Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Oort". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
oort, sünter, laulus, regilaul, ansambel, kandis, nimesid, sass, kordi, varblane, viiulit, terviseprobleemide, rockmuusika, loobuda, vaod, kanduvad, elamused, luues, väljendus, meelelahutus, arhailise, rahvamuusika, jazzi, metaliVanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. 1. Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). 2. Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Seetõttu esineb regilauludes arhailist mõtteviisi, vanaaegseid pikki sõnavorme ja omapärast helikeelt. Regilaul taandus Eestis üldiselt 19. sajandi jooksul
kesksusele. Eesti keeles on ilmunud veel V. Ojakääru eesti levimuusika ajalugu käsitlevad kroonikalaadsed “Vaibunud viiside kaja” (2000) ja “Omad viisid võõras väes” (2003). Need raamatud on ulatusliku kogumistöö tulemus, sisaldades suurel hulgal süstematiseeritud fakti- list materjali meie 20. sajandi esimese poole levimuusika ajaloo kohta. Olles keskendunud kogu eesti levimuusika ajaloo talletamisele, leidub siin ka hulgaliselt nimesid ja andmeid, mis aitavad tuvastada džässi arengu seisukohalt vajalikke sündmusi ja isikuid. Siiski on V. Oja- 5 Ernest Ansermet (1883–1969), kuulus Šveitsi dirigent ja helilooja, avaldas 1919 esimese arvestatava artikli džässmuusikast (Kernfeld 2002 II: 50); Robert Goffin (1898–1984), Belgia muusik, kriitik, poeet, jurist, avaldas esimese džässiraamatu; 1922–23 juhtis Brüsseli Ülikooli tudengite džässbändi Doctor’s Mysterious Six. (Kernfeld 2002 II: 50). 6
metsa, tapab ära ja kaotab kõik jäljed. Tunneb end isegi hästi pärast - saavutus missugune. Joani katsed ära leppida ei vii kuhugi. Tema tollane elukaaslane, nõme argpüks ja hädakas, tulistab ähvardusel kogemata Joani. See kutsub Ravicu, kuid teda päästa ei ole enam võimalik. Stseen annab kinnituse et nad siiski veel armastavad teineteist. Joan sureb, Ravic laseb end täiesti ükskõikselt arreteerida. *** Ravic kasutas erinevaid nimesid: õige nimi on Ludwig Fresenburg,erinevate arreteerimiste ajal on tekkinud Wladimir Wozzek, Neuman, Günther. Haakele esines Ravic von Horni nime all. Probleemid Triumfikaares armastus, inimsuhete olemus ja armastuse võimalikkus sellisel ajal. Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile. 2 3. Kirjanduslikud rühmitused 20. sajandi algul. NOOR EESTI(19051915)
klassikalise filoloogia erialale, kuid huvitus juba rohkem kirjanduslikust tegevusest. Lugemus suur, uudishimulik, boheemlaslik, sügav psühholoogiline inimese tundmise vaist, tundlik. 1917 liitub Siuruga, kus pani kõikidele hüüdnimed. Võtab parima sõbra Gailitiga Vabadussõjast osa (Kuperjanovi polgus). 1944 pagulane Saksamaal, 1951 jõudis Ameerikasse, kus sureb. Visnapuu ei suuda kohaneda ning on väga üksildane. Kremeeriti, maetud New Yorki müüri sisse. Kandis rinnataskus krüsanteemi. Looming alguses mõjutas teda futurism (häälikud, palju onomatopoeetilisi sõnu, kordus). Noorena kasutab uuenduslikke elemente- nen- ja tet-lõpulised sõnasd, y-täht. Tema teosed illustreeris Ado Vabbe. Sümbolistlikke ja futuristlikke katseid avaldas oma toimetatud albumites "Moment" 1913 ja "Roheline moment" 1914. Visnapuul oli 3 armastust: naine(armastus), kannatav inimene (kaasin.), Jumalkõiksus (jumal). Keel ja stiil väga
Vahepeal käis Hannes sõjaväes. Seal ta kohtus endaga suhteliselt ühest kandist pärit mehega. Kord läks ta oma uue sõbraga Pöide kanti, kus oli sõbra kodu. Ühel õhtul toimus pidu, kust võttis osa Hanneski. Sel õhtul kohtus ta oma tulevase naise Liidaga. Liida oli jõukast perest, kus ei olnud puudust millegi järele. Toimusid uhked pulmad. Hannes ostis enda säästude eest pruudile kingitusi ja endale uue ülikonna. Pulmas käis ka peigmehe väetimaks jäänud isa ja Kalda Sass. Sass oli rannaküla pidudel pillimängija. Nimelt mängis ta bajaani ja seda oligi Hannes teda mängima kutsunud. Üheks ebameeldivamaks inimeseks kujunes minu jaoks Liida ema, kes oli suhteliselt õel ja kuri. Ta ainult riidles kogu aeg. Kiidusõnu oli temalt raske välja saada. Ema nö kussutas ainult oma ainsat tütart. Tema jaoks ei teinud tütar mittekunagi midagi valesti. Ja kui ka tüdruk midagi valesti tegi, siis jäid teised selles süüdi.
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Autorid, kes ootasid paremaid võimalusi ja 50ndate lõpus hakkavad raamatud tulema. Võimendab debüüdilainet, mis siin on. /--/ Artur Alliksaar (1923-1966) 1966 Nimetu saar 1968 Olematus võiks ju ka olemata olla 1976 Luule 1997 Päikesepillaja Elukäik traagiline, formaati hästi ei mahu. Surmaaastal ilmus esimene raamat. Tema luulet ei tahetud avaldada, eriti uut laadi, milleni ta 60ndateks jõudis. 65 oli tal kokku pandud ka debüütkogu, käsikiri kandis pealkirja "Tuul käib tantsimas sarapuusaludes" seda arutati ja leiti, et imelik asi ja seda pole vaja avaldada. Loomingu raamatukogus ilmub "Olematus..." seal on Rummo eessõna. Väikestviisi esseistilik, annab olulisi lähtekohti Alliksaare tõlgendajatele. "Olematus" annab läbilõike A loomingust, näitab erinevad võimalused, mis aja jooksul tekivad. Rummo koostatud ka "Luule". Peaaegu täielik kogu "Päikesepillaja". Loomingus eristub kaks perioodi
Sündmused on enamasti ajaloos kinnitust leidnud: nt Kastiilia kuninga alluvuses oli tõesti Rodrigo Diaz de Vivari ehk Cid ning ta oli kuningaga vastuolus ja saadeti Kastiiliast välja, tema võidud mauride ja kristlaste vastu ning äraleppimine kuningaga on tõesed. Laul ei küündi üleloomulikkuseni. Autor näitab teadlikult rõhutavat realistlikku suhet tegelikkusega. Cidi jaoks on sõda mauride vastu raske töö ja leivateenimine, mitte pühamissioon (,,Rolandi laul"). Laulus vähe heroilist paatost. Tegelased vähe psühhologiseeritud. Tähelepanu on kangelase eraelul pigem kui lahingutel. Jäädvustatakse argielu madalamat poolt, mitte vaid sõda. Cid käitub suuremeelselt ja lihtsalt, mistõttu temast räägitakse kui minu Cidist. ,,Laul minu Cidist" on demokraatlikus vaimus kirjutatud, vastandudes germaani ja prantsuse laulude heroilis-rüütellikule paatosele. ,,Laul minu Cidist" on kirjutatud assonantsriimis, mis ühendab eri pikkusega värsisarju ehk tiraade
viskamine püssirohukeldrisse, mitmel pool toimusid kokkupõrked, ohrvrite arv suurenes ja rev oli sellega alanud. Eestisse jõudsid teated Peterburi sündmustest väga kiiresti (10.01). Tartus levisid lendlehed. 12. jaanuarist aga aktiveerus Tallinna tööliskond. Dvigateli töölised lasid auru kateldest välja, algas streik, nendega ühinesid ka teised Tlna suurimad tööstusev-d. Tallinna streigis hinnanguliselt ca 12000 inimest. Streikivad töölised kogunesid 12.01 õhtupoole Kalamaja kandis ja arutasid edasist tegevuskava. Kohal olid ka Peterburist saabunud Sotsiaaldem komitee liikmed, kes olid Ve sündmusi pealt näinud ja üritasid üritusele poliitilist värvingut anda. Valiti 80-liikmeline esindus, kes pidid tööliste puhtmajanduslikud nõudmised üle andma. (8-tunniste tööpäevade kehtestamine, ületunnitasude eest teistsugune tasustamine, tööjärgsete läbiotsimiste ja trahvide lõpetamine). Saadi asekuberneri Aleksander von Giersi jutule
tagasi. Perekonnas vahetuvad positsioonid: Mari ei võta kuulda Prillupi palumist, et ta enam mõisa ei läheks. Ta püüdis olla sõltumatu ning hakkas meestele vastu. Kuid on liiga hilja ja Prillup langeb masendusse. Ta joob tihti ning jääb lõpuks külma käes vankril tukkuma ning külmub surnuks. Kremer pakub Marile, et annab Marile kõik, mis tal vaja on. Mari keeldub, sest tahab sõltumatu olla: ,,Ma tahan linnas varblane olla, mitte kanaarilind."Mari kolib lastega linna. Raamatu põhiprobleemid on: pereprobleemid, abielu, feminism, väärtushinnangud, eetika, kahetsus. Romaani stiil on omapärane: Vilde kasutab võõrkeeli, laused on pikad. Kasutab murdekeelt, keel on voolav. Vähe monoloogi ja dialoogi. Kirjeldusi on vähe, kuid need on pikad. 2.KLASSITSISM JA VALGUSTUS MAAILMAKIRJANDUSES Klassitsismi filosoofiline alusidee väljendub Rene Descartes'i sõnades: ,,Cogito, ergo sum"
Roland ja Ganelon teevad teineteisele lõksud. Vaenlased ründavad Rolandi järelväge. Rolandil on sõbrad Olivier ja piiskop Turpin. Olivier soovitab Rolandil hädas pasunat puhuda: rünnatakse, tulge appi. Roland on uhke, keeldub märguande andmisest – ei taha oma au haavata. Olivier soovitab 3 korda pasunat puhuda, aga Roland keeldub. Piiskop Turpin rahustab: „Kõik on korras, Issand on meiega“. Puhkeb taplus. Laulus on hüperboolid ehk liialdused: prantslasi on käputäis, aga vaenlasi tohutult. Võitluse käigus Roland mõistab, et peaks pasunat puhuma. Olivier: „Nüüd on hilja, peame lõpuni võitlema.“ Roland puhub ikkagi, teeb seda 3 korda. Karl Suur kuuleb ja hakkab appi tulema, jõuab hilja kohale. Prantslased on hukkunud. Karl Suur tormab mauridele järele ja maksab kätte. Hakkab pimedaks minema, aga Karl Suur palub Jumalat: „Ära lase päikesel loojuda, tahan kätte maksta
jooma, teine osa kaotas närvid. Pulitzeri ajalehtedes oli sensatsioon kõrvuti tõsiste teemadega. Tema loosungiks oli täpsus. Paljastades rikaste kaksikelusid, pühendas Pulitzer samas oma lehe New York World rahvale, korraldades agulilastele pidusid või jagades lugejatele jõulude ajal kalkuneid ja suvel jäätist. Pulitzeriga konkureerima asunud Hearst ostis ära Pulitzeri ajakirjanikke, kuid kõige teravam võitlus tekkis koomiksikangelase pärast, kes kandis kollast mantlit selle tegelase autor meelitati üle, Pulitzer otsis järgmise kunstniku, kelle Hearst samuti ära ostis. Sellest tuletati kollase ajakirjanduse mõiste, kus ei valita meetodeid. Selle mõiste vastu olid teravalt mõlemad ajakirjandusgurud. Kommunikatsioonivabadus ja demokraatia Inglismaa Inglismaal saab poliitilise kommunikatsiooni ja ajakirjanduse arengut vaadelda veelgi kaugemalt alates. Trükikunsti maaletoomise järel loodi kohe kuninglike litsentside
Elu ja maalimist võimaldas talle ainult venna toetus. Viimastel eluaastatel kannatas ta vaimuhaiguse hoogude all, ta lõpetas oma elu enesetapuga Auvers-sur-Oise`i vaimuhaiglas. Teoseid: ,,Maastik tähe ja küpressidega" (1890), ,,Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga" (1890), ,,Kunstniku tuba" (1889), ,,Päevalilled" (1888). KIRJANDUST Loe: E. H. Gombrich ,,Kunstilugu" lk. 512 555 A. Juske, J. Kangilaski, R. Varblane ,,20. sajandi kunst" lk. 8 - 14 N. Lynton ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 13 - 24 Ruhrberg, Schneneckenburger, Fricke, Honnef ,,Art of the 20th century" vol.1. lk. 7 -21 (inglise keeles) Paul Smith ,,Impressionism" (eesti keeles) Biograafilisi romaane: H. Perruchot ,,Cézanne" W. S. Maugham ,,Kuu ja kuuepennine" (Gauguin) J. Renoir ,,Renoir" D. Weiss ,,Alasti tulin ma" (A. Rodin) I. Stone ,,Elujanu" (V. van Gogh) Internetist mõned head lehed, kus palju pilte leida võib:
Teose alguses on ilus, õnnelik, noor, eluga rahulolev naine. Tal on kõik, mis vaja, tal on seisus, hea mees, tal on armas väike poeg. Inimese elu peaks minema ainult tõusuteel. Igal hommikul ootab meid ees kolm juhust, kuna me elame oma igapäevases juhus, siis see kaitseb meid nende juhuste eest, harilikult astume nendest juhustest, mis võiksid meie elu muuta, astuma mööda. Anna ja Vrsonski kohtumine on juhus, kohtusid vaksalis. Oleks võinud ju täielikult olemata olla. Anna kandis leina, oli mustaks riietatud, ilus naine, pöörati palju tähelepanu siiski. Miks Anna üldse sõidab roninga? Perekondlikud põhjused, peab minema lepitama. Nüüd Anna, kes sinnamaani pole ilmselt elus armastanud, kui ta nüüd armub, siis kuidagi jäägitult ja lõplikult. Tollel ajal pole kombeks abielu lahutamine. Sellepärast, et kiriklikud. Ja kui ta sellest abielu köidikutest pääseb, on selle hind on see, et ei tohi kohtuda oma pojaga, lapsele öeldakse, et ema on surnud
Mõlemad vanemad avaldasid Hannesele suur mõju. Kahjuks suri Hannese ema varakult ning hiljem jäi Hannese isa halvatuks. Teose lõppedes jääb Hannes isa eest hoolitsema. Kuna isa oli talle eluks andnud nii palju tarkusi siis tundis ta tema ees suurt autunnet ning seepärast ei suutnudki ta teda üksi jätta. Laas Turja eest hoolitses ka tema tütar, Marie, kes oli läinud varakult mehele. Samuti oli tal ka palju lapsi. Huvitavaimaks kõrvaltegelaseks oli Kalda Sass. Tema oskus pilli mängida oli teada üle küla. Sassi suhted külaga olid väga head. Eriti head olid aga suhted Hannesega. Kohati isegi paremad kui viimasel oma vendadega. Kui Hannest pussitati näitas Sass oma sõbramehe ustavust ning maksis selle eest kätte. Kalda Sass oskas enda tõekspidamisi kaitsta, ning see meeldisgi tema juures mulle kõige rohkem. Samuti nõustun ka tema põhimõttega, mis omakorda langes kokku Hannese omaga, et õnneks pole vaja suuri rikkusi
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on lo
EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga aastaga teravamak
vanemate lossis Malromé's. Ta on maetud Verdelais'sse, mõne kilomeetri kaugusele oma sünnikohast. Suurema osa oma piltidest pärandas Toulouse-Lautrec oma sünnilinnale Albile, kus 1922. aastal avati Toulouse-Lautreci muuseum. Teoseid: ,,Moulin-Rouge" 1891, ,,Aristide Bruant" 1892, ,,Salong Rue des Moulin'il" 1894, ,,Eksam Pariisi meditsiinifakulteedis" 1901. KIRJANDUST Loe: E. H. Gombrich ,,Kunstilugu" lk. 512 555 A. Juske, J. Kangilaski, R. Varblane ,,20. sajandi kunst" lk. 8 - 14 N. Lynton ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 13 - 24 Ruhrberg, Schneneckenburger, Fricke, Honnef ,,Art of the 20th century" vol.1. lk. 7 -21 (inglise keeles) Paul Smith ,,Impressionism" (eesti keeles) Biograafilisi romaane: H. Perruchot ,,Cézanne" W. S. Maugham ,,Kuu ja kuuepennine" (Gauguin) J. Renoir ,,Renoir" D. Weiss ,,Alasti tulin ma" (A. Rodin) I. Stone ,,Elujanu" (V. van Gogh) Internetist mõned head lehed, kus palju pilte leida võib:
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
HANDID Laur Vallikivi, Edgar Saar NIMETUSED Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakiteks: see nimi käibib mõnedes keeltes erialakirjanduses veel kohati tänaseni. Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks. 14. sajandini nimetati hante ja mansisid ühise nimega ,,jugralased". ASUALA Handid elavad Lääne-Siberis Obi, Irtõsi ja teiste sealsete suurte jõgede ääres hajali laial territooriumil. Eristatakse kolme handi etnilist rühma: põhjahandid (Obi alamjooks ja lisajõed), lõunahandid (Irtõsi alamjooks, Konda, Demjanka) ja idahandid (Obi keskjooks Pimist Vasjuganini), kes erinevad üksteisest murde/keele, enesenimetuste, elatusalade ja materiaalse kultuuri poolest
ja ta ei pidanud maxma maxe, ainult mehed. Autor ise lavastas, pani paika tantsud ja oli alguses ka näitleja. Kooris 12-24 liiget, kes tragöödias võisid kujutada näitex paikkonna elanikke. *Rooma teatrile iseloomulik, et etendusi korraldati kindlatel aegadel (pidustuste aal). Hooajad: september Rooma mängud; november plebeide mängud; juuli Apolloni pidustused; etendusi korraldati ka näiteks matuste tseremoonial. 48 päeva aastas võis etendusi jälgida. Kulud kandis riik, otsiti ka annetajaid, sponsoriteks kõrged riigiametnikud. Teatrisse sai tasuta. Teatrihoone oli ajutine (võeti peale etendust maha). 1 saj tekkisid püsivad hooned. 55 eKr sai Rooma linn endale teatri, mis oli väiksem kui Kreekal (7-14 tuhat). Teatriehitis on muutunud, ära jäeti ümmargune orkestra, see asendati poolringiga (funktsioon: istekohad tähtsatele isikutele). Skenee oli madalam ja laiem kui Kreekas, sellelt läksid trepid orkestrale
Maailine park on suur ja paikneb vahelduvad reljeefiga maastikul, kus on 2 järve Keila-Joa mõis Keila- Joa mõis tekkis 17. sajandil. 1827. a omandas selleAlexander von Benckendorff. Kahekorruseline kivist härrastemaja rajati Keila- Joale 1833. aasta kevadeks Peterburi arhitekti A. I. Stackenschneideri projekti järgi. Hoone ja kogu ansambel on historismi üheks varasemaks näiteks Eestis. Kujunduses on kasutatud peamiselt neogooti stiilielemente. Samas stiilis olid ka esialgsed interjöörid. Mõisa juurde rajati 80-hektarine maaliline paviljonide ja sildadega park. Arhitektuuriliselt tähelepanuväärsed olid ka paljud mõisa majandushooned. 1856. aastast kuni maareformini oli Keila-Joa mõis Volkonskite omand.
Teoseid: „Merzbild“ (1919), „Hannoveri Merzbau“ (1925). ● Dadaistide hulka kuulusid ka MAX ERNST (1891-1976) – tegutses Kölnis, suhteliselt poliitilise lähenemisega kunstnik; GEORGE GROZ (1893-1959) – Berliini rühma liider, kujutas sünget ja haavatavat ühiskonda; MAN RAY (1890-1976) – ameerika maalikunstnik ja fotograaf jpt. KIRJANDUST ● Loe N. Lyntoni „Moodsa kunsti lugu“ lk. 123-146 (väga hea!!!!) ● Juske, Kangilaski, Varblane „20. sajandi kunst“ lk. 56-64 Ruhrberg, Schenkenburger...“Art of the 20th Century“ lk. 118-133 ● Netist: http://www.ocaiw.com/index.php. http://www.artburst.com/ http://www.usc.edu/schools/annenberg/asc/projects/comm544/index.html. http://www.artcyclopedia.com/ SÜRREALISM Sürrealism on 20. sajandi kunsti liikumistest kahtlematult üks intrigeerivamaid. Tekkis see
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
Kumb oleks õigem, kas mõttetult leegitseda või leegitult mõtiskleda? Kas teeme mõne mõõduka meeletuse või muutume meeletult mõõdukaks? Kas hakkame kisendama sosistusi või sosistama kisendusi? / / (Artur Alliksaar.) Athena ka Pallas. Kreeka tarkusejumalanna, kangelaste, sõjakunsti, linnade, käsitöö ja teaduse kaitsja. Athena sündis Zeusi peast täiskasvanuna ning täies relvastuses. Atlas kreeka mütoloogias titaani (vägilase) poeg, kes kandis Zeusi käsul taevavõlvi õlgadel. See oli Atlasele karistuseks, sest ta oli osa võtnud titaanide võitlusest jumalate vastu. Augeias kreeka mütoloogias kuningas, kel oli tuhandeid loomi, kelle järelt ta ei suutnud koristada. Väljend "Augeiase tallid" tähendab lohakusest tekkinud suurt korralagedust. autobiograafia enda kirjutatud elulugu. Ilukirjanduses nimetatakse autobiograafiaks teost, kus autor kirjeldab oma elu. Näiteks Juhan Smuuli (19221971) "Autobiograafia".
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
Aastast 1862 sai tööle kirjastusse Hachette ja hakkas kirjutama ajalehtedele artikleid ja kunstiretsensioone. Oma kunstiretsensioonidega sai ta tuntuks kui tuline impressionismi toetaja maalikunstis.Aastal 1865 tutvus Gabrielle-Alexandrine Meleyga, kellega ta hiljem ka abiellus. Sellest abielust lapsi ei sündinud.Aastast 1866 oli vabakutseline kirjanik.Aastal 1888 armus Zola Jeanne Rozerot'sse, kes oli siis 20-aastane. Neil oli kaks last.Mitmeid kordi taotles Émile Zola enda vastuvõtmist Prantsuse Akadeemiasse, kuid tulutult.Aastal 1898 kirjutas ta Prantsuse vabariigi presidendile Félix Faure'ile avaliku kirja "Mina süüdistan" (J'accuse), millega sekkus Dreyfusi afääri ning pidi seejärel aasta aega elama paguluses Inglismaal. Kirjas kritiseeris ta juudi soost ohvitseri Alfred Dreyfusi kohtuasja, milles mainitu oli sõjasaladuste Saksamaale reetmise eest kaudsete asitõndite põhjal sunnitööle mõistetud.Émile Zola suri 29
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
annaabi.ee 
