............................................................8 5. Allikad.....................................................................................................................................9 2 1. Sissejuhatus Lasteaiapersonalil ja lastevanematel on ühtne vastutus lapsele soodsa arengukeskkonna loomises ning kasvu ja õppimise toetamises. Koostöö vanematega eeldab partnerlussuhte loomist. Perekond ja lasteaed on kaks kasvatusfaktorit, millest laps saab eluks vajaliku sotsiaalse kogemuse. Lasteaiaga suhtlevad pered on erinevad ja neid ei saa mahutada ühese peremudeli käsituse alla. Lasteaias käib väga erinevate elutingimustega lapsi. Mõnel perel on raske oma eluga toime tulla, neil ei jätku jõudu ega tahet koostööks. Parema meelega antakse vastutus oma lapse kasvatamise eest lasteaiale. On neid kelle elujärk kodus on hea ja neil ei ole vaja puudust tunda
· kord · järjestatus · etteaimatavuse Sisemist vajadust korra järele kõigutab esialgu päevakavas ettenähtud tegevuste vaheldumine. Kui koduse lapse päevareziim ühtib lastekollektiivi omaga, kohaneb laps kergemini. Lapsele turvatunde tekitamisest lähtuvalt on oluline lapsevanemate endi positiivne hoiak lasteaia suhtes. Usalduse ja positiivse hoiaku tekitamiseks on oluline, et lapsevanem tutvuks lasteaiaga ja suhtleks õpetajatega isiklikult enne lapse lasteaeda viimist. Vestlus õpetajaga lapse või lasteaiaga seotud muredest-rõõmudest lähendab vanemat õpetajaga. Rääkige õpetajale enda kodustest tavadest, sellest, mida last kasvatades oluliseks peate. Andke teada omapoolsetest ootustest-lootustest. Õpetaja vastab teile ja vestluse tulemusena saate kodus lapsele jutustada, mis teda ees on ootamas ja luua tingimused
Õpekavade analüüs (Teema IV) 1. Kuidas on esitatud erinevates õppekavades kasvukeskkonna organiseerimine? a. Kõige rohkem paistab silma see et Eesti õpekava on 11 lehekülge ja Inglismaa kava on 116. Mis kohe lükab mõtele et Inglismaal on ta koostatud midu korda hoolikum ja korralikum, on raisatud palju rohkem resurse ja aega. Inglismaa kava on esitatud palju detailsem kui eesti oma. Muidugi ka see et eestis lasteaed võib kasutada õpekava oma moodi ja koregeerida seda õpetajadega ja laste vanematega koos, mille asemel Inglismaal kõik õpeasutused kasutavad sama programmi ja keegi ei muuda seda. 2. Millised on põhilised õppekavasid puudutavad erinevused? a. Eriti suured erinevused olid selles et Eesti lasteaedades eesmärgiks on mitmekülgne lapse areng, mis tähendab seda et laps õpib kõike mis tal pakutakse. Inglismaal selle asemel
päeval Päeviku täitmise üle teostavad kontrolli lasteasutsue direktor ja õppealajuhataja! Päevikut säilitatakse viis aastat! VII. Pedagoogilised suundumused- F. Fröbel, kui eelkoolikasvatuse süsteemi looja; M. Montessori, Reggio Emilia ehk Saja keele pedagoogika; Waldorfpedagoogika ideed, põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid; Hea alguse metoodika põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid. F. Fröbel (1782-1852) ja esimene lasteaed. Esimene eelkooliasutus "lasteaed" · 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. · Mängupedagoogika alused · "Gaben" (annid) süsteem · Loodusmetoodika · Lasteaednike koolitaja (1849) · Alushariduse metoodika ellukutsuja Fröbel asutas esimese eelkooliasutuse, mille nimi oli ,,lasteaed" ja töötas välja spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. Tema maailmavaate aluseks oli kristlik
ARENGUKESKKOND Mõjutegurid enne lapse sündi: - Ravimid, alkohol, nikotiin, narkootikumid - Nakkus- ja kroonilised haigused - Keskkonna mürgid - Ema vanus, elustiil ja traumad - Sotsiaalsed suhted perekonnas Füüsilised (ruum, vahendid) ja sotsiaalsed (inimesed, tegevused) tegurid: 1) Kodu ja perekond 0-1,5a : turvalisus ja mitmekesisus, füüsiline kontakt 1,5-7 (8)a : kogemusega seotud tegevused, kõik pereliikmed (mitte ainult 1 hooldaja), 5.ast sõbrad 2) Lasteaed ja õpetajad 1,5-3a : esemeline tegevus, ei oska jagada! (ühesugused asjad) , suureks üleelamiseks on arusaamine et ta on teistega võrdne, sõimeõpetaja (ühiselureeglid) 3-7 (8)a : rühmaruumi kujundamine rollimänguks, välised vahendid aitavad last rollis püsida 3) Meditsiini- ja rehabilitatsiooniteenused Polikliinikud ja haiglad Rehabilitatsiooniasutused Õppenõustamiskeskused 4) Huviringid
Laps waldorflasteaias Milline on waldorflasteaed? Väikestele lastele pakutakse lasteaias rõõmsat ja harmoonilist keskkonda. Tegemist ei ole kavakindla õppimise vaid koduse õhkkonna loomisega. Õpetajaks pole mitte akadeemik vaid pigem emalik hing, kes lapsi armastab. Mänguasjad on arendavad ja kunstipärased. Lastelt otsest töötegemist ei oodata. Nad mängivad, laulavad, näitlevad, voolivad, joonistavad ja maalivad ning seda mitte õpetaja juhendamisel, vaid jäljendades, sest see vastab selles vanuses oleva lapse põhivajadustele. Lastega tegeledes on kindlasti oluline ka suunamine ja korra hoidmine, siiski tuleb lasta lastel olla lihtsalt lapsed. (Wilkinson 1996) Kuidas areneb väikelaps? Fritz Koegel esitab oma seisukohti järgnevalt: Esimene kokkupuude maailmaga on lapsel tema sünnihetkel, kui ta ilmavalgust näeb, esimese hingetõmbe teeb ja esimese toidu emapiima näol vastu võtab. Algab keha vormimine vastavalt individualiteedile.
tutvustavad vahendid. Waldorfi pedagoogika loojaks on Austria filosoof ja esoteerik Rudolf Steiner. Tema pedagoogika kõige tähtsamaks osaks on see, et laps õpib läbi loomise ja kogemuse maailma mõistma. Arvestatakse lapse individuaalsusega tema igapäeva elu kujundamisel. Lastel lastakse vabalt mängida ja kogu õppetöö kavandatakse samuti läbi mängu. Kuna igapäevaelu tänapäeval on küllalt kiiretempoline ja stressirohke, siis peaks just lasteaed olema stressivaba paik. Waldorfi lasteaiad asuvad looduskaunis kohas, linna ääres. Territoorium on piisavalt suur. Õuealal kasvatavad lapsed lilli ja köögivilju ning koduloomi. Maja sisekujunduses on kasutatud looduslike materjale ja värvid on pastelsed. Mänguasjad ja õppevahendid on samuti looduslikest materjalidest, valdavalt ise tehtud laste ja õpetajate poolt ning väga väheste detailidega, et lapse kujutlusvõimele jääks ruumi ja oleks võimalik lisada. Seega nad ei kasuta
Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel............................................................................5 1.3 Kodu ja lasteaia koostöö.......................................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................
jonnist on suhteliselt raske kindlaks teha, kui valu põhjus on tõsine (haav) „Vaba inimene tahab ainult seda, mida ta võib, ja teeb seda mis temale meeldib.“(lk128) Oma noorema tütre valikute pealt võin väita, et alati ikka ei tea küll. Noor inimene on oma valikus nii elevil, et unustab lisaks plussidele miinused kokku lugeda. Hiljem ta oma valikus pettub, kahetseb ja muudab neid. Leian, et lapsevanem võiks olla suunavaks ja selgitavaks jõuks mõningatel juhtudel, et vältida valesid valikuid. Seda on raske teha aga alati võib proovida. Minu vanem tütar ütles kunagi mulle – „Ma tahan ise oma vigadest õppida!“ Mina kui lapsevanem olin ilmselt liiga jõuliselt püüdnud teda valikute tegemisel vigadest eemal hoida. Ausust hindan oma laste kasvatuse juures kõige rohkem, see on väga tähtis usalduslik alus. Russeau ei usu, et laps võiks ära õppida kaks keelt kuni 12a
otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel omakäitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. Laps ja lapsevanemad Esimene oluline sotsiaalse oskuse kujundaja on suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega. Siin omandatakse minapildi põhielemendid, suhete sisemised mudelid ning ka sotsiaalsed kompetentsused. Teiseks oluliseks oskuse kujundajaks on lasteaed, kool. See on oluline keskkond oma võimaluste ja ohtudega. Esmased sotsialiseerijad on vanemad, mis on ka kõige mõjusamaks teguriks lapse arengus. Lapsepõlves pannakse alus isiksuse omadustele ning sotsiaalsetele oskustele, orientatsioonidele ja väärtustele ning sotsiaalsetele normide järgimisele. Lapsevanemad toetavad sotsiaalset arengut vähemalt 5 erineval moel 1. armastavate hooldajatena 2. rollimudelitena
" Mõeldud 6- 10-aastastele lastela ja õpetus toimus kristliku kasvatuse põhimõtete alusel. 1863 asitas sama selts väikelaste õpetajate kooli, kus diakonissidele anti nii teoreetilist kui praktilist koolitust. Osad saadeti Saksamaale omandama kutselise lasteaedniku haridust. Esimene eestalasest kutsega lasteaednik oli L. Rütel, kes asus tööle 1897. 19. saj. avati mitmetes Eesti linnades lastehoide. 1892 asutati Sindi lasteaed, mis on Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud lasteaed. Lasteaedade kasvatustegevus järgis eelkõige kristlikke põhimõtteid. Ka mõisate juurde tekkisid lastehoiud. 20. saj. alguses rõhutas Tartu haritlaskond (J. Tõnisson), et oluline on, et laste kasvatamine toimuks rahvuslike põhimõtete järgi. 1905 asutati Tartus Eesti Lasteaia Selts, mis pani aluse rahvuslikule koolieelsele kasvatusele. Selts avas 1905a rahvusliku lasteaia, mis tähistab Eesti rahvusliku lasteaia sündi. Lisaks rahvuslikule oli ka oluline usuline kasvatus ning lähtuti
lugu. 5 Kasutatud materjal: https://www.tlu.ee/opmat/rk/2009/Lehte%20Tuuling%20-%20RKA6022%20M%E4ng%20ja %20lapse%20areng/5.%20teema/MANGULIIGID.pdf http://www.eetika.ee/sites/default/files/eetikakeskus/kulvi_teder._loovus.pdf Meheks, isaks ja härrasmeheks. Atlex (57 – 66); Niiberg, Moodle õppematerjal 5,pt “Mäng on mehe tõsine töö”. Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses. Pt. Laste mäng ( lk. 28-34). Laps ja Lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. (lk 154-171), (2005). Koost. Kivi, L., Sarapuu, E. Tartu: Kirjastus Atlex Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Eve Kikas (lk 120-137) Mäng kuueaastaste laste klassis H. Sarapuu (1988) http://www.lasteaed.net/2011/12/11/loovmang/ 6
selgeks õpetada. Osaledes koos teiste lastega mängudes ja muudes tegevustest, suudavad lapsed edukalt ja kerge vaevaga omandada teise keele põhiteadmised. Mida rohkem on laps sellisel keelekeskkonnas, seda rohkem õpib ta teist keelt. Esialgu saab lapse keelest vaid aru, kuid üsnapea järgneb sellele ka teise keele ladus rääkimine. Lasteaed annab lapsele teisest keelest arusaamisoskuse, mis on hindamatu baas keele arenemiseks. Kui lasteaed annab lapsele oskuse keelt mõista, muudab põhikool selle üsna kiiresti aktiivseks rääkimiseks. Teise keele omandamine hästiorganiseeritud keskkonnas toimub enamasti probleemitult ja pakub lapsele lõbu. Loob lapse kakskeelsusele korraliku vundamendi. (Baker, 2005, 129.) Mida toob kaasa kakskeelne rühm õpetajale? Kakskeelne laps rühmas toob õpetajale kaasa suurema töökoormuse ja teatud mõttes ka suurema vastutuse
· Emotsionaalse heaolu tagavad armastust, julgustus ja järjekindlad leebed meeldetuletused, mis on õige ja vale. · Arengu tagab suhtlemine, võimalus roomata, kõndida, joosta, ronida ja mängida ning uute kogemuste saamine. Lasteaeda mineku ajaks on pere õpetanud lapsele hulga oskusi alates sellest, kuidas tassist juua või palli visata kuni selleni, kuidas mõnuga lugusid kuulata. Lasteaed toetub lapse ja pere suhetele ning pakub peredele võimaluse ühistegevuses osaleda Hea Alguse programm on rajatud veendumusele, et perede osalemine mängib olulist rolli rühmas õpitu kinnistamisel ja laiendamisel ning kodusel õppimisel ja huvide tekitamisel. Selline õpikeskkondade kodu ja lasteaia vastastikune seos peegeldab üksteisest lugupidamist ja arvamuste jagamist. 3.2 Koostöövõimalused Pereliikmetele pakutakse palju erinevaid võimalusi programmis osalemiseks
isiksuseks, saada tal kindlustunnet tuleviku suhtes, tekitada temas soovi olla õpetaja sarnane ja pöörduda kasvataja poole kõige raskematel või õnnelikematel eluhetkedel. Milline näeb välja päev lasteaias? Sa kohtud lastega ja avastad iga päev uut nii nendes kui iseendas. Kõik lapsed on erinevad ning mina pean olema ka mitmekülgne. Aga samas ei saa mina lasteaiaõpetajana olla nõrk. Õpetaja peab olema tugev ja huvitav. Ning eelkõige huvitav iseendale. Lasteaed pole ainult hoone ega õppetunnid, vaid sinu laste näod, iseloomud, isiksused. Kuidas nad tunnevad end sinu kõrval, mida mõtlevad? On väga oluline teada, et sa oled vajalik siin ja praegu, sisendada lastesse enesekindlust või lihtsalt naeratada kõigile ja öelda ,,Tere!". Luua hingelist lähedust oma lastega on ilmselt iga õpetaja unistus. Aga kas me oskame armastada lapsi päriselt ja väljendada oma armastust nii, et laps tunneks seda? Tähtsaks
töötada, kui kaua töötada, kellega koos töötada jne. Lapse areng toimub kooskõlas ümbritseva esemelis-ruumilise ja sotsiaalse keskkonnaga. Montessoriümbrus on nn. ettevalmistatud ümbrus, mis pakub arenemisele õigeid mudeleid ja vahendeid, mida laps vastaval arenguperioodil vajab. Siin on vanuseperioode arvessevõtvalt pakutud võimalusi lapse iseseisvaks tööks. Maria Montessori on ka öelnud, et lasteaed ja kool on kohaks, kus lapse loov energia peab leidma ruumi arenguks, kus lapsel on võimalus areneda igas suunas. Seega on õpetaja oluliseks rolliks arvesse võtta individuaalsus ja väärtustada iga last sellisena nagu ta on ning toetada ja kannustada lapse õppimist tema enda rütmis (Hujala, 2004). Lapse individuaalsus ja aktuaalne huvi võib aidata täiskasvanul orienteeruda selles, milliseid sobivaid materjale ta hetkel rohkem vajab, millega talle rohkem meeldib tegeleda.
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluse
autoriteeti, häid rollimudeleid; · Püstita lapse jaoks eesmärgid; · Säilita huumorimeel; · Ole läheduses, aga jäta ruumi. Lapsed vajavad paindlikkust ja järjekindlust; 4 · Leia aega, et olla oma lastega koos. Kasutatud allikad http://www.siilats.com/psych/freud%20ja%20sisse.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Erik_Erikson Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu 2005 Lapse arengu hindamine ja toetamine. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Tallinn 2009 Üldoskuste areng koolieelses eas. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Tallinn 2009 5
mis teistel mitmerühmaliste lasteaedade kasvatajatel. Töö segarühmas on raskem kui eri vanuserühmades, kuid omab sealjuures ka palju positiivseid jooni. Erinevad vanuseastmed loovad soodsa pinna tähelepanelikkuse ja sõbralikkuse kasvatamiseks. Noorematel lastel on kõne arenemine tavaliselt edukam, mis on tingitud suhtlemisest vanemate lastega. Rühmas tuleb arvestada lapse anatoomilis- füsioloogilisi iseärasusi ja kohandada lasteaia sisustus neile vastavalt. Segarühmaline lasteaed peab olema varustatud vajalikkude vahenditega, mänguasjade ja materjalidega. Kasvatustöö segarühmalises lasteaias kulgeb edukalt, kui kasvataja hoolitseb selle eest, et laste tegevused ja mängud oleksid kasulikud ja huvitavad. Kasvataja peab lapsele omast uurimis ja teadmishimu ülal hoidma ja arendama. Kuid seejuures ei tohi lapse arengut forsseerida ja last koormata liiga keeruliste teadmistega. See, mis on jõukohane 6-7 aastastele on arusaamatu väikesele 3-4 aastasele lapsele ja
lemmiklooma- või muinasjututegelaste pildid. Samuti peaks klassiruumis olema sünnipäeva kalender, mis aitaks lastel meeles pidada seda kõige tähtsamat päeva, mil on oodata ka toredaid kingitusi või muid sünnipäevaga seotud traditsioone. Kõigi eelpool loetletud tabelite juures on oluline see, et laps neid mõistaks. Leian, et Eestis võiks klassi ülesehitus olla veidi tagasihoidlikum, kui näitena toodud lasteaed Ameerikas. Mõtlen siinkohal just värvuste rohkust, kuna liiga kirju keskkond võibmõjuda lapse silmale ja vaimule häirivalt ja ärritavalt. ' Klassis võiks nii õpetajal kui ka lastel olla oma asjade jaoks nimelised hoiukohad, kuhu olulised paberid, joonistusvihikud või tööd kenasti tallele panna, mis aitaks omakorda ka vajadusel asju hõlpsasti üles leida. Erinevate klassitööde arhiveerimiseks võib
Uurimused on näidanud, et nii populaarsus kui tõrjutus kipuvad olema üsna stabiilsed. Lapseeas kogetud tõrjutus seostub hilisemas eas avalduvate probleemide näol ( stress, depressioon, vägivaldsus jne). Lapsed, kelle sotsiaalne käitumine ei ole kohane, kogevad suurema tõenäosusega suhetes kaaslastega raskusi, näiteks tõrjutust. Tõrjutus jätab nad ilma sotsialiseerumiskogemusetest, mis aitavad omandada kohaseid sotsiaalseid oskusi, suurendades sel moel ka kiusamise ohvriks langemise riske. Häbelikud lapsed on tihti tõrjutud. 6. Sõprussuhete kujunemine. Lapse arengus on tähtsal kohal sõprus. Uurimused on osutanud vajalikkusele eristada laste aktsepteerimist grupis ja sõprade omamist (Lindsey, 2002). Aksepteerimine on pigem positiivne suhtumine lapsesse eakaaslaste grupis kui lapse osalemine kindlas paarisuhtes. Sõprus on kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel ( Ladd, 2005). 3-4-aastasselt
eas ära tunda. Tõhustatakse lapse personaalset arengut, toetatakse perekonda ja lapse sotsiaalset kaasatust ning tugevdatakse perekonna pädevust. Last saab tõhusalt aidata vaid siis, kui teda ja ta vajadusi hästi tuntakse ja ta arengut järjekindlalt hinnatakse. Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Lapse arengu jaoks oluliste tegevuste planeerimine ja läbiviimine on võimalik siiski vaid siis, kui laps on läbinud vajalikud uuringud ja tema erivajaduse olemus teada. Seega saab last aidata, õpetada ja tema puuet korrigeerida, kui on selgeks tehtud, millisel arengutasemel laps antud momendil on. Tähtis
..................... 11 3.2.3. Platsenta väljutamine...........................................................................12 3.3. Enneaegus.................................................................................................. 12 3.4. Vastsündinu hindamine.............................................................................. 13 4. KASVATUS JA INIMESTEVAHELISED SUHTED......................................................14 4.1. Kasvatus väljaspool kodu – lasteaed..........................................................14 4.3. inimestevahelised vahelised......................................................................15 4.3.1. Isad...................................................................................................... 15 4.3.2. Vanavanemad...................................................................................... 16 4.3.3. Õed ja vennad......................................................................
mõtte ja võimaluse ülevalhoidmine, et elus võikski inimene teha seda, mis talle südamelähedane on. Õpetajad peaksid olema leidlikud oma töös ja katsetama julgemalt uusi ideid tööde teostamisel. 7 Kasutatud kirjandus: Hujala, E. (2004). Uuenev alusharidus. Tallinn: Kirjastus Ilo. McMillan, K., Weyers, J. (2011). Õppimine kõrgkoolis tudengi käsiraamat. Tallinn: Archimedes. Roger, S. (2003). Õppimine tegelikkuses: sotsiokultuuriline käsitlus. Võru: Võru Täht. Vienola, V. (2003). Keskkonnakasvatus lasteaias. Tallinn: Kirjastus Ilo. 8
Puude raskusastme alusel makstakse perele rahalist toetust. Samuti koostatakse ülevaade lapse arenguks vajalikest teenustest ning kasvukeskkonna tingimustest. Rehabilitatsioonimeeskonna soovitustest on muuhulgas abi arendustegevuste planeerimisel, kui esitatud on lapse arengutaseme põhjalik kirjeldus ning antakse soovitusi õppe- ja kasvatus tegevuste korraldamiseks. Isiklik rehabilitatsiooniplaan koostatakse kuni kolmeks aastaks ning selle täitmise eest vastutab enamasti lapsevanem. Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Arvestust piirkonnas elavate erivajadustega inimeste, sh laste üle peab kohaliku omavalitsuse esindaja, kes on eestvedajaks ka võrdsete võimaluste loomisel toetuse ja hariduse saamisel. Informatsiooni, milliseid rühmi on vaja piirkonna lastele luua ja spetsialiste palgata, saab kohalik omavalitsus maakonna või linna nõustamiskomisjonilt
Tähelepanu on hakatud sellele pöörama alles 1970. aastatest. Siis hakati kasutusele võtma meetmeid, mis pidid laste heaolu parandama ning püüti leida meetmeid, et seista laste õiguste eest ja lõpetada nende väärkohtlemine. 3 Kuigi praeguseks üldine hoiak mõistab vägivalla lapse suhtes hukka, siis on jätkuvalt palju lapsevanemaid, kelle arvates ilma vitsata ei saagi last kasvatada ning vaimset vägivalda selle märkamatuse tõttu kasutatakse piiranguteta4. Ohvriabi käsiraamat defineerib lapse väärkohtlemist nii: ,,Lapse väärkohtlemine on kompleksne nähtus, mis hõlmab mitmeid, sageli omavahel läbipõimunud väärkohtlemise 1 Verhellen, E. Lapse õiguste konventsioon. Tallinn: Lastekaitse Liit. 2000. lk 10. 2 Sealsamas, lk 11. 3 Rosental, M; Tilk, K. Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse Trükikoda. 1999. lk 12. 4 Lapsed Eestis. Tallinn: ÜRO. 2000. lk 39. vorme
mis teistel mitmerühmaliste lasteaedade kasvatajatel. Töö segarühmas on raskem kui eri vanuserühmades, kuid omab sealjuures ka palju positiivseid jooni. Erinevad vanuseastmed loovad soodsa pinna tähelepanelikkuse ja sõbralikkuse kasvatamiseks. Noorematel lastel on kõne arenemine tavaliselt edukam, mis on tingitud suhtlemisest vanemate lastega. Rühmas tuleb arvestada lapse anatoomilis- füsioloogilisi iseärasusi ja kohandada lasteaia sisustus neile vastavalt. Segarühmaline lasteaed peab olema varustatud vajalikkude vahenditega, mänguasjade ja materjalidega. Kasvatustöö segarühmalises lasteaias kulgeb edukalt, kui kasvataja hoolitseb selle eest, et laste tegevused ja mängud oleksid kasulikud ja huvitavad. Kasvataja peab lapsele omast uurimis ja teadmishimu ülal hoidma ja arendama. Kuid seejuures ei tohi lapse arengut forsseerida ja last koormata liiga keeruliste teadmistega. See, mis on jõukohane 6-7 aastastele on arusaamatu väikesele 3-4 aastasele lapsele ja
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Karin Kaugeranna HÜPERAKTIIVSUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2010 Sissejuhatus Referaat keskendub hüperaktiivsetele lastele koolieelses eas, sest lapseeas on see üks olulisemaid psüühikahaigusi, millele tuleb pöörata koheselt tähelepanu. Selle teema valisin sellepärast, et saada ise täiendavat informatsiooni oma tulevases töös. Kuigi ATH e. aktiivsus- ja tähelepanuhäire juured ulatuvad 20 sajandi algusesse, oli veel aastal kakstuhat see sõnapaar suhteliselt tundmatu nii pedagoogidele kui ka lapsevanematele. Nüüd, mil sellele on hakatud pöörama rohkem tähelepanu, seisame silmitsi probleemiga, kus osad vanemad ei julge seda tunnistada vaid põgenevad selle eest, arvates, et nii probleem kaob. ATH vajab märkamist ning seda just vanemate poolt, kes on siiski esmased vastutajad la
10 mõtet lapse muusikalise arengu kohta 1. Muusikapsühholoogide väitel arenevad muusikalised võimed jõudsalt eelkooli- ja koolieas (Sloboda 2000, Tarassova [] 2003, Hallam 2006 jpt). Koolil on lapse üldise ja muusikalise arengu seisukohalt täita oluline roll: luua alus, millele rajatakse edasine huvi ja armastus muusika vastu, samuti soov ja julgus ennast musitseerimise kaudu loovalt väljendada. Musikaalsus on muusikaliste võimete kogum ja süntees, mis realiseerub erinevate muusikaliste tegevuste kaudu. Arvestades asjaolu, et muusikalised võimed arenevad koolieelses eas lapsel kõige paremini, siis leian, et iga õpetaja kohustus on oma töös pakkuda lastele ka muusikaliselt arendavaid tegevusi. Paljudes väikestes lasteaedades puudub muusikaõpetaja. Sellises olukorras on rühmaõpetajal suur vastutus pakkuda rühmale muusikaliselt stimuleerivaid tegevusi. Seetõttu ei tohiks rühmaõpetaja
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
Vabadus valida tegevus, vahendid, võimalus tunda lõpetatud tööst heaolutunnet ja rahuldust, treenib kannatlikkust, keskenudmisvõimet ja kasvatab ausust teiste tegevuse suhtes. Lapse arengu tähtsaim tunnusjoon on usk iseendasse. See tunne tekib ja areneb sünnimomendist alates, kui võtame last sellisena nagu ta on, õpime tundma tema võimeid, austama tema eripära ja aitame tal koondada jõudu sinna, kus tal abi ja jõudu tõesti vaja on. Tihti tunnevad vanemad huvi, kas Montessori lasteaed valmistab ka kooliks ette. Tuleb öelda, et lasteaed valmistab mudilasi ette eluks, mis on tähtsam, kui miski muu. Aga see, et lapsed õpivad siin kergesti spetsiaalsete materjalide abil kirjutama, lugema, tutvuma matemaatika alustega, on vaieldamatu. Maria Montessori on lapse loomust ja õppimise olemust kirjeldanud järgmiselt, samu põhimõtteid on välja toonud ka Johannes Käis: laps loob end oma sisemiste jõudude abil;
..................................................................7-8 Kokkuvõte................................................................................................................................9 Mida ma sellelt praktikalt omandasin?.................................................................................9 3 Praktika sisu: Praktika aeg ja koht: 16.04.2007- 27. 04.2007, Turba Lasteaed Praktika juhendaja.: Maie Joaveski Minu praktikal viibise ülesandeks oli jälgida lasteaia igapäevategevust vaadeldes lasteaias kolme rühma õppe- ja kasvatustegevust.Alustasin vaatlemist nooremast rühmast, kus on 2-4 aastased lapsed. Jälgisin nende käitumist ja iseloomu, mängu, õppetööd ja kõnet. Sama tegin ka keskmise rühma(4-6 aastaste lastega) ja vanema rühma(6-7 aastaste lastega). , Kuna ma tegelsin lasteaias kolme rühmaga, siis ei vaadelnud ma igat last eraldi, vaid rühma
.28 KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………...29 SISSEJUHATUS Liikumine on lapsele väga omane eneseväljendusviis ning füsioloogiliselt loomulik ja lõbus tegevus. Laps sünnib tema jaoks juba valmis maailma. Sünnimomendist saab alguse tema kui isiksuse areng nii füsioloogilisel, emotsionaalsel, sotsiaalsel kui ka intellektuaalsel tasandil. Last tema arengus mõjutavad koolieelsel perioodil paralleelselt kodu (perekond) ja lasteaed ( Reinap 1992 ). Missuguseid elamuslikke kogemusi kogeb laps liikumiskasvatuses kodus ja enda lähiümbruses ning kodu ja lasteaia vahel saavad suurel määral mõjutama lapse minapilti ja eneseväärikustunnet ka edaspidises elus. Lapse kehaline ja vaimne areng on omavahel tihedalt seotud. Teema valik sai määravaks minu jaoks eelkõige sellepärast, et olen ise muusika- ja liikumisõpetaja ning liikumistegevused pakuvad rohkesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
