V: Annak on pärandaja testamendis või pärimislepingus tehtud korraldus, millega ta jätab kellelegi mingi asja (kinnisasja, auto jms), õiguse (näiteks korteris seeselamise õiguse või õiguse saada elatist), rahasumma või vabastab kellegi kohustusest (laenu tagasi maksmisest pärijatele). 234. Mis on sihtkäsund ja selle ese? V: On pärandaja korraldus panna näiteks annakusaajale kohustus ilma, et kellelgi tekkiks sellele kohustusele vastavat õigust. 235. Mis on sihtmäärang ja selle ese? V: Sihtmäärang on testaatori korraldus, millega ta testamendis või pärimislepingus kohustab pärijat või annakusaajat kasutama pärandvara või annakut kindlal sihtotstarbel. 236. Kes on testamenditäitja? V: Isik või isikud kes hakkavad testamendi järgi pärandivara jaotama. 237. Millised on testamenditäitja kohustused? V: Testamenditäitja täidab seadusest tulenevaid ülesandeid, kui testamendist ei tulene teisiti.
29.pärimine, pärandaja, pärimiskõlbmatus Pärand = pärandvara = varalised õigused ja kohustused Pärida on võimalik: 1) seaduse alusel 2) testamendi alusel pärimislepingu alusel Pärandaja surnud isik, füüsiline isik peab olema. Pärimiskõlbmatuks muutub isik siis, kui ta on pärandaja vastu korda pannud kuriteo 1)tapmine 2)testamendi mõjutamine 3)testamendi hävitamine 4)pettusega tehtud testament 30.korraldused testamendis: annak, sihtkäsund, sihtmäärang; testamenditäitja Annak ära määratletud kindlad asjad või rahasumma. Sihtkäsund korraldus testamendis, millega pärandaja paneb pärijale või annaku saajale mingid Sihtmäärang testaatori korraldus antakse tervele pärandvarale või osale sellest mingi sihtosta Testamendi täitja valvab, et testament täidetakse. 31.sundosa, eelpärand Sundosa kaitseb pärandaja kõige lähedamaid isikuid abikaasa, ülenejad ja alanejad pärijad. (s seaduse alusel)
Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Liigid: notariaalne või kodune. Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament. Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. 18) Korraldused testamendis (annak, sihtkäsund, sihtmäärang) Annak - Kui testaator ei ole testamendis isikule määranud kogu oma vara või selle mõttelist osa, vaid teatud varalise hüve, loetakse see annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Varaline hüve võib olla asi, rahasumma, samuti õigus või kohustusest vabastamine. Testaator võib teha annaku määramise kohustuseks pärijale või teisele annakusaajale. Sihtkäsund - on testaatori korraldus, millega ta testamendis paneb pärijale või
(1) Testaator võib kodust testamenti hoida ise või anda hoidmiseks teisele isikule. (2) Saanud teada testaatori surmast, on isik, kellele testaator on testamendi hoiule andnud või kelle valduses on testament muul alusel, kohustatud testamendi viivitamata esitama pärandi avanemise koha notarile. Notar väljastab koduse testamendi esitajale testamendi hoiule võtmise kohta dokumendi, millele kirjutavad alla testamendi esitaja ja notar.» 18.Korraldused testamendis(annak, sihtkäsund, sihtmäärang). Annak mingi materiaalne asi või konkreetne rahasumma; Annaku saaja ei ole pärija; Sihtkäsund pannakse kohustused pärijatele(hauaplats); Sihtmäärang sihtotstarbeline pärandi kasutamine 19.Eelpärand, sundosa pärimisõiguse järgi: eelpärand- kingitus, mis on tehtud pärandaja eluajal oma alanejatele sugulastele. Kas on fikseeritud kingituse või eelpärandina, seda vb ümber mõelda elu ajal. Pärib teistega võrdselt. Sundosa järgmises punktis. 20
kaaspärijad. Asepärija- nimet. juhuks kui pärija sureb ise enne pärandajat, ei võta pärandit vastu või on pärimiskõlbmatu. Järelpärija pärand läheb üle mingi tähtpäeva tingimuse saabudes Annak materiaalne hüvend, konkreetne asi/ese/rahasumma.Saaja on annakusaaja, mitte pärija.Annaks antakse üle pärandvara koosseisus.Annaku saajaks tütar.(ntx. 50000.-) Sihtkäsund korraldus testamendis, millega pärandaja paneb pärijatele mingid kohustused(matuse korraldamiene jms)Sihtmäärang määratakse mingile rahasummale konkreetne kasutus...täitja Sundosa puudutab abikaasat ja alanejaid ning ülenejaid sugulasi(pool sellest, mida nad saaksid seadusjärgses pärimiskorras1)alaealised 2) töövõimetudEelpärand kingitus, arvestatakse kõige lähemaid(alanejaid) sugulasi, tuleb fikseerida ning hiljem pärandvarast välja arvestada, võib tühistada(sel juhul tavaline kingitus ega puutu pärandvarasse)Pärimisleping 3
Asepärija määratakse testamendis siis, kui pärija sureb enne pärandi vastu võtmist. Ta loobub pärandist, ei taha pärandit. Osutub pärimiskõlbmatuks. Järelpärija määramisel peab keegi olema ka eelpärija. Järelpärijaks saab kui on tehtud teatud tingimused. · Annaku saaja. Annakuks on asi,ese,rahasumma mis on testamendis kirja pandud. · Sihtkäsund on korraldus testamendis, millega pannakse mingisugused ülesanded paika. · Sihtmäärang korraldus raha, asjade üleandmine kindla sihtotstarbele. · Sundosa pärimisõiguses: Sundosa kaitseb pärandaja kõige lähedasemaid isikuid(abikaasa, ülenejad, alanejad sugulased) Sundosa suuruseks on pool sellest osast, mis nemad saaksid siis kui nemad päriksid seaduse järgselt. · Pärimise käik: algab pärandaja surmast. 1. Võtan vastu 2. Ei võta vastu 1. Kohustuse täitmise järjekord: 1. Tasutakse matusekulud. 1 kuud perekonnaliikmete ülalpidamine. Pärandi hoid ja
Notari võib kutsuda ka koju. Füüsilise puudega inimesel on aseallakirjutaja. Vajalik 2 tunnistaja juureolu, keda pole testamendis märgitud. Tehakse 2 eksemplari. *Notari juurde hoiule viidud – testaator on ise kirjutanud või lasknud kirjutada a viib hoiule. Viiakse ümbriku sees ja testamendi sisuga notar ei tutvu. Ümbriku peale kirjutab notar andmed. Järgmisel päeval peab notar teavitama pärimisregistrit testamendist. 34.Korraldused testamendis: annak, sihtkäsund, sihtmäärang. Testamenditäitja. Annak – saaja on annakusaaja. Testamendis märgitud konkreetne asi, vara või õigus. Saaja ei ole pärija. Saaja ei pea maksma võlgu Sihtkäsud – pärandaja paneb pärijale mingid kohustused, mis on testamendis fikseeritud. Ntx kuidas peavad toimuma matused, kes peab vastutama surnu lemmiklooma eest vms. Sihtmäärang – mingile osale varast määratakse sihtotstarve. Testamendi täitja – on isik, kes
huvides. Kui sihtkäsunditäitja rikub süüliselt sihtkäsundist tulenevat kohustust ja kohustuse täitmine ei ole enam võimalik, on ta kohustatud pärandi selle osa, mis oleks tulnud ära kulutada sihtkäsundi täitmiseks, andma teistele kaaspärijatele, nende puudumisel isikule, kellele läheks üle pärandist sihtkäsunditäitjale kuulunud osa, kui sihtkäsunditäitja oleks surnud enne pärandi avanemist. Sihtmäärang: testaatori korraldus, millega ta testamendis või pärimislepingus kohustab pärijat või annakusaajat kasutama pärandvara või annakut kindlal sihtotstarbel. Ta võib määrata sihtmäärangu täitmiseks isiku (sihtmäärangutäitja), kellel on sihtmäärangu täitmiseks määratud vara suhtes testamenditäitja õigused ja kohustused. Kui sihtmäärangut ei täideta, võib kohus huvitatud isiku avalduse alusel määrata selle täitmiseks
hoiule. Viiakse ümbriku sees ja testamendi sisuga notar ei tutvu. Ümbriku peale kirjutab notar andmed. Järgmisel päeval peab notar teavitama pärimisregistrit testamendist. 36. Korraldused testamendis: Annak saaja on annakusaaja. Testamendis märgitud konkreetne asi, vara või õigus. Saaja ei ole pärija. Sihtkäsud pärandaja paneb pärijale mingid kohustused, mis on testamendis fikseeritud. Sihtmäärang mingile osale varast määratakse sihtotstarve Testamendi täitja on isik, kes peab jälgima, et kõik testamendis ülesloetud korraldused saaksid täidetud(võiks olla näiteks annaku saaja). 37. Sundosa, eelpärand Sundosa pärimises: kui testamendist või pärimislepingust on lähisugulased(abikaasa, lapsed ja vanemad) pärandist ilma jäänud ja pärandi avanemise ajal on nad töövõimetud. Sundosa suuruseks on pool sellest osast, mille nemad päriksid seadusejärgsete pärijatena
hoiule. Viiakse ümbriku sees ja testamendi sisuga notar ei tutvu. Ümbriku peale kirjutab notar andmed. Järgmisel päeval peab notar teavitama pärimisregistrit testamendist. 36. Korraldused testamendis: Annak saaja on annakusaaja. Testamendis märgitud konkreetne asi, vara või õigus. Saaja ei ole pärija. Sihtkäsud pärandaja paneb pärijale mingid kohustused, mis on testamendis fikseeritud. Sihtmäärang mingile osale varast määratakse sihtotstarve Testamendi täitja on isik, kes peab jälgima, et kõik testamendis ülesloetud korraldused saaksid täidetud(võiks olla näiteks annaku saaja). 37. Sundosa, eelpärand Sundosa pärimises: kui testamendist või pärimislepingust on lähisugulased(abikaasa, lapsed ja vanemad) pärandist ilma jäänud ja pärandi avanemise ajal on nad töövõimetud. Sundosa suuruseks on pool sellest osast, mille nemad päriksid seadusejärgsete pärijatena
Ühte ja samasse järjekorda kuuluvad pärijad pärivad põlvkondadena. Abikaasa pärijana Seadusjärgseks (mõneti eelistatud) pärijaks on pärandaja üleelanud abikaasa (lesk). Abikaasa ei kuulu otseselt ühtegi pärijate ringi, ta pärib sugulaste kõrval ja tema pärandiosa oleneb sellest, millise järjekorra sugulastega ta koos pärima kutsutakse (Vt PärS § 16, 17). 4. Pärimine pärandaja viimse tahte järgi. Testeerimisvabadus. Annak. Sihtkäsund. Sihtmäärang. Testament. Notariaalne testament. Kodune testament. Pärimisleping. Pärimine pärandaja viimse tahte järgi Pärandaja viimseks tahteks on PärS järgi testamendi või pärimislepinguga pärandaja korraldused enda surma puhuks. Testeerimisvabadus pärandaja õigus määrata, kellele, mis tingimustel ja ulatuses läheb tema vara pärast tema surma. Pärandaja on piiratud oma tahte kindlaksmääramisel ainult nn sundosaga:
Kõik notariaalsed testamendid on kirjas pärimisregistris, mida peetakse Harju maakohtu juures. Ka koduseid testamente võib sinna saata. Siis vähemalt teave, et seda otsima hakatakse. Abikaasade vastastikune testament abikaasad tunnistavad teineteise suhtes kauem elava isiku pärijaks. Perliinitestament abikaasade vastastikune testament, kus määratakse kolmas isik, kes mõlema surma korral pärib. Testamenti võib ka mitu korda teha. Korraldused testamendis: annak, sihtkäsund, sihtmäärang. Testamenditäitja. Annak Ära määratletud kindlad asjad või rahasumma. Annaku saaja see kes saab annaku. Annaku saaja ei ole pärija. Annaku saajal ei ole kohustusi pärandvara haldamise, hooldamise ja võlgadega. Pärijad kohustatud annaku andma. Võib määrata ka aseannaku saaja. Sihtkäsund testamendis korraldus testamendis, millega pärandaja paneb pärijale või annaku saajale mingid kohustused. Näiteks: kuidas matusetalitlus läbi viia. Sihtmäärang testaatori korraldus
jääb eelpärijale. Annak Ära määratletud kindlad asjad või rahasumma. Annaku saaja see kes saab annaku. Annaku saaja ei ole pärija. Annaku saajal ei ole kohustusi pärandvara haldamise, hooldamise ja võlgadega. Pärijad kohustatud annaku andma. Võib määrata ka aseannaku saja. Sihtkäsund testamendis korraldus testamendis, millega pärandaja paneb pärijale või annaku saajale mingid kohustused. Näiteks: kuidas matusetalitlus läbi viia. Sihtmäärang testaatori korraldus. Antakse tervele pärandvarale või osale sellest mingi sihtostarve. Näiteks: kooli finantseerida mingi summaga. Määratakse ka isik, kes vastutab selle tegemise eest. Testamendi täitja valvab, et testament täidetakse. PÄRIMISLEPING Leping vähemalt kahepoolne. Võib ühe või mitme isikuga teha. Peab olema notariaalselt tõestatud. Ühepoolselt seda tühistada või muuta ei saa. Sisuks tavaliselt pärijale pannakse teatud kohustused
jääb eelpärijale. Annak Ära määratletud kindlad asjad või rahasumma. Annaku saaja see kes saab annaku. Annaku saaja ei ole pärija. Annaku saajal ei ole kohustusi pärandvara haldamise, hooldamise ja võlgadega. Pärijad kohustatud annaku andma. Võib määrata ka aseannaku saja. Sihtkäsund testamendis korraldus testamendis, millega pärandaja paneb pärijale või annaku saajale mingid kohustused. Näiteks: kuidas matusetalitlus läbi viia. Sihtmäärang testaatori korraldus. Antakse tervele pärandvarale või osale sellest mingi sihtostarve. Näiteks: kooli finantseerida mingi summaga. Määratakse ka isik, kes vastutab selle tegemise eest. Testamendi täitja valvab, et testament täidetakse. PÄRIMISLEPING Viimse tahte avaldamise vormid. Testamendid: - testaator teo- ja otsusevimeline. Võib teha inimene alates 15. eluaastast - ühepoolne leping
a Teiseks tähendab eraautonoomia isiku vabadust ise otsustada tehingu sisu üle. Siin on võlaõigus (2008. a. PärS § 95 lg korraldus?) § 24) PärS § 92, 2008.a PärS § jällegi andnud suurema vabaduse kui annab seda pärimisõigus. Pärimisõiguses on tehingu sisu ja ka 3 teine lause) 4) sihtmäärang 3) vastastikune 94) vormireeglid imperatiivselt reguleeritud, samas kui võlaõiguslike lepingute sisu puhul on enamasti (PärS § 76-77) testament vaid 1996. a pärimisseaduses: tegu eelkõige dispositiivsete normidega. Pärimisõiguse suuremad sisupiirangud tulenevad eelkõige 5) testamenditäitja notariaalselt 1) pärimislepingu
Annakust saab sama moodi loobuda nagu pärandist kolme kuu jooksul annakusaamisest teadasaamisest. 234. Mis on sihtkäsund ja selle ese? Sihtkäsund on testaatori korraldus, millega ta testamendis paneb pärijale või annakusaajale (sihtkäsunditäitjad) kohustuse, ilma et kellelgi tekiks sellele kohustusele vastavat õigust. (2) Kui testamendist ei selgu, kas testaator on teinud tingimusega korralduse (§ 33) või sihtkäsundi, loetakse, et tehtud on sihtkäsund. 235. Mis on sihtmäärang ja selle ese? (1) Sihtmäärang on testaatori korraldus, millega ta määrab testamendis pärandile või selle osale sihtotstarbe ja nimetab isiku, kes pärandit või selle osa määratud otstarbel peab valitsema (sihtmäärangutäitja). (2) Sihtmäärangutäitjaks võib olla olemasolev õigus- ja teovõimeline füüsiline või juriidiline isik või sihtmäärangu kohaselt selleks loodav juriidiline isik. 236. Kes on testamenditäitja?
hüve. 29 234. Mis on sihtkäsund ja selle ese? Sihtkäsund on testaatori korraldus, millega ta testamendis või pärimislepingus paneb pärijale või annakusaajale (edaspidi kumbki sihtkäsunditäitja) kohustuse, ilma et kellelgi tekiks sellele kohustusele vastavat õigust. Kui pole kindel, kas testaator on teinud korralduse või sihtkäsundi, siis otsustatakse sihtkäsundi kasuks. 235. Mis on sihtmäärang ja selle ese? Sihtmäärang on testaatori korraldus, millega ta testamendis või pärimislepingus kohustab pärijat või annakusaajat kasutama pärandvara või annakut kindlal sihtotstarbel. Testaator võib määrata sihtmäärangu täitmiseks isiku (sihtmäärangutäitja), kellel on sihtmäärangu täitmiseks määratud vara suhtes testamenditäitja õigused ja kohustused. 236. Kes on testamenditäitja?
Kuidas toimub saneerimiskava koostamine, vastuvõtmine, kinnitamine? Kuidas saneerimismenetlus lõpetatakse? Kuidas saneerimiskava ja pankrotimenetlus seostuvad? Mida reguleerib pärimisseadus? Mis on pärimisõigus? Kuidas toimub pärimine seaduse järgi? Milline on abikaasa seisund pärijana? Kuidas saavad kohaliku omavalitsuse üksus ja riik seadusjärgseks pärijaks? Kuidas toimub pärimine pärija viimase tahte järgi? Mis on annak ja selle ese? Mis on sihtkäsund ja selle ese? Mis on sihtmäärang ja selle ese? Kes on testamenditäitja? Millised on testamenditäitja kohustused? Mis on testament ja millised on testamendi liigid? Mille poolest erineb pärimisleping testamendist? Mis on pärandi avanemine? Kuidas saab pärandist loobuda? Mida kujutab endast pärandi vastuvõtmine ja pärimistunnistus? Kuidas toimub testamendi täitmine? Kes on kaaspärija? Milles seisneb pärandvara ühisus? Mida reguleerib perekonnaseadus? Millised on abielu üldised õiguslikud tagajärjed?
kolme kuu jooksul annakusaamisest teadasaamisest. 292. Mis on sihtkäsund ja selle ese? Sihtkäsund on testaatori korraldus, millega ta testamendis paneb pärijale või annakusaajale (sihtkäsunditäitjad) kohustuse, ilma et kellelgi tekiks sellele kohustusele vastavat õigust. (2) Kui testamendist ei selgu, kas testaator on teinud tingimusega korralduse (§ 33) või sihtkäsundi, loetakse, et tehtud on sihtkäsund. 293. Mis on sihtmäärang ja selle ese? (1) Sihtmäärang on testaatori korraldus, millega ta määrab testamendis pärandile või selle osale sihtotstarbe ja nimetab isiku, kes pärandit või selle osa määratud otstarbel peab valitsema (sihtmäärangutäitja). (2) Sihtmäärangutäitjaks võib olla olemasolev õigus- ja teovõimeline füüsiline või juriidiline isik või sihtmäärangu kohaselt selleks loodav juriidiline isik. 104 294
Nt. võib pärandaja testamendiga anda elukaaslasele õiguse elada pärandvara hulka kuuluvas elamus. 287. Mis on sihtkäsund ja selle ese? Surma puhuks tehtud korraldus, sarnane annakule, millega pärandaja paneb pärijale või annakusaajale mingid kohustused, ilma et kellelgi tekiks sellele kohustusele vastavat õigust. Nt tuleb pärijal hooldada tema hauaplatsi ja milline peab oleme surnu hauaplats. Nt kes peab tema lemmiklooma hooldama ja kuidas. 288. Mis on sihtmäärang ja selle ese? Testaatori korraldus millega ta testamendis kohustub pärijat või annakusaajat kasutama pärandvara või annakut kindlal otstarbel. Nt tuleb pärandvarast kindel rahasumma eraldada raamatukogule. 289. Kes on testamenditäitja? Pärimisel tekkida võivate probleemide lahendaja. Testamenditäitja määrab pärandaja, kui pärandaja on surnud, siis määrab selle notar, testamenditäitjaks võib nt olla kohtutäitur. 290
annaabi.ee 
