Oska diagrammilt ära tunda kasvav-, kahanev- ja stabiilne populatsioon ning selgita vastavat populatsiooni tuues näiteid. Kasvav populatsioon sündimus ületab suremust, arvukus suureneb. Kahanev populatsioon suremus ületab sündimuse, isendite arvukus väheneb, põhjuseks võib olla kliimamuutused, vaenlased, haigused, inimmõju. Stabiilne populatsioon vanade ja noorte isendite arv püsib tasakaalus, pika ajavahemiku jooksul arvukus oluliselt ei muutu. 13. Ellujäämuskõver. Graafik nõgus enamik isendeid sureb noorelt (kalad, kahepaiksed, putukad) Graafik kumer enamik isendeid elab vanaks Sirge graafik suremus on kõigis vanusastmetes ühtlane 14. Oska graafikult leida seoseid kahe erineva populatsiooni arvukuse muutuses (populatsioonilained- Populatsiooni arvukuse muutused periooditi ). 15. Oska konstrueerida ökoloogilist püramiidi. 16. Kuidas muutub biomass ökoloogilises püramiidis?
joonist 9). Samasuguseid püramiide saab teha ka teiste suguliselt sigivate organismide kohta (suguta sigijatel pole isaseid ja emaseid, nende kohta saab teha tavalise tulpdiagrammi). Ellujäämiskõverad Ellujäämiskõverad kujutavad populatsiooni vanusejärgu kaupa ja kujutavad ellujäämust reeglina tuhande isendi kohta japoollogaritmilisel skaalal (vaata joonist 11). Ellujäämuskõveraid on kolme põhitüüpi (vaata joonist 10): I tüüpi ellujäämuskõver iseloomustab populatsioone, kus noorisendite suremus on väike kuid vananedes suremise tõenäosus aina kasvab. II tüüpi ellujäämuse puhul on igal vanusegrupil võrdne tõenäosus hukkuda. III tüüpi ellujäämuse puhul on suremus suurim noorte isendite puhul ja muutub vanusega väiksemaks. Tegelikkus on muidugi keerulisem ja enamasti kipuvad ellujäämuskõverad olema lainelised. Sealt saab näha, millised eluperioodid on liigile kriitilised. Mõnel liigil on suremus
annaabi.ee 
