Kuna inimese lühimälu maht on piiratud, siis aitab teatud järjestikuliselt esitatud materjali meelde jätta känkimise teel.Nt numbririda 1 6 2 5 3 6 4 9 6 4 8 1 võib meelde jätta neljas kängis kolme numbri kaupa 162 536 496 481.Kui vaadelda jadas esitatud numbreid kuues kängis (kahekaupa 16 25 36 49 64 81), siis selgub, et tegemist on arvude 4-9 ruutudega. Seda mõistes peaks algselt esitatud numbrite meeldejätmine üsna lihtne olema. Mälu on kolmeastmeline Sensoorne mälu -- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. Lühiajaline mälu -- tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks (Paar minutit) Pika-ajaline mälu -- õpitu püsib mälus kuitahes kaua. Aga seejuures võib esineda probleeme meeldetuletamisega. Pika-ajalisse mällu saab õpitavat talletada kõige paremini nii, et seda seostatakse mingil viisil juba
Viimsi Kool Mälu Referaat Merily Viibur Juhendaja: Ivi Rammul Viimsi 2008 Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................................................... Mälu.............................................................................................................................................. Mälu on kolmeastmeline:.......................................................................................................... Mälu liigid:................................................................................................................................ Protseduuriline mälu............................................................................................................. Ikooniline ja ehhooniline mälu........................................................................
vastu võtta rohkem informatsiooni, kui leidub Moskva suurimas raamatukogus. Selle kogus on ainuüksi raamatuid ja ajakirju üle 20 miljoni köite. Kui iga raamatut lehitseda ühe tunni jooksul ja iga päev kulutada niisuguseks tegevusele 8 tundi, kuluks inimesel raamatukogu läbivaatamiseks peaaegu 7000 aastat. Mälu liigitusi Mälu võimalikke jaotuvusi on mitmeid: · Episoodiline mälu, protseduuriline mälu, semantiline mälu · Sensoorne mälu, lühimälu, operatiivmälu, pikaajaline mälu · Eksplitsiitne mälu, implitsiitne mälu · Emotsionaalne mälu, kujundiline mälu, motoorne mälu, sõnalis-loogiline mälu · Tahteline mälu, mittetahteline mälu · Kuulmismälu, haistmismälu, nägemismälu 4 1. Sensoorne mälu -- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks
Piltlikult võiks episoodilist mälu võrrelda isiku elu kroonikaga . Kuna episoodiline mälu on seotud konkreetse isiku ajalooga, siis episoodiline mälu muutub pidevalt - igal ajahetkel toimub isiku elus mingi sündmus ja see fikseeritakse sõltuvalt tema olulisuse astmest mälu struktuuridesse teisipäeval kell 15.30 oli isikul koosolek; kolmapäeval kell 16.00 isik käis sõbral külas. Mälu astmed · Sensoorne mälu -- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. · Primaarne ehk lühiajaline mälu -- tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks .Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik 5 seda pikendada.Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut
Kadrioru Saksa Gümnaasium Õppimine ja mälu Referaat Malle Lattik 10B Tallinn 2010 Õppimine Õppimine seisneb selles, et aju saab teavet, mida meelde jätta. Teavet saab aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus. Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad meeled ja seetõttu saab eristada erinevaid mälutüüpe ja neist tulenevalt ka õpistiile. Õppimine haarab inimtegevuse väga laia valdkonda. Erinevad inimesed õpivad elu erinevatel etappidel üsna erineval viisil ja erinevatel eesmärkidel. Tähtis on teada, et inim-ja loomalapse õppimine algab esimestest elupäevadest. Selle aluseks on looduse poolt kaasa antud
Siseaistingud: Tasakaalu, valu, orgaanilised(iiveldus, nälg, janu) aistingud 21.Aistingu allumine, ülemine ja eristuslävi( antud ülesanne, otsusta kas ülemine, alumine või eristuslävi) Tundlikuse alumine absoluutne lävi- ärritaja minimaalne tugevus, mingi aistingu tekkeks Tundlikuse ülemine absoluutne lävi-ärritaja maksimaalne tugevus, mis veel sama aistingu tekitab Eristuslävi- ühe ja sama ärritaja kõige väiksem erinevus, mida inimene tajub 22.Mis põhjustab daltonismi, mis kanapimedust Värvipimeduse e. daltonismi põhjus ( kolvikeste töö häiritud)on tavaliselt geneetiline, kuid võib olla ka silma-, närvi- või ajukahjustus või kokkupuude teatud kemikaalidega. Kanapimedus ( kepikeste töö häiritud)võib olla tingitud teatud koguse vitamiinide puudsest mis on - asendamatuid orgaanilisi ühendeid Kanapimedus võib olla kaasa-sündinud ehk geneetiliste põhjustega Kaasasündinud kanapimedus tähendab, 23
Sensoorse mälu ülesanne on võimaldada informatsiooni vastuvõtmist, märkamist ja sisenemist lühiajalisse mällu kuid mälu selle osa toimimiseta ununeksid sündmused kohe. ( Kiis 2013) Tulving ( 2002 : 96 ) väidab, et sensoorset mälu jagatakse veel ikooniliseks mäluks ja kajamäluks. Ikoonilist mälu seostatakse nägemise teel saadud informatsiooniga. Info kadu toimub sekundi murdosa jooksul . ( Tulving 2002 : 96 ) Kajamälu seostatakse kuulmise teel saadud informatsiooniga. Info kadu toimub paari sekundi jooksul. ( Tulving 2002 : 96) Lühiajaline mälu suudab hoida vaid piiratud hulga informatsiooni ja jäädvustab selle lühikeseks ajaks, kuid aktiivse kordamise abil on võimalik seda pikendada. Kuna meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut informatsiooni , siis pole mõtet korraga palju õppida. Kuid pideva kordamise tulemusena kandub informatsioon üle pikaajalisse mällu. ( Peil 2007 )
samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodud näidetes nimetatud teadmised paiknevad erinevates mälusüsteemides. See, kuidas mälu on organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku nimetusse mälu struktuur. Mälu toimimiseks on vaja kolme protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Neid nimetatakse mäluprotsessideks. MÄLU STRUKTUUR Informatsioon salvestub mällu erinevate meelte kaudu. Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Räägitakse ka lõhnamälust (aitab nt eristada apelsinilõhna maasikalõhnast, oluline degustaatori ja koka töös) ja liigutusmälust (oluline sportlaste tegevuses, igapäevaelus). Enim on psühholoogid uurinud nägemis- ja kuulmismeele vaheldusel mällu jõudnud asjade meelespidamisvõimet. See võime on sageli uskumatult suur:
Neid nimetataksegi mäluprotsessideks. 1 Mälu struktuur Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Vahel räägitakse ka lõhnamälust ja liigutusmälust esimene võimaldab näiteks eristada apelsinilõhna maasikalõhnast ning on oluline degustaatori ja koka töös, teine on väga oluline sportlaste tegevuses, samuti muidu igapäevaelus. Eeltoodud eristus viitab asjaolule, et informatsioon salvestub mällu erinevate meelte kaudu. Enim on psühholoogid uurinud siiski just nägemis- ja kuulmismeele vahendusel mällu jõudnud asjade meelespidamisvõimet. See võime on sageli uskumatult suur. Ühes uurimuses näidati inimestele 2560 värvislaidist koosnevat pildiseeriat, iga pilti ainult paar sekundit. Mitu päeva hiljem kontrolliti vaatlejate mälu sel viisil, et slaidid esitati paaridena, kus oli üks varem esitatud ja üks uus pilt ning vaataja pidi ostutama, kumba ta oli varasemas katses näinud
I JA III PLOKK 6. Eesmärgipärasus – kuidas käitumise kasulikkuse tagamiseks (motivatsioon) tõlgendab psüühika infot organismi eesmärkidest lähtuvalt (emotsioonid). I JA III PLOKK 7. Organismi eluliste funktsioonide kontroll –infotöötlusrežiimid. I PLOKK MEELED JA TAJU John Locke 17.saj. Empirism Nurture. Tabula rasa! Immanuel Kant 18.saj. Nativism Nature. [Sisemine kaasasündinud loomus vs väline keskkond ja kasvatus) Individuaalsed erinevused meelte füsioloogias: 1.) Keelenäsad, maitsepungad, ülimaitsetundlikkus Naised Mehed 2.) Ülimaitsetundlikkus ja “mõru maitse geeni” TAS2R38 “supermaitsja” haplotüüp Valged Mustanahalised 3.) Vanus Haistmine Maitsemeel Meeltest – käitumiseni: Geenid --- Valgud / Retseptorid --- Maitsenäsad keelel --- Maitseelamuse teke ajus --- Käitumine (söömine, joomine, toidu ostmine, toidueelistused jm) Mis on kõigil meeltel ühist? - 1
Kordamisküsimused: MÄLU (Gleitman jt 8.ptk JA/VÕI E.Tulvingu „Mälu“ 1.ptk + loengumaterjal) 1. Mälu struktuur (ajalise säilimise alusel) – sensoorne, töömälu (lühiajaline mälu) ja pikaajaline mälu. Kirjelda neid mäluliike ning nende omavahelist seost (lähtudes Atkinsoni ja Shiffrini staadiumide teooriast). Mis mõjutab unustamist nendes mälusüsteemides? Atkinson & Shiffrin (1968): Hoidlamudel koosneb 3 põhiüksusest: Sensoorne mälu, Lühiajaline hoidla ja Pikaajaline mälu. · Mälu on nagu raamatukogu, kus mälestused asuvad teatud kohtades · Meenutamine on otsing leidmaks teatud spetsiifilisi mälestusi · Mälu toimib erinevate hoidlate süsteemina - on sensoorne, lühiajaline ja pikaajaline hoidla Sensoorne mälu - sinna pääseb sensoorne info, kuid sealt väljuvad asjad, millele tähelepanu ei pöörata. See, millele tähelepanu pööratakse, liigub edasi töö- ehk lühimällu.
Eri mälusüsteemides on unustamise kiirus erinev. Arvatakse, et unustamise kohta kehtivad samad üldseaduspärasused, mis meelespidamise (mälu) kohta. Leidub inimesi, kes peaaegu üldse ei unusta. (6: 71) Unustamise omadused: · Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes. Seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjali ka kohe korrata); · Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsioon. Seega pole mõtet tuupida. (3: 97) 2.1.2.2.1 Interferents Tänapäeval arvatakse, et unustamist põhjustab interferents. See on kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tahajärjel kahjustub vähemalt üks neist. Eristatakse kahte interferentsi liiki. Proaktiivne interferents tähendab varem omandatud materjali segavat mõju hiljem omandatule. (3: 97) Retroaktiivse interferentsi all mõeldakse uue ingormatsiooni segavat mõju varasemale informatsioonile. Varasem info ununeb uue mõjul
akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne periood (sünnist 1,5 2 aastani) laps hakkab keskkonda tundma õppima, maailmaga kohanema, tajub meelte kaudu. Käitumine alguses reflektiivne. Käitumine muutub eesmärgipäraseks. Hakkavad tegelema jäljendamisega. Operatsioonide-eelne periood (1,5-2 aastat 7 aastani) eelkooli iga, hakkab arenema kujundlik mõtlemine, hakkavad kasutama sümboleid, lastel on ekotsentriline mõtlemine ei oska teise olukorda end panna. Lapsed ei oska pöörata sündmuste käiku tagurpidi. Raskused klassifitseerimisega, ei erista osa ja tervikut
Lühimälu ehk esmane mälu on teadvuse pikenduseks, mis lubab tajuda asja peale seda, kui ta on kadunud vaateväljast. Tõeline ehk teisane mälu omab kahte tunnust, mis puudub esmasel mälul: mäletavad sündmused näivat kuuluvat minevikku ja nende meenutamine on esile kutsunud sobivate ajendite poolt (näiteks oma möödunudaastase sünniüäeva meenutamine). Lisaks lühi- ja pikaajalisele mälule, on inimesel ka sensoorne mälu. Sensoorse mälu ülesanne on võimaldada stiimuli vastuvõtmist, märkamist ja sisenemist lühiajalisse mällu. Seega püsib informatsioon selles mälus väga lühikest aega, kuid mälu selle osa toimimiseta ununeksid sündmused kohe kui närvisüsteem on need registreerinud. Informatsioon salvestub mällu tajukujundina, mitte semantilise tähendusega materjalina. (refereeritud: Tulving, E. 2002. Mälu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus)
sissepoole (inimesesse endasse). - Inimese aju ei reageeri helidele,lõhnadele,mõtetele jne - Põhimõtteliselt esineb kaht liiki meditatsioone: 1. Inimene istub liikumatult ja koondab tähelepanu ühele asjale - mantrale ehk pidevalt korratavale palvele, mingile pildile, küünlaleegile vms. Kontsentratsiooniga pöörab mediteerija oma teadvuse välismaailmast ära, et saavutada sügav lõdvestusseisund. 2. Meelte välisärritajatest vabastamiseks koondatakse tähelepanu keha seisundile, aistingule näiteks hingamisele või huulte asendile. Oluline on säilitada sealjuures keha liikumatus ja vabastada teadvus mõtetest. - Idatraditsioonis on meditatsioon elufilosoofia osa. Inimene areneb läbi meditatsiooni ja jõuab üha kõrgemate teadvuse seisunditeni (iga saavutatud seisundit peetakse ärkvelolekuteadvusest kõrgemaks). Hüpnoos - ..
3. Oimusagar- kuulmine 4. Kuklasagar- nägemine Ajukoore funktsionaalsed väljad: 1. Motoorsed väljad- Otsmiku- ja oimusagara piiril. Nendelt aladelt lähevad käsklused lihastesse (tahtelised liigutused). Mida peenemad on liigutused seda suurem on esindatus ajukoores 2. Sensoorsed väljad- hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras ning puutetundlikkuse keskust otsmiku-ja kiirusagara piiril. Meelte saadatud info. 3. Assotsiatsiatiivsed väljad- moodustavad sjukoorest ule veerandi. Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega- mälu, mõtlemine, tajumine ja kõne. 11. Kliiniline psühholoogia 1. Anoreksia- See on psühholoogiline haigus, mis tähendab, et patsient hakkab end näljutama, jõudes mingil hetkel kehakaalus kriitilise piirini, nähes end siiski paksuna ei suuda ta süüa
emotsioonide jms vormis Objektiivselt isiku tegevuses, kõnes, miimikas jm Psüühiline tegevus jaotub: Tunnetus- ehk kognitiivsed protsessid vastutavad otseselt infotöötluse eest. Erinevad meeled, mälu, mõtlemine, taju, aistingud, tähelepanu, kõne. Emotsioonid loovad tausta infotöötluseks. Motiivid ja vajadused määravad töödeldava info valiku ja põhjalikkuse Psüühiline tegevus on tervik! Kõik protsessid toimivad koos. Tunnetusprotsessid TAJU meelte vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine informatsiooniks ehk aktiivne sensoorse info tõlgendamise protsess MÄLU organismi võime omandada, säilitada ja kasutada kogetut MÕTLEMINE oma kogemuse ja tegevuse seesmine organiseerimine TÄHELEPANU vaimsete pingutuste kontsentreerumine tajutavatele ja mõttelistele sündmustele ehk töödeldava info valimine KÕNE psüühiline aktiivsus keele kui märgisüsteemi kasutamisel suhtlemiseks ja
Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju
Madal aktiivuss seotud depressiooniga. Liiga aktiivne 5-HT on seotud OCD ja skisoga. Ajutüve 5-HT neuronite häired on seotud norskamise, uneapnoe ja imikute äkksurmaga. Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks). - 12 paari kraniaalnärve ehk peaajunärve – väljuvad ajutüvest, on pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat - Seljaajus on 31 paari spinaalnärve – keha ja siseelundkonna sensoorne info ja motoorika - Ganglionid – närvirakkude tuumadest koosnevad närvikoe massid väljaspool pea- ja seljaaju. Seljaaju neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt. Dorsaalne tegeleb alt-üles süsteemiga, avastab probleemi. Ventraalne e kõhtmine on detailsem, üles-alla süsteem. Aju olulisemad struktuurid – nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Amügdala (mandelkeha) – hirm
Ajalugu Mille poolest on tuntud Gustav Fechner? Gustav Theodor Fechner 1801-1887 psühholoogia sünd 1850 formuleeris psühhofüüsika kui teaduse, mis tegeleb sellega, kuidas inimese vaim on seotud asjade maailmaga; mõned peavad just seda päeva psühholoogia kui teaduse sünnihetkeks psühhofüüsika keskseks mõisteks on lävi; keha on seotud hingega leides nende vahel matemaatilise sõltuvuse 1825 - inglite võrdlev anatoomia; 1831 alalisvoolu tugevuse mõõtmise artikkel; 1839 kõrvetab oma silmad subjektiivsete järelkujundite uurimisega; 1851 - Zend-Avesta; 1860 - (59) Elemente der Psychophysik; 1876 - (75) Vorschule der Aesthetik; 1882 - (81) Revision der Hauptpunkte der Psychophysik E. Boring nimetab psühholoogia loojateks Psühhofüüsika rajaja oli Gustav Theodor Fechner (peateos 1860.a.), kes uuris sensoorset tundlikkust (subjektiivse mulje intensiivsust) sel teel, et tegi kindlaks inimeste võime eristada erinevaid stiimulite intensiivsusi (kun
- Impulss hüppab üle müeliini ühelt Ranvier sooniselt teisele ja võib saavutada kiiruse kuni 120 m/s - Ümberlülitused võtavad hoogu maha - Ühel närvirakul ei ole võimalust anda käsklus tervele jalale Alzheimeri tõbi - Neurodegeneratiivne haigus kus närvirakud surevad - Mõjutab mälu, taju, võimeid - Pöördumatu haigus, ravimitega saab mingil määral pidurdada aga enam paremaks ei lähe - Vähenemised amügdala ja hipokampuse mahus Signaal järgmisele närvirakule Keemiline ja elektriline sünaps Neurotransmitterid e mediaatorid: biogeensed amiinid - Pisikesed molekulid mis pääsevad igalt poolt läbi, kiiretoimelised; siiski ei kasutata kõiki kohe ära - Aju verebarjäär takistab ainetel sattumast ajju, samas takistab - Peamised komponendid tulevad toidust, dieet on väga oluline, ei tohi pidada äärmuslike dieete; aineid aitavad tekkida molekulidel DA, NE, EP sünteesijada
teiste heakskiitu inimsuhete ja tunnete · lähtub enda · väldib vastutust keskel vajadustest nii nagu · jätab oma vajadused on paindlik oleksid need kõigi tagaplaanile · jagab vastutust omad · austab enda ja teiste vajadusi HIND: TULEMUS: HIND: · oma elu jääb elamata · tajub e u huvitavana · isiksus · kutsub teistes esile · võib olin väliselt dehumaniseerub ärritust ja haavatav avatuse · uute karistuste ja agressiivsust tõttu tasude * kibestumine kuhjub « ümbritsevad väljamõtlemise vaev inimesed · pole sügavaid suhteid võivad c Ila esialgu · hirm, süütunded · tervis halveneb rahulolematud kuhjuvad
2) tähelepanu hoidmine (objektil) 3) kõrvalise info mahasurumine (selektiivsus) 4) tähelepanu edasisuunamine (paindlikkus) * Vastavate näitajate hindamine * Seosed teiste kognitiivsete protsessidega * Eksekutiivne kontroll (töömälu mudelis) Taju · Tajumine: meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (tajukujund) vahetult mõjuvatest nähtustest või objektidest Info vastuvõtmine ja tervikliku pildi loomine nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja kehatunnetuse abil · Antud hetkel tajutava materjali hulk on piiratud Visuaalselt suudetakse jätta meelde 7-9 ühikut, kuid need ununevad väga kiiresti (<0,5 sek) Ka kuuldud info kaob kiiresti, aga mitte nii kiiresti (<3,4 sek) õpetamisel tuleb esitatava info hulka piirata vanusega vastuvõetava info hulk suureneb, eriti tuleb piirata infot algklassides mõttekas esitada infot nii visuaalselt kui verbaalselt (kuuldavalt)
Psüühiline tegevus jaotub: o Tunnetus e kognitiivsed protsessid vastutavad otseselt infotöötluse eest. Tunnetusprotsessid on nägemine, kuulmine, haistmine, aistingud, taju, mõtlemine, mälu, tähelepanu, kõne. o Emotsioonid loovad tausta infotöötluseks. o Motiivid ja vajadused määravad töödeldava info valiku ja põhjalikkuse. NB! Psüühika toimib siiski tervikuna! Tunnetusprotsessid 1. Taju - meelte vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine informatsiooniks ehk aktiivne sensoorne info tõlgendamise protsess. Taju paneb erinevate meelte kaudu vastu võetava info kokku. 2. Mälu organismi võime omandada, säilitada ja kasutada kogetut. Protsess ajus on keeruline. 3. Mõtlemine oma kogemuse ja tegevuse seesmine organiseerimine. Mõtlemisprotsess võimaldab vastu võtta tegutsemisotsuseid. 4
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia
400 -700 nm – inimsilmaga nähtav valguslainete vahemik >700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus) Kõigil meeltel ühine: Meeleelundite talitluse (деятельность) üldpõhimõtted: Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor → aferentne juhtetee → kesknärvisüsteemi struktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Sensoorne kodeerimine Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks.
spetsialiseerunud piirkonnad: ● Otsmikusagar (frontal lobe) – enesejuhtimise keskus, kõne motoorika keskus (vasak ajupoolkera, Broca kõnekeskus), peegelneuronid (empaatia, imiteerimisoskus); areneb kõige pikemalt ● Kiirusagar – tajude ja aistingute keskus, ruumiline taju, liikumiste koordineerimine ● Kuklasagar – nägemisinfo töötlemine (värvid, kujud, liikumine) ● Oimusagar – kuulmise keskus, vasak pool on kõnest aru saamise keskus (Wernicke keskus) ● Väikeaju – lihaste ja tasakaalu reguleerimine ● Esmane motoorne projektsioonipiirkond (otsmikusagara osa, primary motor cortex) – iga ala selles piirkonnas juhib ühe konkreetse kehaosa liigutusi ● Esmane somatosensoorne projektsioonipiirkond (kiirusagara osa, primary sensorial cortex ) - laekub infot sensoorsete puudutuste kohta (nt. kui keegi katsub vm)
Neuropsühholoogia – ajukahjustustega inimeste käitumise ja psüühiliste protsesside uurimine (katsed tervete inimeste ajutalitluse kohta) Patopsühholoogia ja psühhiaatria – tegeleb vaimsete haigustega ja vaimuhaigustega 1.5 Psüühika bioloogilised alused me ei tunneta füsioloogilisi protsesse, vaid nende vaimseid tagajärgi NÄRVISÜSTEEMI (NS) ALLSÜSTEEMID: somaatiline NS 1) juhib organite välist, kehalist tegevust, vahendab välismaailma tajumist tsentraalne osa 2) koosneb pea- ja seljaajust (kõige olulisemad psüühikaprotsesside kontrolli organid) 3) peaaju lahendab nii keerulisi kui ka lihtsaid informatsioonitöötluse ja regulatsiooni ülesandeid, seljaaju ainult kergemaid 4) aju vahendab ka mitteteadvustatud psüühilisi protsesse 5) perifeerne ehk piirde-NS moodustub pea- ja seljaajust väljuvatest ja sinna suubuvatest närvidest koos nende lõpmetega elundites ja kudedes
arengupotentsiaal on piiramatu. Psühhodünaamika: käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Vaade, mis tunnistab teadvustamata protsesside ja käitumismehhanismide olemasolu sellisel kujul, nagu seda oletas Sigmund Freud ja tema järgijad. Kognitiivne psühholoogia: keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jene) ja mõistavad maailma. Psühhobioloogia: (ka käitumuslik neuroteadus) käitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja elektriliste protsesside tulemit, suur areng aistingute, mälu, mõtlemise ja psüühiliste häirete uurimises tänu tehnoloogiale 1990ndatel, eksperimentides üks aspekt alati seotud närvisüsteemi töö vaatlemise, manipuleerimise või salvestamisega. · Mis on operantne tingimine? Klassikaline tingimine?
Suur osa ajukoore alast on mööda vagu sissepoole pööratud. Seal on mõhkkeha, kus asuvad nö kõik kaablid, mis ühendavad vasakpoolset ja parempoolset infovahetust. Seal on miljonid närvikiud. Selles cortexi osas on mitmeid huvitavaid piirkondi – eesmine tsingulaarcortex, kus neuronid aktiveeruvad kindlates olukordades (nt vastuolu ilmnedes, valetamise käigus jne). Tsingulaarcotrtexi tagumine piirkond on aktiivne siis, kui inimene kuuleb oma lähedalt tuttava inimese nime või tajub mingisugust enesele olulist infot. Seal põhjustavad aktiivsuse inimesele lähedased asjad/info. On hakatud uurima nähtust nagu aju töörežiimi võrgustikku, kus nt olukorras, kus inimene ei pea midagi tegema, näitab see võrgustik siiski selget aktiivsust, ehkki võiks arvata, et sel hetkel on aju ilmselt tervenisti „puhkerežiimil”. Vaatamata spetsialiseerumisele, on aju piirkonnad omavahel tihedalt seotud ning aju töötab tervikliku organina.
Kuidas me õpime uusi teadmisi? Kuidas kujuneb meie arusaamine maailmast, inimestest ja sündmustest? 4. Mis ühendab meie poolt kogetu ja õpitu meie jaoks ajas püsivaks, kuid samas arenevaks ja täienevaks sündmuste, faktide ja protseduuride kogumiks? Kuidas toimub meelde jäämine ja meelde jätmine, meeles pidamine ning meelde tuletamine? 5. Millest tuleneb meie mõtlemisvõime? Millised on mõtlemise protsessid ja milliste seaduspärasuste alusel nad toimivad? Kuidas keel vahendab meile maailma ja meie eneste ning teiste mõtlemist? 6. Kuidas psühholoogid psüühikas toimuvat mõõta üritavad? Kuidas saab võrrelda erinevate inimeste psüühikat omavahel? Mida tähendab vaimne võimekus? Kes on rohkem ja kes vähem võimekas? 7. Mis on meie "liikumapanevateks jõududeks"? Miks me erinevate olukordade ja eesmärkide puhul erinevalt toimime (tegutseme)? Kas me saame läbikukkumisi vältida ja elus sihipäraselt edukad olla? 8
säilitab informatsiooni. K.psüh. saavutusi rakendatakse haridusalal, meditsiinis, tehisintellekti vallas, majanduses jne. Psüühika evolutsioonilise tekke ja arengu loodusteaduslik käsitus Looma psüühika Psüühika tekkimine ja areng on orgaanilise looduse pikaajalise ja keerulise arengu tulemus. Psüühika kujunemine rangemas mõttes on seotud närvisüsteemi tekkega. Psüühika arengu sensoorne staadium on omane selgrootutele. Nad eristavad esemete üksikuid omadusi, kuid puudub objekti kui terviku adumise võime. (n. Ämblik reageerib võrku sattunud kärbse tekitatud vibratsioonile, kuid kärbsele endale mitte). Veelgi kõrgemal arengutasemel moodustub kesknärvisüsteem. Kesknärvi süsteemi arenguga seoses tekib psüühika pertseptiivne staadium samaaegselt on võimalik vastu võtta mitu ärritajat selliselt, et
Liiga aktiivne 5-HT – obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD), tikid ja skisofreenia Ajutüve 5-HT neuronite häired – norskamine, uneapnoe ja imikute äkksurm (SIDS) Retseptorid: 1A-1D, 2, 3, 1p Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks). KRANIAALNÄRVI: 12 PAARI: pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat. Seljaaju ja 31 paari spinaalnärve (ei pea täpsemalt teadma), keha ja siseelundkonna sensoorne info ja motoorika. Seljaajus neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt. Aju struktuurid – nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. Korteksi peamised osad: otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar Ajutüvi: (ülalt alla) taalamus, keskaju, sild, piklikaju, seljaaju Limbiline süsteem: Mis asjad on ajukoore projektsioonialad. piirkonnad, milles ajukude näib sensoorse info põhjal „kaardi" koostavat 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
