Parasvöötme metsad ja rohtla (0)

Geo kontrolltöö parasvöötme metsad , rohtla
Okasmetsad : Okaspuude kohastumised: igihaljas, okkad takistavad aurumist, koonusekujuline et lumi libiseks maha, pikk ja sirge tüvi et saaks rohkem päikesevalgust, paks ja tihe koor kaitsevad pakase eest.
Heletaiga: valgusrikas, kliima mandriline , külm ja kuiv, kasvavad peamiselt mänd ja lehis, pumad ja samblikud .
Tumetaiga: tihe, varjuküllane, pime, paks mets, kliima merelisem, soojem ja niiskem, peamiselt kasvavad kuusk , nulg , tsuuga ja seedermänd, puhmad ja samblad .
Mandriline  kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud  ja väike aastane sademete hulk. 
Mereline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud väikesed ööpäevased ja aastased õhutemperatuuride amplituudid, kõrge suhteline niiskus, suur  pilvisus  ja aastane sademete hulk. 
Lühikese suve ja õhukeste väheviljakate muldade tõttu ei ole seal eriti tulus elada, seega on see hõreda asutusega.
Parasvöötme sega- ja lehtmetsad : Suve- ja talvekuude temperatuuride erinevus on mõõdukas (mereline kliima). Talv lühike ja mõõdukalt külm, suvi jahe ja vihmane, sajab rohkem kui 500mm aastas, neli aastaega, läänetuuled . Viljakad mullad .
Euroopa lehtmetsade puud: tamm, pärn, pöök , vaher, kask , haab, jalakas , lepp , kuusk
Loomad: metssiga , põder , ilves, hunt, mäger .
Sega- ja lehtmetsavöönd on soodsate elutingimuste tõttu tihedalt asustatud, põllustatud, kasvatatakse veiseid ja lambaid, tegeletakse metsandusega.
Keskkonnaprobleemid: jääkainete tõttu tekivad happevihmad , veekogude reostumine , liigasustus, raiutakse liiga palju puid maha.
Parasvöötme rohtlad : suve ja talve kliima väga erinve, sajab mõõdukalt 300-400mm aastas. Suvi on pikk ja soe, sademetevaene. Talv on külm.
Taimkate- valitsevad kõrrelised ja lühikese kasvuperioodiga taimed mis taluvad põuda ja külma. Varakevadel, kui on rohkem niiskust, puhkevad õide taimed, kellel on maa- alustes osades toitainete varu (nt. tulbid , pojengid). Suvisel põuaperioodil taimed kolletuvad ja kuivavad.
Mustmullad- maailma viljakamad. Huumuskiht kuni 2m.
Rohtla loomad: liigivaene, närilised, roomajad , väikesed kiskjad ja röövlinnud, piison .
Elatakse jurtades, sisuliselt telgid mida saab panna kokku- lahti mõne tunniga.