Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õigusnormi liigitus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
subjekt, õigusnorm, sanktsioon, hüpotees, definitsiooninorm, määratletud, normis, viide, ettekirjutus, juriidilist, kohustav, dispositsioon, sanktsiooni, keelav, viitav, lihtnorm, subjektid, sunni, adresseeritud, imperatiivne, seletav, kitsendav, aarnio, menetlusnorm, reaktsiooninorm, dispositsiooni, sekundaar, lubav, dispositiivne, erisubjektne1) regulatiivne 2) õigustkaitsev 1) õigustav (lubav) 2) kohustav 3) keelav 4) ergutusnorm 1) täielik 2) mittetäielik: a) seletav b) viitav c) kitsendav B. PROF R.NARITSA JA PROF A.AARNIO järgi (ÕE lk 103 - 109; Aarnio lk 61 - 67): 1) regulatiivne 2) konstitutiivne, seejuures: a) menetlusnorm b) kompetentsinorm c) definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele määratlus) C. PROF A.AARNIO järgi (Aarnio lk 58): 1) primaarnorm 2) sekundaarnorm Moodsa õiguse normitüübid (moodsad normitüübid Aarnio lk 67): 1) kaalutlusnorm 2) kokkuleppenorm 3) eesmärginorm 4) ressursinorm D. LOENGUMAPI (J.LIVENTAAL) (LM II lk 20 - 21, vt ka lk 23): 1) regulatiivne 2) õigustkaitsev 1) õigustav 2) kohustav 3) keelav 1) üldsubjektne
Õigusnormist saab teada, mida võib normi adressaat teha või kuidas peab ta antud olukorras otsustama. Selline teadaandmine on seotud normatiivse funktsiooniga. Õigusnorm ei väida kunagi millegi olemasolu. Õigusnorm lubab, kirjutab midagi ette, tagab või jätab ilma. Õigusnormid on seega käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. Nad pole tõesed ega väärad. Nad on kas kehtivad või mitte, ehk nad kas kuuluvad õiguskorda või mitte. Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusnorm anda üldiseid, kättesaadavaid ja mõistetavaid käitumisnorme, mille alusel kohtunikud ja kodanikud võiksid lihtsalt määrata, millisel viisil tuleb probleem lahendada. Kontinentaalses õigussüsteemis eristatakse õigusperekondasid, mis on rajatud põhimõtteliselt ühtsetele alustele, kuid on ka erinevusi. Ühtse alusena peetakse silmas õigusnormi kui kontinentaalse õiguse vundamenti. Romaani õigusperekond: Prantsusmaa, Belgia, Luxemburg, Monaco, Itaalia, Hispaania ja Holland
sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Riik sekkus õigusrikkumisega seotud asjaolude ja õigusrikkuja välja selgitamisse, kui seda nõudis kannatanu. Esimesed õiguse allikad sanktsioneerivad hulgaliselt tavasid, sealhulgas tabusid. Tabu on üldkohustuslik keeld, nt teatud toidu söömise keeld, jumalate või kuningate nimepidi nimetamise keeld. Ius scrpitum on tõeline õigus selles et ta on formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Ius non scriptum- on ajalooline tõsiaasi et õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad, seda perioodi võibki nimetada ius non scriptum. Nt meiei leia veritasu reegleid krijapandud kujul, see oli ka algseks perioodiks, mis isel õiguse kujunemist iseseisvaks institutsiooniks, oli kirjutamata õiguse periood. Iseloomustas see et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast
kehtestamise viisi, õigusharus rakendatavate sanktsioonide liiki, sanktsioonide rakendamise korda. Õigusliku reguleerimise meetodeid võib põhimõtteliselt olla kaks: -Autonoomne meetod – õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed. (nt varaliste suhete reguleerimisel) -Autoritaarne meetod – üks õigussuhte subjekt on allutatud teisele selle meetodi puhul on üks suhte subjekt teise suhtes kohustatud, st madalam pool. (nt haldusõiguslik suhe) Õigusinstituut Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest; õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavates suhetes. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil,
...................................................................................................4 ÕIGUSNORM............................................................................................................................6 2.1. Liigid...............................................................................................................................6 3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR....................................................................8 3.1. Hüpotees...........................................................................................................................8 3.2. Dispositsioon....................................................................................................................9 3.3. Sanktsioon..................................................................................................................10 4. ÕIGUSNORMI SÕNASTAMINE ÕIGUSAKTI TEKSTIS..........................................
TASAND (sisu: p.1) JNE JNE ) ) ( ( ) ) ( ( ) ) ( ( ) ) 1. ÕIGUS JA ÕIGUSNORM: õigus, sotsiaalsed normid ja õigusnormid; õiguse tunnused; õiguse teooriate paljusus; suured õigussüsteemid; õigusnorm kontinentaalses õigussüsteemis: mõiste, kehtiva õiguse üldkohustuslikkus, õigusnorm ja esitusviis õigusaktis, õigusnormi loogiline struktuur (H; D; S), õigusnormide esitusviisid õigusaktides loogilise struktuuri alusel, õigusnormide liigid; õigusnormist anglo-ameerika õigussüsteemis; õigussuhe: mõiste, reguleerimise objekt, õigussuhte struktuur, subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus; õigussuhte objekt, sisu ning õigussubjektsus; juriidilised faktid. 2
Õigusnormi spetsiifilised tunnused: 1) Õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab autoritaarset iseloomu. 2) Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga, teda kaitseb riik. (õiguskaitseorganite süsteem: politsei, prokuratuur, kohus) 3) Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. 4) Õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. 5) Õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. on fikseeritud õigusallikas, nt sõnastatud õigusaktis. 3.3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKUUR. Lk 40-45 Õigusnormi 3 elementi: 1) Hüpotees tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile 2) Dispositsioon subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumine 3) Sanktsioon normi rikkuja suhtes kohaldatav mõjutusvahend
Pole vaid olemisnormid, vaid pidamisnormid – tuleb eristada „sein” (olema) ja „sollen” (pidama). Saksamaal kasutatakse termineid „õigusnorm” ja „õiguslause” sünonüümidena õiguslaused on laused, mis sisaldavad ülestähendusi õiguse sisu või õiguse kehtimise kohta – pidamislaused. I. Tammelo pakub selliste omaduste tähistamiseks, mis eristavad õigust teistest nähtustest, tegusõna „paenduma” – õigusnorm peab sisaldama „paendumist”. Ka õigusnormist saab teada, mida võib normi adressaat teha või kuidas otsustada. See on seotud normatiivse funktsiooniga. Õigusnorm ei väida kunagi millegi olemasolu. Õigusnorm lubab midagi teha, kirjutab midagi ette, tagab või koguni jätab millestki ilma. Õigusnormid on niisiis käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. Erinevalt väidetest ei räägi õigusnormid eksisteerivatest asjaoludest
keeluna, mille taga on riigi autoriteet. täitmine tagatakse riigi sunnijõuga ehk teda kaitseb riik. on üldkohustuslik käitumisreegel, kuid õigusnormide puhul tagab üldkohustuslikkuse riigi autoriteet. annab antud suhtlus liigist osavõtjatele subjektiivsed õigused ja vastavad kohustused. on formaalselt määratud reegel, st õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigus allikas e fikseeritud õigusakt. 6. Kuidas määratleda õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigipoolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele või subjektidele andakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sest õigusnorm on ülesehitatud tingimuslausetena. 7
vastuvõtmisel on tähelepanuta jäänud õiguse idee. 17. Õiguse süsteem on õiguse ajalooliselt kujunev sisemine ühtsus, mis tähendab positiivset õigust moodustavad õigusnormide jaotamist õigusliku reguleerimise objekti ja õigusliku reguleerimise metodi järgi erinevatesse rühmadesse. Süstematiseerimise aluseks võetakse õigusnormide sisuline erinevus. Lähtealus: millist käitumist õigusnorm nõuab, jälgides samas ka seda, keda ja milleks ta kohustab. Õiguse süsteem hõlmab kogumina ning kindlates seostes kogu positiivset õigust: kõiki õigusnorme ning õigusakte, õiguse instituute ja õigusharusid ning õiguse põhivaldkondi. Õiguse põhivaldkondade all tuleb mõista positiivse õiguse süsteemi liigitamist õigusliku reguleerimise vastava objektide rühma ja spetsiifilise meetodi põhjal kahte põhivaldkonda: era- ehk tsiviilõigus ning avalik õigus
käitumist. Õigusnormid tagavad sotsiaalse ja füüsilise kaitse , mida võib tähistada kui õigusnormi turvafunktsiooni. ÕIGUSNORMI MÕISTE JA STRUKTUUR käsulause-imperatiiv Kõik õigusnormid ei ole käsud ja keelud. Õigusvõime algab inimese elusalt sünniga ja lõppeb surmaga. Õigusnorm seisneb õiguslike tagajärgede esilekutsumises. Õiguslikud tagajärjed- mingi käsk, keeld v luba. Normi loogikast lähtudes koosneb iga täielik õigusnorm kahest osast: abstraktsest faktilisest kooseisust(T) ja õiguslikust tagajärjest(R). Kui T, siis R. Enamikel juhtudel koosneb faktiline kooseis olla seotud mitmme elulise asjaoluga(juriidilise faktiga), mis om akogumis või ka ainult ühe esinemisel toovad kaasa õigusliku tagajärje. Mitme elulise asjaolu üheaegne esinemine tähendab, kas : 1. Keerulist(elulised asjaolud toovad kaasa õigusliku tagajärje oma kogums)Kui T1 ja T2ja T3, siis R 2
rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratletud riigi ülemvõimu kehtivusala. Riigi jurisdiktsiooni kuuluvad nt: registris õhu- ja kosmosesõidukid, avamere põhjas ning avameres riigile kuuluvad rajatised, sõja- ja kabalaevad, sõja- ja tsiviillennukid. Riigi jurisdiktsiooni ei kuulu: teiste riikide välisesindused; võõrriikide sõjaväebaasid; teiste riikide sõjalaevad ja õhusõidukid; teatud õigusliku reziimiga alad. Rahvas - riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elav või viibiv inimkogum, mille üle
Nendeks on parlament, valitsus koos oma allasutustega ja kohtud 9. Missuguste tunnuste alusel on võimalik määratleda õigust? Käitumisreeglite või normide kogum kujutab endast terviklikku süsteemi, mis on omavahel seotud Kehtestatud riigi poolt Selles väljendub riigi tahe Üldkohustuslikke normide kogum Normide täitmine tagatakse riigisunnijõuga 10. Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Juriidiline õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele Sotsioloogiline õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid Loomuõiguslik igas ühiskonnas ja riigis on kehtivate normide, sealhulgas ka
moraalinorme ja kui ei järgi, ,siis järgneb sellele ühiskonna hukkamõist, tugevamate isikute puhul puudub edasine tegevus.võimukorraga. Sotsiaalsete normide järgimine on ühiskonna normaalse toimimise aluseks, aga igaüks tegutseb siiski oma sisemise veendumuse kohaselt, seega moraali ja tavanormide kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Õigust on ajalooliselt määratletud sunnikorrana, nõukogulik ausaam aga võimukorrana ja on levinud õiguse seletamine läbi normide. Õigust ei saa samastada, sunni võimu ega normidega. Nii õiguses,moraali ja tavakordades on olemas sunnielement. Õigus on võimu suhete produkt. Sundi ei pea kohaldama, piisab kui teatakse selle olemasolu. 3. Mida tähendab ius non scriptum ja ius scriptum? Selgita! ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et
seisukohalt. S.t. selles peab väljenduma rahva õiglustunne. Õiglase otsuse tagab see, kui selles otsuses väljendub õiguse rakendaja veendumus antud lahendi õiglases iseloomus. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. Õiglus meie mõistes on igaühele oma. Õiglane õigus pole aga objektiivne õigus, seega ei saa õiguse mõistmisel ainult õiglusest lähtuda. Sunniga - õigus ehk õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis reguleerib inimeste käitumist. Kannab autoritaarset iseloomu, esineb kas käsu või keeluna. Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga (või vähemalt selle ähvardusega). Õiguskorras on avalikul sunnil oma koht ning väline sund saabub sunnile allutatu jaoks sõltumata tema tahtest, soovist. Õiguslik sund ei pea alati olema kohaldatud, piisab selle olemas olemise teadvustamisest, tagajärgede aimamisest. Mõnes õigussuhtes on
Dotsent Norbert Peder Loenguteesid õppeaines "Õiguse alused" (kõik õppeliinid) Teema: Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm. Sissejuhatus §1 Sotsiaalsed normid 1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid 4. Sotsiaalsete normide liigid §2 Õiguse tunnused ja mõiste 1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus:
definitsioonides, e) avastatud oluliste seaduspärasuste formuleeringutes, mis käsitlevad õiguse entiteetide teket, muutumist ja toimimist, f) üldistes hüpoteesides ja teooriates õiguse entiteetide kui sotsiaalsete nähtuste klassi tekkimisest, g) juristide ja õigusteadlaste analüüsides, süstematiseeringutes ja seletustes oma teadmiste allikate kohta. Seejuures on oluline, et eristatakse õiguse instituuti (nt abielu) ja juriidilist instrumenti (nt nn legal due dilligence), mis on juriidilises praktikas konstrueeritud ja sellisena kasutatav praktilise töö vahend. (Rosentau 2004, lk 27). Õiguse otstarve Nõudlus sotsiaalsete normide järele on olemas siis, kui üksikisikud on huvitatud sellest, et iga kollektiiviliikme (individuaalne) käitumine konkreetses valdkonnas sõltuks mitte konkreetse kollektiiviliikme enda vahetust ettekujutusest, vaid ühiskonnast kehtivast standardist. Ka
· Soovitused ja arvamused väljendavad EL seisukohti ja annavad adressaadile nende kohta poliitilisi juhiseid. Juriidiline mõju kaudse iseloomuga. 15. Õigustloov akt ja õigust rakendav akt. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: - õigusloovad aktid ehk õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). - õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 16. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: põhiseadus, seadus, seadlus, määrused. 17. Õigusaktidele esitatavad nõuded 18. Riigi Teataja struktuur RT I - Riigi Teataja I osa
saavutada sotsiaalse koostöö eelis. Neid kahte etappi tuleb selgelt üksteisest eristada, kuid nad on üksteist täiendavad ning läbi nende seotakse kaks õiguse dimensiooni üheks - kriitiline ja faktiline. Õigluse printsiip on oluline printsiip. See nõuab moraalselt õiget otsustust. Mõlemad printsiibid võivad omavahel põrkuda ning teevad seda tihti. Õiguse topeltloomus nõuab, et nad oleks vaadeldud õiges proportsioonis. Kui see proportsioon on õigesti määratletud, on saavutatud ka õiguskorra harmoonia. Ent tänapäeva maailm on tinginud vajaduse seada diskursusele ka selged piirid. II MS sõjakoledused on tinginud selle, et mitte kõik seadused ei ole seadused. Siin tuleb jällegi nähtavale õiguse kriitiline dimensioon. See avaldub tänapäeval läbi demokraatia poliitilise vormi. Otsustus on tegelik demokraatia külg. Demokraatia väljendus on konstitutsioonilised õigused. Need on õigused, mis on pandud
· Üldkohustuslik otsus. ÕIGUSNORMID · Õigus on konvensionaalne ehk kokkulepitud. · Õigus on süsteem; teda saab läbi süsteemiteooria iseloomustada. · Õigustloovatest aktidest leiame õigusnorme. · Õigusnorm peab vastama kõigile neile tunnustele, millele vastab iga teine sotsiaalne norm. · Õigusnormi üldtunnused, mis iseloomustavad teisigi norme: 1. Üldisus e. Üldistatus , abstraktsus; õigusnorm pole loodud üksikisiku jaoks, vaid on abstraktne käitumisetalon. 2. üldkohustuslikkus käitumise viimine vastavusse õigusnormiga, milles on ka ühiskond kokku leppinud nt. liiklus. 3. formaalne määratletus normid on kirja pandud. · Õigusnormi eritunnused, mis teevadki normist õigusnormi: 1. loomine riigi poolt 2. garanteerimine riigi poolt · ÕIGUSNORM ON PIDAMISNORM!!!
Õiguse entsüklopeedia 1. Õiguse eelastmete all mõistetakse moraali ja tava kuna need olid inimeste elus enne õigust. Nad mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. 2. ius non scriptum (kirjutamata õigus) puhul on tegemist õiguse eelajalooga ja ius scriptum (kirjutatud õigus) ehk tõeline õigus, formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. 3. Õigus(ius) -riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. 4. Positiivne õigus koosneb inimese poolt loodud normidest. Ülipositiivse õiguse puhul on tegemist loomuõigusega, mis käib kaasas ka õiguse ideega. Ülipositiivset õigust on nimetatud ürgnormiks, millele peavad olemuslikult vastama kõik normid. 5. Eraõigus on õigusalus kus subjektid on võrdsed
perekonna- või sugukonnaliikme vastu toimepandud ränga eksimuse eest -> polnud kirjapandud, aga olid õiguse ja õigusemõistmise tunnused NB! Sotsiaalne kord ei olnud piisavalt eraldunud tava- ja moraalikorrast, normatiivsed üldistused olid lihtsad Ius scriptum ei olnud alguses ühtne ja universaalne inimkäitumise regulaator teatud kindla riigi territooriumil; alguses olid ka sugukondliku korra iseloomulikud jooned; formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist 1. Millist tähendust kannab õiguse mõiste? Selgita! Tänapäeva arusaam õigusest kujutab endast eelkõige õiguse käsitlemist normatiivse (siduva) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuurina, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest e õiguse subjektidest
1.8. Era- ja avalik õigus Õiguskord jaguneb nii, et teha vahet, millised riigiasutused on kindlate kaasuste puhul pädevad otsust langetama. Õiguskorra jaotamisel lähtutakse huviteooriast. Kui on ülekaalus avalikud (riigi) huvid, kuulub probleem av õigusesse. Lähtutakse ka subjektiteooriast. Õiguslik probleem on eraõiguslik, kui õigussuhte subjektid on võrdses seisundis. Kui on alluvussuhe, on av-õiguslik. Aga nt kui omavahel teevad koostööd kaks av-õiguslikku juriidilist isikut, kuulub see ikkagi eraõiguse alla. Probleem kuulub avaliku õiguse valdkonda siis, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja realiseerib võimu. II TEEMA: ÕIGUSE ALLIKAD 1. Õiguse allikate ajaloost 1.1. Sugukonnaõigus Arvatavasti on õiguse vanim allikas tavaõigus. Kunagi toetuti otsuste tegemisel ilmsetele tõenditele, mis tegelikult ei pruukinud õigele süüdlasele viidata. Vaieldavatel juhtudel toetuti jumala otsusele (ordalia)
2. Ius non scriptum, ius scriptum: ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui tekkisid esimesed kirjalikud allikad ja seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Õiguse ja õigusmõistmise tunnused olid juba sugukodliku korra ajal, reeglite eiramise eest karistati sugukonnast väljaheitmisega (= surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. ius scriptum - kirjutatud õigus - vormaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. 3. Õiguse tähistamine ja õiguse idee: Õiguse tüihistamisel on mõtet juhul, kui ei ole tähelepanuta jäetud õiguse idee. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus. Õiglus - igaühele oma. ,,sobiv" õigus on kohtuniku õigus. Võrdsustav õigus eraõiguses (varade jaotamine). Jaotav õigus avalikus õiguses (riigi suhe
tahe4.on yldkohustuslike normide kogum.5.õiguse täitmist tagatakse riigisunniga.6.õigus peab vastama yhiskonna õiglustundele. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. 13. Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Juriidiline-õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik,mis on väljendatud õigusatkides. Sotsioloogne-on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord,mitte aga seaduse tekstid. Loomuõ- on rajatud õiguse,eetika,õigluse tiheda seose tunnustamisele. 14. Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? 15. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine
funktsioone. ·Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). ·Õigusnormid. Õigusnormi spetsiifilised tunnused võrreldes sotsiaalsete normide liigitunnustega ·ÕN lähtub riigist (autoritaarne iseloom) ·ÕN täitmine tagatakse riigi sunnijõuga ·ÕN on üldkohustuslik käitumisreegel ·ÕN annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb juriidilised kohustused ·ÕN on formaalselt määratletud reegel Õigusnormi mõiste ·ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormi loogiline struktuur ·Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama:
korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõikidele sama liiki juhtudele. Individuaalse reguleerimise eelis iga situatsiooni unikaalsusega arvestamine. Normatiivse reguleerimise eelis leida lahendus mingi suhete liigi jaoks tervikuna. Tava ja moraal sotsiaalsete kordadena üldkohustuslikud garanteeritud korrad. Ühiskond reageerib normi eirajate suhtes. 1.2. Tava. moraal, õigus, sund ja võim Õigust on nii ajalooliselt ja ühiskondlikult määratletud sunnikorrana. Nii on R. Ihering nimetanud õigust ühe riigi sunninormide kogumiks. Õigust ei saa samastada ei sunni, võimu ega normidega. Kindlasti peitub õiguses sunnielemente, nii nagu ka tava- ja moraalikordades. Õigus on nn võimusuhete produkt. Riikliku sunni teostamiseks loob riik institutsioonid, kes valvavad õigusest kinnipidamise või õiguse taastamise üle. Sellele vaatamata ei ole õiguskord puhas sunnikord. Õiguskorra vaimsed allikad on õiguse
Õigust iseloomustab: Õigus on käitumisreeglite kogum; Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum; Õiguses väljendub riigi tahe; Õigus on üldkohustuslike normide kogum; Õiguse täitmist tagatakse riigi-sunniga; Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Ehk õigus on ühiskonna õiglustundele vastav käitumisreeglite ehk normide kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigisunniga. 10.Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Õiguse juriidilise käsitluse kohaselt on õiguseks riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord. Õiguse loomuõigusliku käsitluse kohaselt on õigus normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid. 11.Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos?
4) Õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. Õigusnorm avaldab oma reguleerivat toimet erilise mehhanismi kaudu: andes ühele suhte subjektile võimaluse teataval viisil käituda (subjektiivse õiguse), paneb ta samal ajal teistele suhte poolele subjektiivse kohustuse käituda õigustatud poole nõudmise kohaselt. 5) Õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. Õigusnormi formaalne määratletus tähendab, et õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigusallikas, näiteks sõnastatud õigusaktis. Õigusnormi formaalse määratletuse nõue on tihedalt seotud õigusnormi eelmise tunnusega: subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi on võimalik õigesti ja täielikult realiseerida vaid siis, kui nad on täpselt sõnastatud õigusakti tekstis. Eelnevast
üldkohustusliku jõu. · Õiguses väljendub riigi tahe. · Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Mis on riigiaparaat, selle süsteem. kodanike ühiskonna institutsioon. Õiguse mõiste.- Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem.- Ühiskondlikke suhteid reguleerivate õigusnormide teatud kvalitatiivselt määratletud ühtsus. · Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. · Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. · Nimeta õiguse allikad. - Õiguse allikas on õigunormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. · Õiguslik tava · Õigusteadus (juristide arvamus) · Kohtu- ja halduspretsedent
...............................................7 Õigusliku otsuse ja tõlgenduse argumenteerimise nõue.........................................9 Õiguse realiseerumise kolm vormi. ÕIGUSE JÄRGIMINE s.t et õigussuhte subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate õigusnormide 1 2 ettekirjutustele. Seejuures on kohustavate normide puhul reeglina nõutav, et subjekt sooritaks teo aktiivses e tegevuse vormis. Keelavate normide puhul peab subjekt hoiduma teost, st tegemist on teoga passiivses vormis e õiguspärase tegevusetusega. ÕIGUSE KASUTAMINE - st oma subjektiivsete õiguste realiseerimist, kus õigussuhte subjektid panevad toime lubavate, õigustavate või dispositiivsete õigusnormide koosseisude kohase aktiivses e tegevuse vormis teo (nt valimisõiguse kasutamine, võlaõigusseaduses määratletud dispositiivsus).
Õigussüsteem. Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. ÕIGUSSÜSTEEM: AVALIK ÕIGUS JA ERAÕIGUS - ÕIGUSHARU -(ÕIGUSINSTITUUT) -ÕIGUSAKT -ÕIGUSNORM Õigussüsteemide rühmad, mis rajanevad samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel. Kontinentaalne õigusperekond e. romaani-germaani õigus: õigusnorm kõige tähtsam! Üldise õiguse perekond e. anglo-ameerika õigus: Kõige tähtsam kohtulahend. Õiguse allikad. Õiguse allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguslik tava Õigusteadus (juristide arvamus) Kohtu- ja halduspretsedent Leping Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Normatiivakt Tava erinevus õigusnormist.
Moraal ja tavanormide kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda e inimene on justkui valiku ees, et kas järgib tava ja moraalinorme ja kui ei järgi, ,siis järgneb sellele ühiskonna hukkamõist, tugevamate isikute puhul puudub edasine tegevus.võimukorraga. Õigust ei saa samastada ei sunni, võimu ega normidega. Õigus ja ühiskondlik tegelikkus on väga mitmekesistes suhetes ja sõltuvuses.Õigust on ajalooliselt määratletud sunnikorrana. Levinud on õiguse seletamine läbi normide. NSVL samastati õiguskordi . Õigusel on palju elemente. Õigus on sõltuvuses ühiskondlikust tegelikkusest. Legitiimsus- tunnustatus. Õiguskord säilitab endas need eelised, mis vastavad valitsevas seisundis olevate ühiskonnarühmade nõudmistele-Aarion .A. Õiguskord saab toimida kooskõlas ühiskondliku kollektiivse teadvusega. Õigus on alati ühiskonna osa, ilma selleta ei saa õigust eksisteerida.
annaabi.ee 
