud uuring. Koolikiusamine mõjutab kogu elu
Gümnaasiumi haridus - kas eralõbu või eluks vajalik? Hariduseta tänapäeval hakkama ei saa. Gümnaasiumihariduse eest maksab Eesti Vabariik ja ta teeb seda sellepärast, et peale teadmiste kogumist me selle tööga tasuks. Kuid miks jäetakse keskkool pooleli ja leitakse enda meelest parem ning võibolla ka kergem tee? Põhjuseid on mitmeid. Esmane põhjus võib olla see, et lihtsalt ei viitsita. Pole tahtmistki end pidevalt motiveerida ja mingisuguste pealtnäha tähtsusetute hinnete pärast ''tõmmelda''. Loodetakse, et küll mina saan hakkama ja lüüakse lihtsalt käega. Jäetkase hüvasti enda potensiaaliga ja maetakse maha eestlasele iseloomulik töö - ja õppimistahe. Veel võib põhjuseks olla mitte kõige ''lahtisem pea''
................8 6. KOKKUVÕTE.................................................................................................................10 7. KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................................11 2. SISSEJUHATUS Teismelise iga mõjub raskelt nii lapsele, vanematele kui ka õpetajatele. Kuigi halb läbisaamine vanemate ja õpetajatega, enese tuppa lukustamine ja tujukus võivad puberteedieas tunduda normaalsetena, peaksid lapsevanemad siiski pöörama tähelepanu teatud ilmingutele, mis võivad viidata depressioonile. Selles konkreetses referaadis tahangi keskenduda just depressioonile, kuna tänapäeval on see noorte seas äärmiselt aktuaalne probleem. Minu eesmärgiks on välja tuua vihjeid ja ilminguid, mis võiksid viidata depressioonile. Samuti püüan selgitada lahendusi, mis võiksid aidata selle meeleoluhäire all kannatavat noorukit. 3. DEPRESSIOONI MÕISTE
armastust välja näitab kui ta seda üldse teeb. Kujuneb välja kiindumus ja kaitseinstinkt. Isa ja ema tunnevad - või vähemalt eeldatakse, et nad tunnevad, kui kõik on õigesti, et nende lapsed on mingil olulisel kombel omad. Kõige olulisem on kiindumussuhe ema ja lapse vahel see saab alguse juba sünnist, esimestest hetkedes, kui laps asetatakse ema kätele, sellest omakorda kaitseinstinkt. Kuid inimese traagika paistab olevat selles, et see instinkt võib vanematel mingil ootamatul põhjusel kas närbuda või sootuks puududa. Igal lapsel on omad õigused, mis saavad alguse juba lapsepõlves. Nendeks õigusteks on: Õigus olla olemas – see on õigus sündida kindlasse kodusse, kindlate vanemate omaks lapseks nõnda, et lapse mõlemad vanemad on aktsepteerinud. Neil ei ole seatud lapsele mingeid tingimusi või lapse suhtes plaane mida ta peab täiskasvanuks saades täitma. Vanemad lihtsalt hoiavad ja armastavad teda sellisena nagu ta on
ja autoriteetne juhendaja. Kuid sagedamini toimub eneseleidmine tänaval, kampades, klassis, see on aga väga ohtlik, sest pole teada, kes lapsele autoriteediks saab. Teismeiga on keeruline eelkõige lapsele endale, kuid suured muutused toimuvad ka suhetes vanemate ja sõpradega. Muutub suhtumine oma kehasse. Suhted eakaaslastega saavad hoopis tähtsamaks kui suhted vanematega. Selleks et teismeline saaks täiskasvanuks, peabki ta läbi tegema kriitilise perioodi, kus ta ütleb endale: ma tean, mis ma tahan. Ja et iseteadvust jagub, annab ta sellest teada ka teistele. Iseenesest pole teismeiga mingi eriline aeg, pigem üks paljudest arenguetappidest. Julgustuseks emadele ei tasu muretseda, et teie omavaheline kontakt pole just kõige parem ja soojem. Need on tavalised lapse mõtted. Julgus vastanduda ja analüüsida ema käitumist näitab ühtaegu tugevat seotust temaga
narkomaania ja kuritegevuseni. Ohud on eriti suured nende poiste puhul, kes küpsevad teistest kiiremini. Suurem jõud seab kohustuse olla liider. Peas mõlguvad tõsised mõtted ja tahetakse sarnaneda vanemate meestega. Selline täismehe välimusega nooruk otsib sageli eeskujusid ja tuge, et oma arengupotentsiaali soodsalt ära kasutada. Kui neid ei leita, siis kuhjuvad pinged. Teostamata ja teostumatud lootused võib ta valada alkoholi, uimastitesse ja vägitegudesse. Teismeline ei kujuta endale üldjuhul piisavalt ette, kui kiiresti viivad mõnuained ja ebaeetiline käitumine inimese mandumiseni. Tihti ei teadvusta ta sedagi, et elu ei lõpe noorusega. Kui noormees areneb füüsiliselt väga kiiresti, siis võivad tal kergemini tekkida psühholoogilised probleemid. Et kiirem areng on tihti seotud ka heade vaimsete eeldustega, leiab enamik ennaktempos arenevaid noormehi endale õnneks siiski asjaliku väljundi
olla nii puutetundlik mobiil, kui iPod. Sageli on need ka nn ,,staatuse" määrajad, sellest 2. aprill 2012 Anu Tooming, 11.kl tuleneb mõnikord ka hooplemine ja kodus vanematelt uue telefoni nõudmine, mis toob pingeid laste ja vanemate suhetesse. Kui vanem ei end kehtestanud, kasutades nn"vabakasvatust" saabki laps soovitu pärast väikest jonnimist. Põhjusel, et vanemad käivad tööl, ei ole neil piisavalt aega tegeleda ega märgata oma last, seetõttu jätavad mõnikord reageerimata ka koolist tulnud märkustele. Kool koos oma reeglitega on teistsugune kui kodu, ning kui kodus ei ole reegleid ei taha laps ka neid koolis tunnistada. Seal rakendab ta kodus õpitut, olgu see siis oma ülesannete täitmine või kaaslastesse suhtumine. Siis ilmnevadki probleemid, laps ei kuulda õpetaja korraldusi,
Kehaliste tunnuste poolest võime teda lugeda nüüd justkui täiskasvanuks, aga emotsionaalselt ja vaimselt ei ole ta veel samaväärne täiskasvanutega. See on aeg, kus ta alles katsetab ja otsib, kes ta on ja mis roll on temal selles ühiskonnas. See on aeg, kus noor on väga tundlik, vahest ka endasse tõmbunud ja kahtlev. Oluline roll on noore kujunemises vanematel, kuigi noored ise seda ei tunnista. Vanemad peavad siis olema need kes kõrvalt juhendavad aga samas justkui otseselt ei sekku, teismeline tahab tunda, et tema on see kes otsustab. 1. MUUTUSED TEISMEEAS Kes on teismeline? Teismelisteks loetakse last, kelle vanus jääb 10. ja 20. eluaasta vahele. Hilise lapseea üleminek teismeliseeaks ei ole selgelt määratletav. Selles perioodis algab enamikul lastest murdeiga. Sõna ,,murdeiga" viitab täiskasvanuks saamisele bioloogilises mõttes. Peale seda on tüdruk või poiss võimeline järglasi saama. Murdeea (e puberteedi) saabumise vanus on väga individuaalne
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja
Saadakse halb hinne ja kuna viieline õpilane sai kahe või kolme, siis tema jaoks on see suur asi ja eriti kui seda ei saa järgi teha. Eriti ei julgeta sellest ka vanematele rääkida ja langetakse masendusse, ja see omakorda tekitab pidevalt stressi, mis on samuti halb tervisele. Osad õpilased tarvitavad ka antidepressante, mis võivad omakorda terviseprobleeme tekitada. Sellega on hädas suur osa õpilasi ja see on tõsine teema, millele peaksid lapsevanemad rohkem tähelepanu pöörama. Üks tõsine probleem koolides on koolivägivald. Koolis tihtipeale kiusatakse nõrgemaid ja väiksemaid lapsi. Lapsed ei julge sellest ka rääkida, sest nad arvavad, et neid kiusatakse veel rohkem. On ka lapsi, kes peavad teatud kambale igapäev oma raha andma, sest muidu antakse talle peksa. Koolivägivalla pärast pannakse koolidesse ka kaameraid üles, sest tahetakse ju teada, kes keda peksab, et saaks õpilase vastutusele võtta
.............................................................22 1.7.2 "Ei mingeid hinnaalandusi!"........................................................................................22 1.7.3 Piits ja präänik..............................................................................................................22 1.7.4 "Kui sa ei..., siis ma..."...............................................................................................22 1.7.5 "Ka lapsevanemad on inimesed!"................................................................................23 2 1.7.6 "Peamine on distantsi hoida."......................................................................................23 1.7.7 Järjekindlusetus............................................................................................................23 1.7.8 Liialt suured ootused.....
hooletusse jätmine märgib lapse füüsilist hooletusse jätmist, sisaldades hooletusse jätmist või võimetust osutada lapsele vajalikku arstiabi. Füüsiline väärkohtlemine väljendub Londoni Ülikooli professori David Gough arvates alljärgnevalt: Mürgitamises; Kõrvetamises; Raputamises; Löömises; Tõukamises; Uputamises; Lämmatamises. Või muus kehalisi vigastusi või kehalist kahju põhjustavas tegevuses. Füüsilise vägivalla alla kuulub ka see, kui lapsevanemad varjavad lapse haiguse sümptomeid või teevad tahtlikult lapsele haiget, et endale tähelepanu saada (Münchhauseni sündroom). Füüsilise vägivalla ohver tuntakse ära seletamatute verevalumite, luumurdude, sidumisjälgede, küünejälgede, põletusmärkide ja esemete löögijälgede järgi. Kõige rohkem on märgatavad juusteta laigud peas ja seletamatud muutused käitumises (laps on olnud enne rõõmsameelne ja aktiivne, nüüd endasse tõmbunud). Vägivallaga kokku puutunud lapsel
Tänapäeva sotsiaalselt keerulises elus on inimestel, samuti noortel erinevaid elulisi pingeid. Noor saab reaalselt aru, millistes sotsiaalsetes tingimustes elab tema pere – milline on pere eluase, sissetulekud, sõltuvalt ka sellest pere majanduslik olukord. Keerulisemates olukordades tuleb võib olla koolis õppival lapsel lisaks käia ka veel tööl, et pere suudaks ära elada. Ka see võib olla põhjuseks, miks tuleb kool pooleli jätta või ei suudeta lihtsalt õppida ning päevakorda tuleb koolist väljalangemine. Koolist väljalangevuse vähendamiseks on välja töötatud mitmeid erinevaid programme ja alustatud uusi projekte, paraku probleem püsib. Koolist väljalangejad on enamasti kompleksprobleemidega õpilased, kes vajavad täiendavat abi ja toetust õppimises, suhteprobleemide lahendamisel, koolidistsipliini järgimisel jne. Iseseisvalt ei tule nad oma
võimalik õpilast aidata ja motiveerida. ATH esineb tihedamini poistel(12% kogu lastest), tüdrukutel vähem. ATH tüdrukutel on erinev kui poistel. Tüdrukutel esineb valdavalt tähelepanu puudulikkus, mis omakorda põhjustab koolis raskusi. Tüdrukud ei ole nii mässumeelsed, kui poised ja on võimalus, et ATH häire võib pikalt jääda märkamata. Tüdrukute puhul võib esineda lakkamatut jutuvada, raskusi luua sõprussuhteid, lohakust ja segadust oma asjades, ei lõpetata pooleli olevaid töid ja liigne emotsionaalne tundlikkus. Eesti Lastefond alustas aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) temaatikaga aastal 2001, kui korraldas esimese ATH-alase konverentsi Tallinnas. Konverentsil esines Londoni lastepsühhiaater Alison Munden, osalejaid oli üle paarisaja inimese. Sealt said alguse esimesed tugirühmad, kes käivad siiani koos erinevates linnades. Tugirühmas käimine on tasuta. 3
1. ÕPPENÕUSTAMISKESKUS Erinevatel eluetappidel langetavad inimesed kaalukaid otsuseid – mida õppida, kelleks saada, millist töökohta valida ning kuidas hoida oma teadmised ja oskused värsketena. Mõistetakse, et noorena saadud hea haridus ja langetatud valikud laovad vundamendi hilisemale elukvaliteedile. Eesti koolis ja kodudes väärtustatakse head õppimist ning edasijõudmist. Lapse õpi- ja käitumisprobleemide ilmnemisel ei taju paljud lapsevanemad ning vahel ka osa õpetajaid neid sellistena, mis vajaksid spetsialisti sekkumist või eraldi tegelemist. (Õppenõustamis...) Lapsevanemad ei taha tunnistada, et kuskil ees on probleem, millega tuleb tegeleda. Arvatakse, et probleem laheneb aja möödudes ja tihti ei taheta ka tunnistada, et laps on hariduslike erivajadustega. Tahetakse teha otsused rutem, arvates et tehtud valik on parim ja ollakse kindad oma valikutes. Pigem ei räägita oma
Kas olukord on tekkinud ja püsib pigem lapse või täiskasvanu huvides? 4. Kas lapse käitumine võib mingil moel teisi inimesi, ühiskonda või maailma kahjustada? Kui kasvõi ühele nendest küsimustest on vastus kindel jah on tegemist liigse järelandlikkusega. Elizabeth C. Vinton, M.D. ,,Kuidas piire seada" Piiride kehtestamine tähendab reeglite ja korralduste- raamide määratlemist, mis võimaldavad meil võtta vastu otsuseid ning käituda vastutusvõimeliselt. Lapsevanemad peavad piire seadma, et saavutada kontrolli enda ja laste üle, aja möödudes saavad lapsed 9 kontrolli ka oma elu üle. Vanemad landetavad alguses otsuseid, ajapikku on vaja välja töötada viis, kuidas kontrolli lapsega jagada ning millal see lõpuks lapsele üle anda. Iga lapse jaoks tuleb olla paindlik ja iga ning mitte kasutada samu võtteid nagu eelmisega. Lapsi tuleb korrale kutsuda õigeaegselt, seadma piirid kohatule või ohtlikult
Teismelisi on erinevaid, nad erinevad üksteisest välimuse ja iseloomu poolest, mõned on rohkem arenenud ja mõned mitte. Neil kõigil on erinevad huvid, väärtushinnangud ja maailmavaated. On otsitud ka kasvatusteadlaste lugusid, mida nad on murdeealistest kirjutanud ja milliseid lahendusi leidnud. Paljud noored käivad psühholoogide juures ehk on juttu ka sellest kas teismelised on sinna vabatahtlikult läinud või on nad sinna alaealistekomisjoni poolt määratud ning mis põhjusel. Küsitlesin Tartu Erakooli seitsmendat, kaheksandat ja üheksandat klassi. Vastajaid oli 47. Seitsmendal klassil olid enamasti sarnased vastused, see näitab, et kõik on sarnasel tasemel. Nii oli ka kaheksanda ja üheksanda klassiga. 3 Murdeea probleemid Murdeealisi on palju erinevaid, on neid kes on targemad ja teavad täpselt mida nad tahavad ning püüdlevad oma unistuste poole, aga on ka neid kes on laisad ja elavad
vahendajana, ühiskonna mõjutajana ja kasvatajana (uus RÕK) Professionalismi tunnused · teoreetilisel alusel loodud ja ametlikult tunnustanud teadmiste ja oskuste olemasolu, mis eristab antud professiooni teistest · kutseala poolt kontrollitav tööjaotus · kutseala poolt kontrollitav tööturg, mis nõuab sisenejalt kutsekõlblikkust · vajalik koolitus (kolmanda taseme koolitus) · eetika ja ideoloogia, mis teenib kõrgemaid väärtusi (hea töö on tähtsam kui tasu) Üliõpilase arenguetapid · Varajane idealism- võib kesta 10min v terve koolipäev. Tingitud on nt positiivsest eeskujust või sellest, et on varem kujunenud idee milline peaks minu meelest õpetaja olema. · Ellujäämine- 1.võimalus: üliõpilane tunneb et õpetamine on kohutavalt lihtne. 2.võimalus: konfliktide keskel ei saa tundi läbi viia, õpilased ei kuula vms.
Sõprus ja sõbrad. Näita mulle, millised on su sõbrad ja ma ütlen, kes sa ise oled sellele küsimusele on tänapäeval raskem vastata, kui tundub esmapilgul. Nimelt seetõttu, et sõpruse tõlgendamisel minnakse ikka ja jälle eksiteele. Nüüdisajal on sõbra tiitel juba pea igal inimesel, kellega läbi käid või ringi liigud, kuna see tähendab ju igaühele eriasja ühele raha, teisele niisama mõnusat äraolemist. Sõpru kiputakse mingil teadmata põhjusel valima välimuse ja ka riietusstiili järgi. Kuigi esmamulje on oluline, ei saa seda kujundada välimuse kaudu soliidne või moekas riietus ei tee veel head suhtlejat. Boheemlane aga võib olla tõeline geenius välimuse korratusega viitab ta seesmistele väärtustele. On väärtusi, mida sõpruses juba aegade hämarusest on hinnatud, ning peetakse lugu tänapäevalgi. Eelkõige on oluline ausus ja otsekohesus nii teiste kui ka iseenda vastu. Olles avameelne
nõuandja rollis. Õpilastele tuleks maast-madalast jagada endaga toimetuleku alaseid teadmisi, näiteks sellest, kuidas ise koolivägivalla vastu abi leida. Psühhohuligaanide, tagakiusajate ohjeldamiseks, samuti koolihirmu raviks tuleks koolipsühholoogidel või terviseõpetajatel leida probleemsele lapsele koolis usaldusisik (koolikaaslane, vanem sõber, mõni õpetaja, võimaluse korral teha koostööd õpilase vanematega). Sagedasemad arutelud tundides kahandaksid õpilaste rahulolematust põhjusel, et neid ei võeta kuulda ja neil ei lasta oma arvamust avaldada. Sageli alandavad vanemad koolistressist niigi piinatud laste eneseusaldust sellega, et loevad neile lõputult moraali ja näägutavad pisiasjade pärast. Selleks, et koolilaps püüaks tublim olla, peab tema usku endasse ja oma võimetesse mitte kõigutama vaid tugevdama. Selle nimel tuleb ilmutada oma kasvandiku suhtes mõnikord lausa rõhutatud mõistvust ning olla lapse probleemide ja vajaduste suhtes tähelepanelik
saavuta peaaegu midagi. Kuigi paljud arvavad, et olen veel õppiv noor ning mina ei saa aidata kaasa ühiskonna tegevusele ja selle muutmisele, siis nad eksivad. Meie kõik ise kujundamegi Eesti ühiskonna. Minu arvamus on selline, et kõige kasulikum saab olla noor õppiv inimene oma riigile siis, kui ta õpib headele tulemustele ja hindab seda raha, mida riik panustab tema õppele. Hiljem kooli lõpetades ja tööle asudes teenib ta tagasi selle raha, mis omal ajal kulutati riigi poolt temale ja tema õppele, sest nii oleks aus. Sest nagu ütleb vanasõna: "Tasuta lõunaid ei ole olemas!". Kindlasti üheks väga suureks probleemiks Eestis on noorte haridus. Aina enam on neid noori, kes jätavad kooli pooleli, lähevad tööle ning aastate pärast on nad hädas, kuna keskhariduseta on peaaegu võimatu tööd leida. Mis on viinud noored nii kaugele, et loobutakse ja antakse alla nii õppimises kui ka muus
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE........................................
teame, mida teeme," jõuab Martin karjuda enne kui välisuks tema selja taga kinni lendab. Aga 15 aastast Jaanat ei taha vanemad peole lubada. Pärast ägedat kauplemist õhtusöögilauas on vanemad juba peaaegu nõus, kuid ühel tingimusel isa läheb kesköö paiku autoga klubi juurde tütrele järele. Vanemate nõme tingimuse peale vihastanud Jaana haarab piima täis klaasi ja virutab selle täie jõuga vastu seina. Viha talitsemise probleemid murdeeas Igaüks vihastab, kui arvab, et teda koheldakse ülekohtuselt või et keegi püüab talle kuidagi kahju teha. Teismelist tabavad vihahood sagedamini, kuna ta pole veel õppinud ennast ja oma tundeid valitsema. Vanemad arvavad tihti, et lapse viha on midagi väga halba ja et selle tuleb võimalikult kiiresti välja juurida. Probleem võib tekkida siis kui teismeline ei suuda oma viha taltsutada. Vihase inimese enesevalitsemine sõltub tema küpsusastmest. Mida küpsem inimene, seda küpsemad on viisid viha välja elada
masendust, meeleolu muutust või kurba meeleolu on tõenäoliselt tundnud iga inimene. Noore inimeste stressist jagu saamisel on oluline roll nende vanematel. Vanemad ei tohiks oma stressi all kannatavat last jätta sellises olukorras üksi ega ka käskida tal ennast kokku võtta (ta teeks seda isegi, kui ta suudaks). Vanemad ei tohi oma lapsele anda nõuandeid, mida nad ei suuda jälgida, neid süüdistada (ta süüdistab end ise niigi) ega kritiseerida. Samas ei tohiks lapsevanemad ka liialt muretseda ja enda elu hooletusse jätta. Kui sinu tuttav või sõber kannatab stressi käes, siis võid sa teda aidata rääkides ausalt oma murest tema pärast ja küsides, kuidas saaksid teda toetada. Nii näitad, et oled märganud temas toimunud muutust. Ära kohku tõrjuvast vastusest! Julgusta teda abi otsima arstidelt ja psühholoogidelt. Kui ta ei nõustu, austa tema otsust, aga jätka diskreetselt tema julgustamist. Ole alati valmis teda ära kuulama ja temaga vestlema
Samas tahan olla ka oma lastele eeskujuks, et ka nemad suurena otsustaksid hariduse kasuks. Tegelikult on mul olemas ka täiesti negatiivne kogemus kõrgkoolis õppimisest, seda selles suhtes, et enne sotsiaaltöö eriala valimist proovisin õnne ka ärikorralduse erialal. Käisin aasta ära, kui järsku oli motivatsioon kadunud ja selgus kurb tõde, et see aine polnud siiski minu jaoks see, mida olin südames soovinud. Pika kaalumise peale otsustasin selle pooleli jätta ning peale paari aastast kodus olemist ja mõtlemist avastasin enda jaoks sotsiaaltöö. Praegusest vaatenurgast on minu õpieesmärgid paigas ma tean, milleks ma õpin ja millised on minu ootused õpitule. Olen seadnud endale pikaajalised eesmärgid ja püüan visalt nende täitumise poole. Minu kõige nõrgem külg on see, et ma võtan kõik ülesandes ja tööd käsile nii-öelda viimasel minutil, samas tundub see veider kuid minu jaoks ideaalne, sest
Üks levinumaid on kõigi meetodite liigitamine kolme põhi- ja ühte lisarühma. Põhirühmad on : hinnangud, testid ja ankeedid, õpilaste tööde ja tegevuste analüüs. Lisarühma kuuluvad õpiedukuse analüüs ja mitmesuguste õppetööks vajalike oskuste kindlaksmääramine (Unt 2005: 52). Hinnang on meetod, mille puhul erinevad isikud väljendavad oma arvamusi lapse võimete kohta. Need inimesed võivad olla klassijuhataja, kõik õpetajad nii koolis kui lasteaias, koolijuhid, lapsevanemad, ringijuhid, koolikaaslased, arst, psühholoog, sotsiaalpedagoog kõik, kes lapsega kokku puutuvad. Sellele lisandub lapse enesehinnang see, mida ta ise oma võimetest arvab. Hinnangu aluseks on lapse tundmaõppimise klassikalised meetodid vaatlus ja mitmesugused küsitlused. Vaatlus igapäevases koolipraktikas hõlmab õpilase käitumise jälgimist ning selle põhjal järelduse tegemist. Vaatluse kõige suuremaks puuduseks on tunnistatud tema
Lisa 1 Koolivägivald 24. august 05 Kui last kiusatakse, tuleb alati abi kutsuda. Tavaliselt kiusatakse endast nooremaid mängu- või koolikaaslasi nii lasteaias kui koolis. Soovitage lapsel endal kaklust vältida. Laps peab juhtunust kindlasti rääkima ka mõnele täiskasvanule. Lisaks õpilaste omavahelisele kiusamisele võib esineda kiusamist ka õpilase ja õpetaja vahel. Kõikidest juhtumitest peab laps kodus vanemaid teavitama. Vanemad peavad olema tähelepanelikud, kui laps mingil põhjusel kooli ei taha minna, tuues ettekäändeks halva enesetunde või midagi muud. Sel juhul tuleb lapselt välja uurida, miks ta kooli minna ei taha - kas tal õppimata, on tal koolis kellegagi mingi probleem või milles on põhjus. Mis on koolivägivald? Kellel on suurem oht sattuda koolivägivalla ohvriks? Kes kiusavad? Mida teha, kui oled langenud kiusamise ohvriks või kui tead, et kedagi kiusatakse? Näpunäited õpetajatele Mis on koolivägivald?
vähem kui eelmise küsitluse tulemustes (80%). Purju joovad end ligi kolmandiku vastanute (28%) lähisugulased. (Allaste 2008: 16) Noorte arvamus alkoholi lubatavusest sõltub paljuski veel sellest, kuidas nad interpreteerivad oma vanemate hoiakuid ja käitumist. Probleemide vahendamiseks on vajalik sotsiaalpedagoogiline ennetav töö koolis alates I kooli-astmest kuni vanema koolieani. Õppetöö väliselt tuleb preventiivsesse tegevusse haarata ka lapsevanemad. (Kraav 2001: 94) 1.2. Suitsetamine Viimasel ajal on suurenenud mure alkoholi ja narkootikumide kasutamise levimise pärast. Suitsetamist peetakse sageli suhteliselt väikeseks paheks, vähem kahjulikuks kui muude mõnuainete tarbimist. Kuigi on teada, et suitsetamine ohustab suitsetaja enda ja nn. passiivsete kaassuitsetajate tervist, ei seostata suitsetamist asotsiaalse käitumisega. Samas näitavad mõned