Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õiguse olemus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õigusnorm, õigusnormid, õigusharu, haldusõigus, kriminaalõigus, riigiõigus, seadustes, riigiorganite, tööõigus, kriminaalkoodeks, normis, adresseeritud, ühtsuse, finantsõigus, tööõiguse, instituudi, karistada, defineeritakse, institutsioon, õigusnormiga, summat, filosoofid, terviklikku, liigitamise, esinevaid, konstitutsioonilineRiigiõigus ehk konstitutsiooniigus – kujutab endast sellist intituutide ja õigusnormid ekogumit, mis reguleerivadühiskonna poliitilist süsteemi ja määravad ühiskonna sotsiaalmajandusliku süsteemi. Siia kuuluvad järgmised suhted: ühiskondlik korraldus, riiklik korraldus, valimisigus ja kohalike omavalitsus süsteem. Kõiki neid loetletud suhteid reguleerivad õigusnormid on üldisel kujul antud riigi põhiseaduses, aga samuti ka teistes konstitutsioonilistes seadustes. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv osa ehk ta annab teistele õigusharudele lähtealuse. Määrab kindlaks ka riigi õigusloome põhimõtted. Riigiõigus erineb ka spetsiifilise meetodi poolest, st suhete üldine normeerimine ilma sanktsioonide kehtestamata. Haldusõigus – üks suuremaid ja mahukamaid õigusharusid just reguleeritavate ühiskondlike suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõiguse põhisätted on kindlaks määratud põhiseaduslikes õigusaktides
ega võrreldes või kohus. olitayud isik. lepingu kõige On sätestatud rikkumises karmimad. karistusseadu või toimus stikus ja kahju teistes tekitamine seadustes. lepinguvälise s suhtes kahju tekitamisega. M (Absoluutselt) Suhteliselt määratletud Määratlemata ä määratletud sanktsioon. sankstioon. ä sanktsioon
Riigikaitse: *riigikaitse kõrgem juht on rahu ajal president, sõja ajal muutub kaitsevägede juhataja ülemjuhatajaks. *kaitsejõud alluvad kaitseministeeriumile. *2% SKP-st peab minema riigikaitseks, Eestis läheb 1,7% *USA-l 5% *kaitseministeerium teostab tsiviilkontrolli sõjaväe üle. *Eesti julgeolek:1)kaitsejõududega 2)välispoliitikaga *Sõdur ja allohvitser peab olema reservis kuni 50 eluaastani, ohvitser 60 eluaastani. Kodakondsus: *Eesti elanikest enamik on Eesti kodanikud. *üle 100 000 on välismaalased, kellel on elamisluba. Kodakondsuse saamise tingimused: *Päikese õigus e. jus solis-sünnijärgne, levinud lane poolkeral. *Veriõigus- vanemate kodakondsuse järgi. *Naturalisatsioon e. taotlemine: 1)5 aastat elanud Eestis 2)keele- ja kultuurieksam 3)põhiseaduse tundmine 4)peab olema lojaalne eesti riigile. *valitsuselt eriteenete eest *lastekodulapsed, kelle vanemad on teadmata *Eestis sündinud venelased *Eesti gümnaasiumi lõpetanud Kodanike ja mittekodanike õig
vabamandaadi põhimõtte rakendamine. St et parlamendi liikmeid käsitletakse kogu rahva esindajatena, mitte aga konkreetse valimisirngkonna esindajatena, kus nad valiti. Vabamandaadi põhimõte tähendab ka seda, et valija ei saa parlamendi liikmele anda siduvaid juhiseid, ega teda tagasi kutsuda. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Immuniteet ehk saadiku puutumatus- parlamendi liiget võib vahistada või võtta kriminaal vastutusele vaid parlamendi nõusolekul. Erandiks on see, kui parlamendi liiga tabatakse kuriteo toimepanemisel. (§ 76). Indemniteet parlamendi liige ei kanna õiguslikku vastutust parlamendis peetud sõnavõttude ega hääletuse eest. ( §62) Valitsus on täitevvõimu organ. Valitsuse puhul on tegemist kollegiaalse organiga, mis koosneb peaministrist ja ministritest. Valitsust nimetatakse rinevates riikides erinevalt (ministrite nõukogu, ministrite kabinet jne)
Aristotelese loomuõiguse alused: ¤ jumalik loomuõigus - õiglane, arukas, vooruslik; ¤ aegruumis kehtiv, inimlikust allikast pärinev inimeste loodud õigus, mille õiglus, arukus ja vooruslikkus sõltus loomuõiguse elementide tajumisest. Cicero lex aeterna: ¤ loodusseadus (reguleerivad mõitsuseta loodust); ¤ eetilis-õiguslik seadus (moraal; hea/õiglase ja kurja/ebaõiglase vahekord). Cicero leidis, et kui miski on tõesti loomuõiguses olemas, siis inimeste seadustes see realiseerubki. Teoloogilised õigusteooriad Põhipostulaadiks on see, et õiguse sisuks tohib olla vaid jumala seadus (tahe), mis kindlustatakse inimühiskonnas kaht tüüpi tahteõiguse abil: ¤ ehedaim jumalik õigus olevat kanooniline õigus; ¤ inimeste loodud õiguse abil, mis on üks jumaliku tahte avaldumisvorme; Selle teooria kohaselt tuleb positiivset õigust analüüsida selles osas, kas at: ¤ vastab Jumala tahtele; ¤ kas at on õiglane, sest seegi on Jumala tahe.
9 Seega on õigusnorm riigi poolt kaitstav ja riigist lähtuv üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ning pannakse juriidilised kohustused.10 2.1. Liigid Õigusnorme liigitatakse järgmiste tunnuste alusel: 1. Subjekti järgi, kes on normi kehtestanud, eristatakse: Seaduse normid sisalduvad parlamendis vastu võetud seadustes. Seadusjärgsete aktide normid sisalduvad seadustest madalamates õigusaktides ja on vastavalt ka madalama juriidilise jõuga.11 8 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 41. 9 lbid.: 41. 10 lbid.: 42. 11 lbid.: 42. 6 2. Reguleerimisobjekti järgi liigitatakse õigusnormid vastavalt õigusharudele ja õigusinstituutidele. 3
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimi
Riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes: - Seadusandliku võimu organ võtab ülimisliku juriidilise jõuga õigusakte ja eelarve vastu. o Kõrgeimad – rahva esindusorgan ehk parlament (Eestis – Riigikogu) o Kohalikud – kohakile omavalitsuste esinduskogud (linna- ja vallavolikogud) - Täidesaatva riigivõimu organid viivad ellu seadustes ja kõrgemalseisavate haldusorganite üigusaktides sisalduvaid nõusid. o Keskhaldusorganid – nende pädevus hõlmab kogu riigi või föderatsiooni territoriumi (Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) o Kohalikud haldusorganid – nende pädevus piirdub ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (maavanem) - Kohtuvõimu organid on kohtud, mis moodustavad riigis mitmeastmelise
TÄIDESAATEV – valitsus ja KOV-id (seadustest lähtumine ning seaduste elluviimine) KOHTUVÕIM – mitmeastmeline kohtusüsteem (õigusmõistmine) (Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja Riigikohtust.) 8. Riigivalitsemise vormid. Riigivõimu seesmised organisatsioonid, st kõrgemad riigivõimuorganid, nende ülesehitust, omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Eristatakse riigipea institutsiooni järgi: MONARHIA on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. Monarh on sõltumatu ja ainuisikuline riigipea. 1) Piiramatu/absoluutne monarhia (nt Vatikan, Monaco, Liechtenstein, Saudi-Araabia) 2) Piiratud/konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik (nt kuningriigid Norra, Rootsi, Suurbritannia, Taani)
Eksami vastused 1. Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mille võib jaotada õiguse eelajalooks ja õ. ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalikke õ. allikate olemasolu või nende puudumine. Õ eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi nimetatakse õ eelajalooks ius non scriptum. Seda iseloomustab sisuliselt see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad. Hiljem omandab õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õ ajalugu ius scriptum. Õ ajaloo alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Ius scriptum ei olnud algusperioodil veel ühtseks ja universaalseks inimkäitumise regulaatoriks teatud kindla riigi ter-mil. Ta on formaalselt määratetud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Õigus on riigi tahteakti
kirjutati üles), siis paljusid moraalinorme ei ole võimalik päris üks ühele sarnaselt üles kirjutada. Miks? Sest üks ja sama moraalinormi väärtushinnang võib olla paljude teiste sotsiaalsete normide eelduseks, aluseks ning mõõdupuuks. Rida moraaliprintsiipe (sh õiglus; egaliteet) on sedavõrd universaalsed, et nad on aluseks ja kriteeriumiks praktiliselt kõigi õigusnormide osas. Moraalinorme tavaliselt ei fikseerita seadustes, v.a juhud mil nad printsiibinormidena on aluseks kõigi teiste normide täitmise hindamiseks (vt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) preambula (sissejuhatav osa): ... kikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, ...mis on rajatud vabadusele, iglusele ja igusele...) (141). Demokraatlikus riigis on positiivse moraali normid aluseks ja kriteeriumiks õigusloomes, neid toetatakse igati praktikas ja samas on riigi õiguspoliitika suunatud negatiivse moraali ilmingute
1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Avalik võim- seadusandlik,täidesaatev,kohtuvõim. Territoorium-riigipiiriga piiratud maismaa,territoriaal-ja siseveed, õhuruum nende kohal,maapõu nende all,atmosfääris asuvad riigi lennu-ja kosmoseaparaadid,kauba-ja reisilaevad avamerel riigi lipu all,sõjalaevad. Rahvas- kodanikud,kodakondsuseta isikud. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia,vabariik. Persident on täidesaatva riiigivõimu tipuks,teine aga rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. 3. Millised on riikliku korralduse vormid?unitaarriik,föderatsioon. 4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? See kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit,mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist yhiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi tegevuse põhisuunad.sise-ja välisfunktsi
36. Riigiõiguse olemus. Kujutab endast selliste instituutide ja normide kogumit, mis reguleerivad ühiskondlikku poliitilist süsteemi ja määravad ühiskondliku sotsiaal- majandusliku süsteemi. Siia kuuluvad järgmised suhted: ühiskondlik korraldus, riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem. Kõiki neid suhteid reguleerivad normid on üldisel kujul antud riigi põhiseaduses. Aga samuti ka teistes konstitutisoonilistes seadustes. 37. Põhiseadus. Riigiõiguse normid 38. Põhiseaduslikud institutsioonid. Vabariigi President, Õiguskantsler, Eesti Pank, Riigikogu, Riigikontroll, Kohtud 39. Põhiõiguste ja vabaduste süsteem ja liigitus. Põhiõigused materiaalses tähenduses on ainult need õigused, mis kuuluvad riigi põhialuste hulka ja mida põhiseadus seetõttu säärastena tunnustab. Vabadused on isikute vabadused teostada toiminguid, mis ei ole keelatud seadustega. 40. Haldusõigus
Õiguse alused Avalik õigus: · valitsevad avalikud huvid; · põhiseadus määrab kindlaks riigi põhikorra; · riigiõigus juhib tädiesaatva riigivõimu tegevust; · siseriikliku avaliku õiguse hulka loetakse karistusõigus ja kohtute menetlusõigus; · rahvusvaheline avalik õigus reguleerib suhteid teiste riikidga ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; · peab oleo avalik huvi sell vastu Eesti õigussüsteemi olulisemate õigusharude iseloomustus: · RIIGIÕIGUS - on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu
täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks. Nendeks on parlament, valitsus koos oma allasutustega ja kohtud. Seadusandliku võimu organina on parlament demokraatliku riigi aparaadis kesksel kohal, tema esmane funktsioon on ülimusliku juriidilise jõuga õigusaktide (seaduste) vastuvõtmine, millega kehtestatakse kogu riigi ulatuses kehtivaid õigusnorme. Täidesaatva riigivõimu organite tegevus on suunatud seadustes ja kõrgemalseisvate haldusorganite õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimisele. Kogu nende tegevus peab sealjuures toimuma seaduste alusel ja täitmiseks. Kohtuvõimu organiteks on kohtud, mis on riigi ametiasutused, kelle esmaseks ülesandeks on õigusemõistmine. Kohtud moodustavad riigis mitmeastmelise kohtuasutuste süsteemi, mis peab tagama õigusmõistmise kõrge kvaliteedi ja välistama kohtuvigade tekkimise. Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel liigitatakse seadusandliku
Õiguse entsüklopeedia - "Õigusõpetus" Küsimused lk.36. "Ühiskond, riik ja õigus": 1.Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Riigieelses ühiskonnas oli võim korraldatud suhteliselt lihtsalt. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul, erinevalt riigivõimust, polnud ja käitumist juhtisid väljakujunenud tavad. 2.Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika? Kuna tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikajalise ja korduva kasutamise tõttu, tema imperatiivsus on iseenesestmõistetav ja selle täitmiseks ei ole vaja kasutada sunniaparaate. 3.Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse kolme põhitunnuse abil: avalik võim, territoorium ja rahvas (+võimalus võimu teostada). Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab om
Dotsent Norbert Peder Loenguteesid õppeaines "Õiguse alused" (kõik õppeliinid) Teema: Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm. Sissejuhatus §1 Sotsiaalsed normid 1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid 4. Sotsiaalsete normide liigid §2 Õiguse tunnused ja mõiste 1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus: Raul Narits Õiguse entsüklopeedia.Õpik TRÜ 1995 Juri Liventaal Riik ja õigus.T. 1999 Juriidiika 2001-2004-04-21 1 Sissejuhatus Eesti Vabariigi õiguskultuur on tihedalt seotud Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiga ja traditsioonidega.Tartu Ülikoolis on õigusteaduskond sama vana
Vabariigi valitsuse aktid, korraldused jõustuvad allakirjutamise päevast, kui korralduses ei ole ettenähtud teist tähtaega. Vabariigi presidendi otsused jõustuvad samuti allakirjutamise päeval. (üldpõhimõte: Jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, väljaarvatud 2 erandit: A) tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad (nt kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel)) B) Kriminaal seadus, kui ta kõrvaldab teo karitatavuse või kergendab karistust. -- Normatiivakt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõppemisel või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Selleks on 32 viisi: eraldi aktiga;Võib olla kehtetuks tunnistatud uue, samasisulise akti vastuvõtmisega 11. Millistel tingimustel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? (üldpõhimõte: Jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, vaäljaarvatud 2 erandit:
Õigusõpetuse enesekontrolli küssad Lk 57, pt2 1. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine – inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. 2. Milles esinevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. See võimaldab arvessevõtta iga isiku või olukorra eripära. Puuduseks: selle probleemi lahenduse leidmiseks tuleb läbitöötada suur hulk situlatsioone. Selle meetodi puhul ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte koristuste korraldamisel. Normatiivne reguleerimine – inimeste käitumine korraldatakse üldiste reeglite abil ja käitumise liikude mudelid või etaloonid, mida kasutatakse kõikide seda
rakendamine tagatakse riigi poolt. Õiglus- eeldab, et õigusnormi rakendamine on õiglane st. õige rahva poolt vaadatuna kui ka riigi seisukohalt. Eeldab õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist. Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus (õiglus) rajatud õigluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lähtub ideest "igaühele oma", mitte "igaühele võrdselt". 5. Normi hierarhia põhimõte. Madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. Mandri-euroopa (ehk kontinentaal-euroopa) õigussüsteem seadusõigus Anglo-ameerika õigussüsteem pretsedendiõigus Ideoloogilised õigussüsteemid usundist või ideoloogiast lähtuvad Tavaõigussüsteemid pärimusest, traditsioonist tulenev õigus
ülemaailmse rahu ja korra kindlustamine ning maailmajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamine. Sisefunktsioonid on omased kõikidele riikidele. Välisfunktsioonid iseloomustavad riiki kui rahvusvahelise suhtlemise subjekti ja eelkõige näitavad, kas tegu on rahuarmastava või agressiivse riigiga. Riik teostab oma funktsioone riigiaparaadi kaudu. 7. Riigiorganid ja nende liigitus Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganil on järgmised olulisemad tunnused: riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolsed pädevust, riigivõimu riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon
-riigivõimualased volitused, teostab riigivõimu -on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon -oma f-ooni teostamiseks on riigiorgan varsustatud vajaliku pädevusega -kulud kaetakse riigieelarve vahenditest -koosseisus töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende kohustused ja õigused, nad on riigiteenistujad Seadusandliku võimuna on parlament kesksel kohal- seaduste vastuvõtmine, võtab vastu riigieelarve Täidesaatva võimu organite tegevus on suunatud seadustes õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimisele. Kohtuvõimu organiteks on kohtud, mis on riigi ametiasutused-õigusemõistmine Kõrgem seadusandlik võim on rahva esindusorgan-parlament (eesti riigikogu) Kohalik esindusorgan-kohalike omavalitsuste esinduskogud( valla ja linnavolikogud) Õigusnormide teke- Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja
toiminguni. Kehtivus ruumis: Kogu riigi territooriumil, teatud põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus tunnustega aladel (nt. raudteed, haiglad, sadamad, vanglad, kooli või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus. Väärteod territoorium, kaitseväe territ., lennuväed); Riigi territooriumi on KarS-is või muudes seadustes sätestatud süüteod, mille eest haldusjaotused üksustes. Kehtivus isikute ringis. Teatud on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki isikutele. Kogu rahvale või teatud isikutele. juhtimisõiguse äravõtmine. Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist Distsiplinaarsüüteod on teenistuse-, töö- või muu õigussuhte kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses
2.09.2010 Õigusõpetus Majandusõiguse õppetool Professor Ants Kukrus Vastuvõtu aeg: N 12:30-14:00 Kirjandus: Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa, Poigo Nuuma. Õigusõpetus. Koostaja Advig Kiris. „Külim“, 2009. Kirjastuses maksab 160 kr. Kiris, A. Kukrus, A., Oidermaa, E. Õiguse alused. Tööõigus. Ülesannete kogu. Tln: TTÜ Kirjastus, 2010. Tuleb välja järgmine ndl. Saab osta põhikorpusest u. 28kr. Poigo Nuuma. Karistusõigus. Eriosa. Õppevahend. Tln: TTÜ Kirjastus, 2006. Oktoobri lõpp arvestustöö 1: 5 küsimust, iga küsimus 20p. Arvestatud 60p. Hinnata enda punkte, kui arv läheb õppejõuga kokku, siis +5p. Novembri lõpp arvestustöö 2: tööõigus, karistusõigus, kohtukorraldus. Näide viitest: RT I 2002, nr. 35, artikkel 216 Riigi Teataja I – avaldab Riigikogu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusakte RT II – avaldab välislepingud, millega EV on ühinenud või mida EV on ratifitseerinud RT III – Riigikohtu lahendid (III-astmeline
Lisaks on konspekti lõpus 2017 aastal küsitud eksamiküsimused. Vigade eest ei vastuta. Teema 1. Õigus ja ühiskond 1. Õiguse olemus ja mõiste - õigus on käitumisreeglite ja normide kogum. Teisisõnu inimeste vahelise sotsiaalsete suhete reguleerimise vahend. Enne seda olid väljakujunenud tavad. Need muutusid omakorda sätestatud õigusteks. Tava = käitumisviis + õiguslik tunnustamine. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 2. Õiguse tunnused: Õigusnormid ei tööta eraldi vaid koos. Normid moodustavad süsteemi, mis koosneb vastastikku seotud elementidest. Õigus riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum
Riigi tahe ise aga kujuneb keerulise mehhanismi kaudu. Seda keerulist mehhanismi nimetatakse ühiskonna poliitiliseks süsteemiks. Sellesse kuulusid demokraatlikus ühiskonnas paljud organisatsioonid, usuühingud ja paljude huvialade noorsooorganisatsioonid, usuühingud ja paljude huvialade järgi tekivad inimeste ühendused. Nende kaudu peabki vahenduma nende liikmeskonna tahe parlamenti. Nende tahted summeeruvad parlamendi riigitahteks. See riigitahe väljendub vastuvõetud seadustes. Mida demokraatlikum riik, seda rohkem vastav seadustena vormistatud riigi tahe elanikkonna tahtele. Riik ei saa hakkama ilma õigusteta, sest õigus on 1 riigivõimu teostamise vahend. Õiguse abi loob riigile vajalikud tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Selleks loob riik talle vajalikud käitumisreeglid ning keelab sellise käitumise, mis on sellele riigile kahjulik. Riik suunab õiguse abil ühiskonna arengud temale sobivas suunas. EXAMIS: Õigusriik ja tema tunnused
Peab olema nimi, registrinumber. Sellest lähtudes- eraõiguslik juriidiline isik on isik, mis on loodud erahuvides, avalik-õiguslik juriidiline isik on isik, mis on loodud avalikes huvides; juriidilise isiku õigusvõime võib omada kõik tsiviilõigusi ja –kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased ainult inimestele. Seadus võib juriidilise isiku õigusvõimet piirata. Avalik-õiguslik juriidilisel isikul on põhikiri, kui see on sätestatud vastava juriidilise isiku kohta käivates seadustes. Õigussuhtes osalevatel isikutel peab olema täidetud kaks tingimust – neil peab olema … mis? -õigusvõime - on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi -teovõime- on võime esindaja tegudega omandada õigusvõime piires tsiviilõigusi ja võtta tsiviilkohustusi, samuti neid muuta ja lõpetada. vastutusekande seotud, täisealiseks saanud isiksus (18a), kuid nt vaimuhaigetel jääb piiratud --täielik teovõime: 18-aastasel
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestanud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis
, sotsiaalmajanduslikku f. , kultuurilis-kasvatuslikku f. 2. Välisfunktsioonidest on kõige olulisemad kaitsefunktsioon, vastastikkuse koostöö ja abistamise funktsioon. Riigi ülesanne: *korrakaitse *sotsiaalvaldkond kõigi olemiste eest hoolitsemine haldusaparaadi suurenemine. 9. Riigiorganite süsteem. Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigi organid: · seadusandliku võimu organina on parlament demokraatliku riigi aparaadis kesksel kohal · täidesaatva riigivõimu organite tegevus on suunatud seadustes ja kõrgemal seisvate haldusorganite õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimisele
pank Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on antud ammendavalt (numerus claususe põhimõttel) äriseadustikus ja teistes seadustes. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: Äriühingud: -Täisühing -Usaldusühing -Osaühing -Aktsiaselts -Tulundusühistu Mittetulundusühing Sihtasutus 10. Tehing. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.
.............................212 Avalik- ja eraõigus..................................................................................................................214 Miks on eraõiguse ja avaliku õiguse eristamine oluline?.........................................................214 Riigiõigus.................................................................................................................................215 Haldusõigus............................................................................................................................215 Karistusõigus...........................................................................................................................216 Protsessiõigus..........................................................................................................................216 Rahvusvaheline õigus.....................................................................
Ta on sotsiaalses keskkonnas toimiv, pidevalt arenev, kohanev ja muutuv nähtus. Iga riigi ja tema rahvusliku õiguse tunnuseks on suveräänsus. Antud riigi õigus kehtib ainult selle riigi territooriumil ehk jurisdiktsiooni alal. 2. Õiguse tunnused. Õigus on koondav mõiste ning õigust kui nähtust iseloomustab just talle omased tunnused. Õiguse tunnused: 1) Üldise iseloomuga käitumisnormide kogum 2) Kindlatele printsiipidele rajanev õigusnormide süsteem, st õigusnormid on spetsiifilistel süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, samuti õiguse harudesse ja nende allharudesse (õiguse instituutidesse) 3) Üldkohustuslik käitumiseeskirjade süsteem, mis on adresseeritud kõikidele isikutele (üldsubjekt) või teatud isikute ringile (erisubjekt) 4) Riigi tahteline akt, st õigusnormide loojaks on pädev institutsioon, kuid õiguseks muutuvad ka riigi poolt tagatud tavanormid, moraalinormid või korporatiivsed normid 5) Täitmine on tagatud riigi
-1ÕIGUSE TEOORIA - PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUSE TEOORIA PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUS ·Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. õigus ·Käitumisreeglite kogum ·Kehtestatud riigi poolt ·Selles väljendub riigi tahe ·Üldkohustuslike normide kogum ·Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus ·Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. ·Õiguses väljendub riigi tahe. ·Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Õigus ja poliitika ·Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. ·Riik on poliitilise võimu organisatsioon. ·Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. ·Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktseptee
annaabi.ee 
