Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õiguspoliitika ja normitehnika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õigusakt, seletuskirja, komisjon, muudatus, muudatuse, seaduseelnõu, juhtivkomisjon, muudatusettepanek, rakendamise, anta, aktid, fraktsioon, viide, algataja, sätete, esitaja, direktiiv, määrust, õiguspoliitika, üldakt, regulatsioon, katkesta, tagasiulatuv, volikogu, rekvisiidid, fraktsioonid, teataja, kooskõla, õigusnorm, õigusaktidkehtestatud nõuete rakendamine on kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse alusel omavalitsuse enda otsustada. Nii tagatakse õigusselguse huvides kohaliku omavalitsuse määruste vormistamise ühtsed metoodilised alused ja ühtne vorm. ........ vallas ei ole omavalitsus eraldi selliseid otsuseid vastu võtnud - järelikult tuleb lähtuda üldistest normidest. Õiguskorra stabiilsuse, süsteemsuse ja õigusselguse säilitamiseks ning ülereguleerimise vältimiseks tuleb enne seaduseelnõu väljatöötamise otsustamist veenduda õigusliku regulatsiooni võimalikkuses ja vajalikkuses ning selle sobivuses Eesti õigussüsteemi. Selleks tuleb enne määruseelnõu ettevalmistamise otsustamist vastata mitmetele põhimõttelistele küsimustele vastavalt HÕNTE-s toodud § 8 lõige 1 nõuetele. KOV määruste koostamisel tuleb lähtuda HÕNTE neljandast peatükist, mis käsitleb Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu normtehnilisi tingimusi.
Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu. Riigikogus vastuvõetavate seaduste vastuvõtmise korra sätestab Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Rahvahääletusel seaduste vastuvõtmist reguleerib Rahvahääletuse seadus. Põhiseaduse muutmist reguleerib Eesti Vabariigi põhiseadus. Seaduse eelnõu kuni vastuvõtmiseni Algatatav seaduseelnõu antakse Riigikogus koos seletuskirja ja muude vajalike lisadega istungi juhatajale. Riigikogu juhatus teeb 3 päeva jooksul otsuse, kas võtta eelnõu menetlusse. Menetlusse võetud eelnõule määratakse juhtivkomisjon. Nii eelnõu menetlusse võtmise kui ka tagastamise otsuse teeb istungi juhataja teatavaks Riigikogu istungil. Seaduse vastuvõtmiseks tuleb seaduseelnõu Riigikogus üldjuhul arutada vähemalt kahel lugemisel. Esimene lugemine seisneb selles, et kuulatakse ära eelnõu algataja ettekanne ja
Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu soovitav eelnõu. Riigikogus vastuvõetavate seaduste vastuvõtmise korra sätestab riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Rahvahääletusel seaduste vastuvõtmist reguleerib rahvahääletuse seadus. Põhiseaduse muutmist reguleerib Eesti Vabariigi põhiseadus. Seaduse algatamine Algatatav seaduseelnõu antakse Riigikogus koos seletuskirja ja muude vajalike lisadega istungi juhatajale. Riigikogu juhatus teeb 3 päeva jooksul otsuse, kas võtta eelnõu menetlusse. Menetlusse võetud eelnõule määratakse juhtivkomisjon. Nii eelnõu menetlusse võtmise kui ka tagastamise otsuse teeb istungi juhataja teatavaks Riigikogu istungil. Seaduse vastuvõtmiseks tuleb seaduseelnõu Riigikogus üldjuhul arutada vähemalt kahel lugemisel. Seaduseelnõu arutamine
eelnõu menetlusse võtmisel. Muudatusettepanekuid võivad esitada üksnes fraktsioonid. - (3) Käesolevas paragrahvis ettenähtud juhul toimub põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine koos rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu lugemisega, kusjuures esmalt arutatakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu ning pärast esitatud muudatusettepanekute hääletamist arutatakse otsuse-eelnõu. - (4) Otsuse-eelnõu lugemise käigus esineb ettekandega juhtivkomisjon. Riigikogu liige võib ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. - (5) Otsuse-eelnõu lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Kui eelnõule on esitatud muudatusettepanekuid, pannakse need hääletamisele pärast läbirääkimiste lõpetamist. - (6) Pärast otsuse-eelnõule esitatud muudatusettepanekute hääletamist paneb istungi juhataja hääletamisele rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu vastuvõtmise
toodud teo eest. Õigusakt – on pädeva institutsiooni (organi) või ametiisiku poolt tema pädevuse piires ja kehtestatud korras vastuvõetud otsus, mis tekitab, muudab või lõpetab õigusi ja kohustusi. Seega on õigustloov. Järeldused: 1. õigusakti saab välja anda üksnes pädev institutsioon ja ainult pädevuse piires. Pädevus tuleneb põhiseadusest või selle alusel vastu võetud seadusest (näit. Riigikogu pädevus, valitsuse pädevus). Pädevust ületav õigusakt on kehtetu (näit. maksud, riigilõivud kehtestatakse seadusega, mitte valitsuse määrusega). 2. kehtestatud korras, st kas Riigikogu häälte enamusega ja Presidendi poolt välja kuulutatud. Kohaliku omavalitsuse akt võetakse vastu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel. 3. õigusakt sisaldab alati kohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme, millistega korraldatakse (reguleeritakse) mingeid ühiskonnaelu valdkonna suhteid – st isikute
president(riigivanema asemel), loodi õiguskantlseri ametkond (aga tal puudus õigustloovate aktide kontrolli õigus) 3. Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS? (Ps muutmine ptk 15) Kehtiv PS võeti vastu rahvahääletusel 28 juuni 1992. Põhiseaduse Assamblee töötas PS välja ja Ülemnõukogu pani selle 20. aprillil rahvahääletusele. 4. mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt:
Pärast hääletamistulemuste kinnitamist ei ole need vaidlustatavad. 20) Mis on riigikogu liikme aru pärimine? V: 21) Mida kujutab endast riigikogu info tund? V: Sündmus kus riigikogu arutub küsimusi. 22) Millega tegeleb Riigikogu Kantselei? V: Riigikogu Kantselei peamiseks ülesandeks on Riigikogule tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks vajalike tingimuste loomine. 23) Kuidas valmib seadus? V: Esimene seadusloome etapp hõlmab kogu eeltööd, mis on vajalik, et seaduseelnõu jõuaks arutamisele Riigikokku. Selles etapis töötatakse välja seaduseelnõu kontseptsioon, struktuur, seaduse reguleerimisala, valmistatakse ette esialgne tekst, määratletakse mõisted. Iga seaduseelnõuga kaasnevas seletuskirjas peavad eelnõu autorid selgitama, miks vastavat seadust vaja on. Seadusloome teist etappi alustab seaduseelnõu algatamine Riigikogus. Seaduseelnõu saab Riigikogus algatada ainult Riigikogu liige, fraktsioon, komisjon
Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt lähetatud saadikut. Juhatajaks valitsakse jurist Tõnu Anton, asejuhatajateks Lauri Vahtre ja Ülo Uluots. Assambleele esitatud neljast põhiseaduse eelnõust (sh 1938. aasta EV põhiseadus) otsustatakse 11. oktoobril edaspidise töö aluseks võtta ERSPlase Jüri Adamsi ja tema töörühma eelnõu. Assamblee peab kuni 10. aprillini 1992 kokku 30 istungit, töötades veebruariks välja põhiseaduse ja selle rakendamise seaduse eelnõud. Ülemnõukogu otsustab nende rahvahääletuse korraldada 28. juunil 1992, kuid ilma assamblee koostatud ja Eesti Kongressi poolt heaks kiidetud lisaküsimuseta, kas kehtestada NLKP ja ÜLKNÜ endistele kõrgematele funksionääridele ajutine keeld riiklikult tähtsatele valitavatele ametikohtadele kandideerimiseks või asumiseks. Funktsioon: Eesti Vabariigi põhiseaduse ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõud
Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt lähetatud saadikut. Juhatajaks valitsakse jurist Tõnu Anton, asejuhatajateks Lauri Vahtre ja Ülo Uluots. Assambleele esitatud neljast põhiseaduse eelnõust (sh 1938. aasta EV põhiseadus) otsustatakse 11. oktoobril edaspidise töö aluseks võtta ERSPlase Jüri Adamsi ja tema töörühma eelnõu. Assamblee peab kuni 10. aprillini 1992 kokku 30 istungit, töötades veebruariks välja põhiseaduse ja selle rakendamise seaduse eelnõud. Ülemnõukogu otsustab nende rahvahääletuse korraldada 28. juunil 1992, kuid ilma assamblee koostatud ja Eesti Kongressi poolt heaks kiidetud lisaküsimuseta, kas kehtestada NLKP ja ÜLKNÜ endistele kõrgematele funksionääridele ajutine keeld riiklikult tähtsatele valitavatele ametikohtadele kandideerimiseks või asumiseks. Funktsioon: Eesti Vabariigi põhiseaduse ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõud
5. PS ja EL õiguse vahekord Pärast põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmist ja Eesti ühinemist Euroopa Liiduga on muutunud põhiseaduse kohaldamise põhimõtted. "Põhiseaduse täiendamise seaduse § 2 järgi kohaldatakse põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu vastuvõtmise tulemusena muutus Euroopa Liidu õigus üheks põhiseaduse tõlgendamise ja rakendamise aluseks. [...] Sisuliselt tähendab see põhiseaduse olulist ja läbivat muutmist osas, milles see ei vasta Euroopa Liidu õigusele. Selgitamaks välja, missugune osa põhiseadusest on kohaldatav, tuleb seda tõlgendada koosmõjus Eesti jaoks liitumislepingu kaudu siduvaks muutunud Euroopa Liidu õigusega. Kohaldada saab seejuures üksnes seda osa põhiseadusest, mis on Euroopa Liidu õigusega
See omakorda kinnitab, et eelmainitud kriteeriumite olemasolul saame kindel olla, et õigustloov akt kuulub objektiivsesse õigusesse. ,,Sõjahaudade kaitse seadus", omades talle ainuomast pealkirja Eesti normatiivsete aktide seas, on esmakordselt Riigikogu poolt (väljaandja) vastu võetud 10.01.2007 (vastuvõtmise aeg) ning avaldatud Riigi Teatajas (RT I 2007, 4, 21). SHKS jõustus 20.01.2007. Hiljem on seda muudetud neljal korral, kusjuures viimane muudatus jõustus 01.07.2014 (RT I, 29.06.2014, 109), millega ,,Vabariigi Valitsuse seaduse" § 107 3 lõike 4 alusel asendati ministrite ametinimetused jõus olevas redaktsioonis. 2 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. 2. tr. Tallinn: Juura 2004, lk 39. 4 2. EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIA Eesti õiguskorrale on omane hierarhiline iseloom, sellest tulenevalt võib õiguse allikate
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (vastu võetud 19.06.2014) 2 , millega kaotati Vabariigi Valitsuse kabineti struktuurist abiministrite ametikohad Põhiseadusega kooskõla analüüs. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 691 SE3 algatasid riigikogu liikmed Eiki Nestor, Kalev Kotkas ja Kalvi Kõva ning Vabariigi Valitsus 21.04.2014. Eelnimetatud seaduse eelnõu läbis kõik meneltusetapid ja seaduse muudatus kuulutati välja 26.06.2014 ja avaldati Riigi Teatajas 28.06.2014. Käesolevas essees analüüsib autor vastu võetud seaduse muudatuse kooskõla põhiseadusega. Eeltoodud VVS muudatus kätkeb endas sisuliselt 19.07.2003 vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse, korruptsioonivastase seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse 11.06.20034 jõustunud muudatuse kehtetuks tunnistamist.
üldeesmärk võibki jääda saavutamata. ¤ printsiipide vastuolud. # väline süsteemsus- väljendub õigusnormide liigendatuses ehk normide grupeerimises seadustes. Üld- ja eriosa. 5) teatavakstegemine- enne ei oma mingisugust toimet. Ametlik ja mitteametlik. Ametlik- omab õiguslikku tähendust. Mitteametlik- ajalehes trükituna nt. 3. Õigustloova akti muutmine, täiendamine või kehtetuks tunnistamine. Õigustloova akti toime lõppemise alused. Õiguse tagasiulatuva jõu rakendamise põhimõtted. Õigustloova akti kas täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise tehnika. Kehtetuks tunnistamisele kuuluvate õigustloovate aktide loetelud. Täienduste ja muudatuste tegemise tehnika. Ajaliselt varem kehtestatud õigustloovate aktide sätete vastavusse viimine uue vastuvõetava õigustloova akti sätetega. Täienduste ja muudatuste tegemise tehnika varem kehtestatud õigustloovates aktides. 4t L 2t S Kasutatakse konstanteerivat sõnastust- muudetakse, täiendatakse
ning peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Sellised preambuli põhimõtted ei ole aga otse rakendatavad. See tähendab, et preambulile tuginedes ei saa avalikult võimult isik nõuda konkreetset käitumist. Need preambuli põhimõtted on liiga abstraktsed selleks, et neil oleks regulatiivne toime. Neid on kasutatud ja saab kasutada seaduse tõlgendamisel, et tuvastada seaduse põhiseaduspärasus või seaduse rakendamise teatava viisi põhiseaduspärasus. Harilikult järgneb preambulile tänapäevastes konstitutsioonides peatükk üldsätetest. See võib aga ka puududa kui samad põhimõtted on fikseeritud preambulis. 9. Kuidas liigitada riigiõiguse norme nende ajalise kestuse järgi? Ajalise kestuse järgi jagatakse riigiõiguse normid alalisteks ja ajutisteks. Alalised normid on kehtestatud määramata ajaks ja kehtivad kuni muudetakse või tunnistatakse kehtetuks. Valdav enamus norme on alalised
rakendada, seepärast määravad üleminekusätted sageli kindlaks selle, missugusest ajast hakatakse rakendama uue põhiseaduse üht või teist sätet, nt. millal läheb senisele riigipeale üle osa 5 riigipea volitustest, mis on kehtestatud uue põhiseadusega. Eesti tingimustes sisaldas 1992. aasta põhiseaduses üleminekuaja norme põhiseaduse rakendamise seadus (vt. põhiseaduse tekst). Üleminekuks Eestis 1937. aasta põhiseadusele võeti vastu spetsiaalne üleminekuaja seadus. Erandlikud normid kehtivad erandlikus situatsioonis, näiteks sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra ajal. Nende normide olemus on, et and teatud ajaks asendavad tavaliste (alatiste) normide kehtivuse. Eestis saab erandlikke norme kehtestada sõjaseisukorra, erakorralise seisukorra või eriolukorra ajaks
Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu soovitav eelnõu. Riigikogus vastuvõetavate seaduste vastuvõtmise korra sätestab riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Rahvahääletusel seaduste vastuvõtmist reguleerib rahvahääletuse seadus. Põhiseaduse muutmist reguleerib Eesti Vabariigi põhiseadus. Seaduse eelnõu kuni vastuvõtmiseni Algatatav seaduseelnõu antakse Riigikogus koos seletuskirja ja muude vajalike lisadega istungi juhatajale. Riigikogu juhatus teeb 3 päeva jooksul otsuse, kas võtta eelnõu menetlusse. Menetlusse võetud eelnõule määratakse juhtivkomisjon. Nii eelnõu menetlusse võtmise kui ka tagastamise otsuse teeb istungi juhataja teatavaks Riigikogu istungil. Seaduse vastuvõtmiseks tuleb seaduseelnõu Riigikogus üldjuhul arutada vähemalt kahel lugemisel.
Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Millega tegelevad alatised komisjonid? Riigikogu alatine (alaline) komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Millal luuakse erakorralisi/ajutisi komisjone? Erakorralisi/ajutisi komisjone luuakse erakorraliste ja oluliste probleemide uurimiseks. Töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raporti esitamisega parlamendile. Kes moodustavad parlamendi opositsiooni?
võimalused).................................................................................................................... 6 7.Parlamendi formaalõiguslik struktuur – juhatus, alatised komisjonid, erikomisjonid (Riigikogu näide)............................................................................................................. 6 Juhatus......................................................................................................................... 6 Komisjon...................................................................................................................... 6 8. Parlamendi erakondlik jaotus – fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon (Riigikogu näide).............................................................................................................................. 6 9. Parlamendi ülesanded (Riigikogu näide).....................................................................7 10
seaduste muutmise seadus.7 · 21.03.2012, mil võeti vastu karistusseadustiku muutmise seadus.8 · 30.05.2012, mil võeti vastu karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, psühhiaatrilise abi seaduse, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus.9 · 06.06.2012, mil võeti vastu korruptsioonivastane seadus.10 · 13.06.2012, mil võeti vastu kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus.11 · 05.12.2012, mil võeti vastu vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus.12 · 27.03.2013, mil võeti vastu ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus.13 3 Vabariigi Presidendi 26. juuni 2001. a otsus nr. 1099. 4 Karistusseadustik. - RT I 2001, 61, 364. 5 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 74-75. 6 RT I, 08.07.2011, 8. 7 RT I, 29.12.2011, 1. 8 RT I, 04.04.2012, 1. 9
ning end kaitsta jpm; d).proportsionaalsus (legitiimne kaalukas eesmärk ja selle saavutamiseks sobivaist kõige leebem piirang). 6. Põhiseaduse muutmise kolm viisi. Mitu korda ja millistes küsimustes on 1992. a Põhiseadust muudetud? Põhiseadus määrab riigi eesmärgid, väärtused, millest toimimisel juhindutakse, ning riigi ja inimese suhte. Põhiseaduse muudatused: 1). 25. II 2003 muudatus (jõust 17. X 2005) - muutmiseks, millega kohalike omavalitsuste volikogude volituste aega pikendati kolmelt aastalt neljale; 2). 14. IX 2003 täiendus (jõust 06. I 2004) - põhiseaduse täiendamise seadus, mille alusel Eesti kuulub Euroopa Liitu; 3). 12. IV 2007 muudatus (jõust 21.VII 2007) - põhiseaduse preambuli muudatus, milles tuuakse välja eesti keele säilimise eesmärk; 4).
kas neid mõisteid eristada või kasutada sünonüümidena. Õigusnormiks, milles esmakordselt kasutati mõistet „põhiseaduse aluspõhimõtted”, oli PSTS § 1. Seega tingib PSTS § 1 PS aluspõhimõtete eristamise PS muude printsiipide või põhimõtete hulgast. PSTS § 1 sõnastuse kohaselt on põhiseaduse aluspõhimõtted siduvad Eestile, mitte EL-le. Põhiseaduse I ja XV peatükiga võrdne asend normihierarhias. Põhiseadusega identses muutmise korras saab muuta ka põhiseaduse rakendamise seadust, mis on põhiseadusega üldjuhul samaväärse õigusjõuga (päris tipus asetsevad põhiseaduse I ja XV peatükk, mida saab muuta vaid rahvahääletusega), käsitletav teise konstitutsioonilise aktina. Kolmas konstitutsiooniline akt on põhiseaduse täiendamise seadus. 10. Millised on põhiseaduse tõlgendamise meetodid? Klassikalisi tõlgendamise meetodeid on 4: 1) Lingvistlised 2) Süstemaatilised 3) Ajaloolised 4) Teleoloogilised
§ 75. Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta. § 76. Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Kuidas valmib seadus? Seaduste väljatöötamine on peamine Riigikogu töö. Esimene seadusloome etapp hõlmab kogu eeltööd, mis on vajalik, et seaduseelnõu jõuaks arutamisele Riigikokku. Selles etapis töötatakse välja seaduseelnõu kontseptsioon, struktuur, seaduse reguleerimisala, valmistatakse ette esialgne tekst, määratletakse mõisted. Iga seaduseelnõuga kaasnevas seletuskirjas peavad eelnõu autorid selgitama, miks vastavat seadust vaja on. Seadusloome teist etappi alustab seaduseelnõu algatamine Riigikogus. Seaduseelnõu saab Riigikogus algatada ainult Riigikogu liige, fraktsioon, komisjon või Vabariigi Valitsus
Tartu Ülikool, 2001. Protsessuaalset aspekti on puudutanud bakalaureuse- töö: L. Maran. Põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamine Vabariigi Presidendi ja õiguskantsleri taotlusel. Tartu Ülikool, 2000. 4 Sellele viitas esimesena Rootsi ekspert Hans Ragnemalm teoses Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee. Koguteos. Tallinn: Juura, 1997, lk 322. Vt ka J. Hirschfeldt. Eesti õiguskantsler. SIGMA ülevaade Eesti põhiseadusest. September 1997. Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjon (seni avaldamata); R. Narits (viide 3), lk 147. 5 Seaduse põhiseaduslikkuse järelevalve algatamise õigus on siiski veel näiteks Portugali (Provedor de Justiça) ja Hispaania ombudsmanil (Cortes Generales). Vt M. Mauerer. Die parlamentarischen Ombudsmann-Einrichtungen in den Mitgliedsstaaten des Europarates. Ombudsman in Europe. The Institution. F. Matscher (toim.). Kehl, Strasbourg, Arlington: N. P. Engel, 1994, lk 139 ja 143. 6
väljendab ainult lepingu osaliste ja poolte tahet, mitte riigi , kui terviku tahet. Normatiiv ehk õigusdeokument, õigusaktid – erilisel viisil moodustatud dokumendid, milles riigiorganid vastavad oma pädevusele või kompetensile kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Eristataks enormatiivseid ehk iõgust loovaid akte ja mitte normatiivseid ehk individuaalselt ehk õiguse rakendamise akte. Normatiivsed erinevad individuaalsetest selel poolest, et nad on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st nad sisaldavad õigusnorme; nad sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid. Sageli neid nimetetaks eõiguse üldaktideks. Individuaane õigusakt on akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide liigile (nt kohtuotsused). Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad
said lepingutega (esmase õiguse põhjal). Teisese õiguse ooodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. Määrused EL-i teisese õiguse aktide suhtes kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid, võrreldav riigi sees parlamendi poolt vastu võetud seaduse jõuga. Neid võtavad vastu Europarlament koos Euroopa Nõukoguga ning Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjon, määrust kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis vahetult kohaldatav. Määrust tuleb kohaldada muutmata kujul ja vahetult, selleks pole vaja mingeid siseriiklike kehtestamisprotseduure ning riikidel pole õigust avaldada ELi määrust oma seadusandlike aktide kogus. Direktiivid kõige olulisemad õigusaktid ELi liikmesriikide seadusandluse
asjaoludel) valitsemine. 2. Ühekojaline parlament (Skandinaavia riigiv v.a Norra ja Balti riigid) - Kahekojaline parlament .(Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Venemaa) Ülem ja alam koda. Seaduslikult võrdsed. Alamkoda määrab riigi poliitika põhijooned seadusandliku tegevusega. õigusakt jõustub kui mõlemad kojad on heaks kiitnud. · Alamkoda moodustatakse üldvalimistega. Ülemkoda on kas seisuslik esindusorgan(valimisi ei korraldata, eluaegne, päritav/omandatav) VÕI regionaalsete huvide esindamiseks( delegeeritakse esindajad või valitakse rahva poolt). 3.Parlamendi formaalõiguslik(fikseeritud seadusega) ja poliitiline struktuur(oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust):
põhiseaduse ja seadustega. 2) analüüsib seaduste muutmisi, uute seaduste vastuvõtmisi 3) riigiasutuste töö kohta tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. 4) teeb Riigikogule ettenähtud juhtudel ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks. 12. Milline on õiguskantsleri tegevus, kui vastuvõetud õigusakt on Põhiseadusega vastuolus? Kui õiguskantsler leiab, et seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov akt on põhiseaduse vastuolus, teeb ta akti vastuvõtnud organile ettepaneku viia see 20 päeva jooksul põhiseaduse kooskõlla. Kui akt ei ole 20 päeva jooksul põhiseadusega kooskõlla viidud, teeb õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada see akt kehtetuks. 13. Millised kohtud moodustavad EV kohtusüsteemi (astmelisus)?
Viimane Riigikogu laialisaatmise põhjus erineb eelnevatest selle poolest, et siin on Vabariigi Presidendi otsustada, kas kuulutada uued valimised välja või mitte. Peaministrile või Vabariigi Valitsusele umbusalduse avaldamise korral võib president välja kuulutada uued valimised. 6.Seadusandlik võim- Riigikogu N: Aivar Kokk- 2 algatatud eelnõud; arupärimisi 0; kirjalikke küsimusi 0 Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ning väliskomisjon nendes asjades, mis puudutavad Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, kujundavad koostöös teiste alatiste komisjonidega Riigikogu seisukoha Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude suhtes ning annavad
o Legislatiivaktideks vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu) o Haldusaktideks riigi juhtimissüsteemi puudutavad. o Jurisdiktsiooniaktideks volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid) 12. Seadluse mõiste (Presidendi poolt antav õigusakt): Seadlus e. Dekreet on riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Eesti vabariigi põhiseaduse järgi võib president seadlusi vastu võtta eriolukorras (edasilükkamatud riiklikud vajadused), kui riigikogu ei saa kokku tulla. Kehtib vaid teatud aja. Presidentaalses riigis (nt. USA) on riigipeal väga ulatuslikud dekreediõigused. Õigus anda seadlusi nim. Presidenti dekreediõiguseks
põhiseadust. Parandusettepanekud, mille põhiideeks oli presidendi institutsiooni loomine, lükati esialgu tagasi nii 1932. kui ka 1933. aasta rahvahääletustel. Hakkas liikuma presidentaalse riigikorra poole. Puudus kindel riigi juht, oli riigi vanem. 2. 14.-16. oktoobril 1933 kiideti rahvahääletusel heaks Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus, mis jõustus 24. jaanuaril 1934. Selle seaduseelnõu esitas rahvaalgatuse korras Eesti Vabadusvõitlejate Keskliit (EVKL, rahvasuus vapsid) ja see sai ühiskonnas suure toetuse. Põhilised muudatused puudutasid valitsemiskorraldust. Oluliselt suurendati riigivanema volitusi, kes sai õiguse riiklikel kaalutlustel parlament laiali saata, nimetada ametisse ja tagandada valitsus. Riigivanem sai ka piiratud kujul vetoõiguse. Nagu 1920. aasta põhiseaduses, oli ka 1934. aastal muudetud
astme järgi eristatakse määratletud ehk absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata hüpoteese. 1) Määratletud hüpotees määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise tingimused. 2) Suhteliselt määratletud hüpotees näitab samuti ära normi kehtimise tingimused, kui tingimuste spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist. 3) Määratlemata hüpotees ei määra rakendamise konkreetset tingimust. Konkreetsuse astme järgi eristatakse kasuistlikke ja abstraktseid hüpoteese. 1) Kasuistlik hüpotees näitab üksikasjalikult ära tingimused, millest sõltub normi kohaldamine. 2) Abstraktne hüpotees esitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel kujul. Abstraktsete hüpoteeside eeliseks on normi laiem regulatiivne toime ja lõpptulemusena kompaktsem, ülevaatlikum ja praktikas mugavamalt kasutatav õiguslik materjal
Selles vormis realiseeritakse õigustavad normid. Siin on inimeste teod alati aktiivsed. Rakendamine ehk kohaldamine On selline õiguse realiseerimise vorm, kui õiguse teostamisse sekkuvad selleks pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohtud, politseid jne.) Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimu alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. 13 Õiguse rakendamise eeldused ja 4 õiguse rakendamisele esitatavat nõuet Õigusnormide rakendamisel tuleb silmas pidada, et see oleks seaduslik, põhjendatud, otstarbekohane ja õiglane. Õiguse rakendamise vajadus tekib: 1.Kui tekkiva õigussuhte iseloom on selline, et ei saa tekkida ilma riigiorgani vastava aktita 2.Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle 3.Kui on pandud toime õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone.
Selles vormis realiseeritakse õigustavad normid. Siin on inimeste teod alati aktiivsed. Rakendamine ehk kohaldamine On selline õiguse realiseerimise vorm, kui õiguse teostamisse sekkuvad selleks pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohtud, politseid jne.) Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimu alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. 13 Õiguse rakendamise eeldused ja 4 õiguse rakendamisele esitatavat nõuet Õigusnormide rakendamisel tuleb silmas pidada, et see oleks seaduslik, põhjendatud, otstarbekohane ja õiglane. Õiguse rakendamise vajadus tekib: 1.Kui tekkiva õigussuhte iseloom on selline, et ei saa tekkida ilma riigiorgani vastava aktita 2.Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle 3.Kui on pandud toime õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone.
annaabi.ee 
