jooksul sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemisest ei ole tema elusoleku kohta andmeid Näited: 1.) 2015.a. teatati 3880 korral isikute kadumisest, surnuna leiti 39 teadmata kadunud isikut, teadmata kadunuks jäi 45 isikut 2.) 16- aastast tüdrukut on politsei otsinud 61 korral 3.) 2016.a. teadmata kadunuks jäi 48 isikut PÄRIMISE ALUSED Seadus – (Seadusjärgne pärimine) Pärandaja viimse tahte avaldamine, kas: Testament või Pärimisleping (kahepoolne otsustamine) Juriidiliselt on kõige tähtsamad on testament ja pärimisleping. Seaduse järgi asjad, mis ei ole märgitud testamendis pärib surnud isiku perekonna liikmed. PÄRIMISE SEADUSE JÄRGI Ei ole testamenti või pärimislepingut Pärijateks on abikaasa ja sugulased Sugulased pärivad kolmes järjekorras: 1. Järjekord – alanejad sugulased (lapsed) 2. Järjekord – vanemad ja nende alanejad sugulased (lapsed) 3
2. Pärmisest tulenevad seadused · Pärimisele kohakldatakse pärandi abanemise ajal kehtinud seadust, kui prakendussätetest ei tulene teisiti. · Eesti pärimisõigus tunnistab seeaga kolme pärimise alust ehk pärimise liiki · Seadust e. pärimist seaduse järgi · Testament e. pärimist testamendi järgi. Testamenti võib teha alates 15-eluaastast. · Pärimisleping e. pärimist lepingu järgi 3. Seadusjärgne pärimine · Seadusjärgseks pärimiseks nimetatakse surnud isikule kuulunud vara üleminekut pärimisseaduses nimetatud isikule (õigusjärgsele) pärimisseadusega määratud tingimustel, see tähendab, kus pärijate ring ja nende pärima kutsumisde järjekord määratakse kindlast vastavalt antud ühiskonnas valitsevate arusaamadele ja põhimüõtele, puudub pärandaja enda tahe.
puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi liigid on notariaalnte testament (tähtajatu; jaguneb notariaalselt tõestatud testamendiks (koostatud notari juures ja on seal ka hoiul) ning notarile kinnises ümbrikus hoiule antud testamendiks), kodune testament (kestab pool aastat; testamendil peab olema kirjutamise kuupäev ning destaatori ja kahe sõltumatu tunnistaja allkirjad) ning abikaasade vastastikune testament (katkeb lahutusel). Pärimisleping on notariaalselt koostatud pärandaja ja pärija vaheline leping, milles on kirjas vastastikused kokkulepped. Sundosa on osa pärandusest, millest seadusejärgset (ehk esimese, teise või kolmanda järjekorra) pärijat ei saa ilma jätta. Sundosa saavad ülalpeetavad (alaealised, invaliidid ning pensionärid). Moodustab poole seadusjärgsest pärandusest.
Pärimisõigus Vana pärimisseadus (1996) ei andnud selget ja ühest vastust küsimusele, mida peab huvitatud isik tegema siis, kui omanik on surnud, see ei taganud piisavalt pärandvara säilimist, samuti ei olnud piisavalt selgelt reguleeritud pärijate vastutus pärandaja kohustuste suhtes. Uus pärimisseadus jõustus 01.01.2009. Pärimisõiguse küsimused: kas ja kuidas teha testamenti, milliseid korraldusi saab testamendiga teha? mis on abikaasade vastastikune testament? mis on pärimisleping? Kellel on õigus pärand vastu võtta? Kuidas ja millise tähtaja jooksul seda teha? Kes hoolitseb pärandvara säilimise eest kuni pärijad pole selgunud? Kes vastutab pärandaja eluajal võetud kohustuste eest? Pärimisõigus jaguneb: 1) objektiine- õigusnormide kogum, mis korraldab vara üleminekut surnud isikult tema õigusjärglastele ja 2) subjektiivne- pärimisõigus, mis tekib pärandaja surma momendil. Pärijal on õigus
kasvatavad oma lapsi. Mees ja naine käivad mõlemad tööl, et teenida perre raha, aga on ka erandeid, kus naised on koduperenaised ja mehed käivad tööl ja peavad pere üleval. Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Haigekassa maksab sünnitushüvitist rasedus- ja sünnituspuhkusel olevale naisele, hüvitisele on õigus vaid enne rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämist töötanud kindlustatud naisel. Pärimisleping on pärija ning pärandaja vaheline kokkulepe, millega pärija kas loobub oma pärimisõigusest või määratakse pärijaks, kuid pärijaks määramisega võib pärijale panna sellega ka kohustusi pärandaja suhtes. Pärimislepingut ei saa pärandaja iseseisvalt ühepoolselt muuta ning seetõttu on see väga siduv korraldus oma surma puhuks. Pärimisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Kasutatud kirjandus http://translate.google.ee/translate?hl=et&langpair=en %7Cet&u=http://www
määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks; Pärimine on seaduse alusel tekkiv õigusjärglus (2002. a. TsÜS § 6 lg 2), mil vara üleminek ühelt · kui pärandaja oma testamendis ja/või pärimislepingus ei pidanud kinni seadusjärgse pärija subjektilt (füüsiliselt isikult e. pärandajalt) teisele või teistele (pärija(te)le) on seotud esimese sundosaõigusest (PärS § 104), siin võib juhtuda, et testamendijärgne (pärimislepingujärgne)
kokkulepetest. Lepingu liigid: Liigitatakse tulenevalt eesmärgist, mida pooled taotlevad. 1. rahvusvahelised- ( nende poolteks on riigid või rahvusvahelised organisatsioonid) 2. siseriiklikud, mis jagunevad: · avalik- õiguslikud ( halduslepingud) · eraõiguslikud Võlaõiguslikud: - võõrandamisleping - kasutamisleping - kindlustamisleping - seltsileping Perekonnaõiguslikud: - abieluvaraleping - pärimisleping - asjaõiguslikud. Eellepingud pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu kokkulepitud tingimustel. Raamlepingud lepitakse kokku põhikohustustes ja tingimustes, mis lai8enevad raamlepingu alusel sõlmitavatele lepingutele. Pooled võivad sõlmida lepinguid, mida seadus otseselt ette ei näe. Ei või olla vastuolus seaduse sisu ja mõttega. Liigitatakse veel: traditsioonilised, kodifikatsioonilised, muud liigitused. 1.2 Lepingu sõlmimine.
tulemus (nt: müügileping) (nt:laenulepin) (nt: töövõtuleping) Vara tasuta üleandmine ajutiselt Vara tasuta üleandmine (nt:üürileping, rendileping)) (nt: kinkeleping, pärimisleping) On kohustus teha lihtsalt teatud töö Vahetuslpeing Vara tasuta ajutine kasutamine (nt: käsundusleping) (nt: bartertehing) (nt: raamatute laenutamine) 5) Millest tuleneb põhimõte pacta sunt servanda?
Saneerimiskava kehtivuse ajal vaadatakse pankrotimenetluse algatamise avaldus läbi saneerimismenetluse raames. 227. Mida reguleerib pärimisseadus? V: Reguleerib pärimisõigust. 228. Mis on pärimisõigus? V: Määratleb kellel on seaduslik õigus testamendi järgsele pärandile. 229. Kuidas toimub pärimine seaduse järgi? V: Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi. 230. Milline on abikaasa seisund pärijana? V: Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi: 1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist; 2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist. Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi. 231
andmeid elusolemise kohta, saab tunnistada isiku surnuks. Pärimiskõlbamatuks tunnistatakse kohtu poolt isik, kes on toime pannud pärandaja vastu suunatud raske isikuvastase kuriteo, kui ta on hävitanud võõra testamendi, kui pärandaja on sunnitud testamendi ümber kirjutama. Pärimiskõlbamtut isikut ennast vaadeldakse kui surnud isikut (pärijateks on ju ainult elus inimesed ning tema ei saa pärida). Pärimine võib toimuda 3 erineval alusel: · seadus · testament · pärimisleping Pärandvara pärimise kohta annab dokumendi notar. Seadusjärgne pärimine: Pärijateks on sugulased ja abikaasa. Esimese järjekorra pärijateks on alanejad sugulased, teise järjekorra pärijad on sugulastest vanemad ja nende alanejad, kolmanda järjekorra pärijad on vanavanemad ja nende alanejad. Pärandaja üleelanud abikaasa (surnud inimese abikaasa). Abikaasa pärib lastega võrdse osa, kuid mitte vähem kui ¼. Testament on viimse tahte avaldamise vorm
• kohtumenetlusõigus Eraõigus: • tsiviilseaduse üldosa • võlaõigusseadus (jaguneb üldosaks ja eriosaks) • äriseadustik (kuidas äriühinguid mooduistatakse) • asjaõigusseadus (hüpoteek,kinnisasi,vallasasi,hoonstusõigus,omand,valdis,kasutuskäsutus). • Perekonnaseadus (reguleerib abiellumisega seotud küsimusi,põlvnemine(lastega seotud küsim.),abieluvara suhted,ülepidamisekohustused,eestkoste, • pärimisõigus(testament,pärimisleping-tehakse alati notari juures,seaduse alusel).Kodune testament- omakäeline (kehtib 6 kuud), tunnistajate juuresolekul kirjutatud testament (kehtib 6 kuud) ntx naabrid, ei tohi olla see, kes on testamendis. Abikaasade vastastikune testament. • Töölepinguseadus • Õiguse põhivaldkonnad • Õiguskasu – karistus, menetlusõigus • Õiguse instituut – tehing isik • Õigust loov akt – seadus/määrus
vaheline kestev suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused. Abikaasad on abielu pooled, kelle vahel on sõlmitud abielu. 58. Pärimisõiguse alused. Pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimislepingus (pärimine pärimislepingu järgi). 59. Pärimise vormid, seaduslik, testament, pärimisleping. Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Pärimisleping on pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu, samuti kokkulepe pärandaja ja tema
Pärimisõiguse all mõistetakse nende õigusnormide kogumit, mis reguleerivad füüsilise isiku surma korral tema vara üleminekut teisele isikule ehk pärimist Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule Pärandaja Pärand Pärija Pärandi üleminek - Pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale Pärija võib seaduses sätestatud korras loobuda 58. Pärimise vormid, seaduslik, testament, pärimisleping. Pärida on võimalik pärimislepingu, testamendi või seaduse järgi. · Seaduse järgi päritakse, kui puudub kehtiv testament või pärimisleping. · Testamendi järgi päritakse, kui pärandaja on teinud testamendi. · Pärimislepingu järgi päritakse, kui pärandaja on sõlminud pärimislepingu. 1.Seaduse järgi on esimese järjekorra pärijad pärandaja lapsed. Lapsed pärivad võrdsetes osades
riigivõim- täidesaatev võim (valitsuse juhid). 3. riigivõim- KOHUS (4. riigivõim- avalik võim) KOHUTUSÜSTEEM. 1. astme kohtud- kohtuotsusi saab edasi kaevata appelatsiooni korral Maakohtud (4- Tartu, Pärnu, Viru, Harju). Töötavad kohtumajades (Tartu alla kuuluvad Võru, Põlva, Valga, Viljandi, Jõgeva, Tartu ) Halduskohtud (Tallinna ja Tartu ) Kohtmajade juures: kinnistusraamatud ( register, kuhu märgitakse kinnisvara), abieluvara leping, pärimisleping, kriminaalhoolde ametnikud ( tegelevad enneaegselt vabastatud isikute jälgimine 2. astme kohus- Ringkonnakohus ( Tartu, Jõhvi ja Tallinn) Võimalus kaevata kassatsiooni korras 3. astme kohus- Riigikohus (Tartu) Edasikaebamist ei saa olla! KOHTUMENETLUS Tugineb vastavale seadusele ( kriminaalasjade arutamise seadus), Toimub vastavates kohtumajades. Menetluse asjaajamise keel eesti keel, Üldreeglina toimb avalikult ( on erandeid ). Kohtuistungid sooritatakse kuriteo koha järgi
7 1.3 Pärimise alused Pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimislepingus (pärimine pärimislepingu järgi).8 1.3.1 Seadusjärgne pärimine Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi.9 Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja pärimisseaduses nimetatud sugulased. Seadusjärgne pärija võib olla ka kohalik omavalitsusüksus või riik. Sugulased pärivad kolmes järjekorras. Teise järjekorra pärijad pärivad, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole. Kolmanda järjekorra pärijad pärivad, kui esimese ja teise järjekorra pärijaid ei ole.
Alles siis selgub, kellel on õigus pärida, s.o õigus pärand vastu võtta, see vast võtmata jätta või pärandist loobuda. Alles pärandi vastuvõtmisega tekib pärija, kellele on pärandaja õigused ja kohustused üle läinud. Pärandvara jääb pärandi vastuvõtnud pärijate kaasomandiks ning kaaspärijad valdavad, kasutavad ja käsutavad seda asjaõiguse normide kohaselt. Pärimise aluseks võib olla: * seadus; * testament; * pärimisleping. Need pärimise alused on oma jõult erinevad. Eelkõige lähtutakse pärimislepingust, kui lepingut ei ole või see ei hõlma kogu pärandit või jääb pärimine pärimislepingu järgi ära muul põhjusel, on pärimise aluseks testamendis väljendatud pärandaja viimne tahe. Juhul kui ka testamenti ei ole või ei saa seda kohaldada, toimub pärimine seaduse järgi. Testament - ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi.
kuuluvad pärandvarasse ja millised on kohustused(võlad). Notar nimetab isiku, kes on kohustatud inventuuri läbi viimiseks ja annab tõendi, et sellel isikul on õigus pääseda pärandaja andmete ligi ntx pangas. Inventuuri tegemiseks on tähtaeg kuu ja selle tegemisega seotud kulutused kaetakse pärandavara arvelt. Kui on inventuur tehtud, siis see pärija vastutab võlgade eest ainult pärandvara arvelt. Kui inventuuri tehtud pole, siis vastutab pärija kogu võlakoorma eest. 39. Pärimisleping Pärimisleping vähemalt 2 poolne leping. Võib sõlmida 10 aasta peale. 2 poolt on pärija ja pärandaja. Pärandaja on välja valinud inimese, kellega lepingu sõlmida. Lepingu sisu: Sina pärija saad selle vara, kui pärandaja on surnud ning pärija kohustuseks on ntx selle vara hooldamine ka juba pärandaja eluajal. Pärimisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Tingimuste muutmiseks on vaja luua kahepoolsed kokkulepped. Ühepoolselt saab tingimusi
kuuluvad pärandvarasse ja millised on kohustused(võlad). Notar nimetab isiku, kes on kohustatud inventuuri läbi viimiseks ja annab tõendi, et sellel isikul on õigus pääseda pärandaja andmete ligi ntx pangas. Inventuuri tegemiseks on tähtaeg kuu ja selle tegemisega seotud kulutused kaetakse pärandavara arvelt. Kui on inventuur tehtud, siis see pärija vastutab võlgade eest ainult pärandvara arvelt. Kui inventuuri tehtud pole, siis vastutab pärija kogu võlakoorma eest. 39. Pärimisleping Pärimisleping vähemalt 2 poolne leping. Võib sõlmida 10 aasta peale. 2 poolt on pärija ja pärandaja. Pärandaja on välja valinud inimese, kellega lepingu sõlmida. Lepingu sisu: Sina pärija saad selle vara, kui pärandaja on surnud ning pärija kohustuseks on ntx selle vara hooldamine ka juba pärandaja eluajal. Pärimisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Tingimuste muutmiseks on vaja luua kahepoolsed kokkulepped. Ühepoolselt saab tingimusi
paragrahvi lõikes 1 nimetatud teo. (3) Lapse seadusjärgseks pärijaks ei saa olla tema vanem, kellelt kohus on vanema õigused ära võtnud. (4) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka annakusaajate ja teiste isikute suhtes, kellel on õigus saada pärandist mingit kasu. 16) Pärimine seaduse järgi Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi. 17) Testament ja selle liigid, nende sisu ja erisused Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Liigid: notariaalne või kodune. Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament.
on toime pannud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teo. (3) Lapse seadusjärgseks pärijaks ei saa olla tema vanem, kellelt kohus on vanema õigused ära võtnud. (4) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka annakusaajate ja teiste isikute suhtes, kellel on õigus saada pärandist mingit kasu. 16.Pärimine seaduse järgi: Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. (2) Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi. Seadusjärgsed pärijad: (1) Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased. (2) Käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud alusel on seadusjärgne pärija kohalik omavalitsusüksus või riik. Sugulased seadusjärgsete pärijatena : (1) Sugulased pärivad kolmes järjekorras. (2) Teise järjekorra pärijad pärivad, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole
korraldamiene jms)Sihtmäärang määratakse mingile rahasummale konkreetne kasutus...täitja Sundosa puudutab abikaasat ja alanejaid ning ülenejaid sugulasi(pool sellest, mida nad saaksid seadusjärgses pärimiskorras1)alaealised 2) töövõimetudEelpärand kingitus, arvestatakse kõige lähemaid(alanejaid) sugulasi, tuleb fikseerida ning hiljem pärandvarast välja arvestada, võib tühistada(sel juhul tavaline kingitus ega puutu pärandvarasse)Pärimisleping 3. alus pärimise protsessis, kahepoolne ainult notariaalselt tõestatud vormis,Ühepoolselt muuta ega tühistada ei saa. I astme kohtud Maakohus, linnakohus(tsiviilasjad, võlad, kriminaalasjad, väärteoasjad, , halduskohus(arutatakse haldusasju e. ametiasutuste ja ametniku kohta käivad kaebused II astme kohtud - ringkonnakohtud, mis vaatavad apellatsiooni korras läbi maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid(Tallinna, Tartu ja Viru Ringkonnakohus) III astme kohtud - kõrgeim kohus, kus
raske isikuvastase kuriteo pärandaja vastu ehk kui ta on tapnud selle isiku ära, kelle vara ta päriks. Pärimiskõlbmatuks tunnistatud isikut vaadeldakse kui surnut isikut. 32.Pärimise alused, seadusejärgsed pärijad ja nende osa pärandist. Pärida saab alles siis kui isik on tunnistatud surnuks kohtu poolt või kui puuduvad elusoleku kohta andmed 5 aasta jooksul. Pärida on võimalik: *seaduse järgi pärimine *testament, see kes kirjutab on testaator *pärimisleping. I järjekord- lapsed(saavad võrdse mõttelise osa pärandusest) ja abikaasa(pärib lastega võrdse osa aga mitte vähem kui ¼). II järjekord- vanemad, nende alanejad ja abikaasa(saab ½). III järjekord- vanavanemad ja nende alanejad ning abikaasa(saab ½). Juhul kui keegi vanavanematest on surnud, saab abikaasa ka tema osa. 33.Pärimine testamendi järgi. Testament, liigid ja sisu. Testament- viimse tahte avaldamise vorm, see on ühepoolne tehing, millega inimene annab korrldused
tarbeesemed; asjad, mis olid olemas enne abielu) . Abieluvaraleping – noratiaalselt tõestatud leping. 58. Pärimisõiguse alused. Õigusnormide kogum, mis reguleerivad füüsilise isiku surma korral tema vara üleminekut teisele isikule ehk pärimist. Pärija võib seaduses sätestatud korras loobuda. Pärimise aluseks on seadus või pärandaja viimane tahe, mis on avaldatud testamendis või pärimislepingus. 59. Pärimise vormid, pärimine seaduse alusel, testament, pärimisleping. a) Seadusjärgne pärimise kohaldamine (abikaasa + seaduses nimetatud sugulased. Kui ei ole neid siis KOV) b) Seadusjärgsed pärijad c) Sugulased pärivad kolmes järjekorras (1. kõik alanevad sugulased, 2. vanemad ja nende alanevad sugulased, 3. vanavanemad ja nende alanevad sugulased) d) Abikaasa seadusjärgse pärijana (kõige tähtsam!) Testament: Liigid: - notariaalne (notari juures) - kodune (kehtib pool aastat, peab olema kuupäevaga ja iga
tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nede tegevuse aluseid. Äriõiguse esemeks on suhete kogum, mis moodustab ettevõtlustegevuse käigus. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on äriseadustik ja keskseks subjektiks on ettevõtja. 14. Pärimisõigus (Õigusõpetus, ptk. 12) Pärandaja- isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb Tahteavalduse(pärimisleping) või seaduse alusel(Pseadus määrab ära kes on pärija) Esimese(lapsed,lapselapsed) teise(isa, ema, nende sugulased) kolmanda(vanavanemad, ema-poolsed vanaemaisa ja nende alanejad sugulased ehk tädid, onud) järjekorra pärijad. Abikaasa on seadusjärgne pärandaja Pärimisõigus on tsiviilõiguse haru, toetub Rooma õiguse ja Kontinentaal-Euroopa õigusperekonna aluspõhimõtetele. Objektiivse õiguse tähenduses on pärimisõigus normide kogum, mis reguleerib surnud
mahakraapimist minimaalselt Abikaasade vaheline testament on 2 isiku vahel ja sellise seadusega et kumb ennem ära sureb sellele vara jääb ja abielutunnistus kaasa muidugi Berliini testament abikaasade vaheline leping kolmanda isiku kasuks Testamendid on kehtetud siis kui : sisu on arusaamatu vastukäivad laused 6 kuud läbi saanud hilisem on kirjutatud Annak materaaline hüve või asi Sihtkasud ja siht määrang korraldused nendega pannakse mingisugused kohustused pärijale Pärimisleping vähemalt 2 poolne lepitakse kokku tulevase pärijaga ning ka kohustus mida tulevane pärija peab täitma Sundosa on see mis kaitseb pärandaja lähedasi inimesi sugulasi ja abikaasasid Sundosa suurus on pool pärimisõigusega saadavast osast Pärimise vastuvõtmine lihtsalt et hakkab kasutama või notari poolt ametlikult kehtestatud reeglid Vastuvõtmise tähtaeg on 2 kuud kuni 10 aastat Kohustuste täitmine : Matusekulud Perekonnaliikmete ülalpidamine tasumine 1 kuu jooksul
kellelegi mingi asja (kinnisasja,auto jms), õiguse (nt korteris seeselamise õiguse või õiguse saada elitist), rahasumma või vabastab kellegi kohustusest (laenu tagasi maksmisest pärijatele). Isikut, kelle kasuks selline korraldus tehakse, nim annakusaajaks. pärandi avanemine- pärand avaneb isiku surma korral. Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Pärandi avanemise koht on pärandaja viimane elukoht. pärimisleping- pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku sihtkäsundi või sihtmäärangu, samuti kokkulepe pärandaja ja tema seadusjärgse pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest. testament- viimse tahte avaldus, millega inimene teeb oma surma puhuks korraldusi. Testamenti on motet koostada juhul, kui soovitakse muuta seadusega ettenähtud pärijate ringi, teha korraldusi pärandiosade suuruse muutmiseks või teha pärandvara kohta muid
Kelle vara tema surma korral ühtse tervikuna teisele isikule üle läheb. Pärand on pärandaja kõik õigused ja kohustused, va need mis lahutamatuly seotud pärandajaga. Pärija on üldõigusjärglane. Pärija või muu pärandist kasu saav isik peab olema pärandi avanemise ajal pärimisvõimeline (õigusvõimeline isik). Pärida on võimalik pärimislepingu, testamendi või seaduse järgi. Seaduse järgi päritakse, kui puudub kehtiv testament või pärimisleping. Testamendi järgi päritakse, kui pärandaja on teinud testamendi. Pärimislepingu järgi päritakse, kui pärandaja on sõlminud pärimislepingu Seaduse järgi on esimese järjekorra pärijad pärandaja lapsed. Lapsed pärivad võrdsetes osades. Teises järjekorras pärivad vanemad, nende puudumisel pärandaja vennad ja õed. Kolmandas järjekorras pärivad vanavanemad ja nende alanejad sugulased. Teise järjekorra
Alanejad (lapsed, lapselapsed) ja horisontaalset liini pidi ka õed-vennad. 10. Mis on pärimine ja kuidas saab pärida? Pärimine on inimese surmajuhtumi järel tema kinnis- ja vallasasjade jagamine. Pärida saab kolmel viisil: seaduse alusel, testamendi alusel ja pärimislepingu alusel. Seaduse alusel toimub pärimine siis kui testamenti ega pärimislepingut ei ole ja sel juhul kandub vara edasi seadusjärgsetele pärijatele. (abikaasa, lapsed, õed, vennad, vanemad). Pärimisleping erineb testamendist selle poolest, et sellega määratakse pärijale ühtlasi ka mingi kohustus, näiteks hoolitseda pärandaja eest kuni tema surmani vms., testament määrab pärijad ilma tingimusteta. Variant 3 1. Milline on eraõiguse süsteem? Nimetage vähemalt 3 eraõiguse haru. Eraõigus jaguneb: - Tsiviilõiguseks (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus) - Kaubandus- ja majandusõiguseks (ühinguõigus, väärtpaberiõigus,
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE OLEMUS • REÕ kujutab endast reeglite kogu, mis rakendub puutumusel teiste riikide õigusega. REÕ piirdub ERAõigusega. • Välismaine element võib avalduda näiteks: - teo tegemise kohana - välismaise isikuna - välismaal asuva asjana • Pelgalt välisriigi õiguse valimine lepingule kohaldatavaks õiguseks ei kujuta välismaist elementi • REÕ mõiste võib olla erinevates riikides erineva mahuga, samuti kujutada endast nii materiaalõiguse kui menetlusõiguse norme REÕ NORMI OLEMUS • Tegemist ei ole õigussuhte suhtes lõplikult kohaldatava normiga, vaid sisuliselt viitenormiga, mis viitab vastava riigi õigusele • REÕ normi (kollisiooninormi) struktuur: - ulatus e. õigussuhe või aspekt, millele kohaldub; - pide e. viide kohaldatavale õigusele. • Lõplikult kohaldatavaks õiguseks ei pea tingimata olema viidatud riigi materiaalõigus (nt ren...
31.sundosa, eelpärand Sundosa kaitseb pärandaja kõige lähedamaid isikuid abikaasa, ülenejad ja alanejad pärijad. (s seaduse alusel) Eelpärand tegemist sisuliselt kingitusega, tehtud ainult alanejatele sugulastele (lapsed, lapselap tema pärandvarast maha. 32.inventuuri vajadus pärimises Praktiline tähtsus kui nõutakse inventuuri, siis pärandvara vastuvõtmisel vastutatakse võlgade Kui inventuuri ei ole nõutud, siis vastutab inimene ka oma isikliku varaga. pärimisleping Sisuks tavaliselt pärijale pannakse teatud kohustused 1.ravikulude tasumist 2.ülalpidamist elu lõpuni 3.vara korras hoidma Leping vähemalt kahepoolne. Võib ühe või mitme isikuga teha. Peab olema notariaalselt tõestatu muuta ei saa. 33.III astme kohus Riigikohus, asub Tartus. 1)asjade läbivaatamine kassatsiooni korras 2)põhiseaduslikkuse järelevalve 3)kohtuvigade parandamine 4)teismismenetlus jõustunud kohtuotsuste uuesti läbivaatamine uute asjaolude ilmnemisel 34
- Pärand ehk pärandvara: pärandajale kuulunud varalised õigused ja kohustused. Kui on pangalaen ja võttes pärandi vastu, võtab see isik ka kohustuse üle tasuda pangalaen - Pärimiskõlbmatus- tunnistatakse selline isik, kes on toime pannud pärandaja vastu suunatud raske isikuvastase kuriteo. Ka isik, kes on sundinud ümber kirjutama testamendi või on selle hävitanud - Pärimine on võimalik: seadus, testament, pärimisleping. Kõige tähtsam on pärimisleping, testament, seadus - Pärimise korral jagatakse varad, arvestades päritavad vara murdarvudes ja mõttelistes osades. - Abikaasa päris lastega võrdse osa aga mitte vähem kui 1/4 30.nädal, 28.03.13 TESTAMENT 1) tunnistajate nimed ja andmed Kodused testamendid 1) omakäeliselt koostatud testament Notari ametitoimingud: - tehingute, tahteavalduste ja sündmuste tõestamine - lihtsamad toimingud - pärimisasjade lahendamine
Ehk kui kumbki neist varem sureb, siis pärib ta kõik, mis kuulus abikaasale. Kehtib ainult abielu puhul ning seda saab tühistada kas või ühepoolselt ühe abikaasa poolt. Berliini testament on siis kui abikaasade vastastikune testament on tehtud kolmanda isiku kasuks, s.o määrata pärija ka üleelanud abikaasale. Seda tehakse siis, kui tahetakse ära hoida varem surnud abikaasa vara üleminekut üleelanud abikaasa sugulastele. Seda saab teha vaid notariaalselt tõestatud vormis. Pärimisleping on pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu. Samuti kokkulepe pärandaja ja pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest. Seda ei saa muuta ühepoolselt nagu testamenti. Ehk siis garantii pärijale. Peab olema sõlmitud notariaalses vormis. 15. Karistus süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne-
2 liiki: 1) kodune - 2 tunnistajat, kehtib 6 kuud 2) notariaalne. Testamendi tõlgendamisel lähtutakse sõnade üldlevinud tähendustest. Testamendis võib olla ka tingimustega korraldusi. Kui pärandi osad on testamendis nimetamata, siis loetakse need võrdseks. Võib määrata asepärija. Võib määrata ka annaku (varaline hüve/elatis). Võib määrata testamendi täitja. Abikaasad võivad teha vastastikuse testamendi. 3) Pärimisleping - notariaalne, selle sõlmib pärandaja teise isiku või isikutega. Sundosa - kui testamendi ja pärismislepinguga jäetakse pärandist ilma see isik, kes seadusjärgselt olnud pärija, siis saab ta ½ seadusjärgsest osast. · Pärandi vastuvõtmine ja loobumine - pärija võib pärandit vastu võtta või sellest loobuda (ümber mõelda ei saa). Enne vastuvõtmist on tal õigus saada varast ülevaade.
lepingujärgseid pärijaid eha teisiti seadusjärgseid pärijaid. KOV – siis kui pärandi avanemise koht on tema territooriumil Riik – siis kui pärand on avanenud välismaal Tseteerimisvabadus – pärandaja õigus määrata, kellele, mis tingimustes ja ulatuses läheb tema vara pärast tema surma Testament – ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi Pärimisleping – pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu, samuti kokkulepe pärandaja ja pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest. Erinevused: Pärimislepingus tehtud korraldusi ei saa ühepoolselt muuta Pärimisleping peab olema kindlalt sõlmitud notariaalses vormis Pärandist loobumise aeg on kolm kuud
Peab olema notariaalselt tõestatud. Ühepoolselt seda tühistada või muuta ei saa. Sisuks tavaliselt pärijale pannakse teatud kohustused 1. ravikulude tasumist 2. ülalpidamist elu lõpuni 3. vara korras hoidma Meil on küllalt uudne asi, kuid eriti ei kasutata. Sundosa kaitseb pärandaja kõige lähedamaid isikuid abikaasa, ülenejad ja alanejad pärijad. Kui on sõlmitud pärimisleping ja testament ning lähemad isikud välja jäetud, õigus neil sundosale, kui pärandaja surmahetkel on ta töövõimetu. Sundosa pool sellest osast, mida nad päriksid seaduse alusel. Pärimise käik. Pärand vastu võtta või loobuda sellest. Kui pärandi kohta otsus tehtud, siis ümber mõelda ei saa. Pärandi vastuvõtmise tähtajad 2 kuud kuni 10 aastat. Avaldus tuleb esitada pärandaja elukoha järgsele notarile. Pärandi hooldaja testamendi täitjaga analoogne
Peab olema notariaalselt tõestatud. Ühepoolselt seda tühistada või muuta ei saa. Sisuks tavaliselt pärijale pannakse teatud kohustused 1. ravikulude tasumist 2. ülalpidamist elu lõpuni 3. vara korras hoidma Meil on küllalt uudne asi, kuid eriti ei kasutata. Sundosa kaitseb pärandaja kõige lähedamaid isikuid abikaasa, ülenejad ja alanejad pärijad. Kui on sõlmitud pärimisleping ja testament ning lähemad isikud välja jäetud, õigus neil sundosale, kui pärandaja surmahetkel on ta töövõimetu. Sundosa pool sellest osast, mida nad päriksid seaduse alusel. 15 Pärimise käik. Pärand vastu võtta või loobuda sellest. Kui pärandi kohta otsus tehtud, siis ümber mõelda ei saa. Pärandi vastuvõtmise tähtajad 2 kuud kuni 10 aastat.
lg 2). Pärand avaneb isiku surma korral ja selle avanemise aeg on pärandaja surmapäev (PärS § 3). Sellest ajast algab pärimismenetlus ehk pärimise käik. Pärandi avanemise kohaks on pärandaja viimane elukoht ning seal viiakse läbi pärimismenetlus. Pärija on isik, kellele läheb pärandaja vara üle kas pärandaja tahteavalduse või seaduse alusel. Tahteavaldus on testament (PärS § 19) või pärimisleping (PärS § 95). Pärand on pärandaja vara. Pärimisvõimeline on iga õigusvõimeline isik. Pärimisvõimeline füüsiline isik peab olema pärandaja surma ajal elus, juriidiline isik olemas. Erandiks on laps, kes oli eostatud enne pärandi avanemist. Pärijaks saamise välistab isiku pärimiskõlbmatus (PärS § 6). 21
korraldusi. Testamente on kahte liiki: 1. kodune kehtib 6 kuud 2. notariaalne Testamendi tõlgendamisel lähtutakse sõnade üldlevinud tähendust. Testamendis võib olla ka tingimustega korraldus. Kui pärandi osad on testamendis nimetamata, siis loetakse need võrdseks. Võib määrata ka asepärija. Võib määrata annaku (varaline hüve või elatis). Pärandaja võib määrata testamendi täitja. Abikaasad võivad teha vastastikuse testamendi. · Pärimisleping see on notariaalne ja selle sõlmib pärandaja teiste isikute või isikuga. Mõisted: Sundosa kui testamendi või pärimislepinguga jäetakse ilma isik, kes seadusjärgselt on uus pärija, siis saab ta poole seadusjärgsest. Pärandi vastuvõtmine ja loobumine. 1. pärija võib pärandi vastu võtta või sellest loobuda. 2. Enne pärandi vastuvõtmist on teil õigus tutvuda pärandvara koosseisuga. 3
Testament peab olema notariaalselt tõestatud, kodune testament kehtib kuus kuud peale tegemist. 228. Mis on pärimisõigus? Pärimisõigus reguleerib isiku vara saatust pärast tema surma. Vara on võimalik pärida nii seadusjärgsel teel kui testamendi või pärimislepingu alusel. 229. Kuidas toimub pärimine seaduse järgi? Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi. Esimese ringi pärijad, teise ringi pärijad, kolmanda ringi pärijad. Pärida on võimalik seaduse järgi, testamendi järgi või pärimislepingu alusel. Seaduse järgi päritakse siis, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping ei käi kogu pärandvara kohta, siis päritakse ülejäänud osa pärandist seaduse järgi
õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Subjektiivse õigusena aga kujutab pärimisõigus endast konkreetsele isikule seadusega antud mingit võimalust või talle seadusega antud kohustust surnud isiku õiguste ja kohustuste (üldjuhul vara) suhtes. 229. Kuidas toimub pärimine seaduse järgi? Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased. Pärimisseaduse §-s 18 sätestatud alusel on seadusjärgne pärija kohalik omavalitsusüksus või riik. Kolmes järjekorras on pärijad. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased.
ja pärimine pärimislepingu järgi. Testamendi liigid? Pärija õigused ja kohustused? Pärimine - on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule, see võib toimuda kahel viisil: · täisõigusjärglusena (universaalne õigusjärglus); · osaõigusjärglusena (singulaarne õigusjärglus). Seadusjärgne pärimine-Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. (2) Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi. Pärimine testamendi järgi-Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (edaspidi testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Pärimisleping on pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu, samuti kokkulepe pärandaja ja tema seadusjärgse pärija
Pärand avaneb isiku surma korral ja selle avanemise aeg on pärandaja surmapäev (PärS § 3). Sellest ajast algab pärimismenetlus ehk pärimise käik. Pärandi avanemise kohaks on pärandaja viimane elukoht ning seal viiakse läbi pärimismenetlus. Pärija on isik, kellele läheb pärandaja vara üle kas pärandaja tahteavalduse või seaduse alusel. Tahteavaldus on testament (PärS § 19) või pärimisleping (PärS § 95). Pärand on pärandaja vara. Pärimisvõimeline on iga õigusvõimeline isik. Pärimisvõimeline füüsiline isik peab olema pärandaja surma ajal elus, juriidiline isik olemas. Erandiks on laps, kes oli eostatud enne pärandi avanemist. Pärijaks saamise välistab isiku pärimiskõlbmatus (PärS § 6). Pärimiskõlbmatu on isik, kes nt tahtlikult ja õigusvastaselt põhjustas pärandaja surma või
12) Pärimisseadus (PärS) reguleerib pärimist seaduse järgi, pärimist testamendi järgi, pärimislepingut ning pärimise käiku jms. Pärimisõiguse reguleerimisvaldkonna võib laias laastus jagada kaheks. Esiteks käsitletakse pärimisõiguses küsimusi, mis tõusetuvad seoses pärija määramisega pärandaja eluajal. Kas ja kuidas teha testamenti? Milliseid korraldusi saab testamendiga teha? Mis on abikaasade vastastikune testament? Mis on pärimisleping? Teiseks käsitletakse küsimusi, mis tõusetuvad seoses pärijaks saamisega pärast pärandi avanemist, st pärast pärandaja surma või surnuks tunnistamist (PärS § 3). Kellel on õigus pärand vastu võtta? Kuidas ja millise tähtaja jooksul seda teha? Kes hoolitseb pärandvara säilimise eest kuni pärijad on selgunud ja vara valitsemise üle võtnud? Kes ja millises ulatuses vastutab pärandaja eluajal võetud kohustuste eest
saajale mingid kohustused. Näiteks: kuidas matusetalitlus läbi viia. Sihtmäärang testaatori korraldus. Antakse tervele pärandvarale või osale sellest mingi sihtostarve. Näiteks: kooli finantseerida mingi summaga. Määratakse ka isik, kes vastutab selle tegemise eest. Testamendi täitja valvab, et testament täidetakse. Sundosa, eelpärand. Sundosa kaitseb pärandaja kõige lähedamaid isikuid abikaasa, ülenejad ja alanejad pärijad. Kui on sõlmitud pärimisleping ja testament ning lähemad isikud välja jäetud, õigus neil sundosale, kui pärandaja surmahetkel on ta töövõimetu. Sundosa pool sellest osast, mida nad päriksid seaduse alusel. Eelpärand tegemist sisuliselt kingitusega, tehtud ainult alanejatele sugulastele (lapsed, lapselapsed). Kui fikseeritud, siis võetakse tema pärandvarast maha. Inventuuri vajadus pärimises Pärandvara inventuur nimekirja koostamine, millest pärandvara koosneb.
mitmepoolset tehingut. Kõige tavapärasemad on võlaõiguslikud lepingud, millega võetakse endale kohustus midagi teha või millegi tegemisest hoiduda ning omandatakse vastavad nõudeõigused teise poole suhtes. 10 Eraõigus Agnes Kullap TLÜ Lepinguid esineb ka teistes eraõiguse valdkondades nagu asjaõigus (n õiguste loomine, ülekandmine, muutmine), perekonnaõigus (abikaasade vahelised abieluvaralepingud), pärimisõigus (pärimisleping), ühinguõigus (seltside ja ühingute asutamislepingud). VORM: Üldiselt vormivabadus-suurem osa VÕS sätestatud lepingud (rendileping, laenuleping, müügileping, jne)!!! Erinormid kehtivad tarbijaga sõlmitavate lepinguteosas. Nii näiteks peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustusle võtmiseks olema kirjalikus vormis. Notariaalselt peavad olema tõestatud nt kinnisasja võõrandamis- ja koormamislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja jagamise leping,
õigusjärglust (lisaks õigustele lähevad õigusjärgluse puhul üle ka kohustused e. isikute vahetumine õigussuhtes). Õigusjärglus jaguneb: 1. universaalõigusjärglus- õigusjärglane astub õiguseelneja asemele kõikidesse õigussuhetesse (nt pärimine, äriühingute ühinemine) 2. üksikõigusjärglus- ühelt isikult lähevad teisele üle vaid üksikud õigused ja kohustused Õigusjärgluse alused: 1. Tehingud- testament, pärimisleping 2. Seadus- seaduse alusel pärimine, nõude üleminek seaduse alusel Subjeltiivsete õiguste muutumine ja lõppemine Muutumine: 1. Kokkulepe- õigustatud ja kohustatud poole ühine otsus 2. Kohustatud isik on kohustused osaliselt täitnud 3. Kujundusõiguse kaudu Lõppemine: 1. Lõppeb konkreetse isiku õigus, kuid läheb teisele isikule üle- õigusjärglus 2. Õiguse eksisteerimine lõppeb- jur.isiku likvideerimine 3. Nõuded ja vastuväited
isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Subjektiivse õigusena aga kujutab pärimisõigus endast konkreetsele isikule seadusega antud mingit võimalust või talle seadusega antud kohustust surnud isiku õiguste ja kohustuste (üldjuhul vara) suhtes 287. Kuidas toimub pärimine seaduse järgi? Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased. Pärimisseaduse §-s 18 sätestatud alusel on seadusjärgne pärija kohalik omavalitsusüksus või riik. Kolmes järjekorras on pärijad. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanemad ja nende alanejad
LEPINGUÕIGUS I KONTROLLTÖÖ I SISSEJUHATUS LEPINGUÕIGUSE ÜLDOSASSE Lepinguõiguse koht õigussüsteemis Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust). Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigu...
Mis on pärimisõigus? Kuidas toimub pärimine seaduse järgi? Milline on abikaasa seisund pärijana? Kuidas saavad kohaliku omavalitsuse üksus ja riik seadusjärgseks pärijaks? Kuidas toimub pärimine pärija viimase tahte järgi? Mis on annak ja selle ese? Mis on sihtkäsund ja selle ese? Mis on sihtmäärang ja selle ese? Kes on testamenditäitja? Millised on testamenditäitja kohustused? Mis on testament ja millised on testamendi liigid? Mille poolest erineb pärimisleping testamendist? Mis on pärandi avanemine? Kuidas saab pärandist loobuda? Mida kujutab endast pärandi vastuvõtmine ja pärimistunnistus? Kuidas toimub testamendi täitmine? Kes on kaaspärija? Milles seisneb pärandvara ühisus? Mida reguleerib perekonnaseadus? Millised on abielu üldised õiguslikud tagajärjed? Millised on abikaasade võimalikud varasuhted? Mis on sugulus? Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus?
Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 (4) Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Mis on õigusjärglus? Successio universalis + successio singularis. Õigusjärglud võib toimuda nii tehingu kui seaduse alusel. Tehinguks, mis saab olla aluseks üldõigusjärglusele, on näiteks testament või pärimisleping. Nii üld- kui üksikõigusjärgluse korras saavad üle minna õigused ja kohustused, mis ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Isikuga lahutamatult seotud õigused on näiteks autori isiklikud õigused (AutÕS § 11 lg 2), vanema õigused, ülalpidamisõigused. Seaduse alusel toimub üldõigusjärglus näiteks seaduse alusel pärimise korral, samuti võib nõue üle minna seaduse alusel (VÕS § 173).
annaabi.ee 
