ÕPETAJA ISIKSUS JA KUTSE-EETIKA Referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. ÕPETAJA PROFESSIONAALSUSEST 4 1.1 ÕPETAJA ISIKSUS 5 1.2 ÕPETAJA EETIKAPRINTSSIBID 6 3. ÕPETAJA ROLL EESTIS 9 4. MILLINE ON HEA ÕPETAJA? 11 5. KOKKUVÕTE 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 2 SISSEJUHATUS Teema valikul on lähtutud eesmärgist uurida, mida kujutab endast õpetaja isiksus ja professionaalsus . Uuritav valdkond on haridus, kus uurimisobjektiks on õpetaja. Teema aktuaalsus kajastub hariduse edendamise tähtsusel, et arvestada õpilaste arenguvajadusi ning sellest lähtuvalt võimaldada õppetööd kaasaegsel tasemel kaasaegsete õppevahenditega. Tehtud töö põhieesmärk oli uurida, analüüsida ja välja tuua nägemus, kes on professionaalne õpetaja, millised on tema ametialased kohustused, kuidas avaldub
algus taas kerkib esiplaanile õpetaja roll sotsiaalsete muutuste vahendajana, ühiskonna mõjutajana ja kasvatajana (uus RÕK) Professionalismi tunnused · teoreetilisel alusel loodud ja ametlikult tunnustanud teadmiste ja oskuste olemasolu, mis eristab antud professiooni teistest · kutseala poolt kontrollitav tööjaotus · kutseala poolt kontrollitav tööturg, mis nõuab sisenejalt kutsekõlblikkust · vajalik koolitus (kolmanda taseme koolitus) · eetika ja ideoloogia, mis teenib kõrgemaid väärtusi (hea töö on tähtsam kui tasu) Üliõpilase arenguetapid · Varajane idealism- võib kesta 10min v terve koolipäev. Tingitud on nt positiivsest eeskujust või sellest, et on varem kujunenud idee milline peaks minu meelest õpetaja olema. · Ellujäämine- 1.võimalus: üliõpilane tunneb et õpetamine on kohutavalt lihtne. 2.võimalus: konfliktide keskel ei saa tundi läbi viia, õpilased ei kuula vms.
..diskussiooni juht – hoida teemat, mis teile oluline ...õpitulemuste hindaja 2. aasta Õpetaja kui... ... ülesannete kavandaja tööks klassi ja õpilasrühmadega – vaja teha rühmatöösid ...iseseisva õppimise võimaluste looja ja õhutaja ...sidepidaja vanematega ...õpilaste emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule kaasaaitaja – räägin, mida tohib teha ja mida ei tohi ning püan märgata ohumärke 3. aasta Õpetaja kui... ... kolleeg ...teadmiste kaaslooja ...juht ...õpilaste enesereflektsioonivõime õhutaja ja arendaja Õpetaja professionaalne areng (T. Baron, D. Berliner, 1996) uustulnuka tase (novice level) eduka algaja tase (advanced beginner level) - On juba oma käekiri välja kujunenud kompetentsuse tase (competent level) – umbes 5. tööaastast. Õpetaja töö on muutunud paindlikuks ja läbimõelduks
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Eripedagoogide kutse-eetika 1.Praktilise eetika kujunemine ja areng. Mõisted/teooriad: Eetika kui distsipliin, mis tegeleb väärtusi puudutavate küsimustega. Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Normatiiveetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Selle teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Tuntumad eetikateooriad on teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika ja voorustepõhine eetika
SEMINARID FLFI.02.097 Pedagoogiline eetika Prof. Margit Sutrop 2011/2012 sügissemester 11. 11.2011 I SEMINAR Kutse-eetika küsimusi. Õpetaja eetika. Professionaalsus, Rollimoraal. 1. küsimus: Hannele Niemi ütleb, et õpetaja ülesanne on juhtida ja toetada õpilase kasvamist ja arengut. Niemi osutab, et õpetamisel tehakse suur hulk väärtusvalikuid. Milles need väärtusvalikud tema järgi seisnevad? Tema on väärtusvalikutele lähenemiseks laias laastus leidnud kaks huvitavat ideelist lähenemist, mille detailidel on vägagi erinevad tahud : - Hea elu valikud
rõõmsameelne ja heatujuline ning täidab oma veerandi algul seatud eesmärke. Hinne ,,1" ehk mitte arvestatud saadakse, kui õpilane ei tööta tunnis kaasa, unustab kehalise riideid pidavalt koju, on kuri ja ebameeldiv ning ei täida oma seatud eesmärke. 20% õpilastest eelistasid tavapärast hindamissüsteemi. (vt Joonis 3) Joonis 3 Õpilaste hindamissüsteemi eelistused Õpetaja ja õpilase vahel peab olema austus ja mõistmine ning kumbki osapool ei tohi oma võimu kuritarvitada. Õpetaja peaks kuulama oma õpilaste soove ning nendega arvestama. Kui õpetaja on tunni jaoks kindla kava valmis teinud ja seadnud kindlad eesmärgid, siis peab õpilane seda järgima. Mängimine on õpilastele preemiaks, kui nad on oma plaanikohased harjutused ära teinud. 1. 2. 8 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk 3.1 Liikumisharjumus
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada
Mulle tundub, et perekonnanimi kajastub kogu minu perekonda mitte mind individuaalselt. Samas on ka mulle võõras kuulda kuidas lapsed pöörduvad õpetaja poole eesnime kaudu. Eesti kultuuris aga isanime ei kasutata ja eks ole see komme ajast ja arust. On ka märgitud raamatus (Rogers ,,Käitumine Klassiruumis" ,, lk 52) et on hädavajalik ja viisakas teada oma õpilaste nimed mis aitavad tugevasti luua positiivseid suhteid. Kuigi õpetaja väidab, et see on tema viis näidata austus õpilase vastu. Samas ka kui õpilane hilineb ( min 12,27 osa 1) arutatakse antud probleemi kogu klassi ees mitte individuaalselt sest käimas on alles kehtestamis faas ja koonlaid reegleid ei ole ju paigas(Rogers ,,Käitumine Klassiruumis" lk 35) ja õpilased ei tea õpetaja reegleid sest tegu on ju uute õpetajatega samas ei ole ju teada õpilase hilinemise põhjust (lk 76/77). Hilinejaid on palju sest on lihtsalt harjutud hilinema ja järelikult pole eelmised
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
Näiteks õpetajate eeskuju, koolikeskkonna, koolis valitsevate suhete ja õpilastesse suhtumise kaudu. Eestis on kehtiva õppekava järgi eesmärgiks isiksuse kujunemine, kes suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, toetab ühiskonna demokraatlikku arengut, austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja vastutusest tunneb ja austab oma rahva kultuuri, hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes. Juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus; mõistab töö vajalikkust. Kuid oma elukogemuse põhjal arvan, et Eesti koolides ei pöörata nendele väärtustele piisavalt suurt tähelepanu. Selleks et koolis tehtav väärtuskasvatus oleks edukas, peab kool arvestama, et ühiskond on muutunud. Enam pole raamatud ainus teadmiste allikas. Infoühiskonnas muutub üha olulisemaks, et
,,Taasleitud käitumine" Bill Rogers (maht: 252 lk.) ,,Taasleitud käitumine" keskendub sellele, mida õpetaja saab teha, vaatamata kõigele, mis ei toeta tema tegemisi või isegi töötavad tema vastu. Õpetajate igapäevane töö on tegelemine käitusmisprobleemsete lastega. Selle raamatu abil on võimalik omandada viise, kuidas olukord pöörata taas enda kasuks. Raamat koosneb kaheksast osast ning lõppu on lisatud ka kopeeritavad töölehed, millest on juttu terve raamatu vältel. Esimesena on tähtis seletada lahti mõisted, mida raamatus ning ka minu kokkuvõttes on kasutatud. Palju on juttu emotsionaal- ja käitumisraskustega (EKR) lastest, kelle käitumine jääb ,,sageli" ja ,,tüüpiliselt" väljaspole õpilase käitumise ,,normaalseid piire". Teisena on tihti kasutuse tähelepanupuudlikkuse ja hüperaktiivsuse häire (TPHH) mõiste.
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
tööandjaid. Ühiste töörühmade analüüsi tulemusena on jõutud arusaamadeni, mis on tähtis õpilasele ja mis õpetajale, millal on tegemist õpi- ja millal õpetamisraskusega. Kooli kvaliteeti iseloomustab tema valmisolek õpetada kõiki lapsi. Eesti haridussüsteemi missioon on luua tingimused ja eeldused, et ühiskonna kõigist liikmetest kujuneksid õppivad inimesed, kes suudavad elus väärikalt toime tulla Erivajadusega lapsesse peaks igaüks meist suhtuma nii, et kõigepealt on inimene ja seejärel alles erivajadus või puue. Tänapäeval mõistetakse erivajadusena väga laia spetsiifiliste vajaduste ringi. Erivajadus on kõik see, mis tingib vajaduse muuta või kohandada keskkonda, et laps saaks oma arengupotensiaalile vastavalt tegutseda. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE........................................
illuminatsioon (ahhaa lahenduseni jõudmine); 4.verifitseerimine (väljapakutud lahendusekontrollimine). POLYA: 1.saa ülesandest aru; 2.kavanda lahendusplaan; 3. Teosta planeeritu; 4.Vaata tagasi. Viimasel ajal on probleemülesannete lahendamise uurimisel üha enam hakatud huvi tundma algaja ja professionaali käitumise erinevuse vastu probleemsituatsioonides. Need uuringud näitavad, et professionaalid ei püstita lahenduse leidmiseks arvukalt hüpoteese, vaid määravad kõigepealt lahenduse otsinguvälja ja siis rakendavad selle piires konkreetseid tegevusoskusi oma kogemustepagasist. Probleemülesannete lahendamise oskuse arendamiseks õpilastel tuleb enam tähelepanu pöörata ülesannete jaotumisele üldtüüpideks ja õpilastele võimaluste pakkumisele ülesannete lahenduse otsinguvälja määramiseks ning oma tegevuse teadvustamiseks. Lahendusstrateegiate õpetamiseks peaksid õpetajad senisest enam kommenteerima oma mõttekäiku ülesannete
juhul, kui nõustaja on ise samalaadset olukorda kogenud ja seda jagab. Isiklik kogemus aitab olla tähelepanelikum teatavate teemade suhtes. Samas pole see alati võimalik ega vajalik. Selleks, et empaatiline olla, ei pea olema tingimata kõike kogenud. Tähtis on keskenduda abistatava kogemusele, enda poolt läbielatu liigse esiletoomise korral on suur ülekanderisk, mis nõuab omakorda enesevalitsust, et hoida lahus enda ja kliendi kogemus. Väga oluline on austus ja aktsepteerimine inimese suhtes. Kui inimene tunneb, et teda aktsepteeritakse sellisena, nagu ta on, siis ei pea ta ennast õigustama, tõestama. See annab võimaluse vabalt väljenduda, suunata oma tähelepanu probleemile ning mõelda selle üle, kuidas ta ise soovib muutuda, areneda. Aktsepteerimine ei ole sama, mis nõustumine või heakskiit. Kliendi arusaama on võimalik aktsepteerida ja mõista ka sellega nõustumata või seda toetamata
ülemaailma tuntud usundeid. Samas ma arvan, et usuõpetus ei tohiks olla kohustuslik ja seda ei tohiks kellelegi vägisi peale sundida. Koolis, kus mina käisin oli usundiõpetus gümnaasiumis valikaine, kuid minu koolis see erilist populaarsust ei omanud. Teine oluline muutus oli õpilaste õiguste tekkimine. Pahameelt on see tekitanud just vanema generatsiooni seas. Nende meelest tänapäeva õpilased ei austa neid ja ei pea neist lugu, vanasti võis õpilast tutistada ja nurka panna ja asi korras, aga tänapäeval selline käitumine ei ole lubaud. Nooremad pedagoogid on ise üles kasvanud ajal, mis õpilastel juba õigused olid tekkinud ja nemad mõistavad seda olukorda paremini. Mina olen üles kasvanud sel ajal, kui õigused olid juba tekkinud ning pooldan seda, et õpilasi austatakse, kuid samas arvan, et õpetajate õigused on siin kohal jäetud tagaplaanile
Voldemar Kolga: ,,Kellel on adekvaatne Küllap see on nii ka tänapäeval, enesetunnetus, see enamasti ei lase sest me ju igatseme nii vabadust kui ka ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), k
a eKr eriti orjade ja leskede aitamine. See polnud sageli altruistlik. Abistamisel oli juures halastuslik, almuste andmise toon. Vana-Kreekas ja Roomas ei olnud heategevuse mõte inimeste kannatuste vähendamine, vaid elu rikastamine. Abistamismõtte peamisteks arendajateks on olnud usundid. 3 Antiikaeg (800 eKr-500pKr). Kavatuse keskset tähendus ühiskonna arengus rõhutati juba antiikajal. Teadvustati poliitika, pedagoogika ja eetika kokkukuuluvust. Sotsiaalpedagoogiline mõtteviis (?). Platon (427-346 eKr). Kreeka filosoofia idelistliku suuna esindaja. Inimeste teadmised maailmas on kaasa sündinud kasvatamise/õpetamise üleasnne on nende algete ilmutamine. Ei välistanud, et inimene võib omandada midagi täiesti uut. Leidis, et millestki teadmine tähendab juba kõigest teadmist. Temaga seostatakse kasvatusteaduse algust. Hakkas esimest korda kasvatuse üle filosofeerima, mõtisklema.
Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad .......................................
Õppe kavandamine kontrolltöö 1. Õppimise olemus. Põhilised õppimisteooriate liigid. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteoo
ISESEISVALT orienteeruda, tunda ja ära tunda, mõelda ja aru saada, mõista ja süsteemiks seostada suutvaks inimeseks. Tegutsemisel heade tulemuste, edu ja rahulolu saavutamise eelduseks on süsteem, mille komponentideks võivad olla SÕBRALIKKUS y USALDUS HARIDUS AUSUS TERVIS TASAKAALUKUS ÕIGLUS INFORMEERITUS AUSTUS X ARUKUS Millist neist saaks õppida? Vastus: "EI ÜHTKI !" JUST NEED OMADUSED ON OLULISED. Milline peaks olema emotsionaalse ja ratsionaalse suhe? · See on igihaljas probleem. Vastust ei saa teada mitte keegi. Poistel ja tütarlastel on eri eas oluliselt erinevad eelistused, hinnangud, hirmud jms. VAIDLEMISE KOHT KUIDAS OLEKS VAJA TOIMIDA SELLEKS, ET LASTE HUVI SÄILIKS (SÜVENEKS) NING TÜDIMUST, LIIGSET VÄSIMUST,
Nädal väsitab ära ja kahest puhkepäevast jääb väheseks. Seaduse põhiselt pole kodutööd kohustuslikud, aga need on lihtsalt Eesti koolide tava.Niimoodi on olnud ligi sada aastat. Pärnu Koidula gümnaasiumi õppealajuhataja Maia Erm ütles artiklis, et tundide efektiivsus sõltub kooli õhkkonnast.Kui õpilase ja õpetaja vahel on vastastikune lugupidamine, ei koorma õpetaja õpilast nii palju koduste töödega.Kui aga õpilane ei pane tunnis tähele ja ei austa õpetajat, jätab muidugi õpetaja rohkem koduseid töid. Tartu Ülikooli uurali keelte professor Ago Künnap ütles, et Eesti koolid vajavad reformi.Seda on vaja kuna praegu koormatakse lapsi ebainimlikult.Täiskasvanutest pikemad päevad ei tee tervisele ega vaimule head, need aint väsitavad iga hetkega rohkem. Kuigi koolidele on kehtestatud seadus, et 9 klassidel ei tohiks üle 32 tunni nädalas olla, on Rocca al Mare kooli üheksandikel 37 tundi nädalas
Õpitulemuste hindamine koolis Tarmo Salumaa, Mati Talvik (Tallinn 2009: Merlecons ja Ko OÜ) Keerukaks teeb hindamise asjaolud, mis oskuslikult ühendaksid mitmed erinevad vastndlikud hindamise funktsioonid: - Hindamise kontrollifunktsioon, mis on suunatud eelkõige õpetaja tegevuse korrikeerimisele. - Sisuline tagasiside andmise funktsioon, mis on suunatud õpilastele vastutuse korrigeerimiseks. - Õppimise väärtustamise funktsioon, mis on suunatud teatava objektiivsuse mõõtme andmiseks töödele, mida õpilased teevad. - Motiveerimise funktsioon, mis on suunatud õpilaste ja õpetajate töötegemise väärtustamisele tänases elukestavas õppetöös. (lk3) Raamatu autorid on arvamusel, et õppeprotsessi saab ülesehitada ilma hindamiseta. Õpetamise seisukohast ei ole vaja mitte hinnet vaja, vaid tagasisidet. Tagsisidet on võimalik anda aga ka ilma hindamiseta. Samuti saab õpetaja hankida tagasisid
probleemi olemuses ja leida hüpotetilisi lahendusviise. POLYA: 1.saa ülesandest aru; 2.kavanda lahendusplaan; 3. Teosta planeeritu; 4.Vaata tagasi. Viimasel ajal on probleemülesannete lahendamise uurimisel üha enam hakatud huvi tundma algaja ja professionaali käitumise erinevuse vastu probleemsituatsioonides. Need uuringud näitavad, et professionaalid ei püstita lahenduse leidmiseks arvukalt hüpoteese, vaid määravad kõigepealt lahenduse otsinguvälja ja siis rakendavad selle piires konkreetseid tegevusoskusi oma kogemustepagasist. Probleemülesannete lahendamise oskuse arendamiseks õpilastel tuleb enam tähelepanu pöörata ülesannete jaotumisele üldtüüpideks ja õpilastele võimaluste pakkumisele ülesannete lahenduse otsinguvälja määramiseks ning oma tegevuse teadvustamiseks.
Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” 1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja prak
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Alus ja alghariduse lektoraat Õpetajate seminar Eha Laas ,,Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis" (seminaritöö) Juhendaja: Mari Reilson Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse Tartu 2007 Suhtumine kuulmislangusesse 2 Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Mõisted Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislanguse mõju lapse arengule Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Miks tavakool? Probleemid tavakoolis? Kuidas soodustada õpikeskkonda? Olukord Eestis Uurimusi mujalt maailmast Allikad
Lennart Meri kõne 1997 Vabariigi President Hugo Treffneri ausamba avamisel Tartus 25. mail 1997 25.05.1997 Armas Trefoonia pere! Oleme avamas ausammast Hugo Treffnerile - õpetajale ja koolijuhile. Kooliõpetajale püstitab ausamba tema õpilane. See ausammas ei pea olema kivist, puust ega rauast. Iga õpetaja ausambaks on tema Õpilane, selle õpilase eneseteostus. Õpetajale püstitatud ausamba tugevuse ja kõrguse määrab Õpilase tegu. Määrab selle, kui kaugele sammas paistab. Ja pole kahtlust, et see ilmasammas siin paistab üle kogu me maa. Tegelikult tunneme seda "sammast" Hugo Treffnerile juba ammu: kaugelt enne selle materialiseerimist on treffneristid oma au ja oma samba meie rahva mälupilti jäädvustanud. Oma tegudega. Oma õpetaja tegudega. Aitäh Teile, Treffneri poisid! Aitäh teie olnud ja tulevastele koolikaaslastele! See tänu kuulub teile kogu Eesti rahva poolt. See tänu kuulub teie kaudu Hugo Treffnerile. Vaadakem enda ümber, kui palju on treffneri poisse
Hariduse areng kaasaegses Eestis Essee Haridustemaatika on püsivalt poliitiliste seisukohtade, ühiskondlike debattide ning seltskondlike koosviibimiste tuline teema. Koolireformide ning uute hariduskavade arutelude ja uuenduste eesmärk on olnud liikuda hariduse sisu ja vormi edukama mõistmise ning rakendamiseni. Sellest hoolimata tuleb tõdeda, et haridus on alati mitu sammu muudest arengutest maas. Minu essee eesmärk on vaadelda eesti haridussüsteemi arengut. Minu essee hüpotees on, et hoolimata 20 aastasest vahest totalitaarse ja demokraatliku haridussüsteemi vahel on toimunud progressiivsem muutus pigem paberil kui sisulises hariduspraktikas. Kõige selgem erisus elus ja eluta olendite vahel on võime säilitada enda olemasolu läbi uuendamise. Elu on ennast uuendav protsess keskkonda mõjutava tegevuse vahendusel. Elu järjepidevus tähendab püsivat keskkonna ümberkohanemist vastavalt elusorganismide vajadustele. Erinevate kogemuste edasi an
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Kutseõpetaja õppekava Sandra Kesvatera, Marit Sepma SOODSA ÕPIKESKKONNA ETTEVALMISTAMINE TÖÖKS KLASSIGA. ÕPETAJA KUI KLASSI JUHT JA SUUNAJA Referaat Juhendaja Merle Taimalu Tartu 2013 Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Sissejuhatus Kuidas olla edukas klassi juhtimisel ja toime tulla erinevate harjumuste -ja võimetega õpilastega, tagamaks laste toimetuleku õppetöös ja suhetes eakaaslaste ning täiskasvanutega? Klassi juhtimine ja distsipliin ei ole kattuvad mõisted (Johns, MaCNaughton, Karabinus 1989). Klassi juh
Õppe kavandamine. Kontrolltöö Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines (küsimuse taga sulgudes märgitud vastav seminari teema number). Küsimused on esitatud tähestikulises järjekorras. 1. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Milline on baastarvete rahuldamatuse mõju eneseaustus- ja eneseteostustarvete arengule? Miks? (10.1) Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. Selle laiaks aluseks, millel kõik muu rajaneb, on füsioloogilised tarbed- (eksistentsiks hädavajalikud). Aste kõrgemal on turvalisusetarbed-(ohutus, sündmuste ettenägemine,kindlustatus) edasi kuuluvus-, armastustarbed ,edasi eneseaustus-, heakskiidu- ja tunnustustarbed ja kõige tipus eneseteostustarbed- e. püüda saada kõigeks, milleks inimene on võimeline saama. Tarvete järjestamine hierarhiana viitab sellele, et inimene üritab rahulduda madalaastme tarveteg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
