VALITSEMINE Demokraatlik ühiskond Demokraatia jaguneb: 1. Otsene e. osalusdemokraatia riigi tasemel peamiselt referendumid, kodanikualgatused, streigid, kampaaniad jne. 2. Esindusdemokraatia rahvas valib esindajad, kes rahva nimel valitsevad 3. Eliitdemokraatia võim on koondunud väikese grupi otsustajate kätte Demokraatia võimalused: · Valitsejate piiratud võib kaitseb üksikisikut ja tema vabadust · Inimestel on võimalus olla informeeritud ja osaleda valitsemises · Edendab nii ühiseid kui ka individuaalseid huve · Poliitikute aruandmiskohustus tagab poliitilise stabiilsuse Demokraatia kriitika: · Osalusprobleem-tavakodanikud pole kuigi hästi kaasatud riigi valitsemisse · Suhteliselt kesine valimisosalus · Poliitikud lähtuvad enamasti partei huvidest, riik jääb tahaplaanile · Populismi vohamine-jagatakse populaarsuse nimel katteta lubadusi · Sundparteistamine-v
Kodanikkonna huvide (sise-, välis- ja kasutamise järelvalve Sõltumatu ja ausa esindamine majanduspoliitika elluviimine) õigusemõistmise korraldamine Vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on eraldi riigi keskvõim (keskvalitsus) ja piirkondlikud omavalitsused (kohalikud omavalitsused). Personaalne lahususe järgi ei tohi olla üks isik samal ajal mitme võimuharu teenistuses. 2.2 õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine Õigusriik – seaduste ülimuslikkusel põhinevat võimukorraldust: ühiskonnaliimete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes
ÜHISKOND 2.1 VÕIMUDE LAHUSUS Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Peavad olema 3 klassikalist riigivõimu institutsiooni- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim- üksteisest eraldatud CHARLES-LOUIS DE MONTESGUIEU- formuleeris võimude lahususe põhimõtte klassikalisel kujul oma teoses ,, Seaduste vaimust" (1748). Oli prantsuse õigusteadlane ja poliitik. VALITSEMINE SEADUSANDLIK VÕIM- Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine Kodanikkonna huvide esindamine
Demokraatia Tunnused: 1) vabad ja ausad valimised 2) kõrgeima võimu kandja ja allikas on rahvas 3) kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine 4) võimude lahusus: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim 5) õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees Eelised: 1) inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. 2) sõnavabadus 3) on omane võimude lahusus Puudused: 1) ebastabiilsus 2) despootia 3) enamuse türannia 4) masside mõjutatavus üksikute poliitikute ja huvigruppide poolt Hääletamise tunnused:
Demokraatia vormid e. Väljendusvormid: 1) Otsene demokraatia 2) Esindus demokraatia 3) Osalusdemokraatia 4) Eliitdemokraatia Tänapäeva demokraatia e. Täieliku liberaalse demokraatia peamised tunnused: 1) Vabad ja õiglased valimised, st õigus valida ja olla valitud 2) Konkurents võimu nimel ja poliitiku sõltuvus valijate eelistustest 3) Seaduste ülimuslikkus 4) Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus (St seadusandliku täidesaatev ja kohtuvõimu lahustatus üksteist) 5) Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus 6) Vaba ajakirjandus 7) Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond 8) Tsiviilkontroll relvajõudude üle Polüarhia tunnused: 1) Alternatiivsed infoallikad 2) Vabadus esineda eriarvamusega 3) Vabadus kritiseerida valitsuse poliitikat Siirdeühiskonna probleemid ja ohud:
· aktiivne valimisõigus e. hääleõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. § 58
igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Kohtuvõim: seaduskuulekuse tagamine, võimu seadusliku kasutamise järelevalve, sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. 2. Mida mõeldakse horisontaalse, vertikaalse ja personaalse lahususe all? – Võimude lahususe põhimõte on tõlgendatav mitmetasandiliselt, hõlmates nn horisontaalset, vertikaalset ja personaalset lahususprintsiipi. Horisontaalne lahusus: seadusandlik võim (parlament), täidesaatev võim (valitsus, riigipea), kohtuvõim (kohtusüsteem). Vertikaalne lahusus: Keskvalitsus. Kohalikud omavalitsused. (üksteisest on lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisülesanded). Personaalne lahusus: (üks isik ei või samal ajal mitme võimuharu teenistuses olla). 3. Õigusriik ja selle tunnused. – Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda,
Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatud, seaduse ülimuslikkus ning inim-jakodanikuõiguste austamine. Referendum ehk rahvahääletus- tänapäevane otsene demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Populism- erakonna tegutsemisstiil; rahva poolehoidu oüüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiga.
Ühiskonna KT 1. Mis on demokraatia? (3 tunnust) Demokraatia on rahavõim, poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud saadikud, on olemas kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused. Tunnused: a) kodanikkonna osalemine poliitikas; b) võimude lahusus ja tasakaalustatus; c) seaduse ülimuslikkus. 2. Demokraatia tugevad ja nõrgad küljed. Tugevad küljed: tsensuuri puudumine; kõik kodanikud on võrdsed; soodustab inimisiksuse arengut; võimaldab vabadust; inimesed saavad kaitsta oma huvisid ja hüvesid; välditakse pahameelsete valitsejate pikaajalist valitsemist. Nõrgad küljed: suur korruptsioon; kõik kandideerijad ei ole võrdsed (suurematel
Fašism – Äärmuslik poliitiline ideoloogia, mis väärtustab muistset kulutuuri ning valitsemine on vägivaldne (Benito Mussolini) Parempoolsed – Liberalism ja konservatism. Kaitseb jõukamate huve. Eraomandid Vasakpoolsed – Kommunism ja sotsialism. Erasektor on küll olemas, aga riik kontrollib seda karmilt. Taotleb võrdsust ühiskonnas Enamlased – Bolševikud. Lenini partei Demokraatia – Valitsusvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ja inimõiguste austamine. Esindusdemokraatia – Nüüdisaegne demokraatia, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti/riigikokku Siirdeühiskond – Ühiskonna arenguetapp, kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale Eliit – Väike ühiskonna grupp, kes asub tipus oma jõukuse või päritolu tõttu Leibkond – Majapidamisüksuses elavad inimesed, kes teevad ühiseid majanduslikke otsuseid Sotsioloogia – Ühiskonnateadus
· Valimiskampaaniaga saab mõjutada hääletajate eelistusi (seega oluline tagada parteidele ja üksikkandidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks) · Reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist · Valimiste ühetaolisus seisneb selles, et kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on ainult üks hääl. Valimissüsteemid Majoritaalne valimissüsteem ehk enamusvalimiste süsteem · On kõige vanem (rakendati Inglismaal ca 500 a tagasi) Tänapäeval kehtib Briti asumaades- Uus- Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas. · Ühemandaadilised valimisringkonnad- igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest, kes esindavad erinevaid parteisid. Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat, st see, kes saab enamuse
1. Majoritaarne valimissüsteem Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, seda rakendati Inglismaal juba 500 aastat tagasi. Tänapäeval kehtib see Usas, Uus-meremaal, Kanadas. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. (See tähendab et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest, kes esindavad erinevaid parteisid.) Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kanditaat kes kogub kõige rohkem hääli, st saab enamuse. Majoritaarse süsteemi puhul on tähtis tulla esimeseks, sest teine ja kolmas koht ei anna midagi just seepärast iseloomustatakse lihthääleteenamuse süsteemi ütlusega ,,Winner takes all" Majoritaarsete parlamendivalimiste ouhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte, st et saadikukoha võidab see kes saab lihtsalt rohkem hääli kui teised kandidaadid. Majoritaarse presidendivalimiste puhul (aga ka näiteks
Valimised: põhimõtted ja korraldus ning erinevad valimissüsteemid Kuna demokraatia tähendab rahvavõimu, siis tema üheks oluliseks tunnuseks on valimised, kus rahvas saab väljendada oma poliitilist tahet. Esindusdemokraatias täidavad valimised viite ülesannet: 1) nad määravad kindlaks need parteid ja isikud, keda valijad soovivad võimul näha; 2) valimiste kaudu saavad inimesed avaldada võimudele oma nõudmisi; 3) valimised muudava valitseva võimu seadusandlikuks ja näitavad tema toetuspinna suurust; 4) valimised sunnivad
Sisukord 1. Valimiste funktsioonid 2. Vabade valimiste põhimõtted 2.1 Valimisõigus on üldine 2.2 Valimistel on vaba konkurents 2.3 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed 3. Peamised valimissüsteemid 3.1 Majoritaarne valimissüsteem 3.2 Proportsionaalne valimissüsteem 3.3 Eesti valimissüsteem 3.4 Hübriidsed valimissüsteemid 4. Valimiskäitumine ja valimistulemus 4.1 Riigi ülesanded valimiste läbviimisel 4.2 Mis mõjutab valijate käitumist 4.3 Otsuse tegemise hetk 4.4 Hääletamine ja valimistulemused Kasutatud kirjandus 1. Valimiste funktsioonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetamine. Valimised toimuvad teatud ajavahemiku möödumisel, sp nimetatakse
liituti ja lõheneti – erakonnasüsteem väga ebastabiilne. 1990 aastate lõpp ja 2000 aastate alguses erakonnasüsteem näitas stabiliseerumise märke. Enamik tänaseid põhierakondi olid siis juba välja kujunenud (reformierakond, isamaaliit, SDE). Tänane üsna stabiilne parteisüsteem kujunes välja alles 2000. aastate teisel poolel. 5) Valimiste põhimõtted ja peamised valimissüsteemid. Valimised on demokraatliku valitsemissüsteemi kõige olulisem komponent. Demokraatlikud valimised peaksid olema: Otsesed – valimistulemuse määravad valijate hääled, mitte miski muu Salajased – igaüks hääletab eraldatud valimiskabiinis ning teistel pole õigust tea valikut teada Ühetaolised – iga kodaniku häälel on võrdne kaal Regulaarsed – valimised toimuvad kindla ajavahemiku järel, tavaliselt 4-6 aasta. Valimissüsteemid:
valija võib otsustada ka mitte osaleda. Kõigil kandideerimisõiguslikel isikutel on õigus võrdsetel tingimustel valimistel kandideerida 2) Üldistus- hääleõiguse määratlus peab olema piisavalt lai, hõlmamaks võimalikult suurt osa ühiskonnaliikmetest 3) Ühetaolisus kõigil häältel on võrdne kaal. Seejuures on hääletaja otsus tema südametunnistuse küsimusena salajane ning kõrvalistele isikutele on keelatud hääletaja mõjutamine 4) Otsesus- hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral 2) Mille poolest erineb valijaskond riigikogu valmistel ja kohaliku omavalitsuse valimistel Riigikogu valimisel võivad osaleda kõik Eesti riigi hääleõiguslikud kodanikud. Omavalitsuse volikogu valimisel võivad osaleda Eesti või Euroopa liidu hääleõiguslikud kodanikud, kes elavad vastavas linnas või vallas 3)mandaat-koht parlamendis/volikogus Jagatakse 3viisil:
osalusprotsent kõrge ka tänapäeval. 4. VALIMISED EESTIS Valitakse kas Riigikogu või kohalikkeomavalitsusi. Eestis kehtib proportsionaalne valimissüsteem. Valitakse iga 4 aasta tagant. Kohtade jagamisel lähevad jagamisele kolme liiki mandaadid: · Arvutatakse välja ringkonna lihtkvoot. Kõik kehtivad hääled jagatakse mandaatide arvuga. Need kandidaadid, kes saavad lihtkvoodi jagu hääli saavad isikumandaadi. · Järgmisena, arvutatakse välja ringkonna mandaat. Partei nimekirjad saavad kohti lihtkvoodi alusel saavad. Kasutusel lahtised nimekirjad. Mandaatide jagamisel saavad kohti ainult need parteid, kes saavad üleriigiliselt rohkem kui 5%, mida nimetatakse ka valimiskünniseks. · Ülejäänud hääled lähevad jaotamisele üleriigiliselt. Üleriigiline kompensatsiooni mandaat, mis arvutatakse välja väga keerulise mudeli, d´Hondti jada alusel. Need jagatakse suletud nimekirja alusel.
VALIMISED Vabad valimised on demokraatlikul rahvaesindusel põhineva valitsusvormi alus, sest demokraatlikus riigis tulenevad valitsuse volitused üksnes rahva nõusolekust. Tänapäeval korraldatakse valimisi kõigis demokraatlikes riikides, kuid mitte kõiki valimisi ei saa demokraatlikuks pidada; näiteks endise N. Liidu valimised ei olnud demokraatlikud. Valimised on võimalus panna demokraatia toimima. See on hetk, mil kõigil hääleõiguslikel inimestel riigis on võrdne sõnaõigus selle kohta, kes peaksid olema nende esindajad ja missugune peaks olema valitsus. Valimised pole mitte ainult parlamendiliikme jaoks ja selleks, et otsustada, millise parteid valitsuse moodustavad. Me valime ka valla ja linnavolikogusid ning oma esindajad Euroopa Parlamenti. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE TUNNUSED 1. VÕRDÕIGUSLIKKUS Kõikidele kandidaatidele peab olema tagatud sõna,koosolekute ja liikumisvabadus. 2. VALIMISED ON PERIOODILISED Igal vali
mõtteid ja neid propageerida (sõnavabadus). Vabad valimised eeldavad valimisseaduse olemasolu enne valimisi (reegleid ei muudeta mängu ajal), kandidaatide esitamise vabadust, vabadust valimiskampaaniaks, inimese õigust vabalt anda oma hääl ja valitud kogu või institutsiooni põhiseadusega antud pädevust. Samuti sõltumatut kohut vaidluste ja protestide lahendamiseks. Seaduse ülimuslikkuse kõrval on hiljem tulnud võimude lahusus ja inim- ning kodanikuõiguste kaitsmine. St enamus peab arvestama vähemuse õigust osaleda poliitikas ja nende sõnavabadust. Vähemusest võib konkurentsis saada ka enamus. Herodotos (V saj eKr) demokraatiast, aristokraatiast ja monarhiast (sõnad on pandud Pärsia ülikute suhu, kuid kajastavad kreeklaste arusaamu) Otanes arvas, et riigiasjade üle otsustamine tuleks anda kõigi kätte, öeldes: ,,[...] ükski meist ei peaks hakkama ainuvalitsejaks
Miks? 1. Määravad ära võimu koosseisu 2. Saadakse teada toetus võimulolijatele 3. Valimised annavad rahvale võimaluse esitada oma nõudmisi valitsejale 4. Valimised harivad rahvast Demokraatlikud valimised peavad olema: regulaarsed, vabad, üldised, ühetaolised Tsensused: vanus, vaimne tervis, kodakondsus, süüdimõistev kohtuotsus, elukoht (välismaal: sugu, varandus, haridus Valimissüsteemid Mandaat-õigus kedagi esindada 1. Majoritaarne süsteem ehk enamusvalimine Tunnused: i) Ühemandaadilised ringkonnad ii) Isikuvalimised iii) Võidab see, kes on saanud enim hääli Lihtenamus +lihtne +seotus valijaga -kõik vaated ei ole esindatud Absouluutne enamus- üle poole häältest 2
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1
rahanduspoliitika eest. föderatsiooni moodustamisele. Nt Jaapan, Prantsusmaa, Eesti Nt Saksamaa, Ameerika Nt Euroopa Liit Ühendriigid VÕIMU ISELOOM DEMOKRAATIA DIKTATUUR Liberaalne riik Autoritaarne riik Totalitaarne riik Demokraatlik õigusriik, kus Isiku (monarh, diktaator) või Isiku või institutsiooni kõrgeima võimu kandjaks on institutsiooni (partei, sõjavägi) hirmuvalitsus. Riigivõimu rahvas, kes teostab seda vabade ebademokraatlik valitsemine. täielik kontroll kodanike ja regulaarsete valimistega. Sageli on autoritaarne diktatuur kõikide eluvaldkondade üle. Riigivõim toimib seadustest ajutise iseloomuga. Inim- ja Totalitaarne diktatuur on ühe
parlamenti pääsemiseks. Rakendatakse mitme partei süsteemiga riikides, et vältida parlamendi liigset pol killunemist, mis teeb raskeks stabiilse koalitsioonivalitsuse moodustamise. Negat: väikeparteid on seetõttu nn varjusurmas. Kvoot-volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär (üksikisik) Lihthäälte enamus-on vajalik enamus antud häältest Absoluutne häälteenamus-on vaja enam kui 50% kõikidest liikmetest. Hääletajate arv pole oluline Peamised valimissüsteemid Valimissüsteem- seadusega sätestatud põhimõtted, mille alusel mood. valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ja jagatakse saadikukohad. On kaks peamist valimissüsteemi: 1.Majoritaarsed e enamusvalimised 2.Proportsionaalsed e võrdelised valimised 6 Majoritaarsed. Proportsionaalsed. · Valituks osutub igas valimisringkonnas · Saadikukohad jagatakse parteide vahel
..................................................... 6 2.1Valimiste funktsioonid....................................................................................... 6 2.2Vabade valimiste põhimõtted.........................................................................7 2.2.1Valimistel on vaba konkurents.....................................................................8 2.2.2Valimised on ühetaolised ehk võrdsed........................................................8 3.Peamised valimissüsteemid................................................................................. 8 3.1Majoritaarne valimissüsteem..........................................................................9 3.2Proportsionaalne valimissüsteem.................................................................10 3.3Eesti valimissüsteem.................................................................................... 10 3.4Hübriidsed valimissüsteemid.......................................................
killustatust, mis omakorda muudab raskeks püsivate või stabiilsete valitsuse moodustamise. Kahjulik väikeparteidele, kes peavad olema seetõttu nn varjusurmas. Avatud nimekirjad - reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. Suletud nimekirjad - uut pingerida ei moodustata, valijate tahe mõjutab vaid seda, kas ületatakse künnis ja mitu inimest ühest nimekirjas parlamenti pääseb. Peamised valimissüsteemid Majoritaarsed e enamusvalimised Proportsionaalsed ehk võrdelised valimised Rakendatakse kaheparteisüsteemiga riikides Rakendatakse mitmeparteisüsteemiga riikides, (näiteks Suurbritannia, Austraalia, USA, Uus- sealhulgas Eesti Vabariigis Meremaa) Ühemandaadilised valimisringkonnad Riik on jagatud mitmemandaadilisteks (Suurbritannias Alamkoja valimistel 651 valimisringkondadeks (kaart lk 44: Pärnumaa
Demokraatia tunnused: Vabad ja õiglased valimised Võimudelahusus Alternatiivsed teabeallikad, vaba meedia Poliitiku sõltuvus valijate eelistustest Vähemust õigustega arvestav enamuse võim Seaduste ülimuslikkus, kõigi võrdsus seaduste ees Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle Liberaalse demokraatia tunnused: -Kodanikuvabaduste tunnistamine -Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees -Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus -Kohtusüsteemi poliitiline sõltumatus -Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond -Vähemuste õigustega arvestamine -Tsiviilkontroll relvajõudude üle Polüarhia paljude võim Nüüdisdemokraatia ehk polüarhia. Arvamuste ja organisatsioonide paljusus. Tunnused alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega, kritiseerida valitsuse poliitikat Vabaduse alused: Mitmeparteisüsteem, täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus,
raadiokanalites antakse kõigile kandidaatidele võrdselt tasuta eetriaega). Lisaks võivad nad reklaamiaega ja -pinda juurde osta, mis loob ebavõrdsuse jõukamate ja vaesemate vahel. Riigi ülesandeks on jälgida, et need eirnevused poleks liialt suured, et mõjutada valimistulemusi. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on vaid üks hääl. Valimised on salajased. Peamised valimissüsteemid Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui kandideerijad. Valimissüsteemi hea tundmine võib märgatavalt suurendada partei valimisedu. Valitsemissüsteem mõjutab ka valimiste tulemusi. · Majoritaarne valimissüsteem Ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem ( kehtib Uus- Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas). Selles valimissüsteemsi moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad-igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1
Kordamisküsimused kursuse Eesti valitsemissüsteem eksamiks Võimude lahusus, tasakaalud valitsemissüsteemis, põhiseadus ja selle rollid. 1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 2. Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Funktsionaalne - riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org
3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: · üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus · ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus · omavalitsuste kujunemine · kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed · pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle · kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) · toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust
3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: • üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus • ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus • omavalitsuste kujunemine • kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: • kodanikuvabaduste tunnustamine • võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus • sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed • pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus • vähemuste õigustega arvestamine • tsiviilkontroll relvajõudude üle • kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) • toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust
esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt üks kuu. Põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel. 2.4. Teised õigusaktid Peamiseks seaduseloojaks on parlament, kuid õigusakte annavad välja ka riigipea, valitsus ning kohaliku omavalitsuse organid. Seadusega korraldatakse mõnd avaliku elu valdkonda või reguleeritakse sotsiaalseid suhteid. Seadus sätestab üldised põhimõtted. Seadustest lähtuvad nii valitsuse kui ka kohalike võimuorganite õigusaktid: määrused, korraldused, otsused, juhendid ja eeskirjad. SKEEM VÕI TABEL ÕIGUSAKTIDE HIERARHIA ÕIGUSAKTID VÕTAB VASTUÕIGUSAKTIDE LIIGID Rahvusvahelised organisatsioonidRahvusvahelised õigusaktid, mis ratifitseeritud Riigikogus (konventsioonid ja lepingud)EV kodanikudPõhiseadusEV RiigikoguSeadusedEV President EV valitsus Volikogu Linna/valla valitsusSeadlused, määrused, Korraldused, otsused, Käskkirjad, juhendid,
1 rahvahääletusele panekuks on nõutav RK koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus §164) 2) RK kahe järjestikuse koosseisu poolt (vt §165) 3) RK poolt kiireloomulisena. (vt § 166) 6. PS aluspõhimõtted: näitlik loetelu Demokraatia ja rahvasuveräänsus (§ 1 lg 1); Riigisuveräänsus (§ 1 lg 2); Unitaarriiklus (§ 2 lg 2); Vabariiklik valitsemisvorm (§ 1 lg 1); Võimude lahusus ja tasakaalustatus (§ 4); Seaduslikkus (§ 3) 7. aluspõhimõtete rikkumise tagajärjed (seotud vastusega küsimusele nr 16) Sanktsioon. 8. rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus Riigi suveräänsus ehk kõrgeim riigivõim on rahva ja territooriumi kõrval üks riigi kolmest elemendist. Riigisisestes suhetes täh see avaliku võimu teostamise monopoli (avaliku võimu teostamine väljendub täitmiseks kohustuslike reeglite kehtestamises riigi poolt ja nende alusel isikutele kohustuste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
