Raimond Valgre - legend Eesti popmuusikas (0)

EESTI MUUSIKA
Raimond Valgre - legend Eesti popmuusikas
Sissejuhatus
Raimond Valgre elu oli müstiline, kirev aga ka dramaatiline. Ajal mil ta elas ja tegeles muusika kirjutamisega, olid tema laulud tundmatud. Ta oli eelkõige tuntud kui hea pillimees. Tundub, et tema saatuseks oligi lahkuda noorelt ja tundmatuna, et saada legendiks aastakümneid hiljem. 
Pere
Raimond Valgre sündis 7. oktoobril 1913. aastal Riisiperes. Üks aasta varem, enne esimese maailmasõja algust. Pereisa Johannes oli kingseppmeister ja pidas Paides saapakauplust. Peres kasvas peale Raimondi veel noorem õde ja vend. Raimondi kaunis välimus ja populaarsus naiste seas on päritud ema ilust . Ema ja poja välimus oli päris suur. Raimondi romantiline hingelaad oli arvatavasti samuti emalt saadud.
Haridus
Huvitaval kombel on vähe teada, kuidas tärkas Raimondis muusikahuvi. Lapsena võlus teda viiul kuid ema otsustas klaveri kasuks. Raimond võttis klaveri eratunde Paides ja Tallinnas kuid klaveri taga ta pigem improviseeris, seega ei saanud temast hiilgavat pianisti.
Raimondil oli aga varakult huvi luule- ja proosakirjanduse vastu. Ta oli omavanuste seas tugevaima luulevaistuga.
1926. aastal läks Raimond Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikat õppima. Kooli ajal oli tal kombeks tantsides laulda uusi lööklaule ja mängida neid kaasõpilastele klaveril ette. Ka olevat ta tol ajal ehitanud endale lihtsa raadiovastuvõtja, selleks, et oma muusikajanu kustutada. Gümnaasiumi lõpuks oli Raimond keskpäraste tulemustega õpilane kuid selleks ajaks oli kindel, et muusikahuvi kaalus üles tehnikahuvi. Edasine elukäik viis Raimondi sõjaväkke.
13. oktoobril 1944. aastal olles 31-aastane, oli Raimond Valgre andnud avalduse astumiseks Tallinna Riiklikku Konservatooriumi klaveri erialale, kuid 1. jaanuaril 1945. aastal kustutati ta üliõpilaste nimekirjast. 1945. aasta 18. detsembril andis ta uue avalduse, seekord sooviga õppida kompositsiooni, kuid 1. juulil 1946. aastal kustutati Valgre taas üliõpilaste nimekirjast.
Muusikaline karjäär ja looming
Esimene ansambel kuhu Raimond kaasa lööma kutsuti asus miinilaeval „Suurup“ . Raimond oskas mängida kitarri, trumme, akordionit ja klaverit vastavalt vajadusele. Viiuldaja Artur Rannega koos algas Raimondi töö elukutselise muusikuna . Ansamblit kutsuti esinema erinevatesse restoranidesse. Raimond tegeles laulude valimise, tõlkimise, akordimärkidega varustamise ja nootide trükkimiseks joonistamisega. Samal ajal esitas ta oma esimese laulu kuid tegi seda varjunime all G. Diesel (Tiisel oli tema tollane perekonnanimi ). Laulude ilmumine populaarsetes väljaannetes ei aitanud paraku kaasa nende levikule. Raimond oli siiski oma valitud alaga rahul ja jäi optimistlikuks.
Erinevate eluperioodide ajal on Raimondi loomingu mõjutajateks olnud erinevad naised, loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemad. Kokku on ta loonud ligi sada laulu.
Raimond Valgre loomingu võib jagada kolmeks etapiks:
Tema tuntuimad laulud nendest aegadest.

Restorani- ja salongimuusiku periood aastatel 1933-1940:
„Ma loodan, et saan sellest üle“, „Helmi“, „Veel viivuks jää“, „ Meloodia “, „Mul meeles veel ( Kustas Kikerpuu hilisem tekst), „Unelmate tänav“, „Muinaslugu muusikas“, „Õige valik“, „Sinilind“, „Kas mäletad veel“.

Sõja-aeg 1943-1945:
„Peagu saabun tagasi su juurde ( Albert Vennola tekst)“, „Ei suutnud oodata sa mind“, „Eidekene hella“, „Hall sõdurisinel“, „Narva valss “, „Viljandi serenaad“, „Pärnu ballaad “, „Aegviidu valss“, „Vaid sina, Niina“.

Sõjajärgne periood 1946 -1949:
„Pühapäev Kadriorus “, „On tulnud kevad taas“, „Talverõõmud“, „Ma olen liiga halb“, „Joogilaul“, „Läbi saju“, „Saaremaa valss“.
Legend
Suur osa mitmeid põlvkondi hiljem sündinud eestlasi tunneb tema tähtsamate lugude viise ning teab nende sõnu peast . Raimond Valgre muusika läheb südamesse ega jäta kuulajaid külmaks. Tema muusika on siiras, meloodiline, maagiline ja populaarne eesti rahva seas.
Ta oli muusik , kelle loodud meloodiad olid nagu päikesehelk pimedas öös, mis ei lasknud kustuda unistusel puhtamast, ilusamast maailmast täis muusikat ning armastust.
Dirigent Eri Klas on öelnud “Valgre sving suudab rohkem kui lohutada”, “Heliloojaks võib lugeda inimest, kes on loonud vähemalt ühe meloodia, mida rahvas armastab ja laulab “.
Raimond Valgre on eestlastele nagu mingi kaunis mälestus, kui konkreetne isik, helilooja .
Ta elab oma lauludes, tema viise teatakse peast ja igaüks on loonud endale oma kujutluse temast kui legendist. Tema laulud püsivad igihaljaina, leiavad ühe uusi kuulajaid ja uusi esitajaid.
Huvitavad faktid

• Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad ".
  
• Valgre unelmate linn ja inspiratsiooniallikas oli Pärnu, kus ta veetis oma kõige romantilisemad aastad.
  
• Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides.
  
• Raimond Valgrel oli mitmeid armusuhteid ja ta oli abielus Evi Hannusega kuid väga lühikest aega.
  
• Raimondile said saatuslikuks sõjakannatused, millest ta lõplikult ei toibunudki.
  
• Vaid 36. aastaselt vandus ta alkoholile ja elule alla ja lahkus siit ilmast psühhoneuroloogiahaiglas 31. detsembri hommikul 1949. 
  

KASUTATUD ALLIKAD

Koppel M-M. Tuntud ja tundmatu Valgre.
http://kultuur.elu.ee/ke473_valgre.ht m

Ojakäär. V. Raimond Valgre. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.

Tooming R. 2013. Raimond Valgre 100: Kibeda saatusega muusiku elukäigus on siiani palju salapärast.
http://eestielu.delfi.ee/raplamaa/elu/raimond-valgre-100-kibeda-saatusega-muusiku-elukaigus-on-siiani-palju-salaparast?id=66836323