kasvavad kahjutud bakterid piima hapendada. Juba ammustest aegadest kasutab inimene baktereid või ja juustu valmistamiseks ning siiani kasutatakse neid piimasaaduste tootmisel nagu hapupiim, keefir ja jogurt. Nende toiduainetega saame ju valmistada väga palju sööki, milleta me ei kujuta tänast päeva ette. Tervislikud bakterid aitavad meie organismidel funktsioneerida ning blokeerida tervisele kahjulike bakterite tegevust. Tähendab, et kummagi bakteriteta ei oleks inimorganismi olemaski. Kasulike bakterite lisamine igapäevasele toidusedelile on äärmiselt oluline eriti nende jaoks, kes söövad töödeldud toitu. Inimese seedetraktis leidub mijoneid kasulike baktereid, mis on tähtsad seedetegevuse ja immuunsüsteemi jaoks. Paljud välised mõjutused võivad kasulike bakterite hulka seedetraktis tõsiselt vähendada, tekitades seedehäireid ja üldist tervise nõrgestamist. Inimene kasutab baktereid veel naha parkimisel, linaleotamisel ja reovete puhastamisel. Nad
jäid, aga onu Leifi juurde. Onu Leif töötas hotellis nii, et Lasse ja Maia saavad seal ringi vaadata. Hotelli- direktor on Ronny Hazelwood, direktori parem käsi on Rune Andersson, kokk on Riita Heijalainen ja koristaja Pierre Chaloppes. Hotelli on oma kohad kinni pannud perekond Äkerö ning nad on väga peened ja rikkad. Ühel jõuluõhtul perekond Äkerö Hiina õuniktaks kaob. Kõik on paanikas. Lasse ja Maia hakkavad lugu uurima. Lõpuks tuleb välja, et sellist koeratõugu pole olemaski. Perekond Äkerö on ise oma koera ära peitnud ning nad tahtsid selle eest raha. Nad võetakse politsei poolt kinni ning Lasse ja Maia on oma töö ära teinud.
Paljasseemnetaimed Paljasseemnetaimedel on käbid. Paljasseemnetaimedel pole õisi ega vilju. Nende seemned arenevad käbides paljalt käbisoomuste vahel. Sellest tulenebki nende taimede nimetus. Paljasseemnetaimed on võrreldes õistaimedega liht- sama ehitusega ja ürgsemad. Nad kasvasid Maal juba siis, kui õistaimi polnud veel olemaski. Enamik tänapäeva paljasseemnetaimedest on okaspuud. Eluvormilt on nad puud, harva põõsad. Rohttaimi paljasseemnetaimede hulgas ei ole. Suurem osa okaspuid on igihaljad. Okkad vahetuvad neil järkjärgult, nii et oksad pole kunagi paljad. Kõige pikema elueaga taimed kuuluvad okaspuude hulka. Nendeks on ohtjasoomulised männid vanusega üle 4300-4680 aasta. Nad kasvavad jändrike puudena rohkem kui 3000 meetri kõrgusel
neid) ja tahan ka ise neid öelda. Kõige enam kardan ma pettuda armastuses. See haavaks mind niivõrd palju, et pelgaksin uuesti armuda. Kuid armumisel on häid külgi. Näiteks on pidevalt hea tuju, mis inspireerib tegema asju paremini, kui tavaliselt. Ollakse edukas. Isegi, kui ei suudeta kõigega ise toime tulla, siis ollakse toeks teineteisele. Ka seda on oluline tunda armastuses. Armastus avab uksed ja aknad, mida varem polnud olemaski. Mulle meeldiks teha ühiseid plaane, ette võtta koos planeeritud tegevusi ja just tegevusi, mida teiste inimestega koos ei teeks nii meeleldi. Koos armastatuga on tegevused erilisemad, kui ainult sõpradega. Pealegi, armastus ei ole see, kui vaadatakse teineteist. Armastus on see, kui vaadatakse koos ühes suunas tulevikku.
Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jpt. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada, sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Kuningas armastas meeletult toredust ja luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele, maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke ja muusikuid. Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed, seati sisse raamatukogusid. Kuningas toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks; keele reeglistamine viis õukonnakeele eristumisele lihtsa prantslase keelest. Versaille' õukond andis tooni terves Euroopas. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja
Aforismid Inetuil ja rumalail on siin maailmas kõige parem elada. Nemad võivad mõnusasti istuda ja mängu pealt vaadata. Kui nad ka võiduvilja iial maitsta ei saa, jääb neil vähemalt kaotusekibedus maitsmata. Tähendus: Inetud ja rumalad ei katseta uusi asju ja ei võta vastu uusi väljakutseid, vaid istuvad paigal. Kes ei riski sellel pole ka midagi kaotada. Ainuke tee kuisatusest vabanemiseks on sellele järele anda. Tähendus: Kui sa annad varem järele, siis oled targem. Kiusatakse neid kes hakkavad ise vastu, kui ei tee kiusamisestg välja siis sind enam ei kiusata ka. Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust. Tähendus: Tänapäeva inimesed hindavaid ainult raha, mitte millegi väärtusi. Inimene peaks talletama elu värvi, aga mitte iial mäletama selle üksikasju. Tähendus: Inimesed peaksid hindama rohkem positiivseid asju ja mäleta...
Juba on jõudnud kätte selline aeg, kus igas peres on vähemalt üks arvuti ja seda kasutama õpitakse juba väga varases eas. Paljud lapsed juba enne kooli minekut hakkavad sõpradega näiteks msn suhtlusportaalis suhtlema sõpradega. See toimub enne juba kui nad korraliku kirjatehnika või mingisugused reeglid omandavad. See aga põhjustab juba lohakuse kirjamärkide juures või erinevate lühendite kasutamise, milliseid pole tegelikult Eesti keeles olemaski. Peale selle olen kuulnud ka, et on tekkinud vastuolud vanematega. Leitakse et lastel pole enam vaja õppida kirjatehnikat nii hoolikalt, kuna mõeldakse et niikuinii pole seda tulevases elus väga vaja. Kuigi enamus tööd ja koolitööd käib tõesti arvuti teel, leian et siiski on vajadus õpetada lastele korralikku kirjatehnikat, et arendada käekirja ja käte osavust. Väga oluliseks Eesti keele moonutajaks on veel ajakirjandus, mis on samuti internetti kolinud
eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. Versaille' lossi ehitati 20 aastat. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase. Õukonda kuulunud aadlikud said tavaliselt kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Versaille' õukond andis tooni terves Euroopas.
Elu on karm . see on juba kord nii , et inimesed saavad haiget . olgu see siis füüsiline või hingeline valu , valutab ta ikka ühte moodi . siis ongi kombeks öelda , et aeg parandab kõik haavad . kui palju selles tõde on või siis kui paljud seda kõigest viisakusest ütlevad - see on juba iseasi . samas , mingi iva peab selles paljukasutatavas vanasõnas peituma , muidu poleks ta ju olemaski . Väikesed lapsed jooksevad alalõpmata ringi . karta on , et mõni neist kivi otsa koperdab ja oma põlve marraskile tõmbab . parim rohi sellele on muidugi ema puhumine ja pehme suudlus . Veelgi paremini mõjub aga nali . Näiteks , küll pulmadeks ära paraneb . nagu praktika on näidanud , ongi toona valu teinud marrastus pulmapäevaks ammu kadunud . Kas tegi siin aeg oma töö ? või sai ema hakkama imega
Tallinna kaunimaid piirkondi. Põlispuud näevad oma jämedate tüvedega tõepoolest väga uhked välja. Tihtilugu võivad puud saada vigastada. Selle jaoks on puudel õnneks ka erinevaid kaitsevahendeid (tüvekaitsed, kaitsevõred, kaitserestid). Sageli on need ka kauni disaini ja ümbrusega hästi sobivad iluobjektid. Haljastamiseks on vaja: * Haljastajaid; ilma nende professionaalsuseta ei oleks mingit haljastust olemaski. See tähendab, et päris igaüks ei või ega saa minna tee äärde puud istutama. Enne haljastuse rajamistkontrollitakse kasvutingimusi, valitakse haljastatava piirkonna jaoks sobivad puud/taimed, tehakse plaan, mõõdetakse sügavust, kaugust, pikkust jpm. * Projekteerimist; enne, kui üldse millegi kallale asutakse, tehakse projekt/plaan. Ilma selleta on üsna raske midagi täpselt teha. * Rajamist * Hooldamist; taimede ja puude aastaringne hooldamine kuulub kogu projekti juurde
Siit järeldub see, et eestlastel oleks olnud sõja võiduks vaja suuremat ja paremat sõjaarmeed ning paremaid sõjarelvi. Kuna eestlastel olid need palju kehvemad, kui ristisõdijatel ei oleks eestlastel mitte mingit võimalust olnud võita Muistne Vabadusvõitlus. Samuti oleksid eestlased võinud vabadussõja võita kui maakondade vahel oleks olnud mingisugune side. Sellel perioodil oli maaakondade vaheline side kahjuks väga minimaalne. Sellist riiki nagu ,,Eesti" ei olnud otseses mõttes olemaski. Eestlastel puudus täielikult ühtne riik ja ühtekuuluvus tunne, iga maakond võitles ise enda eest koos oma väheste sõjameestega. Ordurüütlid, aga tulid rüüstama ning ristiusku peale suruma ühtse suure armeega ning see ongi üks paljudest põhjustest miks eestlatel ei olnud võimalust vastu löömiseks. Eestlased ei oleks kaotanud, kui nad oleksid sidet pidanud omavahel, et arutada sõjakäiku ja muid sõjaga seonduvaid ülesandeid ja küsimusi ning rohkem kokku hoidnud.
14.-15.sajandil. Keskaegne kirik hävitas antiikse teatri, ning uudseks lähtepunktiks sai jumalateenistus. See tulenes sellest, et lihtrahvas ei mõistnud ladinakeelset jumalateenistust ning lihtsustamiseks kasutati näidendeid. Tekkis liturgiline draama. Nendest kujunesid välja piibliainelised draamad ehk müsteeriumid. Minu arvates oli keskaeg kirjanduse tekkele väga kasulik aeg. Tekkisid erinevad teosed, milleta ei oleks praegusaegset kirjandust olemaski. Armastuseteemad ja lõbusad lood muutsid nukra ajastu rõõmsameelsemaks.
Kuid kes on see, kes mõistab tõde kõige paremini? Kas see on kohtunik, kes mõningatel juhtudel otsustab isegi inimelu üle? Alati ei tule ju kohtusaalis välja see tõde, mis on ainuõige ja mille järgi peaks talitama. Kui inimene mõistis teatud olukorras tõde teisiti, kui kohtunik või uurijad, siis kas on ikka õige lasta sellel inimesel otsustada, kes pole sama asja samas olukorras kogenud? Kui eksisteeriks ainult tõde, kõik valed ja muud jamad üldse poleks olemaski, siis poleks ju ka kohtumõistjat vaja, kes teinekord süütult hukka mõistetud inimesel pea maha lõikab. Aga kust koha pealt üldse tekkisid valetamised ja tõe eitamised? Inimkond ei ole kindlasti algusest peale olnud selline, kusagil pidi toimuma see nn."plõks", mis lõi teatud meestel tuled põlema. Missugune oleks maailm praegu, kui ei olekski tekkinud valederägastikku? Kas oleks enam vaja kohtunikku, kes mõistab inimese süüdi või süütuks
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme
jääda, vaid lootsid suurde ilma rõõmu minna otsima. Sellega hakkas kustuma ka Andrese unistus. Ta nägi ikkagi vaeva ka seepärast, et Vargamägi pärandada hiljem oma lastele. Lootis, et hiljem lapsed mõistavad Vargamäe ilu. Andrese unistus purunes täielikult siis, kui tema poeg ütles talle, et läheb kroonu ja ei tule enam tagasi. Andres oli kurnatud ja masenduses. Ta mõistis lõpuks, et kogu see vaev oli asjata ja kõik see valmistas nii palju muresid. Vargamäed ei ole olemaski laste jaoks ning tal pole enam kedagi, kellega oma vanaduspäevi elada. Kuigi elus on olemas igal asjal kaks poolt, võib üks neist domineerivam olla. Alati pole võimalik saavutada nende vahel tasakaalu. Näha oli seda ka Vargamäel. Andres oli oma unistuses liialt kinni ja see pimestas teda. Ta muutis teiste elud raskeks ja keeruliseks. Ta sai tunda muresid mitmekordselt võrreldes rõõmudega.
Allikas: https://epl.delfi.ee/lp/minu-paev-telefonimuujana-vahel-oleme-parast-konet-lausa- nutnud?id=88404453 4. “Rubljovka supermarketite kassades antakse kauba pakkimiseks tasuta Gucci ja Louis Vuittoni kotte.” Sõna “supermarket” kirjutatakse kokku, sest omadussõna “super” ja nimisõna “market” väljendavad kokkukirjutatuna kindlat omaette mõistet. Allikas: https://epl.delfi.ee/lp/kui-sind-pole-siin-pole-sind-olemaski-rubljovka-kinnimuuritud- grotesk-venemaa-raha-voimust?id=88723253 5. “Karilaid sõnas, et juhtkond sekkub konflikti, et olukorda selgust tuua.” Sõna “juhtkond” kirjutatakse kokku, sest ainsuse nimetavas käändes olev nimisõna “juht” kirjutatakse järgneva nimisõnaga “kond” kokku. Allikas: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jaanus-karilaid-noudmisest-jaan-toots- koju-saata-tartlased-peaksid-omavahel-asjad-selgeks-raakima?id=88733143 6
majatöid. Ta sai selle kõigega hakkama ja oli ise ka hea õpilane. Teises osas toimub Indreku võitlus jumalaga. Kui Indreku isa õpetas poissi nii nagu piibel seda käskis, siis nüüd järsku pööratakse Indreku elutõed peapeale. Koolis õpetatakse, et taevas on tähed ja planeedid. Indrekul on seda raske uskuda, kuna teda oli õpetatud kogu eelneva elu jooksul jumalasõna järgi ning nüüd tuli välja, et seda pole olemaski. Koolis olles hakkas talle meeldima direktori tütar, paraku mõjus see halvasti Indreku õppetööle. Ta lahkus koolist, kuna ta leidis, et millelgi pole mõtet ning ta pettus ka jumalas. Kolmandas osas oli teose keskseks tegelaseks taas Indrek. Ta elas linnas, ekatus juhuslikest teenimisvõimalustest ning suhtles revolutsionääridega. Otseselt poliitilises võitluses ta aga ei osalenud, ta jagas lendlehti. Kolmandas osas haigestus raskelt Indreku ema
alguse Indrek nagu ei saaks aru mida arvata kuid hiljem annab tüdrukule järgi. Vahepeal on Ramilda haigemaks jäänud ja külastab jälle kooli, seekordne kohtumine noorte vahel on palju süngem ja nendevaheline armastus teeb selle veel raskemaks. Pärast seda on Indrek aina rohkem endasse tõmbunud ja mornim, talle tundub, et terve elu on kaodanud mõtte ja ta jõuab järeldusele, et millelgi ei ole mõtet ja meid ei ole olemaski ja ainus emotsioon mida võis Indrekus näha oli viha elu vastu. Kui tagasi vaadata eelnevale tekstile võib tunduda, et see oli väga tõsine ja igav lavastus, kuid tegelt oli ainult viimane vaatus selline ja ka see sisaldas mõiningaid nalju. Ülejäänud vaatused olid täis huumorit ja kohati oli tegelikult isegi raske aru saada kui tõsine tegevus tegelikult oli. Mulle meeldis see etendus väga ja see inspireeris mind lugema esimest osa.
näkku suhtlemise just sünteetilised maailmad. Virtuaalmaailmadeks võib pidada ka paljusid suhtlusportaal (nagu Facebook, Orkut, Rate, Yahoo, ja paljud teised kaasa arvatud), jututubasid, peaaegu kõiki kohti, kus inimesed üksteisega interneti teel ,,kohtuvad". Daniel Vaarik on öelnud, et edulugude kürval eksisteerib ka süngem poolus, mis räägib mängude ja jututubade tõttu lõhutud perekondadest, abielupettustest ja inimestest, keda reaalses maailmas tegelikult olemaski ei ole. Internetis leidub ka selliseid kasutajaid, kes teevad endale konto, kuid mitte enda nimele, vaid mõne suvalise isikuna. Peagi hakatakse võõrastelt inimestelt nende elu kohta uurima: perekonnaseisu, laste arvu, finantsseisu ja muudki neile vajalikku. On teada juhuseid, kus mõne aja möödudes on inimestele tekkinud suured pangalaenud, nende autoga või muu sõiduvahendiga on põhjustatud õnnetus/avarii.
Berkeley suunas oma filosoofia metafüüsikute vastu, kes loovad oma kujutlustes maailma asju, mida seal ei ole. Ta materdas metafüüsikat keelefilosoofia vahenditega, öeldes et: 1. Inimesed kasutavad sageli selliseid keelelisi väljendid, millel puudub konkreetne sisu. 2. Me ei valitse oma keelt, vaid meile on omane langeda ebamäärasuse küüsi ja ajada intellektuaalset loba. 3. Tegelikult ei pruugi mingit nähtust või asja olemaski olla, mida mingi mõiste tähistab. Berkeley põhimõtted Tema põhiväide on, et iga üksik objekt on vaid idee meie endi meeltes, iga materiaalne asi on vaid omaduste kogum. Näiteks õunal on erinevad omadused, kuid pole olemas sellist asja nagu "õunsus". Kui võtta õunalt ära kõik tema omadused, mis võivad esineda ka teistel puuviljadel, siis ei jää midagi järgi. Seepärast pole midagi materiaalset olemas.
Nad käisid isaga sõitmas, isa tahtisautoga eputada ja tiiru ümber väljaku teha , siis Berdil oli häbi . Ta kattis kätega näo kinni. Nadja vennad olid seal tee ääres ja naersid berdi üle , isa proovis teha autoga trikki kuid andis liiga palju gaasi ja auto suri välja. Berdil oli veel rohkem häbi ja Nadja vennad naersid rohkem.Terve koju tagasi sõidutee nad ei rääkind isaga sõnagi.Siis tuli Berdil idee , et ta teeb näo et seda autot poleks olemaski , ta paneb igakord silmad kinni kui sellega peab sõitma.Nadja ja Bert armastasid üksteist väga , nad käperdasid üksteist palju . Neil oli ka tülisi nadjal oli Rasmusega midagi vahepeal aga nad leppisid ära.Berdil oli Louisega ka midagi kuid , nad leppisid siis ka ära , raamatu lõpul olid Nadja ja Bert mõlemad õnnelikult koos.Berdil oli ka vanaema , kes Berdile pinda käis . Vanaema leidis omale uue mehe ehk (vanaisa),ema siiss ütles vanaemale ma tahan seda
Tööl on arvuti eelkõige töö- ning järjest enam ka suhtlusvahend.Internetist saadava info saab kergesti kohendada oma vajaduse järgi ja seda saab saata kõikidele oma sõpradele, mis tahes maailma otsa. Arvutiga saab palju töid teha kergemini. Näiteks dokumendihaldus, ettekannete vormistamine,graafiliste kujundite loomine ja projekteerimine on vaid algus pikast loetelust, mille arvuti suudab suure vaevaga ära teha . Paljusid töökohti ei oleks ilma arvutita olemaski. Tööd, mida varem tehti suure vaevaga, saab nüüd teha lihtsalt, ilma kontorist lahkumatagi. Vabal ajal ja kodus on arvuti ülesannete loetelu samuti hiigla pikk.See seadeldis pakub võimalust enesetäiendamiseks-näiteks keeleõpe, aga samas ka info hankimine, käitlemine ja kuvamine; koduste tegemiste hõlbustamiseks-näiteks aadresside, toiduretseptide ja teiste dokumentide haldamiseks; kulude, tulude arvestamiseks; kirjade, tekstide, piltide jm. Arhiveerimiseks ning ka lõbutsemiseks-
Mis ei tähenda, et kui inimene otsitavat leidnud pole, siis pole seda üldse olemas. Mõlemat toetaks näide: kui vihmametsas on kindlasti veel mõni avastamata liik, siis ühelt poolt ei ole võimalik väita, et puu otsas elab kollane, pika karvaga ja tiibadega elukas. Selle toetamiseks pole ühtegi tõestust. Teiselt poolt ei saa väita, et kui meie pole elukat leidnud, siis sellist karvast olendit ei oleks vihmametsas üldse olemaski. Kuid seda väidet ennast ei saa enam tõestada, kuna kui midagi pole, siis sellega peaks asi piirdumagi. Uudishimu annab inimesele võimaluse leida, mida ta otsib, või kogeda midagi uut. Tõde on millegi kinnitamiseks, millest on tekkinud kahtlus. Kuid selleni jõudmine ei ole üldsegi kerge ja tõde ei pruugi kajastada tegelikkust. Kuna tõde on niivõrd subjektiivne, siis on võimalik, et inimene polegi võimeline tõde eristama valest. Tõde poleks justkui inimese jaoks.
Peab pingutama, et piiluda üle silmapiiri. Paljud inimesed ei näe enda ümber tegelikult toimuvat. Kuigi ma reaalsuses eelistan linna maale, ei tähenda, et ma maakohti või loodust ei austaks. Enesekesksed on need inimesed, kes arvavad, et kõik algab ja lõpeb üüratute tehastega suurlinnades. Sest linnad eksisteerivadki vaid tänu loodusele. Kui poleks loodust, ei oleks inimest. Kui poleks inimest, ei oleks tsivilisatsiooni. Kui poleks tsivilisatsiooni, ei oleks linnu olemaski. Mitte üldsegi üllataval kombel on parimate mälestustega seotud just loodus, sest tema ei vea kunagi alt. Mul ei lähe ealeski meelest, kui olin alles vaid üheksa aastane ja kõndisin kodu poole. Eemal laius suur ja tume mets, mis ei olnud nii hirmutav, kui see kõlada võib. Ilm oli kuiv ja päike oli vaikselt metsamüüri taha vajuma hakanud. Jalaga kivikesi toksides tõusis õhku õrnalt liivatolmu. Tundsin, kuidas väikesed kiviebemed mu rihmikute vahelt sisse pugesid
veel? Sest enamasti ongi ju ema see,kes on oma elus rohkem näinud kui meie kaks kokku.Paratamatult on elus ikka ju nii,et enamjaolt kõik mida me oleme teinud või teeme-selle on vanemad kõik omal ajal läbi elanud.Naljakas küll,aga vähemalt minul ja mu vennal on vägapalju ühiseid seikluseid ja juhtumeid mis on vanemate poolt juba ka ammu läbi elatud.Võibolla küll mitte täpselt samamoodi-aga siiski sarnaselt. Ma ei ole siin rääkinud üldse oma isast,jääb mulje nagu teda poleks olemaski-vale! Ta on olemas,elame kõik koos nagu perekond ikka aga tahtsingi kirjutada oma emast,sest tema on see kellepärast olen ma suutnud jääda selliseks nagu ma olen ja kellega olen saanud kõige rohkem oma kallist kvaliteetset aega veeta. Ema on ju ikka see,kes on tütre jaoks kõige kallim-kindlasti mitte alati,aga enamjaolt küll.
Nad käisid isaga sõitmas, isa tahtis autoga eputada ja tiiru ümber väljaku teha , siis Berdil oli häbi . Ta kattis kätega näo kinni. Nadja vennad olid seal tee ääres ja naersid berdi üle , isa proovis teha autoga trikki kuid andis liiga palju gaasi ja auto suri välja. Berdil oli veel rohkem häbi ja Nadja vennad naersid rohkem. Terve koju tagasi sõidutee nad ei rääkind isaga sõnagi.Siis tuli Berdil idee , et ta teeb näo et seda autot poleks olemaski , ta paneb igakord silmad kinni kui sellega peab sõitma. Nadja ja Bert armastasid üksteist väga , nad käperdasid üksteist palju . Neil oli ka tülisi nadjal oli Rasmusega midagi vahepeal aga nad leppisid ära.Berdil oli Louisega ka midagi kuid , nad leppisid siis ka ära , raamatu lõpul olid Nadja ja Bert mõlemad õnnelikult koos. Berdil oli ka vanaema , kes Berdile pinda käis . Vanaema leidis omale uue mehe ehk (vanaisa),
kuivamine põhjustas kuivamislõhesid. Piisaks 16 mm tuulutusvahest, märksa olulisem on aga vahe katkematus. Fassaadi tuulutamiseks on oluline, et tuulutusvahe oleks avatud nii ülalt kui ka alt. Fassaadi ülaservas piisab 10 mm vahest tuulekasti ja lauaotste vahel. Väga oluline on ka fassaadilaudade piisav paksus, see peaks olema vähemalt 25 mm. Vanasti oli laudade laius vähemalt 145 mm või enamgi. Eesti tootjate kataloogides (nt www.rait.ee) on sellised mõõtmed olemaski, kuid edasimüüjad ei julge pakse ja laiu laudu müüki võtta. Kahjuks tuleb tõdeda, et fassaadide renoveerimisel (paraku ka uute ehitamisel) tehakse palju vigu, mistõttu nad vajavad sagedast remonti. Tavaliselt piisab küll värvkatte taastamisest.
Emmal on tekkinud võlad. Nende maja aresitakse. Emma saab alevi apteegist arseeniku. Charles sureb kurvatusest. Vaated elule, kunstile: 1."Pagandlus, kristlus, tölplus - need ongi inimkonna kolm suurt arenmisastet. Kurb on viibida viimase tekkimise juures" 2.Tölplane on 19. saj. produkt. 3.Alatasa võimutsev labasus ja nürimeelsus on solvav 4. Inimesel kaks püüet: koguda varandust ja elada enesele. 5.Ideaalne kunstnik oskab luua nõnda, et järelpõlved arvaksid, nagu teda poleks olemaski olnud. 6. Ideaalne kunstnik muudab igapäevase ja labase kunsti objektiks. 7. Ainult kunstis võib ilu osaliselt teostada. 8. Mida rohkem on kunstnik eraldatud ühiskonnast seda parem talle. CHARLES DICKENS (1813-1870) Sündis töölisagulas. LOOMING: Käsitleb laste ja noorte inimeste kannatusi vaestemajades, internaatkoolides ja allmaailmas. "Oliver Twisti seiklused" "Nicholas Nickleby" Sai ainet tema enda lapsepõlvest. Ta isa sattus võlavanglasse. 10
Ainukeseks välismaaks oli koolilastele Nõukogude Liit, paljud klassiekskursioonidki korraldati Venemaale, peamiselt Peterburgi (sel ajal veel Leningrad) ja Moskvasse. Tänapäeva lastel on kooliprogramm tunduvalt raskem kui 20 30 aastat tagasi. Näiteks mõningad asjad, mida ema õppis matemaatikas alles keskkoolis, õpitakse nüüd juba VI VII klassis. Üks eriline aine oli VIII klassis "Nõukogude riigi õigused ja alused". Tänapäeval pole sellist riiki enam olemaski, aga kunagi kuulus ju Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Ema sõnul oli see õppeaine üks mõttetu punase jutu keerutamine. Keskkoolis õpetati sõjalist algõpetust, selles tunnis käis õppetöö vaid vene keeles. Päris huvitav aine oli, õpetati püssi kokku lahti võtma, tulistama, tundma nõukogude sõjaväe auastmeid jm. Keskkooli ajal sai õppida ka erinevaid lisaerialasid, Kadrina Keskkoolis olid selleks näiteks masinakiri ja autoõpetus.
Võõra dokumendi kasutamine, dokumendi võltsimine ja enda dokumendi teisele kasutada andmine on kriminaalkorras karistatav! Internetis on leida palju erinevaid suhtlusportaale, kus on võimalik leida omale tuttav, kaaslane. Paraku on juhuseid, kus teisel pool Internetti suhtlev nooruk ei olegi see, kellena ta end iseloomustab. Meedias on olnud juttu ja saateid, kus inimene pressib teiselt inimeselt interneti teel raha välja või ta müüb mingit eset,toodet, mida pole olemaski. Noorte seas oli väga kuulus suhtlusportaal www.rate.ee. Valeidenditeeti kasutav tundmatu isik meelitas võõra neiu või noormehe pildiga noori suhtlema ja hiljem pressis neilt raha välja või midagi muud. Õnneks on 2009.aastast internetiportaalides libakontode tegemine kriminaalkuritegu, mille eest võib isegi vangi sattuda. Haldusvastutus on väärtegu, mille eest karistatakse isikut kas rahatrahviga või arestiga. Väärtegu on tavaliselt kergem karistus kuriteoga võrreldes
Lisaks oli veel lossis 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada ning sukki aidata jalga tõmmata. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Väidetavalt arvati isegi nii, et kui sind polnud õukonnas, siis ei olnud sind olemaski. Versaille' õukond andis tooni terves Euroopas. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti leiutati jäätis, hakati valmistama sampanjat. Aga õukond andis tooni ka pahelisuse ja kombelõtvusega. Kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi; mõjukaimaks kujunes madame de Montespan. Kuninganna leppis olukorraga. Kuna kuningas armastas meeletult toredust ja luksust andis ta tööd paljudele
Ta maalid on väga dekoratiivsed, puhaste säravate värvidega, selgete ühtlaste värvipindadega, mida eraldavad tumedamad kontuurid. Tahiti saarel töötades ja sealseid inimesi kujutades lisas ta oma maalidele veel erilist salapära ja tähenduslikkust, milleks teda oli innustanud kohaliku rahva kultuur. Gauguinile ja van Goghile ei piisanud kõige nähtu täpsest jäljendamisest, vaid nad tahtsid luua ise midagi uut, midagi niisugust, mida looduses sellisel kujul polnud olemaski; nad tahtsid leida uusi vahendeid oma isiklike tunnete ja mõtete väljendamiseks. Oma püüdlustelt olid nad seega vastandlikud impressionistidele. Kui impressionistid olid väljastpoolt saadud muljete maalijad, siis postimpressionistid seevastu, tegelesid eneseväljendusega. Nad astusid teadlikult impressionismi vastu välja ja näitasid edaspidisele kunstile teed täiesti uues suunas. Tema loomingust on mõjustatud puhta värvi vallandumine 20. saj. alguse kunstis.
Piraatlus nähtusena sai alguse mitusada aastat tagasi ja polnud üldse seotud internetiga, sest sellist asja polnud tollal olemaski. Tänapäeval on autoriõiguste rikkumine internetis või interneti kaudu saanud sama nime tõenäoliselt kunagise piraatlusega olemusliku sarnasuse tõttu. Viimaste aastatega on internetipiraatlus kogunud kiirust ja suurust. Sellega on loomulikult ka kaasnenud piraatlusevastased sündmused, sarnased mingisuguse haiguse globaliseeruva ohu märkamiseks. Nüüd tekib küsimus, kas piraatlus on pigem kokkuhoid või siiski suur probleem tänapäevases maailmas?
haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Loomajäljed pehmes mudas. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid vaevu kinni ja lahti lükkamist. Õue polnud olemaski, vaid ukse ees oli sigade karjamaa. 2. Missuguste kaalutlustega ostis Andres Vargamäe? Missugused olid tema kaugemad ja lähemad kavatsused Vargamäe suhtes? Andres tahtis hooned korda reha, aiad ära parandada ning õue puid istutada. Põldudele kraavid kaevata, et neid kuivendada ja et sood hakkaksid loomi kandma ning head metsa kasvatama. Heameelega tahaks Andres endale aga kogu Vargamäed.
saanud halba. Halva tasakaalustamiseks tahab ta veel rohkem head, mistõttu saab ka rohkem halba ja tema elukaalu materiaalse poole kaalukauss vajub veel rohkem maad ligi, tõstes vaimsuse kaalukausi taeva alla. Nii muutubki maine liiga maiseks ja vaimne liiga vaimseks, mis tähendab, et oma eluga mittetoimetulev inimene muutub ülitundlikuks. Ülitundlikkus on tundelisusega liialdamine, pisiasja suurena tundmine, selle tundmine, mida veel olemaski pole. Sellist ülitundlikkust nimetatakse sageli vaimsuseks. (Viilma, 2003) Tundelisuse aspektist vaadatuna võib depressiooni sisuliselt jagada kergeks, raskeks ja väga raskeks depressiooniks. Väline vorm on seejuures sisule risti vastupidine. (Viilma, 2003) KASUTATUD ALLIKAD Viilma, L. (2003) Depressioon. Kasutamise kuupäev: 18.09.2014, allikas: http://www.luuleviilma.ee/index.php?id=7542 Terviseportaal Inimene. (2013). Stress
Tihti saavadki probleemid sellest alguse, et tööandja on ennast vabatahtlikult kaitsest ilma jätnud. Sageli ei määratleta piisavalt ärisaladuse mõistet või konkurentsipiirangut. (Seinberg, 2014) Kruusalu on intervjuus toonud välja, et paljud väiksemad ettevõtted on töölepingutesse kirjutanud sisse lause, et lepingule allakirjutades kinnitab töötaja, et on tutvunud ka teiste dokumentidega ja on kohustatud neid täitma. Tihti juhtub aga see, et neid dokumente ei ole olemaski. (Seinbeg, 2014) ,,Kõik toimib seni, kuni tööandja ja töötaja on vastastikuste kohustuste täitmises ühel meelel" (Seinberg, 2014). Tööandja peab tõendama, et töötaja on tutvunud töökorraldusreeglite, ohutusjuhendite ja teiste nõutavate dokumentidega. Kõige lihtsam moodus ennast selliste olukordade eest kaitsta on see, et vajalikud dokumendid on olemas ning töötaja allkiri koos kuupäevaga fikseeritud. (Seinberg, 2014)
Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid vaevu kinni ja lahti lükkamist. Õue polnud olemaski, vaid ukse ees oli sigade karjamaa. 2.Missuguste kaalutlustega ostis Andres Vargamäe? Andres tahtis hooned korda reha, aiad ära parandada ning õue puid istutada. Põldudele kraavid kaevata, et neid kuivendada ja et sood hakkaksid loomi kandma ning head metsa kasvatama. Heameelega tahaks Andres endale aga kogu Vargamäed. Andres ostis Vargamäe, kuna ta mõtles järeltulevale põlvele, oma lastele, kellele pidi tööd jätkuma ka peale Andrese surma. 3
Kuningas lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uhke pargi ja mitu uut lossi, kuhu kolis 1682. aastal kogu õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks. Lossi ehitati 20 aastat ning seal oli üle 2000 ruumi. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid ja said kõrget tasu, ise täites vaid tühiseid kohustusi. Versailles oli sel ajal Prantsusmaa keskpunktiks. Kui sind ei olnud õukonnas, polnud sind olemaski. Kuningas Louis XIV oli tuntud kui suur kaunite kunstide toetaja ja kaitsja ning ta armastas meeletult ka toredust ja luksust. Õukonnas pidas kuningas üleval kirjanikke, kunstnikke ja muusikuid ega unustanud ka teadlasi. Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed ja seati sisse raamatukogusid. Louis XIV toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks. Merkantilistlik majanduspoliitika
tema. See aga näitab, et Jumala nimi on justkui meie alateadvuses. Kuuldes Jumala nime saame kohe aru, et tegemist on millegi suure ja terviklikuga ilma, et teda kunagi näinud oleksime. Jumala terviklikkusele viitabki see, et ilma teda nägemata või tundmata on võimalik mõistusega tunnetada ta olemasolu. Ilma midagi nägemata, kohtamata või tema olemasolu tundmata on väga keeruline seda mõista. Ilma midagi mõistmata ei ole seda praktiliselt olemaski. Näitena võin tuua mõne isoleeritud kultuuri, mis siiani praeguses arenenud maailmas eksisteerib. Nende jaoks ei ole olemas internetti, autosid, potte ja panne nii nagu meie neid asju teame ja mõistame. Kuid ometigi saavad nad suurepäraselt hakkama ilma nendeta. Kui nende saarele ilmuks järsku mõni tänapäevane ese, milleta ei suudaks me igapäevaelus hakkama saada, arvaks nad, et too asi on täiesti kasutu. Seda saab seletada mõistmisega. Nad ei mõistaks tolle asja
Kuid lähenedes suure kuuli tekitatud lohule, kaldub see kõrvale ja veereb edasi lohku, otsekui tõmbaks suur kuul teda tõrjumatu väega.Niiviisi toimibki gravitatsioon, aegruumi kooldumise tulemus. Iga massiga ese tekitab väikese lohu kosmose kangas.Universum on justkui päratu veniv madrats.Sellises kujutluses polegi gravitatsioon enam asi iseendas, vaid tulemus, ,,...mitte jõud, vaid kõverdunud aegruumi lisaprodukt´´.Teatud mõttes pole gravitatsiooni olemaski; planeete ja tähti paneb liikuma aja ja ruumi deformatsioon.Kuidas ka poleks, paneb hämmastama noore Einsteini mõttejõud. Muuhulgas järeldus Einsteini üldrelatiivsusteooriast, et Universum peab olema, kas paisuv või kokkutõmbuv.Kuid Albert ei olnud kosmoloog ja ta jagas üldist arvamust, et Universum on jäik ja igavene.Kuni Hubble avastas, et Universum paisub, kiiresti ja ühtmoodi igas suunas.Ei
Versaille' lossi ehitati 20 aastat. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase. Õukonda kuulunud aadlikud said tavaliselt kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Versaille' õukond andis tooni terves Euroopas. Hiilgus või Viletsus? Louis XIV on kõige kauem (ja ühtlasi ka kõige nooremalt) Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh. Ta on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nime valis ta endale ise, kuna päike viitas sellele, et kuningas valitses oma õukonnas ja riigi üle ning et tal ei olnud vähimatki kavatsust oma võimu kellegagi jagada. Aga mistegelikult peitus selle välise hiilguse ning uhkuse taga?
koos veeta. Kui lapsed siis lapsedki võtaks kaasa. Räägikisime mehega kõigest ja abistaksime teinetest, sest nagu abielu ütleb on see elu kus tuleb üjksteist abistada 18-aastane poiss : Ideaalne abielu, saab olla ainult naisega keda armastad. Ilma lasteta ei kujutaks ka seda ette. ega rohkem ei oska midagi õelda, eks seda tunneb rohkem, kui oskab kirjeldada 16-aastane tüdruk : ma arvan, et ideaalset abielu, kui sellist ei ole yldse olemaski, aga kui oleks, ss ma arvan, et ideaalne abielu oleks see, kui nt peetakse kiini oma lubatustest (nt need mis tehakse kui altari ees ollakse) :) . Et ollakse koos nii heas kui ka halvas jnejnesuht raske on moeda sellistele asjadele, kui ise seda tegelt ei usu ):)* 20-aastane tüdruk : ahah.. mm.. ma usun et paljudel on nii et tavaline idüll, st. et oleks selline tore ja toetav.. kõike koos maksev ja abistav, see oleks ka hea kui oleks mõlemal poolel mingi privaatsus ja oma vaba aeg
Õnnelik olemises pole midagi halba, kuid ei tohiks lasta õnnetundel segada oma ratsionaalset mõtlemist ning tuleks tähele panna erinevaid ohuallikaid. Muidugi tahavad kõik õnnelikud olla, kuid mõne jaoks käib asi vastupidiselt mida rohkem ta õnne poole püüdleb, seda vähem õnnelik on. Kui pidevalt ebaõnnestud õnnelik olemast, siis muudab läbikukkumine meid veelgi kurvemaks. Elu viimases faasis võib ka ilmneda, et me oleme püüelnud millegi sellise poole, mida pole üldse olemaski. Oleme end terve elu petnud. Õnn sõltub rohkem reaalsusest ja mitte ainult meie pettekujutelmast. Jeremy Benthamit (Law 2008:102) on väitnud, et õnn on lihtsalt nauding ja valu puudumine ning seega tegevuse tulemusena tekkiv õnne koguhulk on kõikide saadavate naudingute summa, millest on lahutatud kõikide valude summa. Õnnelikkust määrab iga indiviidi sisemaailm ehk kuidas inimese aju töötleb välisest maailmast tulevat infot
kodumaal, kuid hõlbus transport on soodustanud ka salakaubandust, kaasa arvatud narko- ja 5 relvaäri ning terroristide tegevust, samuti illegaalset migratsiooni.( L.Vahtre, M.Nutt 2014,68- 70) 3. Mida on globaliseerumine kaasa toonud Tehnoloogia ja side areng on viimastel aastatel olnud suur. Mobiiltelefoni ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilikaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks. 6 Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Kommete,
teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jpt. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada, sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Kuningas armastas meeletult toredust ja luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele, maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke ja muusikuid. Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed, seati sisse raamatukogusid. Kuningas toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks; keele reeglistamine viis õukonnakeele eristumisele lihtsa prantslase keelest. Versaille' õukond andis tooni terves Euroopas. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja
Kuningas laskis ehitada 18 km kaugusele Pariisist Versailles'i uue lossi. Sinna koliti 1681. aastal kogu õukonnaga. Residents oli väga ülerahvastatud: seal oli küll 2000 ruumi, kuid sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, lisaks veel teenindav personaal. Õukondlased kandsid uhkeid tiitleid, kuid täitsid enamasti tühiseid ülesandeid. Sellel ajal oli Versaille Prantsusmaa keskpunkt: Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Louis XIV soosis kunstide arengut, tema õukonnas oli mitmeid muusikuid ning kirjanike. Seepärast saigi Louis XIV sajandist Grand Siècle (Suur Sajand). Et silmapaistvad kunstnikud saaksid säilitada oma positsiooni, oli Louis valmis maksma neile pensioni. Nende nimekiri 1663. aasta kohta on säilinud, mil ülevalpeetavaid oli kolmkümmend kolm. Kuningas puutus kokku ajastu kolme väljapaistvama kirjanikuga: Molière, La Fontaine ja proua de Sévigné. (Dunlop, 1999)
"Meister ja Margarita" -seda kirjutas 12 a. Üritas tuua päevavalgele tõde. 19. Mis on biitkirjandus? Kust sai see alguse ja mis on selle eesmärk? Biitkirjandus on 1950ndail ameerika kirjandusse tulnud "löödud sugupõlve" kirjandus, mida iseloomustab püüe vabastada kirjandus akadeemilisusest, tuua see "tänavale", ameerika elulaadi oluliste külgede vihkamine, milleks oli bisnis, dollarijuht, tehnikakultus, eesmärk eleda ja luua nii, nagu poleks seda olemaski. 20. Nimeta eksistentsialismi olulisemad tunnused (2 3) ning kes on selle suuna peamised esindajad Prantsusmaal? Jean-Paul Sartre ja Albert Camus. Tunnuseks elu mõttetuse kirjeldamine, inimest mõistetakse lähtudes tema eksistentsist. Iga inimene on eriline ja loob ise enda elu mõtte. 21. Nimeta kummaltki 1 olulisim teos ning mis on neis eksistentsialistlikku? Sartre "Iiveldus" ja Camus "Katk." "Iiveldus" on justkui tegevuseta romaan - mingit
teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jne. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada, sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Kuningas armastas meeletult toredust ja luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujude meistritele ja maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke ja muusikuid. Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed, seati sisse raamatukogusid. Kuningas toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks; keele reeglistamine viis õukonnakeele eristumisele lihtsa prantslase keelest. Versaille' õukond andis tooni terves Euroopas
arvu 14. sajandi keskpaigaks umbes 100 000 inimeseni. Tänu rahulikumatele aegadele kasvas Eesti rahvaarv 16. sajandi keskpaigaks ligi 300 000 inimeseni. Linnadest olid suuremad Tallinn, mile elanike arv küündis 15. sajandil 7000-8000 inimeseni ja Tartu 5000-6000 elanikuga. Euroopa suurlinnadega võrreldes polnud seda just palju. Näiteks Rootsis ja Soomes polnud sellal ühtegi nii suurt linna. Stockholm oli Tallinnaga võrreldes vaid linnake, Helsingit polnud aga veel olemaski. Helsingi asutati alles aastal 1550 kalurikülade ühendamise teel, et idakaubanduses Tallinnale konkurentsi pakkuda ja järgmise paarisaja aasta vältel näis see katse ebaõnnestuvat. Soome tähtsaimaks linnaks oli keskajal Turu. Ülejäänud Eesti linnade elanike arv oli umbes tuhat (Adamson, Valdmaa 1999: 46). Linna valitses raad. Näiteks Tallinna raad koosnes algul 24 liikmest, kellest pooled valitsesid ühel, pooled järgmisel aastal
nurgakestes või ridadena teede ääres. Niisugust parki nim prantsuse pargiks e regulaarpargiks. Prantsuse barokkmaal N.Poussin tema looming, võrdle tema maale Caravaggio maalidega, mida maalis, kuhu maalid mõeldud olid? Ideaalmaastik? Kui Caravaggio maalis inimesi nii tõetruult kui võimalik, siis Poussin leidis, et inimesi ja ka maatsikku tuleb ilustada. Poussin maalis parima võimaliku versiooni inimesest. Ideaalmaastikud, mida kunstnik maalis polnud tihtipeale olemaski, maastikke elustas ta mütoloogiliste kangelastega või nt karjasepaariga. Inglise barokk Saint Pauli katedraal, inglise park Inglise parki iseloomustavad metsikult kasvavad puud, salapärased nurgatagused ja varjualused, ebakorrapärased veekogud, looklevad teed. Barokk Venemaal Peterburis mis oli eeskujuks 17.saj, mis 18.saj. Hoonetest tuleb teada Talvepaleed (iseloomusta), Smolnõi kloostrikirik, Peterhofi lossi prantsuse stiilis
annaabi.ee 
