Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA II: Õigusnormid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õigusnorm, õigusnormid, riigivõim, territoorium, formaal, suveräänsus, parlament, ametnik, monarh, riigipea, konstitutsiooni, käitumisnorm, hüpotees, õigusriik, aristoteles, monarhia, riigivorm, asjaolud, status, põhiseadus, sunni, diskretsioon, normis, riigivormid, tööjaotus, aristokraatia, käsitlus, lahusus, iseseisvus, luuakse, elulistKõik formaalsed seadlused on funktsionaalselt õigustloovad aktid. Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Dekreedid on õigustloovad aktid ehk õiguse allikad neid võtab vastu haldusorgan ning neil on spetsiifiline kehtejõud. Dekreediõigus seadusandlusõigust täidesaatva võimu käes. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuid formaalses mõttes mitte seadus võetakse vastu Riigikogu poolt, dekreet riigipea poolt. Põhiseaduse alusel on presidendil õigus võtta vastu: 1. Erakorralisi dekreete kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmuvad edasilükkamatud riiklikud vajadused. 2. Hädadekreete eriolukorras, kus Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla. 2.6. Määrused Määrused valitsuse ja ministrite poolt seaduse alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. Funktsionaalselt on määrused legislatiivaktid, formaalselt haldusorgani aktid.
Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus. 1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordade kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Kui valmisolek on olemas, määrab tema käitumise sisemine veendumus ja välised tegurid seda ei pruugigi mõjutada. Õiguskorras on ka avalik sund, mis saabub allutatule olenemata individuaalsest tahtest ja soovidest. Mõned õigusnormid pole seotud avaliku võimu sunniga – nt TSÜS annab subjektile õigus- ja teovõime. 1.3. Ius non scriptum, ius scriptum Õiguse kui sotsiaalse korra kujunemise protsessi võib jaotada kaheks: õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Jaotuse alus on õiguse allikate olemasolu või nende puudumine. Õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad – see periood ongi eelajalugu ehk ius non scriptum
Thomas. Õiglus ja headus on nõuded, millele on allutatud kogu õigus ja selle rakendamine. See seisneb huvide ja väärtuste tasakaalustamise kunstis. H. Kelseni järgi on õigus inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii, nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis.Õigust eristatakse objektiivses mõttes (kehtivate õigusnormide kogum) ja subjektiivses mõttes (õigussubjektile objektiivsest õiguses tulenev ja kuuluv õigus). Õiguseallikas on vorm, milles õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Õigusnormid võivad tekkida ainult õigusallikate kaudu. Sisu on seega vormiga seotud. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: õigulusest, õiguskindlusest ja eesmärgipärasusest. Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", vaid ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õigust: võrdsustav õigus ja jaotav õigus. Võrdsustav õigus
Õigus on mitmetähenduslik sõna. Mandrieuroopalises õiguskultuuris räägitakse palju õigusest objektiivses tähenduses- õigusnormide kogum ehk õiguskorda tema staatikas. Õigus peab olema läbinud vastuvõtmiseks teatud kindla formaalse tee, mis on omakorda vastavate õigusnormide poolt reguleeritud. Mandrieuroopalikus õiguskultuuris positiveerivad õigus seadusandlikus protsessis.-see baseerub teatud süsteemil, aluseks on eesti riigi suveräänsus. Teostades legislatiivfunktsiooni võtavad riikide parlamendid vastu seadusi kui põhilisi õiguse allikaid, milles sisalduvad õigusnormid. Õigusest objektiivses mõttes saabki käsitleda vaid kirjapandud õiguse allikaid. Õigust võib käsitleda ka õigusena subjektiivses mõttes. Õiguse subjektiivses mõttes tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevalt ja kuuluvat õigustust. See tähendab seadusandja tahtest lähtuvalt ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud
lisaks arusaam õigusest kui normatiivsest info- ja kommunikatsioonimeediumist. Õigus - õigusteaduses. Subjektiivse õiguse tähenduses. Õigusnormide kogum e. positiivne õigus e. objektiivne õigus. 5. Milles seisneb positiivse ja ülipositiivse õiguse-loomuõigus erinevus? Selgita! Positiivselt õiguselt oodatakse, et temas kätketud õiguslikud lahendid oleksid ka head ja õiglased. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. ülipositiivse õiguse . Ülipositiivne õigus ehk põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Loomuõigus Positiivne õigus paindlik, sügavam, arvestab baseerub tavadel; on
Islami õigus „Aafrika konstitutsioon“ Mandri-euroopalik (seadusõigus) Common law- 10, 11 saj-19 saj. 1066 Inglismaa vallutaja. Communit hakkas looma kohtud (kuninglikud kohtud), kes ütlesid, mis on õigus. See koht, mis räägib, mis on õigus on RATIO DECIDENDI see on siduvus. Kaasuse lahendus- OBITES DICTUM. PRETSEDENT???? Vanim parlament-Islandil. Inglismaa on samuti, kuid nö teisel kohal. Primaarne Esmane on kohtu, sekundaarne on parlament. Tekkisid apellatsioonikohtud ehk kantslerikohtud, et edasi kaevata, kui ei sobinud otsus. Selles kultuuris on kõige tähtsamad kohtud, kohtunikud. Meie vaatame seadusest asja, kuid nende arust on küsimus ainult pretsedendis. Islami õigus- dualistlik, mis seisneb selles, et üks osa õigusest on jumalik, mida kutsutakse sariaadik (suund, tee). Moslemid usuvad seda et Šariaat lähtub otseselt jumalikust ilmutusest
· Üldkohustuslik otsus. ÕIGUSNORMID · Õigus on konvensionaalne ehk kokkulepitud. · Õigus on süsteem; teda saab läbi süsteemiteooria iseloomustada. · Õigustloovatest aktidest leiame õigusnorme. · Õigusnorm peab vastama kõigile neile tunnustele, millele vastab iga teine sotsiaalne norm. · Õigusnormi üldtunnused, mis iseloomustavad teisigi norme: 1. Üldisus e. Üldistatus , abstraktsus; õigusnorm pole loodud üksikisiku jaoks, vaid on abstraktne käitumisetalon. 2. üldkohustuslikkus käitumise viimine vastavusse õigusnormiga, milles on ka ühiskond kokku leppinud nt. liiklus. 3. formaalne määratletus normid on kirja pandud. · Õigusnormi eritunnused, mis teevadki normist õigusnormi: 1. loomine riigi poolt 2. garanteerimine riigi poolt · ÕIGUSNORM ON PIDAMISNORM!!!
Üldise iseloomuga, yldkohustuslik, formaalseltmääratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 2. ÕIGUSE TUNNUSED On üldise iseloomuga käitumisprintsiipide ja normide kogum Kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem Üldkohustuslike käitumiseskirjade süsteem, mis on adresseeritud kõigile isikutele või teatud isikute ringile Riigi tahteline akt , st õigusnormid on loodud pädeva institutsiooni poolt Tagatud ,ittetäitmisel lõppastmes riigi sunni jõuga- ultima ratio 3. ÕIGUSE MÕISTE ERINEVAD TÄHENDUSED Õigus objektiivses mõttes – kehtivate õigusnormide kogum, kirjapandud õiguse allkikad. Positiivne õigus. Õigus subjektiivses mõttes – tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevat ja kuuluvat õigust. Õigussubjektile kuuluvat käitumise võimalust. Õigustus käituda reegli kohaselt.
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning
"peanduma". Norm võib olla ka normatiivsuse funktsiooniga, kus võib leida normi adressaat mida või kuidas teha. Õigusnorm ei väida kunagi millegi olemasolu vaid kirjutab midagi ette, tagab või jätab millestki ilma. Õigusnorm on kehtiv või mitte. Ei ole võimalik, et kas on tõene või väär. Õigusnormi ülesanne on anda üldiseid, kättesaadavaid ja mõistetavaid käitumisreegleid. Üldisus märgib abstraktset iseloomu, kuna õigusnorm sätestab vaid tüüpjuhtumeid. Regulatiivsete ja kaitsvate normide sisuks on situatsiooni kirjeldus, käitumise liik ja määr. Õiguse rakendamise seisukohalt on aga tähtis, et normi abstraktsuse aste ei oleks liiga kõrge. 1. Millest koosneb õigusnorm ja milline on õigusnormi struktuur? Selgita! Täielik õigusnorm koosneb abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis on elulised asjaolud kui
Õigus seab inimühiskonna liikmete teoreetiliselt absoluutsele tegevusvabadusele riigi poolt kindlad raamid, kärbib kõikvõimaliku ja kontrollimatu tegevuse vabadust, lubab mingil juhul käituda üksnes teatud viisil ja mitte teisiti. Õigus ei ole mingi ühiskonnast väljaspool seisev ja alatiselt muutumatu, staatiline nähtus. Ta on sotsiaalses keskkonnas toimiv, pidevalt arenev, kohanev ja muutuv nähtus. Iga riigi ja tema rahvusliku õiguse tunnuseks on suveräänsus. Antud riigi õigus kehtib ainult selle riigi territooriumil ehk jurisdiktsiooni alal. 2. Õiguse tunnused. Õigus on koondav mõiste ning õigust kui nähtust iseloomustab just talle omased tunnused. Õiguse tunnused: 1) Üldise iseloomuga käitumisnormide kogum 2) Kindlatele printsiipidele rajanev õigusnormide süsteem, st õigusnormid on spetsiifilistel süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, samuti õiguse harudesse ja nende allharudesse (õiguse
Praktikas on alati tegemist konkreetsel ajal konkreetses riigis kehtiva õigusega. Õ tervikuna on üldine ja haarab formaalselt kõiki indiviide, kes sattuvad tema toimesfääri. Õigus ei loo üksnes kohustavaid keeldusid, vaid ka õigustusi realiseerida konkreetsel juhul käitumist kindlal viisil st loob võimaluse õiguspäraseks käitumiseks. Õ on sotsiaalses keskkonnas toimiv, pidevalt arenev , kohanev ja muutuv nähtus. Iga riigi ja tema rahvusliku õiguse tunnuseks on suveräänsus. Antud riigi õigus kehtib ainult sell jurisdiktsiooni alal. 2. Õ on koondav mõiste. Õiguse tunnused: · üldise iseloomuga käitumisprintsiipide ja normide kogum · kindlatel printsiipidel rajanev õ. normide süsteem . See tähendab õ normid on spetsiifilistel süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, samuti õigusharudesse ja nende allaharudesse.
kehtivad seadusandluses ka kirja panna. Asumaade iseseisvumise kontekstis tõstis mandri põhjaosas pead ja tugevnes islamiõigus, prohvet Muhamedi kontekstis ja hakkas aktiivselt levima ka lõunasse. Mandri-Euroopa õigussüsteem Lätted on pärit antiikmaailmast - Vana-Roomast. Just antiikmaailmas kujundati esimene kodifitseeritud Mandri-Euroopalik õiguskord, mis kulmineerus Justianuse koodeksiga. See on õiguskultuur, mille õiguskorra vundamendi moodustavad õigusnormid e formaalsed käitusmisreeglid, mille autoriks on riik läbi õigustloovate organite. Mandri-Euroopa õigus - normidel põhinev. Õiguskultuuri sünd Euroopa jaoks tegelikult Keskajal. Siis ka Euroopas kõige olulisemaks religiooninorm. Samas aga ka olukord, kus kõrvuti jumaliku õigusega hakkas ühiskond tunnetama ka ilmaliku õiguse vajalikkust. Hämmastaval kombel lubas kirik enda kõrvale tekkida ka ilmaliku õiguseorgani (kirik nägi ehk riigis õiguseloojana toetajat).
Peatükk III: Õigusnormid 1. Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimkäitumises kehtivad kindlad reeglid ning seal valitseb kindel kord. N. Luhmann käsitleb ühiskonda kui süsteemi, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismiga. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Täpsemalt: sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Iga süsteemi kaks omadust on mitteamorfsus ja terviklikkus. Mitteamorfsus temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus ehk ühtsus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Süsteemi mõiste rajaneb elemendi ja suhte mõistetel.
Õigusnormid Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimestevahelised suhted ja inimkäitumine on allutatud teatud reeglitele. Inimkäitumises valitseb kindel kord. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, millest toimivad ühe elemendina ka õigusnormid. Mitteamorfsus tähendab, et süsteemis võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Süsteemi iseloomustatakse teatud tunnuste kaudu: Hierarhilisus-süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem., iseseisvus,
organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele alustele, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid (normid) kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse; 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Riigile on omased kolm tunnust: 1) avalik võim; 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib; 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Avalik võim on riiki riigieelset ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga samuti sunniasutusi (näiteks vanglaid), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks
algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus – rahvas. Riigile on omased kolm tunnust: avalik võim, territoorium (avaliku võimu kehtivusala), rahvas. Riigi tekkimine tähendas ühiskonna sees uue institutsiooni sündi, mis võttis endale mitte ainult keskse seisundi, vaid ka juhi rolli. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, selle ühiste asjade ajaja, esindaja ja kaistjana. Riigil lasub kohustus toimida ühiskonnaliikmete enamuse huvides, rahuldama selle enamuse kõiki elulisi vajadusi, vältima vastuolude tekkimist ühiskonnas ja õigeaegselt lahendama tekkinud konflikte
luure), aga ka sunniasutusi (vangla), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Avaliku võimu ülesehitus, selle kasutamise eesmärgid ja selle teostamise kasutatavad meetodid võivad olla erinevad, sõltudes riigivalitsemise vormist, poliitilisest režiimist jne. Demokraatlikes riikides teostavad avaliku võimu funktsioone riigiaparaat oma mitmesuguste struktuursete elementide (riigiorganite) abi ja kohaliku omavalitsuse asutused. 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena Riigile on omased kolm tunnust – avalik võim, territoorium, rahvas. Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kahesugust rolli: rahvas on vaadeldav inimhulgana, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega võimu tegevuse objektiks rahvas on arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. 5. Riigi mõiste
Ühiskonda oli tekkinud inimeste grupp, kelle põhilieks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtimine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Avaliku võimu all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu-ja valitsemisasutusi, armee, politsei, luure, vastuluure ning sunniasutusi, mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena Riigi tekkimist iseloomustas: 1. Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2. Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel. 3. Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus-rahvas 5. Riigi mõiste. a. avalik võim b
tootmine, vaid juhtimine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu-ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud strutuurüksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga ka sunniasutusi, mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena Riigi tekkimist iseloomustas: 1)ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine. 2)Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel. 3)Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus-rahvas 5. Riigi mõiste. 1)avalik võim 2)territoorium, millel see avalik võim kehtib
õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. 5. Õiguse ajaloo põhietapid. 6. Riigi tunnused. Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu 7. Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus. Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel
TASAND (sisu: p.1) JNE JNE ) ) ( ( ) ) ( ( ) ) ( ( ) ) 1. ÕIGUS JA ÕIGUSNORM: õigus, sotsiaalsed normid ja õigusnormid; õiguse tunnused; õiguse teooriate paljusus; suured õigussüsteemid; õigusnorm kontinentaalses õigussüsteemis: mõiste, kehtiva õiguse üldkohustuslikkus, õigusnorm ja esitusviis õigusaktis, õigusnormi loogiline struktuur (H; D; S), õigusnormide esitusviisid õigusaktides loogilise struktuuri alusel, õigusnormide liigid; õigusnormist anglo-ameerika õigussüsteemis; õigussuhe: mõiste, reguleerimise objekt, õigussuhte struktuur, subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus; õigussuhte objekt, sisu ning õigussubjektsus; juriidilised faktid. 2
Dotsent Norbert Peder Loenguteesid õppeaines "Õiguse alused" (kõik õppeliinid) Teema: Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm. Sissejuhatus §1 Sotsiaalsed normid 1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid 4. Sotsiaalsete normide liigid §2 Õiguse tunnused ja mõiste 1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus:
Eesti. Rooma õigusest pärineva jaotuse järgi eristatakse igas õigussüsteemis avalikku õigust ja eraõigust ning nende jaotumine õigusharudeks ja institutsioonideks oleneb riigi ajaloolisest arengust ning majanduslikust, poliitilisest ja sotsiaalsest süsteemist. 3. Tavaõigus õiguse allikana: Tava on käitumisreegel, mis on saanud üldkohustuslikuks, tema pikaealise ja üldkasutamise tõttu. Tava püsib inimeste teadvuses. Tavade kogum, millele riigivõim on andnud seadusjõu tavaõigus. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul. Esimesed kirjalikud õiguse allikad on just tavaõiguse kogumikud. 4. Moraalinormid kui õiguse allikad: Moraal on ühiskondliku teadvuse üks norm, mis määrab ära inimeste käitumise kohustused üksteise ja ka ühiskonna suhtes. Moraalinormid kujunevad välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena, nad väljendavad ühiskondlikku tahet, on ühikondlikud imperatiivid (nõue; kohustus)
vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides , sest õigusnorme loob või sanktsioneerib ainult riik. Aga demokraatlikutes riikides ei saa õigusnormid sõltuda jäägitult riigi suvast, riik peab arvestada rahvusvaheliste aktide normidega ja inimõigustega. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahte kujundab riigis võimulolev poliitiline jõud, seega demokraatliku poliitilise režiimi juhul enamasti väljendub õiguses rahva tahe, kommunistliku režiimi juures aga – partei tahe. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Kõikide teiste riigis kehtivate normidega
Õiguskord Tava Õigus Moraal Korporatiivsed normid Õigus on siis vaid üks normatiivse reguleerimise.. Ei maksa alahinnata teiste sotisaalsete normatiivide mõju. Kas õigusnorm on kõige õigem korrareegel inimestevaheliste suhete korrastamiseks? Kõik sotisaalsed normid on konvensionaalsed, nende käitumise sisu on inimkoosluste poolt kokku lepitud. Kokkuleppe ulatus on aga erinev, aga see ei muuda kokkuleppelisust. Õigus pole kuskilt väljaspoolt peale surutud, see on kokkulepe! Õiguse eelajalugu e arhailine õigus (enamasti toimus tavaõigus) ja õiguse (tõeliseks) ajalooks. Nende kahe etapi eristamise alus on korrareegli kirjapanek või sisi mitte kirjapanek
rakendamine tagatakse riigi poolt. Õiglus- eeldab, et õigusnormi rakendamine on õiglane st. õige rahva poolt vaadatuna kui ka riigi seisukohalt. Eeldab õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist. Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus (õiglus) rajatud õigluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lähtub ideest "igaühele oma", mitte "igaühele võrdselt". 5. Normi hierarhia põhimõte. Madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. Mandri-euroopa (ehk kontinentaal-euroopa) õigussüsteem seadusõigus Anglo-ameerika õigussüsteem pretsedendiõigus Ideoloogilised õigussüsteemid usundist või ideoloogiast lähtuvad Tavaõigussüsteemid pärimusest, traditsioonist tulenev õigus
kodanikud ja kohtunikud minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil probleem lahendada", R. David. 1. Üldine iseloom suunatus isikute huvidele või ühiskonna üldhuvidele (prognoositud käitumismall õigusnormis). 2. Üldkohustuslikkus imperatiivsus ning vajadusel konkreetse sanktsiooni rakendamise võimalus. Kõik sotsiaalsed normid põhinevad kohustusel, kuid õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Riik loob kehtivat õigust üldistes huvides, et selle toime hõlmaks sotsiaalsete protsesside reguleerimisel kõiki ning igaühte. Kellelgi ei ole moraalset ega formaalset õigust seada ise ennast väljapoole õigust või sellest kõrgemale. Inimese ja õigusnormi vahel on sotsiaalne seos, mille puhul tehakse vahet kahe liigi, sisemise ja välimise seose vahel.
3. Avalik võim Avalik võim on riigi omane tunnus territooriumi ja rahva kõrval. Avalik võim on kogu riigi juhtimisaparaat, mis hõlmab riigivõimu ja valitsemisasutuste kõrval ka aparaadi relvastatud struktuuriüksuseid, mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks.(armee, politsei, luure ja vastuluure, vanglad). Avaliku võimu ülesehitus, eesmärgid ja meetodid olenevad poliitilisest reziimist, ühiskonna poliitilisest struktuurist, ajaloost jm. 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. Selle hulka arvatakse: maismaa, territoriaal- ja siseveed, õhuruum maismaa ja territoriaal- ja sisevete kohal, atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid, maapõu, kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all, sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes. Territooriumi vägivaldset muutmist välisriikide poolt loetakse riigi suveräänsuse ohustamiseks.
süsteemi normatiivaktidele. Negatiivsed teened: teoorias väide, et sotsiaalsed faktorid ei mõjuta õigust (praktikas vastupidi). 10. Kirjeldada romaani germaani ja anglo ameerika õigussüsteeme: Romaani - germaani õigussüsteem e. kontinentaalõiguse süsteem. Juured Rooma õiguses. Tekkis 12. saj. lõpp- 13. saj. algus mandrieuroopa keskosas. Glossaatorid tegid Rooma õiguse kodifitseeritud väljaannete servadele märkusi. Seeläbi lõid sisuliselt uued õigusnormid, mis vastasid konkreetsl riigi vajadustele. Tuum: õigusnormid on kui üldised käitumiseeskirjad, mis peavad tagama üldise õiguse moraali ja prognoositava käitumise ühiskonnas. R - G õigusteadus uurib ja seletab kirjutatud õiguse sisemisi seoseid ja olemust. Algselt oli ainult eraõigus, avalik õigus hakkas arenema peale Suurt Prantsuse revolutsiooni. Eesti on saanud mõjutusi igalt R - G süsteemi kuulunud vallutaja õiguskorrast
Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, ühiste asjade ajajana, esindab ja kaitseb. 3. Avalik võim Avalik võim on riigi esmatähtis tunnus. Avalik võim hõlmab kogu riigi juhtimist. Avaliku võimu ülesehitus, eesmärgid ja teostamise meetodid võivad olla erinevad, need sõltuvad riigivalitsemise vormist, poliitilisest reziimist jm. Demokraatlikes riikides teostavad avaliku võimu funktsioone: 1) riigiaparaat riigiorganite abil 2) Kohalikud omavalitsused 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena Rahvas on inimhulk, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega võimu tegevuse objektiks, samuti on ka riigivõimu teostajaks, subjektiks. Territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. Territoorium on ka riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise eeldus. 5. Riigi mõiste Riik on erilisel viisil organiseeritud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu
õigusi, kohustusi ja vastutust. Riigiorganeid liigitatakse Põhiliigituseks on riigiorganite kolomikliigitus: Seadusandlikud riigiorganid (parlament) Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) Kohtuorganid Säärane liigitus vastab võimude lahususe põhimõttele, st seadusandil, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud. Kasutatakse ka nn nelikliigitust: Riigivõimu esindusorganid Riigipea Täidesaatva riigivõimu organid Justiitsorganid (kohtud, kinnipidamis/karistus asutused jne) Moodustamis viisi järgi jaotatakse riigiorganid: Valitavad – kollektiaalsed või ainuisikulised. Või otsevalitavad (valitakse otse rahva poolt) või kaudselt valitavad (valitakse valija meeste kaudu, nagu Eestis presidenti) Määratavad, nimetatavad ja kinnitatavad- neid määratakse, nimetatakse või
nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul 22. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Hypotees-----1.määratletud hyptees,suhteliselt mööratletud h,määratlemata h, 23. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas dispositsioone liigitatakse?lihtne d, kirjeldav d, 24. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse?kriminaalõiguslikud s, halduss,distsipliinis, varalised s. 25. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides?vajalik käitumismudel tuleb anda adekvaatselt edasi selle lugejatele. 26. Mis on õigusharu?on õigusnormide kogum,mis moodustab iseseisva osa õigussysteemist ja millega reguleeritakse ryhma yheliigilisi yhiskondlikke suhteid.nt tööõigus. 27. Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse?õigusliku reguleerimise objekt ja õigusliku reguleerimise meetod. 28. Mis on õigusliku reguleerimise meetod? Mis eristab autoritaarset