Olla nagu kõik või jääda iseendaks Tsiteerin Chalice lugu "Minu inimesed", "Sa võid ju liigitada neid nagu muusikat, tema nahavärvi, vaimu, tema religioonirikkust, tema hariduse, misiganes mille järgi..". Need sõnad iseloomustavad meie ühiskonda, kus igale nähtusele ja isiksusele tuleb nähtamatu silt külge kleepida. Enamus neid silte kannad nimetust "hall mass", mis iseloomustab suuremat hulka sarnaselt käituvaid inimesi, kes peale selle näevad veel lisaks sarnased välja ja eesmärgid ei erine ka suuresti. On aga ka teisi silte, need sildid on inimestel, kes mõtlevad teistmoodi, nad otsustavad jääda iseendaks hetkedel, kui ühiskond sunnib meid hoopis teistmoodi elama. Minu klassiõde kõneles hiljuti kirjanduse tunnis hallist massist ehk inimestest, kes otsustavad olla nagu kõik teised. Miks mitte? Nii on palju kergem, ei pea pidevalt seletama teistele, miks ma olen selline, nagu ma olen erinev. Elu möödub tihtipeal
Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Maailmas elab väga palju inimesi ja igaüks neist on ainulaadne. Alatihti püüavad mõned ennast muuta, olles seejuures paljuski sõltuvad ühiskonnast ning teistest inimestest. Võib öelda, et kõik inimesed on detailides väga erinevad, kuid põhilisemas küllaltki sarnased. Tekib küsimus: " Olla nagu kõik või jääda iseendaks?" Soov, millegi erilisega silma paista, on täiesti tavaline nähtus. Paljude unistuseks on pürgida oma sihtmärkide suunas ning elus läbi lüüa. Selleks, et läbi lüüa tuleb olla nagu teised, kuid samas julgeda erineda. Inimene peab arendama oma tugevaid külgi, mille peale ta kogu järgneva üles ehitab.Inimesel peaks olema oma maailmavaade, mida ta pidevalt järgib, et õiges suunas liikuda. Samuti peavad paigas olema eesmärgid ning tegeleda tuleb sellega, mis tõesti huvi pakub. Selle kohapealt ei saa lasta mõjutada end teistest, kuigi nad võivad head nõu anda. Hiljem võib inimene
MIKS INIMESED END EI KEHTESTA? NÕUAB LIIALT PALJU ENERGIAT EI AKTSEPTEERITA ENDA PERSONAALSEID ÕIGUSI MADAL ENESEHINNANG AKTSEPTEERITAKSE VAID TEISTE INIMESTE OOTUSI KARDETAKSE SURVET, KARISTUST VÕI EEMALETÕUKAMIST KARDETAKSE SOLVATA TEIST INIMEST KARDETAKSE NÄIDA ISEKAD, KURJAD JNE II. AGRESSIIVNE KÄITUMINE (1) INIMENE ÜTLEB JA TEEB, MIDA TAHAB VÕI VAJAB JA EI ARVESTA TEISTEGA SAGELI ALANDAB TEISI KÄITUMINE ON KÜLM II. AGRESSIIVNE KÄITUMINE (2) Plussid Materiaalsed vajadused saavad rahuldatud Austus tüübi vastu, kes enam kätte saab Kujundab ise oma saatuse Omab kontrolli teiste üle Tasub end ära siis, kui tekivad ohtlikud olukorrad, tugev surve II. AGRESSIIVNE KÄITUMINE (3) Miinused Hirmu kuhjumine ja vajadus jätkuvalt agressiivne olla/kaob võime teisi mõista ja armastada
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 9. teema: Platoni poliitiline õpetus. Küsimusepüstitus ja selle filosoofilised eeldused. Poliitika filosoofia on praktilise filosoofia osa ja käsitleb küsimust, millised on need printsiibid, millele toetudes saab õigustada ühiskonnaelu ja selle vormi valikut. Poliitilise elu filosoofiline käsitlus püüab vastata mitte üksnes küsimusele, milline riik ja selle poliitiline elu peaks olema, vaid eelkõige küsimusele, kuidas on sedalaadi väited õigustatud, millistele argumentidele nad toetuvad. Platoni poliitilises õpetuses toetub selleteemaline õigustus kogu tema seniesitatud õpetusele, omades nii ontoloogilisi, epistemoloogilisi kui ka eetilisi eeldusi. Ontoloogiliselt on eeldatud eelkõige muidugi see, et tegelikkus kätkeb endas nähtuste muutumatuid üle-ajaloolisi olemus-struktuure, mis kujutavad endast ühtlasi igas vastavas nähtuste liigis kõige täiuslikumat olemist ning saavad mõistuslike olendite j
tõekspidamistest. Mina tunnen tihti, et kuulun nende inimeste hulka, kes lausa upub lisakohustustesse. Tihti öeldakse mulle, et rahune maha inimene, sa ei suuda kõiki maailma asju korras hoida! Ja nii ongi. Esmalt tuleb iseendaga hästi läbi saada ning osata endale õigel ajal ei või jah öelda (Niiberg & Urva, 2009). Meid ei vii edasi eitav kõnepruuk, virisemine ega hädaldamine. Selle asemel sea latt endale sobivale kõrgusele ning ära võrdle end teistega. Kõigil meil on sääraseid tuttavaid, kelle kaela võib alati mingi kohustuse veeretada. Kes ei teaks kripeldavat tunnet, kui midagi jäi ütlemata või tegemata - oleks pidanud, aga ei julgenud. Kõik tahavad, et neid respekteeritaks; kõik tahavad teha seda, mida nad tegelikult soovivad. Ent kõigil see ei õnnestu. Miks? Mina arvan, et siin tulebki mängu inimese nõrkus, ta ei suuda, võibolla ka ei oska enda sisse vaadata, ei taba hetke n-ö pidurit tõmmata.
Frommi meelest saab positiivselt seda lahendada läbi erinevate armastuse liikude; negatiivne rahuldamine tuleb läbi allutamise, valitsemise, türannia. -) Vajadus ületada olemasolev ehk vajadus muutuda ja areneda positiivselt saab seda rahuldada läbi millegi loomise; negatiivselt saab seda rahuldada läbi hävitamise ja agressiivsuse. -) Vajadus kindluse ja seotuse järele positiivselt saab seda rahuldada läbi sõpruse, vendluse ja positiivse suhtumise inimestesse olenemata nende kuulumisest väiksematesse gruppidesse; negatiivne rahuldamine on teatud inimühenduste vastandamine üksteise vastu. -) Samastumis vajadus ehk vajadus idenfitseeruda ehk olla keegi kindel isik positiivne vajaduse rahuldamine on samastumine self'iga ehk oma tegeliku minaga; negatiivne vajaduse rahuldamine on samastumine millegi välisega, mask'iga, välise minaga ning see võib tuleneda mingist rollist, religioonist või staatusest.
Küsimusi võib esitatada ka alateemade vahel. Kui kõneleja tunneb ennast ebakindlalt ning võib vastamisega hätta jääda, on parem jätta küsimuste voor lõppu. Kuidas ebamugavate küsimustega toime tulla? * Kohatule küsimusele ei pea vastama, küll aga tuleb keeldumist selgitada. * Keeruliste küsimuste üle võib algatada üldise diskussiooni. * Küsimuse võib suunata kellelegi auditooriumist. * Kui vastust ei teata, tuleb lubada see välja selgitada ning kui võimalik, hiljem teada anda. * Keerulise küsimuse võib suunata ekspertide kolleegiumile jne. * Aja kokkuhoiuga põhjendades võib vastuse anda pärast kõne lõppu eravestluse käigus. Kuidas toime tulla ebamugavate küsijatega? Küsija tüüp Lahendus Vaidleja Vajab ilmselt tunnustust. "Teil on väga huvitavad tähelepanekud. Arendaksin
püüab õiget olu. Aristotelese sõnul on õige elu teine aspekt armastus. Sest kus on armastus, pole paha ja meeleheidet. Armastus viib headesse teodesse ja paneb inimese rahulikuks. Ja see, kes on õppinud õnne, kindlasti juba seisab hea elu poole. Aristotelese nägemus on mingi õnneliku elu ideaalne kava. Kahtlemata on see üks viis seda mõista. Inimesed saavad eneseusaldatavaks heaks, saab hingega rahul ja samal ajal jagab oma vaimset õnnistust teise või teistega, tuues ühiskonnale positiivset meeleolu. Kuid ikkagi ei ole kõik nii täiuslik ... Ma kasutasin sõna "õnn" sünonüümina "head elu". Kuid kõik pole nii lihtne. Võib-olla Aristotelel veenis meid, et me kõik tahame õnne, aga kuidas ta suudab tõestada, et kõik meist, kes soovivad õnne, tahavad sama asja? Erinevate inimeste soovid ei ole ühesugused. Mida üks inimene tahab, teine püüab seda vältida. Seetõttu leiavad mõned, et mõned peavad ennast heaks, teised peavad seda halvaks
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
Pole tingimata negatiivne v halb. Pole kindlat pos/neg määratlust. Võib olla hävitav v purustav instinkt- inimene muutub loomalikuks ja ei kontrolli end. Samas vb ka tervendav. Mida vähem inimene varjust teadlikum on, seda tugevam see on. Igal tervel inimesel on vari. Selle vastu pole mõtet võidelda. Loomulik ja kasulik isiksuse ose. Seotud emotsioonidega. Tihti selle küljed v aspektid projektseeruvad. Inimene näeb maailma asemel iseend ja arvab, et see ongi maailm. Inimene on varju vang. Tüüpiline et inimene projektseerib oma hädad kaasinimestele. Vastandid ego ja vari. Vastandite võitlusest saab inimene energiat. Selleks et varju ära tunda- hädavajalikud on suhted teiste kaasinimestega. Selle tundmine algab paljuski projektsioonide maha võtmisest. Valuline protsess. Teadvus tõrgub varjupool vastu võtmast. Nt
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia liigituv
pole sõnu, jne) kas näidend ilma näitlejateta on näidend, raamat ilma kaanteta jne. Kunstiteose originaalsuse(vs unikaalsus) küsimus: mis teeb teose originaalseks. Iga asi on originaalne. Mitte samastada unikaalsust ja originaalsust. Kõik asjad ja olendid on erinevad. Kõik erinevad asjad ei ole veel originaalsed juhul kui me ei taha samastada unikaalsust ja originaalsust. Originaalsus on vaid ideoloogiline loosung, millele ei leidu vastet. Kõik teosed on mingist tsitaadist alguse saanud. Kes on kunstiteose autor? 1. vahendaja/meedium Teose looja vahendab mingisugust häält, ideed, mis tuleb kõrgemalt poolt. cit. Platoni dialoog IONOS. Kunstiloomine pole oskus, vaid jumalik and. 2. tehnik/meister Aristoteles. 3
Millised omadused peavad olema heal müügiinimesel? Siirus ,,Tähtis pole mitte see, mida sa ütled, vaid kuidas sa ütled." Meie suhtumine kandub eelkõige hääletooni kaudu, mitte nii väga sõnade kaudu. Kui meie hääletoon edastab teist sõnumit kui sõnad, siis usutakse hääletooni. Selleks, et me tajuksime siirana, peeavad hääletoon ja sõnad edastama sama sõnumit. Kui me tahame, et meie tegutsemine edastaks kliendile positiivse suhtumise, siis peame ennast esmalt nii tundma Mõtted + Tunded + Käitumine = Tulemused Entusiasm ,,Müük on entusiasmi ülekandumine ühelt inimeselt teisele." Entusiasm tähendab intensiivset huvi või heakskiitu. Kui tunneme end entusiastlikult, siis kandub see teistele inimestele üle. Öeldakse, et on ainult üks asi, mis mõjub nakkavamalt kui entusiasm ning see on pessimism. Kui müügiinimene tõesti hindab toodet kõrgelt ning suudab kliendi panna samamoodi suhtuma, siis
Missuguste väärtushinnangute kasvatamisega tuleks Eesti ühiskonnas tegeleda? Väärtushinnang on midagi, mille abil inimesed teevad vahet heal ja halval. Väärtushinnangud ehk väärtused näitavad, mida inimene hindab kõrgelt ning mille poole ta püüdleb. Esmased väärtushinnangud saab laps kodust, kuid need pole lõplikud. Ühiskond meie ümber areneb pidevalt ning seeläbi on ka meie väärtushinnangud pidevas muutumises. Kui lasteaialaps väärtustab sõpru ja magusaid komme, siis nooruk ei pruugi enam samu asju hinnata. Talle on tähtis perekond, raha ja karjäär. Seega on ühiskonnal tähtis roll meie väärtushinnangute kujundamisel. Nõukogude Liidu ajal oli inimestel raske, kui mitte pea võimatu, reisida maailmas ringi ning näha teisi maid ja kultuure. Alates 1992-st aastast ehk ajast, mil Eesti taasiseseisvus, on aga maailm tulnud meile nö lähemale. Tänu internetile on võimalik leida endale kirjasõpru kogu maailma
eeldab vooruslikku tegutsemist ja ühiskondlikku harmooniat, mis omakorda nõuab hinges tunnete harmooniat (harmooniat enda ihade ja ühiskondliku loomuse realiseerimise vahel). Naudinguid saame me mõlemast. Hinge harmoonia peegeldub naudingutes, mida on kolme sorti: 3 1. meelelised neid peab olema mõõdukalt (et paisudes ei muutuks valuks) 2. naudingud ühiskondlikest tunnetest, suhestumisest teistega 3. refleksiivsed naudingud vaatleme oma ühiskondlikku käitumist ja tunneme rõõmu enda vooruslikkusest. Kui me käitume hästi vooruslikult, siis me nagu imetleme iseennast, et me nii harmoonilised oleme ja see annab meile täiendavat õnne ja motiveerib meid veelgi vooruslikum olema. Voorus on õnne tarvilik tingimus ja tunneme valu, kui vooruslikut ei käitu, sest reflekteerides saame me sellest aru (südametunnistus). 10. Rousseau moodsa (ühiskondliku) inimese hingehaigusest, 18. saj
Teised organit püüavad vähemväärtuslikku organit kompenseerida. Tugev alaväärsus kompleks on halb, sest see pidurdab isiksuse arengut. Kui kompleks on mõõdukas siis see on isiksust arendav. Püüdlus üleolekule räägib agressiivsuse ja võimuvõitlusest. Kui in on agr., siis in näitab initsiatiivi mingi takistuse ületamiseks. Agressiivsus võimutahtena. Soov kontrollida olukorda võib-olla nii pos kui neg. Pos: hõlmab ühiskondlikud huvid. teistega arvestamine, oskuste, võimete arendamine. Neg: isiklik üleolek, teiste üle võimutsemine. Elueesmärk Kohastumine keskkonnaga pole piisav. Seetõttu in loob täpsema elu eesmärgi. Eesmärk pole mitte midagi selget. Kaitse abituse eest, võivad olla ebarealistlikud, liialdatud kui alaväärsustunne on v.tugev. Eesmärgid kindlustavad suuna meie tegutsemiseks. In iseloom pole kaasasündinud. Iseloomujooned kujunevad
Teised organit püüavad vähemväärtuslikku organit kompenseerida. Tugev alaväärsus kompleks on halb, sest see pidurdab isiksuse arengut. Kui kompleks on mõõdukas siis see on isiksust arendav. Püüdlus üleolekule räägib agressiivsuse ja võimuvõitlusest. Kui in on agr., siis in näitab initsiatiivi mingi takistuse ületamiseks. Agressiivsus võimutahtena. Soov kontrollida olukorda võib-olla nii pos kui neg. Pos: hõlmab ühiskondlikud huvid. teistega arvestamine, oskuste, võimete arendamine. Neg: isiklik üleolek, teiste üle võimutsemine. Elueesmärk Kohastumine keskkonnaga pole piisav. Seetõttu in loob täpsema elu eesmärgi. Eesmärk pole mitte midagi selget. Kaitse abituse eest, võivad olla ebarealistlikud, liialdatud kui alaväärsustunne on v.tugev. Eesmärgid kindlustavad suuna meie tegutsemiseks. In iseloom pole kaasasündinud. Iseloomujooned kujunevad
oma arvamust. Kaasaminejad kuulavad ja reageerivad, tehes kuuldust kokkuvõtte ning arendades teemat edasi. Nad annavad informatsioonile hinnangu, vaevad ettepanekuid ja esitavad küsimusi Grupiprotsesside edenedes on liikmed kord algatajad , kord kaasaminejad. Kumbki roll pole teisest tähtsam ning mõlemad on vajalikud, et grupp areneks. Grupiliikmete rollid võivad tasakaalust väljuda. ENESEHINNAG Inimesele on loomuomane pidev püüdlemine võimalikult positiivse enesesse suhtumise ja seesmise rahulolu saavutamise poole. Enesehinnang on teatud tundevarjundiga enesekohane hoiak, mis on omane igale inimesele. Enesehinnang, nii nagu seda sõna mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega = tegu on enesele hinnangu andmisega, mis seisneb enda võrdlemises teiste inimestega. Kujunemine- Sotsiaalteadustes toonitatakse alati lapsepõlvekogemuste ja lähisuhete tähtsust hilisemale sotsiaalsele ja emotsionaalsele toimetulekule
Mingit kaupa ostma minnes tuleb tahes tahtmata langetada otsuseid , sellest aga sõltub otseselt meie elukvaliteet. Tänu praegusele raskele majandusolukorrale tulevad inimesed natuke rohkem maa peale ja suudavad hoiduda hirmsatest peale surutud (kiir)laenudest ja muust sellisest. Meie teadlikkust, psüühikat , ühiskonnakorraldust ja otsuseid mõjutab iga päev massimeedia. Inimeste elud on tänapäeval ilma teabeta halvasti funktsioneerivad. Kuulsused võivad olla meie eeskujud, kuid jääda tuleks iseendaks ning tarbida mõistlikult ja kainelt, mitte unustada Eesti riigi olemust ja selle häid ja armsaid kultuurilisi ning poliitilisi omadusi. Kaitsta tuleks enda naiivsust ja kergesti mõjutatavust ning pöörata rohkem tähelepanu enese harimisele ja valida, mida kasutada ja mida mitte.Veeta aega värskes õhus ja tegeleda hobidega ning austada oma rahvakultuuri ja keelt. Nagu meie meediale, nii meedia meile.
· Sofistid ja epikuurlased uskusid, et moraalinormid on normid, mida inimesed ise soovivad ja et nad on kehtestatud läbi lepingute. · Hobbes jt filosoofid ei eristanud moraalseid norme neist, mis vormiti seaduslikuks õigusesk /seadusteks · Inimesed kiidavad lepingu heaks, kuigi see piirab nende tegutsemisvabadust. Vastu saab rohkem. Kaasaegne kontraktualism John Rawls: · Kohustusele pöörata tähelepanu kõigi inimeste õigusele olla võrdne teistega. · 2 õigluse alusprintsiipi: o iga inimene peaks omama suurimat võimalikku vabadust, mis on võrreldav teiste vabadusega o sotsiaalne ebavõrdsus olgu lahendatud nii, et eelistatud on kõige viletsamas olukorras olijad Eetikakoodeks kirjapandud normide ja /v väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Eetikakoodeksi liigid nende iseloomu järgi:
Kuid nende kriitika seisnes selles, et nad tõrjusid argumenteeritult teiste seisukohti, mis oli oma seisukoha väitmise aluseks. Sokrates lisas sellele juurde ülimalt olulise tunnuse – teoreetiline mõtlemine peab olema kriitiline ka iseenda tulemuste ning nende eelduste ja aluste suhtes. Selleks, et inimteadmine areneks, tuleb inimestel teadvustada endale oma teadmiste piire. Teoreetilise teadmise üheks tunnuseks ongi see, et siin teatakse ka seda, et on veel palju sellist, mida ei teata. Müüdis seevastu ei ole vastuseta küsimusi, müüt kätkeb endas müüdilise maailmamõistmise jaoks kõikehõlmavat ja lõplikku tõde. Kuid oma teadmatuse endale teadvustamine pole tunnetamises mitte eesmärk omaette, vaid oluline just seetõttu, et see loob eeldused olemasoleva teadmise täiendamiseks , korrigeerimiseks, arendamiseks. Kes arvab ennast juba kõike teadvat, ei saagi ju seada eesmärki püüelda parema teadmise poole
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Egle Pikhof ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin enesekehtestamine. Suhtlemine käib käsikäes enesekehtestusega. Enesekehtestamist kasutan igapäevaelus, olgu see siis alistuv, agressiivne või advekaatne. Tahtsin välja selgitada, milline enesekehestaja ma olen suurema osa. Ja kuna ma olen suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii igapäevaelus kui ka valitud erialal. Tagasihoidlikkus pole siin kohal voorus, vaid takistav faktor, mis segab mul ennast avada suhtlemises. Tulevasena kaubandustöötajana pean ennast jälgima, millist kehtestamisviisi kasutan, et ei tekitaks kliendis ebamugavust. Kaubandustöölisena ei tohiks olla liiga agresiivne ega lii
· Arutlus ebavõrduse tekkest Kaks võimalikku lahendust: · ,,Ühiskondlik leping" (1762) · ,,Emile" (1762) Loomulik inimene enne seda, kui ühiskond rikub ja muudab. Teda iseloomustab enesearmastust peab endast lugu, on enesekindel, kuid eesmärgiks on põhivajaduste rahuldamine. Ei tunne teiste suhtes hirmu, ei vihka neid, ei taha neile halba. On kaastundlik ja rahul. Ebaloomulik ehk ühiskondlik inimene eneseimetlus e uhkus, mure staatuse pärast, võrdleb end pidevalt teistega, vajab teiste tunnustust. Nt on vaja autot (tõlgendatav loomuliku vajadusena), kuid kui hakata vaatama, kellel on paremad autod, siis hakkab inimene võitlema selle nimel, et saada kallim ja uhkem auto. Rikutud ühiskonnas käib pidev võitlus staatuse pärast, vajadus omandada uusi asju, võita tunnustust me ei ole enam sõltumatud, vaid sõltume teiste tööjõust asjade saamiseks, panusest, teiste hinnangust enda eneseimetluse toitmiseks. Need vajadused on kunstlikud
arusaamades ja käitumises. * on seotud suurema vajadusega saada teiste poolt heakskiitu. * mitmesugused negatiivsed arusaamad nende kohta viivad neid sagedamini segadusse Eneseväärtustamine ja enesehinnangu tõus Kuidas aga inimesed ôpivad oma tôelist olemust tundma, mis on nende mina kontseptsiooni aluseks. Siin on vôimalik välja tuua erinevaid protsesse, mis inimese mina-pilti kujundavad. Sotsiaalne võrdlemine: inimene võrdleb end pidevalt teistega. Ennast hinnates võrdleb inimene end tahtlikult või tahtmatult teistega, võttes arvesse mitte ainult omaenda saavutusi, vaid ka kogu sotsiaalset situatsiooni. Enda omaduste ja oskuste vôrdlemist teiste inimeste omaduste ja oskustega, nimetatakse sotsiaalseks vôrdlemiseks. Sellele asjaolule pööras esimesena tähelepanu Leon Festinger (1954), kes täheldas, et selleks, et inimesed saaksid tegutseda efektiivselt, peavad nad omama adekvaatset arusaama oma omaduste ja vôimete kohta.
reeglitega? (heliteos, millel pole helisid; luuletus, milles pole sõnu, jne) Mitte kõik kunstiteose staatuses olevad asjad ei ole kunstiteosed. *kunstiteose originaalsuse küsimus: mis teeb teose originaalseks? Peaegu kõik maailma objektid on unikaalsed. Kõik inimesed, asjad. Aga kõik erinevad asjad ei ole veel originaalsed seetõttu, et on unikaalsed. Ühed ütlevad, et polegi olemas originaalsust, et see on ideoloogiline mõiste. Teised ütlevad, et originaalsus ei tähenda mitte millegi uue tegemist, vaid sellest saab rääkida kui uuendustest mõne zanri reeglites. Kui teised neid uusi reegleid järgima hakkavad, ongi tegemist originaalsusega. 3. Kes on kunstiteose autor? 1. Kunstnik on vahendaja, meedium, kes annab kunstiteosele mingi vormi. (Samanistlik mõtlemisviis) 2. Kunstnik on tehnik/meister kunstnik oskab seda, mida oskab, tänu oma tehnilistele teadmistele 3. lugeja/vaataja poolt moodustatud konstruktsioon Kultuuri filosoofia .
Selle asemel, et inimesi maha teha püüdkem neist aru saada. Katsugem selgusele jõuda, mispärast toimivad nad nii, nagu toimivad. See on hulga kasulikum ja huvitavam, kui arvustamine ning tekitab meis kaastunnet, sallivust ja sõbralikkust. ,,Kõike mõista tähendab kõike andestada". 3 Vajadused Kõigil inimestel on vajadused. Need on osalt teistega sarnased, kuid võivad ka paljuski erineda. Enamasti iga normaalne täiskasvanu soovib: 1) Tervist ja elu alalhoidu. Enese- 2) Toitu. teostusvajadus Saavutusvajadus 3) Und. Kuuluvusvajadus 4) Raha ja asju, mida selle eest osta saab
INDIVIID ÜHISKONNAS Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materiaalseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, st rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused - kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu Aktiivne rahvastik tööjõud ehk osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturu
kus teisi inimesi väga vaja ei ole. Nad võivad keskenduda elutu mateeria või loomade poole. Lapsevanemana on skisoidsed inimesed kauged oma lastest. Nad ei lase last samamoodi endale ligi nagu teisi inimesi. Mida vanemaks see laps saab, seda enam kipub skisoidne inimene oma tundeid peitma. Tihti nad peidavad oma tundeid pilkava iroonia taha. Lastele on see raske. Elukutsetest eelistavad nad neid ameteid, kus on lähedasi suhteid teistega vähem. Nad on rohkem uurijad kui terapeudid. Teooria sobib neile rohkem kui praktika. Poliitikas on nad äärmuslikud. On kaks võimalust: kas nad on radikaalsed revolutsionäärid või neid ei huvita poliitika üldse. Kunsti valdkond on samuti sagedane seda tüüpi inimeste pärusmaa. Neile on omane abstraktne üldistav suund, kus nad oma keerukaid siseomadusi püüavad sümbolistlikult esitada. Tänu oma teravale tähelepanuvõimele, on nad tihti ka head satiirikud ja karikaristid
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
I Loeng 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Eestis suhteliselt uus teadus, kuna NL päevil kontrollis riigivõim tugevalt seda, mis seondus tegeliku olukorra kirjeldamisega. Kui ei taheta kriitikat ühiskonnale, ei taheta ka sotsioloogiat. Üldjuhul seostatakse sotsioloogi statistiku ja andmete kogujana. Tegelikult on sotsioloog siiski midagi enamat. Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andemete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Andmete kogumine ilma neid seletamata, tõlgendamata, ei ole sotsioloogia. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Sotsioloogi nö
Kati Kõiv ÕO13-001 Õenduse kesksed mõisted ja nendest tulenevad õe ülesanded Inimesed väärtustavad ja hindavad tervist. Kui tervis halveneb, pöördudakse tavaliselt arsti poole ja loodetakse oma murele lahendus leida. Kuid kui asjad osutuvad halvemaks, siis tihtilugu suunatakse inimene haiglasse ravile ja seal saab temast patsient ning tekib paratamatu kokkupuude õdedega. Toredate ja sõbralike inimestega, kes on oma professiooniks valinud inimeste aitamise ja nende eest hoolitsemise meditsiinilisel tasandil. Aga samas peab õde olema võimeline patsienti toetama ka sotsiaalsel ja psühholoogilisel tasandil, kui selleks tekib vajadus. Mõnikord ongi vajalik, et õde astuks patsiendi lähedase rolli, kui on näha, et inimene on täiesti üksi ja murest murtud. Kindlasti ei tohiks üks meditsiinialal ja üldse tervishoiualal töötav õde olla külm ja eemaletõukav. Selline õde
kaugemale viib. Loomulikult oleneb see ka lapsest. Aga Peer Gyndil oli minu arvates ka loomulikke kalduvusi. Nimelt oli tema isa Jon Gynt suhteliselt sarnase iseloomuga - see väljendub nii tema tegevuses (jõi kõik Gyntide pere raha maha) kui ka lausetes ("...sest su isa on Jon Gynt!"). Paratamatult jäljendavad kõik lapsed oma vanemaid, enamasti isegi alateadlikult. Vanemad on laste esimesed ja kõige mõjukamad eeskujud, kes panevad lapse isiksuse kujunemisele aluse. Mitte kõik lapsed ei oska näha seda, mida nende vanemad valesti teevad ja neid omadusi siis vältida või proovida olla teistsugused. Peer oleks ka võinud täiskasvanuna aru saada sellest kuivõrd valesti elas tema isa ning teadlikult siis üritada elada teistsugust elu, et mitte muutuda tema sarnaseks. Aga ta ei teinud nii. Vastupidi, Peerist sai üsnagi oma isa sarnane. Nähtavasti on nad ka sarnaste iseloomudega,
Huvi soolise ja isiksuse tahkude vastu. 2 kriisi. Esimene on suhete kriis, mässamine. Märgatakse vanemate puudusi, üks identiteet vahetatakse teise vastu, nõuab distantsi vanematest, Teises kriiisis läbitakse uuest eelnevad etapid, luuakse uus mina, leitakse koht kui ei kogeta piisavalt rolle, ei olda rahul. Keeruline ajastu takistab. 6) 18 30 aastat, intiimsus ja isoleeritus. Luuakse lähedasi suhteid teistega, väärtustatakse mõistet ,,meie", tehakse ühistegevust. Kui egoistlikke huve ei suudeta allutada, tekib eraldatus. Partnerite identiteedid peavad üksteist täiendama. 7) 30 65 aastat, generatiivsus ja stagnatsioon. Panustatakse perekonda, töösse, ollakse vajalikud. Kasutusetunde puhul tekib stagnatsioon. 8) 65+ aastat, minaterviklikkus ja lootusetus, ahastus. Aktsepteeritakse valikuid, võetakse vastutus elu ees
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
