Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õigusnormi loogiline struktuur". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sanktsioon, määratletud, hüpotees, dispositsioon, sunnivahend, kriminaalõiguslik, alternatiivne, konkreetsel, rakendamise, minimaal, hüvitamise, õhusõiduki, tekitamise, süüteo, eelduseks, tapmise, kehtimise, tervisekahjustus, sõjategevus, tervisekahjustuse, piinamise, näidatud, pardal, pannud, sanktsiooni, lihtsanktsioon, dispositsiooni· tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega b) spetsiifilised tunnused · lähtub riigist · tema täitmine tagatakse riigi sunnijõuga · ta on üldkohustuslik käitumisreegel · annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused · ta on formaalselt määratletud reegel Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Liigitamine määratletuse astme järgi: · määratletud hüpotees määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise tingimused (ta ei saa olla pärija) · suhteliselt määratletud hüpoteesi puhul vajab tingimuste spetsiifika igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist
4) Õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. 5) Õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. on fikseeritud õigusallikas, nt sõnastatud õigusaktis. 3.3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKUUR. Lk 40-45 Õigusnormi 3 elementi: 1) Hüpotees tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile 2) Dispositsioon subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumine 3) Sanktsioon normi rikkuja suhtes kohaldatav mõjutusvahend Õigusnorm: Kui (hüpotees) siis (dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon). I Hüpotees Sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Selliste tingimustena võivad esineda aeg(sõjaaeg,
...................................................................................................4 ÕIGUSNORM............................................................................................................................6 2.1. Liigid...............................................................................................................................6 3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR....................................................................8 3.1. Hüpotees...........................................................................................................................8 3.2. Dispositsioon....................................................................................................................9 3.3. Sanktsioon..................................................................................................................10 4. ÕIGUSNORMI SÕNASTAMINE ÕIGUSAKTI TEKSTIS..........................................
Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele: 1. Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine. 2. Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. 3. Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. Vastavalt sellele õigusnormi loogilisele struktuurile eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt: · Hüpotees näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse · Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused · Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositisooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. Õigusnormi hüpoteesi liigitatakse: · Määratletud hüpotees, näitab täpselt normi kehtivuse piirid
1) tavanormid; 2) moraalinormid; 3) korporatiivsed normid; 4) õigusnormid. 20. Õigusnormi tunnused. *Õigusnorm lähtub riigist *Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga *Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel *Annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused *Õigusnorm on formaalselt määratletud reegel 21. Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon. Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Liigitamine määratletuse astme järgi: · määratletud hüpotees määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise tingimused (ta ei saa olla pärija) · suhteliselt määratletud hüpoteesi puhul vajab tingimuste spetsiifika igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist
käitumisreegel, mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Maailmas on kolm õigussüsteemi: ·Anglo-Ameerika (käsitlevad kohtupretsedente minevikust, nt USA UK) ·Mandri-Euroopa (ehk Saksa-Rooma, kirjapandud seaduslikud aktid, nt Eesti) ·Islami (seosed religioossete teostega/normidega). 1. Õigusnormi loogiline struktuur. ·Hüpotees (situatsioon, millal tuleb käituda normi järgi) * Jagatakse määratluse astme alusel. Määratletud hüpotees täpsed tingimused. Suhteliselt määratud hüpotees näitab tingimused, kuid igal juhul on vaja konkreetset tuvastamist. Määratlemata hüpotees ei määra rakendamisele kindlat tingimust. * Jagatakse konkreetsuse astme järgi. Kasuistlik hüpotees näitab üksikasjalikult ära tingimused, millest sõltub normi kohaldamine Abstraktne hüpotees esitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel kujul * Jagatakse rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi
Õiguslik reguleerimine Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. Õigusliku reguleerimise meetodi elementidena on käsitletud juriidiliste faktide valikut, õigussuhtest osavõtjate üldise õigusliku seisundi kindlaksmääramist, õigussubjektidele nende õiguste ja kohustuste kehtestamise viisi, õigusharus rakendatavate sanktsioonide liiki, sanktsioonide rakendamise korda. Õigusliku reguleerimise meetodeid võib põhimõtteliselt olla kaks: -Autonoomne meetod – õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed. (nt varaliste suhete reguleerimisel) -Autoritaarne meetod – üks õigussuhte subjekt on allutatud teisele selle meetodi puhul on üks suhte subjekt teise suhtes kohustatud, st madalam pool. (nt haldusõiguslik suhe) Õigusinstituut
(täitjani) tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: 1) tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile; 2) subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise (ehk õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad); 3) normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsiooni). Vastavalt sellele eristatakse õigusnormi loogilises struktuuris kolme elementi (osa): 1) hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused; 2) dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused; 3) sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Seega on õigusnorm üles ehitatud tingimuslausena: kui (hüpotees) siis (dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon). Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut
kodakondsuse laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodanik. Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud. Töötamine ametikohtadel riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes eeldab Eesti kodakondsust. Vabariigi Presidendi ametikohta võib täita vaid Eesti kodanik sünnilt. Monarhias ei ole kodanikke on vaid monarhi alamad. Territoorium – on ruumiline ala, mille piirdes teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Territooriumi hulka arvestatakse: riigipiiriga piiratud maismaa osa riigi territoriaal- ja siseveed õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all sõjalaevad avamerrel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes
6. Kuidas määratleda õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigipoolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele või subjektidele andakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sest õigusnorm on ülesehitatud tingimuslausetena. 7. Milline on õigusnormi loogiline strukutuur, miks just selline? Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi: Hüpotees – õigusnormide kehtivuse tingimus. Dispositsioon – näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi. Sanktsioon – näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul 8. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas sed aliigitatakse? Hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimusi. Üpoteesi tingimuste määratlemise
10. Lihtnorm või liitnorm. ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S. 1 Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Iga käitumisreegel on loogiliselt antud järgmise vormeli kohaselt: Kui…, siis…, vastupidisel juhul… Õigusnorm koosneb täismahus tema loogilise struktuuri kolmest elemendist: hüpotees (H), dispositsioon (D) ning sanktsioon (S). Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Hüpoteesid liigitatakse: absoluutselt (täielikult) määratletud hüpotees – näitab täpselt normi kehtivuse piirid; suhteliselt (osaliselt) määratletud hüpotees – näitab samuti normi kehtivuse tingimused, kuid nende olemasolu või puudumine tuvastatakse igal konkreetsel juhul eraldi;
korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm: Kui (hüpotees), siis (dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon). Sest vajaiku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: · tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile · subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise · normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Liigitamine määratletuse astme järgi: · määratletud hüpotees määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise tingimused (ta ei saa olla pärija) 10 · suhteliselt määratletud hüpoteesi puhul vajab tingimuste spetsiifika igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist
määratletud reegel 6.Kuidas määratleda Õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumis-reegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sest õigusnorm on ülesehitatud tingimuslausetena. 7.Milline on õigusnormi loogiline strukutuur? Miks just selline? Hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Sellise loogilise struktuuri ja selle elementide erisuste tundmine võimaldab paremini mõista õigusnormide regulatiivset toimet ja selle erisusi sõltuvalt ühe või teise normi spetsiifikast. 8.Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut
·Süütegude liigid: ·1. Töökohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine ·2. Usalduse kaotus tööandja poolt ·3. Vääritu tegu töötaja poolt ·Karistused: ·Noomitus, ·Rahatrahv ·Töölt kõrvaldamine ·Töölepingu lõpetamine tsiviilsanktsioon ·Mõjutusvahend, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest : ·üleastumine võib seisneda lepingu rikkumises või lepinguvälises suhtes kahju tekitamisena. ·Lepingu rikkumisel sanktsioon vastavalt lepingule. ·Lepinguvälises suhtes peab hüvitama kahju sellele poolele, kellele kahju tekitati. õigussüsteem ·Ühiskondlikke suhteid reguleerivate õigusnormide teatud kvalitatiivselt määratletud ühtsus. ·Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. ·Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. õigusharu ·Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist
6. Kuidas määratleda õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused Sest need tunnused eristavad õigusnormi teistest sotsiaalsetest normidest 7. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? 1) hüpotees 3 Triinu Hansalu TTÜ 2008 2) dispositsioon 3) sanktsioon Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistesspetsiifilistest struktuurielementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. 8. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Hüpotees näitab õigusnormide kehtivuse tingimused. Määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata, kasuistlik, abstrektne, lihtne, liit, alternatiivne hüpotees 9
paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. 5) Formaalselt määratletud. // Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm Riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? 1) Hüpotees (kui) 2) Dispositsioon (siis) 3) Sanktsioon (vastasel juhul) Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab aintud fakti, suhet või isikut. Selliste tingimustena võivad esineda aeg, koht, subjekti erisused või muud konkreetsed asjaolud, mille olemasolu või puudumine määrab normi kehtivuse või selle toime erisused
juriidilised kohustused. 5) Formaalselt määratletud. // Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm – Riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? 1) Hüpotees (kui) 2) Dispositsioon (siis) 3) Sanktsioon (vastasel juhul) Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab aintud fakti, suhet või isikut. Selliste tingimustena võivad esineda aeg, koht, subjekti erisused või muud konkreetsed asjaolud, mille olemasolu või puudumine määrab normi kehtivuse või selle toime erisused. // Hüpoteeside liigitus määratletuse astme järgi: 1) Määratletud hüpotees – Määrab täpselt ja konkreetselt normi
üldkohustuslikkus käitumise viimine vastavusse õigusnormiga, milles on ka ühiskond kokku leppinud nt. liiklus. 3. formaalne määratletus normid on kirja pandud. · Õigusnormi eritunnused, mis teevadki normist õigusnormi: 1. loomine riigi poolt 2. garanteerimine riigi poolt · ÕIGUSNORM ON PIDAMISNORM!!! · Igal õigusnormil on olemas oma loogiline struktuur. · Õigusnorm: hüpotees ja dispositsioon loogika; sanktsioon garanteerimise mehhanism. · Õigusnormi ettekirjutuslik ja loogiline struktuur ei lange kokku. · H+D (kui siis...) reguleerivad · H+S (kui...sanktsioon) kaitsvad · Õigus on ius scriptum. · Õigusel on oma loogika. · Õiguste ettekirjutuslik struktuur on teisiti üles ehitatud kui loogika. Õigusnormide strukuur TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID: 1. HÜPOTEES
vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. 07.10.2014 Õigusnormi loogiline struktuur ja õigusnormiettekirjutuse struktuut Loogika: Hüpotees Dispositsioon Sanktsioon KUI-SIIS-VASTASEL JUHUL räägib meile õigusnormi loogilisest struktuurist. Sellist õiguslikku struktuuri valdavalt me ei leia õigusnormide ettekirjutustest. Ettekirjutus: A/Hüpotees; dispositsioon B/ Hüpotees; sanktsioon. Õigusnormide loogiline struktuur loob tervikpilti. Õigusnormi ettekirjutused sõltuvalt normi eesmärgist seda tervikpilti ei sisalda ja ei peagi sisaldama. Nii on õigusnormide ettekirjutus struktuur, siis on ta koos seisev osa kas hüpoteesi ja dispositsiooniga või hüpoteesi ja sanktsiooniga. I regulatiivsed normid II Õigustkaitsvad normid. Kui HÜPOTEES siis DISPOSITSIOON. Kui HÜPOTEES vastasel juhul SAKNKTSIOON.
Juriidilise fakti õiguste realiseerimist ja neile pandud kohustuste täitmist ning olemasolu või puudumine tehakse kindlaks juriidiliste tõendite abil. kohaldab õigusrikkujate suhtes riigisundi. Tõendid on teataval viisil fikseeritud faktilised andmed asjaolude 4) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab kohta, millel on tähtsust juriidilise asja lahendamisel. individualiseeritud, määratletud iseloomu. Õigussuhte pooled ehk subjektid on igal üksikjuhul konkreetsed isikud (indiviidid või organisatsioonid), nad on alati nimeliselt, personaalselt kindlaks määratud.
teavet saada. 4. Millist tähendust kannab õiguse mõiste? Selgita! Esimene üldtunnustatud õiguse tähistus on rooma jurisprudents: Celsus-just est ars boni et awqui-õigus on headuse ja õigluse kunst Õiguse tähistamisel on mõtet juhul, kui ei ole tähelepanuta jäetud õiguse idee. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglus, õiguslik garanteeritus- Võimalikult heatasemeline õiguse realiseerimine selle rakendamise kaudu. Eeldab ka, et õigus oleks kindel, selge ja ühetähenduslik, eesmärgipärasus. Õiglus - igaühele oma. ,,sobiv" õigus on kohtuniku õigus. Võrdsustav õigus eraõiguses (varade jaotamine). Jaotav õigus avalikus õiguses (riigi suhe kodanikesse, igaüks saab selle järgi, mis tal ette nähtud). 1. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on riigi poolt kehtestatud või santsioneeritud normide kogum ja seda tagatakse riigisunniga.
Juriidilise fakti esinemine seob endaga õiguslikud tagajärjed! Kui oleme sattunud abstraktses faktilises koosseisus kirjeldatud situatsiooni; juriidiliste faktide maailma, siis selles situatsionid järgnevad teatud õiguslikud tagajärjed, kujuneb kord. Õigusnormi kontekstis nimetatakse seda õigusnormi hüpoteesiks. Elulised asjaolud, mis on muutunud juriidilisteks faktideks, kui neid kirjas poleks, ei teaks mis olukorras mis järgneb Seega on selle võlaõigusseaduse hüpotees kirjas viimases osas.... (lepingupooled on saavutanud kokkuleppe) §141. Röövimine, on teise kvaliteediga õigusnorm; kireldab teatud elulisis asjaolusid; on abstrakstne faktiline koosseis; eesmärk on aga teine Võõra vara röövimise eest elule või tervisele ohtliku vägivallaga isiku kallal või ähvardusega kasutada vahetult sellist vägivalda - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kümne aastani. Selliseid asju ei tohi olla; õigusnorm püüab meid kaitsta.
korra iseloomulikud jooned. Ius scriptum ei olnud algusperioodil veel ühtseks ja universaalseks inimkäitumise regulaatoriks teatud kindla riigi ter-mil. Ta on formaalselt määratetud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärgimise korral tagatakse riigi sunniga. Praktikas on alati tegemist konkreetsel ajal konkreetses riigis kehtiva õigusega. Õ tervikuna on üldine ja haarab formaalselt kõiki indiviide, kes sattuvad tema toimesfääri. Õigus ei loo üksnes kohustavaid keeldusid, vaid ka õigustusi realiseerida konkreetsel juhul käitumist kindlal viisil st loob võimaluse õiguspäraseks käitumiseks. Õ on sotsiaalses keskkonnas toimiv, pidevalt arenev , kohanev ja muutuv nähtus. Iga riigi ja tema rahvusliku õiguse tunnuseks on suveräänsus
tagamine seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine õiguse mõistmine sõltumatu kohtu poolt 17. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus Juriidiline – õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides On ajalooliselt seotud rooma õigusega ning on seni olnud õigusloome ja õiguse rakendamise põhiliseks aluseks Mandri-Euroopa õigusperekonnas Sotsioloogiline – õiguseks on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid; õigust ei tule otsida seaduseraamatust ega kohtupraktikast, vaid sotsiaalsetest suhetest See käsitlus domineerib Anglo-Ameerika õigusperekonnas 18. Õigus ja õiglus Õiglus - asjade seis, olukord, mille puhul igaüks saab selle, mis talle kuulub
5. PAKENDISEADUSE ÕIGUSE VALDKONNA MÄÄRATLEMINE 7 6. PAKENDISEADUSES SISALDUVATE ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS 8 7. PAKENDISEADUSES SISALDUVATE TÄIELIKE 12 ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS 8. ÜLIPOSITIIVSE ÕIGUSE JA POSITIIVSE ÕIGUSE VAHEKORD 15 PAKENDISEADUSES 9. KAALUTLUSÕIGUSEST PAKENDISEADUSES 16 10. JURIIDILISE VASTUTUSE LIIGID PAKENDISEADUSES 17 11. TEGELIKKUSE TRANSFORMEERIMINE ÕIGUSKEELDE 18 12. PAKENDISEADUSE RAKENDAMISE PRAKTIKA 19 13. KOKKUVÕTE 21 14. KASUTATUD KIRJANDUS 22 2 1. SISSEJUHATUS Uurimustöö aluseks on võetud Pakendiseadus¹ (edaspidi PakS), mis on vastvõetud Riigikogu poolt 21.04.2004. a seadusega, välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 30.04.2004. a otsusega nr 628 ning jõustunud 01.06.2004. ¹ 01.06.2004
kurjategia õigusliku positsiooni tagantjärgi raskendamine on keelatud. § 6. Karistusseaduse ruumiline kehtivus (1) Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil. (2) Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil või selle vastu, sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest. 4. Dispositsiooni mõiste ja liigid Õigusnormi dispositsioon on õigusnormi osa, mis näitab, kuidas peab käituma subjekt hüpoteesi tingimuse olemasolul Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele: 1. Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine. 2. Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. 3. Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel.
kohustuslikud teatud isikute suhtes. Õigusnorm on kohustuslik kõigile ning selle rikkumise korral karmid karistused. 4. õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. Andes ühele subjektile õiguse teatud viisil käituda, paneb samal ajal suhte teisele poolele kohustuse sellise käitumise, mida nõutakse. 5. õigusnorm on formaalselt määratletud reegel, mis tähendab, et õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õiguse allikas. Sellest tuleneb nõue, et iga õigusnorm peab väga täpselt olema sõnastatud ja reguleeritud õigusaktis. Kui on täpselt fikseeritud, on ka kindel millised õigused subjektile kuulvad, mis kohustusi täitma peab. Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki
elus (võimu jagamatust). Riigivõimu ülimuslikkus tähendab seda, et riigi territooriumil ei ole sellest võimust kõrgemat võimu ja et riik oma võimu kellegagi ei jaga. 1 Õiguse alused Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. See on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Riigi territooriumi hulka arvatakse: 1) riigipiiriga piiratud maismaa osa; 2) riigi territoriaal- ja siseveed; 3) õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal; 4) atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid; 5) maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all; 6) riigilipu all kauba- ja reisilaevad avamerel; 7) sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes.
· Imperatiivsed e. kategoorilised (kõik perekonnaõiguse normid) · Dispositiivsed e. kokkuleppelised (lepingud, mida sõlmime(enamus)) · Suhteliselt määratletud (poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel) IV Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi · Regulatiivsed (määratletud õigused ja kohustused) · Kaitsvad õigusnormid (karistusõiguslikud normid) Õigusnormi struktuur · Hüpotees tingimused, õigusnormi kehtivuse kohta · Dispositsioon lubatud või keelatud käitumine Kui ... on ... , siis ... , vastasel juhul ... (hüpotees) (dispostitsioon) (sanktsioon) Nt. Kui isik on 18, siis ta on abiellumisealine, vastasel juhul ta ei ole. HDS Karistusseadustik eriosa üldosa ÕIGUS Õigusvaldkonnad
vahelise seose esitamiseks. Iga täielik õigusnorm koosneb kahest osast: faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis (=hüpotees) on eluline asjaolu (juriidiline fakt) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või käsitud. (nt Kui.....või vastasel korral juhtub nii) Õigusnormi loogiline struktuur koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Hüpotees näitab ära normi kohaldatavuse tingimised, dispositsioon (lubava, kohustava või keelava) käitumiseeskirja normi kohaldumisel ja sanktsioon õigusliku sunni, millega normi järgimine on tagatud. Tinglikult väljendub õigusnormi loogiline struktuur järgnevas: kui (H) ... , siis (D)....., vastasel juhul (S)..... Õigusnormi struktuur on teatud mudel ühiskondliku eesmärgi ja tegeliku ühiskondliku käitumise vahelise seose esitamiseks.
Õiguse entsüklopeedia Raul Narits ([email protected], kabineti tel 7375978, 5015428, Näituse 20 - 304) Õppekorraldus Ave Tiisler ([email protected], 7375977, Näituse 20 303) Seminari ülesanded saab kätte nädal enne seminari toimumist. (ÕIS) Alates 1.oktoobrist. Seminaritöö on üheks eelduseks eksamile pääsemiseks. Kõikide kutsutud seminaride edukas läbimine on teiseks eelduseks. Detsembris järeletegemisajad. Seaduste vihik failina/paberkandjal. Igal nädalal lugeda läbi üks seaduse tekst. Kokku 16 nädalat. Õigustekstide lugemine, kommentaaride kuulamine. Minu enda tähelepanekud loetud seadustekstide kohta. I loeng 03.09.2013
Põhimõisteteks on siin kõige üldisemad instituudid, institutsioonid, terminid, definitsioonid, klassifikatsioonid, doktriinid ning kontseptsioonid riigi ja õiguse kohta ning üldised seosed õigusteaduse ja õiguse rakendamise vahel. Õiguse osaski käsitatakse käesolevas loengumapis põhimõistetena kõige üldisemaid instituute, institutsioone, termineid (mõisteid), definitsioone, klassifikatsioone, doktriine ning kontseptsioone, samuti üldisi seoseid õigusteaduse ja õiguse rakendamise vahel. Õiguse osa koostati samuti nagu riigi osagi arvestades Õigusinstituudi üldise õppekava erisusi. Loengumapp on koostatud valdavalt kontseptuaalse referatiivse ülevaatena vastavuses käesoleval sajandil kinnistunud paradigmaatiliste lähtealustega, kusjuures õiguse osa tugineb põhilises kontinentaalsesse suurde õigussüsteemi kuuluva normativistliku koolkonna käsitlustele. Normativistlik koolkond (ka Viini koolkond) on eesti õigusteoreetikuid mõjutanud
Üldosas need mõisted ja printsiibid, mis on põhimõttelise tähtsusega ja eriosa normid reguleerivad mingit haldustegevuse konkreetset valdkonda (hariduse normid, lennunduse normid, ehituse normid, politseitegevuse normid) Haldusõigusnorm - haldusõigusnorm on abstraktne ja üldkohustuslik käitumisreegel, mille esemeks on haldusõigussuhe (Haldusõigussuhtes eksisteerib haldusõigus norm ja tal on abstraktne sisu). Haldusõigusnormi struktuur: (mõtteline jaotus) (elemendid) 1) hüpotees - sisaldab juriidilisi fakte/elulisi asjaolusid. Võib olla absoluutselt või ka suhteliselt määratletud (esineb mitmekesisus) 2) dispositsioon - määrab ära käitumisreeglid, mida norm keelab, käsib, lubab või soovitab 3) sanktsioon - abinõu käitumiseeskirja rikkumise korral Haldusõigusnormi realiseerimine: 1) normist kinnipidamise teel 2) normi kasutamise teel (subsumeerimine - rakendamise keeruline sõna)
annaabi.ee 
