Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õigus versus õiglus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õiglus, gates, versus, peenike, kriips, seletav, sõnaraamat, voli, silmis, bill, annetuste, aimata, teistega, mõlemalt, olukordi„Hästikasvatatud inimesed ja tegutsejad hindavad kuulsust, sest poliitikaelu jaoks see ongi arvatavasti eesmärgiks. Kuid see paistab olevat taotlemiseks liiga kergekaaluline, sest ta sõltub rohkem neist, kes kuulsust jagavad, kui neist, kellele seda jagatakse: me eeldame ju, et hüve on midagi päris omast, mida on raske ära võtta.“ „Edasi, paistab, et kuulsust püütakse saavutada selleks, et ennast oma tubliduses veenda, püüda endale kuulsust võita just arukate meeste silmis ja leida nende juures tunnustust oma loomutäiuse tõttu.“ „On ilmne, et nende meelest on loomutäius tähtsam ja tõenäoliselt võib pidada just seda ka poliitikaelu eesmärgiks. Kuid ka see ei paista olevat midagi päris lõplikku, sest näib, et loomult täiuslik olla võib ka magades või elu tegevusetult veetes või veel enamgi — rängalt kannatades ja äärmiselt õnnetu olles“ ● Vaimsed inimesed - mõistlikkust
õiguse subjektile kuuluvat käitumise võimalust.Tegemist on õiguslikult kaitstud huviga. Objektiivse ja subjektiivse õiguse käsitlused onn traditsioonilised õiguse käsitlused. Tänapäeval eksisteerib arusaam õigusest kui normatiivsest informatsiooni ja kommunikatsioonimeediumist. Õigus on riigi käes praktiliselt ainsaks vahendiks, mille kaudu ja mille abil saab ta korrastada ja käskida õiguse subjekte. Õiguses on olulisel kohal ka õiglus. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Ainult see on õigus, mis on õigus. 2.1 Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus Probleem positiivsest ja ülipositiivsest õigusest kuulub õigusfilosoofia valdkonda. Tavaelus on indiviidid seotud mingi õigusliku reegliga. Antud olukorras on määravaks positiivse õiguse sisu. Positiivselt õiguselt oodatakse, et temas kätketud õiguslikud lahendid oleksid ka head ja
Käituma peab nii nagu see vastab positiivsele õigusele selles kogumis. 1.5. Õiguse tähistamine ja õiguse idee Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: 1) õiglusest 2) õiguslikust garanteeritusest 3) eesmärgipärasusest Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt" vaid pigem on see nõue ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: võrdsustavat ja jaotavat. Võrdsustav õiglus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas (nt kahjude hüvitamine). Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse valdavalt silmas riigi suhet kodanikesse. Õiguslik garanteeritus (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Õiguskindluse all mõeldakse võimalikult heatasemelist õiguse realiseerimist valdavalt selle rakendamise kaudu. Õiguskindluselt ootame me, et valitseks tasakaal objektiivsuse ja õiglase vahel. Ius commutativa
1.4. Õiguse tähistamine Ius – ladina kl õigus. Ius est ars boni et aequi – õigus on headuse ja õigluse kunst/teadus (Celsus). Õiglust iseloomustab põhimõte suum cuique – igaüks peab saama selle, mis talle kuulub. Õiguse formaalsed määratlused vastanduvad materiaalsetele. Formaalsed seavad õiguse kui normi kehtivuse sõltuvusse tema loomise viisist. Sisu jääb tagaplaanile. 1.5. Õiguse idee Õiguse idee kolm põhielementi: 1. õiglus See on inimeste kooselu põhiväärtus. Õigluse nõue võiks olla nt "igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: ius commutativa ehk võrdsustav (realiseerub eraõiguses) ja ius distributiva jaotav (av-õiguses). Iustitia cernitur in suum cuique tribuendo – õiglust viiakse ellu siis, kui igaüks saab oma (Aristoteles) 2. õiguslik garanteeritus (õiguskindlus) Peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Võimalikult heatasemeline õiguse realiseerimine selle rakendamise kaudu
allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse realismi küsimuste suhtes. [Vt P.Jõgi; moraalne realism (moraaliväärtuste ja -normide tuletatavus teatud asjade olemusest, nt (MR väitekirjas) kaubandusliku käibe tegevusmallidest]. [3]Õigusfilosoofia suunda, mis tunnustab inimese voli ja suva õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime kindlaksmääramisel, nimetatakse õiguspositivismiks. [selgita, miks pelk positivism on ebasobiv sõna]. Minu arvates tänapäeval on tegemist pigem metodoloogilise, õigusteooria uurimiseseme valiku küsimusega: kas õigust uuritakse nö õigusekeskselt ehk autorefleksiivselt, mille puhul uurimine on paratamatult seotud kehtiva õigusega, või uuritakse nö ekstsentriliselt, õiguse suhtes väliseid faktoreid arvestades.
Ja see riik hakkakski õigusnorme looma, see hakkas ka nende korrareeglite elluviimist ja täitmist korraldama ja hakkas ka tema enda poolt loodud korrareegleid garanteerima. Õiguse idee Õigus on tähistatud normi kujul, kuid alati on küsitud normi sisu, eesmärgi kohta. Ja õiguse idee koosneb kolmest elemendist: mõtestame läbi õigluse, õigusliku garanteerituse ja eesmärgipärasuse. Kõik need on väga tähtsad ja neist moodustubki õiguse idee. Neist siiski esikohal seisab õiglus, mis on olnud inimeste kooselu põhiväärtuseks ajast aega. Õigus on õigluse idee kõige kõige olulisem komponent. Aristoteles leiab, et õigus võib olla õiglane kas ius commutativa - võrdustava õigluse või ius distributiva (jaotatav õigus). Õigust luues peab alati küsima õiglase järelduse järele ja mõlemad on tegelikult õiglased lahedused, kuid küsimus on selles millal me õiguse abil võrdustame ja millal jagame, kui see küsimine ise veel sisu ei lahenda - sisu peab sündima
Antiikaja käsituste kohaselt oli jumalikustatud loodus alati ise eksisteerinud, kristluse dogmaatika kohaselt on vaid Jumal ise primaarne ja igavene. Tema loob maailma, mis on samuti igavene (monoteistliku jumalakäsituse mõju). Inimene loodi teatud ajahetkel ja Jumala loodut saavad inimesed tunnetada vaid sellest alates. Jumal üksinda teab seda, mis alati on olnud, sh mis on 13 tegelikult õiglus ja õigus, hea ja kuri. Inimesed suudavad hoomata vaid tühist osa jumalikust kõiksusest (kõiketeadmisest), aga hea seegi. Seetõttu on teoloogilistes teooriates põhipostulaadiks, et õiguse sisuks tohib olla vaid jumala seadus (tahe). Jumal ei eksi, inimene aga küll - kui juba maapealne riik on täiusliku taevariigi puudulik peegeldus, siis ei ole ka inimeste loodud õigusega lugu parem. Jumala tahtes väljenduvad absoluutselt õiglased
võimalik õigust tänapäeval ette kujutada. Alexy ütleb, et õigus kutsub üles õiguspärasele (õiglasele) käitumisele mitte ise, vaid läbi esindajate (otsustajate). Laias laastus on siin tegemist kõigiga, kes osalevad õiguslikult relevantses elus. Nende ülesandeks on tõstatada oma tegevusega nõude sisu. Selles avaldub muidu neutraalse sätestatud õiguse ülipositiivne loomus. Alexy demonstreerib, et õiglus pole midagi muud, kui õiglane jaotamine ja õiglane hüvitamine ning see eksisteerib kõikjal õigussüsteemis. Lisaks eristab Alexy ametnike subjektiivset arvamust käitumisest seaduse nimel. Viimasel juhul lähtutakse alati seadusest ja selle mõttest taaskord üles kutsudes õiguspärasele käitumisele. Taolise üleskutse sisuna näeb Alexy kõigi poolt aktsepteeritavat ning kõigile suunatut. Seetõttu kuulub ta samuti õiguse kriitilisuse dimensiooni.
mitte kalduvusest, ihadest ja tunnetest. Teo motiiv Kantile tähtsam kui tagajärg. „Mõistus nõuab, et me iialgi ei varastaks ega valetaks.” Kanti kriitika: 1. Vastuolus intuitsiooniga (mõrvar küsib, kas jälitatav teie keldris peidus, Kant vastaks jah!) 2. Emotsioonide roll (ignoreerib emotsioonide nagu kaastunne, sümpaatia jne rolli moraali valdkonnas). 3) vooruseetika – vaprus, tasakaalukus, lahkemeelsus, eneseväärikus, tõearmastus, õiglus (Aristoteles) Keskendub indiviidi elule tervikuna. Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone. Tähtis, et naudiks hea olemist, et poleks kiusatust halba teha. Voorused avalduvad toimepandud tegudes. Inspiratsiooniallikas: Aristoteles: „Inimelu eesmärk on „õitseng”. Voorus on käitumise ja tundmise muster, kalduvus
1. RIIGI JA ÕiGUSE TEKKIMINE. RIIGI PÕHIMÕISTED Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim täiesti reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Võimu pealesunnitud reegleid ürgühiskond ei tundnud, sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunniaparaati. Olles sügavalt juurdunud ja säilides inimeste teadvuses, on tavad väga konservatiivsed ja avaldavad uutele regul
Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig Wittgenstein Varauusajal philosophia practica: Keel kui “tööriistade kogum”, erinevad kasutusviisid, sõnade Ethica –üksikisik inimelu projektid ja suhted, vara-ja uusajal oluline, sest mõjutas tähendused pole fikseeritud ka pol
1 tegutseda (õiged seadumused - kindlad, mõdukad käitumisviisid), seadumused = loomulikud eeldused + harjutamine. "Nagu raha võtmises ja andmises on vahepealne, aga ka liialdamine ja puudulikkus ... nii võib ka aupürgimus olla suurem või väiksem, kui peab, kuid ka selline, nagu peab, ja sel viisil, nagu peab." Eneseväärikus - täielik loomutäius enese suhtes; õiglus - täielik loomutäius teiste suhtes. ,,Eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline. Kes seda teeb, ilma et oleks vääriline, on rumal." ,,Paistab ilma loogilise arutelutagi, et suure eneseväärikusega inmesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohem, ja seda õigustatult." 2. Cicero vabariiklase aust Voorused eeskätt sõjalised. Aristokraatlik väärtuskoodeks. "Kohustustest": ambitsioon vs privaatsus
3. Inimväärikuse kaitsmine ja austamine riigi poolt 18. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne, loomuõiguslik käsitlus 12 Juriidiline: Õiguse juriidiline käsitlus on ajalooliselt seotud rooma õigusega ning on seni olnud õigusloome ja õiguse rakendamise põhiliseks kontseptuaalseks aluseks Mandri-Euroopa õigusperekonnas. Mandri-Euroopa õigusperekonnas, kus peamiseks õiguse väljendusvormiks on seadus, väljendub õiglus seaduses. Mida õiglasem on seadusandja, mida enam tema arusaam õiglusest vastab rahva õiglustundele, seda enam võib rääkida õiguse vastavusest õigluse põhimõtetele. Õiguse rakendaja saab õigluse kriteeriumid valmiskujul seadusest ja ta ei saa neid kriteeriume seadust rikkumata eirata, välja arvatud juhul, kui ta saab rakendada positiivsest õigusest kõrgemat loomuõigust. seega määrab Mandri-Euroopa õigussüsteemides
Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem.
preambula (sissejuhatav osa): ... kikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, ...mis on rajatud vabadusele, iglusele ja igusele...) (141). Demokraatlikus riigis on positiivse moraali normid aluseks ja kriteeriumiks õigusloomes, neid toetatakse igati praktikas ja samas on riigi õiguspoliitika suunatud negatiivse moraali ilmingute elimineerimisele. Ideaaljuhul kattuvad moraalinorm ning õigusnorm - õiglus on õiguse sisuks. P.3.3. Korporatiivsed normid on käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid. Loengumapi riigi osas selgitati, et korporatiivseks organisatsiooniks nimetatakse kindla süsteemse sisekorraldusega ning ideoloogiaga organisatsiooni kindla eesmärgi teostamiseks (tüüpilised: nt keskaegsed aadliorganisatsioonid või käsitööliste tsunftid; kaasajal nt:
ning otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele; õigluse nõue - õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Õiglase otsuse tagab see, kui otsuses väljendub õiguse rakendaja veendumus lahendi õiglases iseloomus. Otsuse õiglusest annab tunnistust õiguse rakendamise akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlblusele ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. Õiguse tõlgendamine - Õigusnorm on alati abstraktne mõttega, et selle alla mahuksid mitmed elulised asjaolud. Enne normi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja välja selgitama normi sisu ja mõtte, mis toimub läbi tõlgendamise
Ühiskond, riik, õigus Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutele regulatsioonimehha
· ,,kasv/kasvamine"; · vorm või kuju, milleks asi lõpuks välja kasvab; · loomus (käitumisviis), mille asi omandab siis, kui kasv on jõudnud lõpule. · Kasvavad asjad (loodus/loomus) ei ole tehtud asjad (kunst) ega tavad/seadused (seadus - nomos) Kreeklased kohtusid paljude eri kultuuride ja tavadega ning see ajendas neid selles paljususes otsima püsivat ja muutumatut. Nad hakkasid eristama tavasid ja loodust (viimane peaks olema kõigi jaoks ühine). Ideaalne õiglus tuleneb loodusest/loomusest. Ekskurss: Sokrates (470-399 eKr) Sokratese suur huvi oli eetika: kui on palju erinevaid tavasid ja kombeid, siis mis väärtused on tõelised ja õiged? Seejuures on tunda ka loodusteaduste uurimise (füüsilise filosoofia) mõjusid: nt uskumus, et voorus on teadmine, seda saab õppida ja õpetada. On võimalik ära tunda üldiseid käitumisreegleid ning 1. kasvatada neid inimestesse läbi hariduse, 2. luua eetilist riiki.
Jagab hinge kolmeks osaks: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Harmoonia tähendab seda, et need osad on õiglases vahekorras ja ükski osa ei sega vahele teise toimimisele, igaühel on oma funktsioon. Mõistus valitseb hinge oma tarkusega, emotsioonid toetavad mõistust ja annavad tegutsemiseks jõudu, instinktid on ohjeldamatud, need peavad olema kontrollitud, st peab olema mõõdukalt. Kui iga osa täidab oma funktsiooni, on hinges õiglus ja see tingib ka voorusliku käitumise teiste suhtes. Hilistes dialoogides (nt Pidusöök) räägib Platon, et vooruslik elu sünnib ilu püüdlusest ehk armastusest. Aristoteles väitis, et õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna. Üldiselt lahtiseletatuna tähendab see inimese oskust toimida mõistuspäraselt. Suurim hüve on oma 1 funktsiooni teostamine parimal viisil
Samuti on moraal seotud mõistega kõlblus, kusjuures eesti õigekeelsussõnaraamat paneb nende kahe mõiste vahele võrdusmärgi. Ka ladinakeelne 'moralis'1, millest pärineb mõiste 'moraal', tähendab kombekust ja kõlbelisust. Seega on moraal ja kõlblus mõisted, mis tähistavad inimese sisemise kultuuri seisundit, ehk tema sisemist sundi, südametunnistust ja hoiakuid teatud sotsiaalsete väärtuste tunnustamisel (nagu mis on halb ja hea). See, kes eirab kehtivaid väärtusi, on teiste silmis ebakultuurne (kõlvatu, moraalitu) ja halb inimene. Ka halba inimest ei kannata keegi liiga pikalt välja. Kui tava rikkumise ja moraali mittejärgimise tulemuseks on ebaviisaka või halva inimese sotsiaalne hukkamõist, siis õigusnormi järgimata jätmise tulemuseks on õigusrikkuja suhtes kohaldatav riiklik sund ja karistus. Tava ja moraal on sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastavad inimkäitumist. Moraali ja tava struktuur koosneb käitumisreeglitest ehk moraali- ja tavanormidest.
Kas voorusest piisab õnneks? Stoikute vastus (Cicero, Seneca, Marcus Aurelius) · voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus ehk õige arusaam sellest, mis on hüve, kuidas voorused ja hüved seonduvad · tõeline hüve on see, mis on oma loomu poolest hea. Kas tervis, nauding, rikkus, sünnipära on loomu poolest head? ei ole, sest väärtus sõltub sellest, kuidas ja milleks neid kasutatakse. Tõelised voorused on tegutsemisviisid: õiglus, mõõdukus, julgus on seesmiselt head · Õnn tähendab kindlust hüve omamises, ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindel. Välised hüved on meist sõltumatud ja võime nad vastu enda tahtmist kaotada. Seesmised hüved ehk meie enda käitumine, mõtlemine, tunded ja ihad on midagi, mida saame kontrollida. Nende omamises saame olla kindlad. Epictetos: peame olema väliste hüvede suhtes täiesti ükskõiksed. Kõik need sündmused, mis toovad kaasa
Objektiivsest õiguse subjektile kuuluv käitumise võimalus (õigustus) ise tegutseda teatud viisil või nõuda kohustatud subjektilt teatud käitumist. Vajalik käitumine peab tulema jällegi objektiivsest õigusest. Tänapäevane arusaam õigusest: 3. Õigus kui normatiivne info ja kommunikatsioonimeedium Selle on tänapäevane olukord juurde toonud. Infotehnoloogiaga seotud. Subjektiivse ja objektiivse õiguse reflektsioon. Nendes kõigis peab sisalduma õiglus kui õiguse mõõdupuu õiguse idee. Õiguse idee koosneb kolmest komponendist: õiglusest, õiguslikust garanteeritusest ja eesmärgipärasusest. Teise komponendi juures tuleb selgelt esile riigi roll õigusloomes. Riik annab normid välja kindla kehtestamiskorra järgi, et need oleks kättesaadavad kõigile. Samuti garanteeritakse õigust riiklike õiguskaitse- ja sunnivahenditega (kohtud, vanglad, sundtäitmine). Õigusnormi kui sotsiaalse normi
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune
kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid: o head teod nõuavad vastavat varustust · Aristoteles (Poliitika) keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi Stoikud: · Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus õiged arusaamad sellest, mis on hüve · Peamised voorused on õiglus, mõõdukus ja julgus · Kuidas seonduvad voorused ja hüve? Tõeline hüve on ainult see, mis on seesmiselt, loomu poolest hea: o Tervis, nauding, ilu, tugevus, rikkus, kuulsus ja kõrge sünnipära ei ole tõelised hüved. Miks? o Voorused on seesmiselt head · Õnn tähendab kindlust hüve omamises · Ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindlus · Järeldus: õnn ja voorus on kattuvad mõisted 3
Eelpool kirjeldatu on traditsioonilised arusaamad õigusest. Tänapäeva arusaam õigusest on lisanud arusaama õigusest kui normatiivsest informatsiooni- ja kommunikatsioonimeediumist. Õigus on riigi käes praktiliselt ainsaks vahendiks, mille kaudu ja mille abil ta saab korrastada, suunata, ka käsikida õiguse subjekte. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. Iustitia fundamentum regnorum est – õiglus on riikide alus. Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 38-41 Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse? Tööõigus – mõlemas Avalikku õiguse alla kuuluvad:; rahvusvaheline õigus; riigi- ja konstitutsiooniõigus; haldusõigus; kirikuõigus; karistusõigus; kohtu- ja protsessiõigus; finantsõigus; sotsiaalõigus.
moraalsus ja julgus. 29. Sotsiaalriigi põhimõte Sotsiaalriigi aluspõhimõtte oluline sisu on lühidalt, et riik ei tohi oma kodanikku hätta jätta. Riik peab hoolitsema nende kodanike eest, kes ei suuda endale ise elatist teenida, ja tagama ka neile äraelamise. Sotsiaalriigi põhimõte (PS § 10) kohustab riiki võtma meetmeid, et tagada kõigile ühiskonnaliikmetele vähemalt inimväärseks eluks vajalik miinimum. Sotsiaalriik taotleb eelkõige järgmisi eesmärke: Sotsiaalne õiglus. Riigi ülesanne on sõltuvate ja vähemkindlustatud ühiskonnagruppide kaitsmine ja toetamine. Nii peab riik näiteks sekkuma töösuhetesse töötaja kaitseks, maksma toetusi invaliididele, tegema kättesaadavaks tähtsaimad hüved nagu haridus ja tervishoiuteenused. Üldise heaolu kasv. Riik peab võtma meetmeid, et loodavatest hüvedest saaksid osa võimalikult paljud inimesed (maksupoliitilised abinõud, konkurentsi alalhoidmine jne).
ja eriline normikeel. 6. ÕIGUSNORMI MÕISTE Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 7. ÕIGUSNORMI LIIGID 1. R. Naritsa liigitus 1) Regulatiivne ehk käitumisnorm 2) Õigustkaitsev Regulatiivne: 1) Õigustav 2) Kohustav 3) Keelav 4) Ergutusnorm 1) Täielik 2) Mittetäielik: - Seletav - Viitav - Kitsendav 2. R.Naritsa ja A.Aarnio kokkulangev liigitus 1) Regulatiivne 2) Konstitutiivne, seejuures: - Seaduskeele määratlus - Kompetentsinorm - menetlusnorm 3. A.Aarnio liigitus 1) Primaarnorm 2) Sekundaarnom Moodsa õiguse normitüübid: 1) Kaalutlusnorm 2) Kokkuleppenorm 3) Eesmärginorm 4) Ressursinorm 4. Loengumapi liigitus 1) Regulatiivne 2) Õigustkaitsev
tagamine. Õiguse juriidiline ja sotsioloogiline käsitlus Juriidiline: õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. 5 Sotsioloogiline: õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Õigus ja õiglus Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine Individuaalne e. kasuaalne reguleerimine. Plussiks on, et võtab arvesse isiku ja situatsiooni eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. Miinuseks on, et tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta vastu igakord uus otsus, lahendaja suva (ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte). Normatiivne reguleerimine: inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse
See koosneb järgmistest elementidest: 1.parlamendis vastu võetud seadustest ehk nn. statuutidest. Omapäraks on, et neid statuute saab muuta täpselt samuti nagu iga teist seadust ja see, mida statuutidest loetakse konstitutsioonilisteks, tundub olevat kokkuleppe küsimus. Konstitutsiooniliste statuutide arvuks on nimetatud umbes 300. Osa nendest on väga laiad, nt. Suur Vabaduse Harta 1212(1215?), 1679 Habeas Corpus Act, 1689 Õiguste Bill. 2.kohtulahendid (pretsedendid). Näiteks keelas kohus 1922. aastal täitevvõimul koguda makse ja lubas 1936 minna igale avalikule koosolekule, kui on mõistlik alus arvata, et koosolek ei kutsu esile korratusi 3.tavad ehk konstitutsioonilised kokkulepped. Need allikad on kohustuslikud. Veel loetakse Briti riigiõiguse allikateks doktriini, s.t. õigusteadlaste arvamust. Iga üksiku teadlase arvamus ei ole kohustuslik, kuid kohtulahendites kasutavad Briti kohtud
pärast hukka. Aga ma soovin, et need, kes sellise vastuväite esitavad, peaksid meeles, et ka absoluutsedmonarhid on vaidinimesed, ning kui valitsus peab olema abinõuks pahede vastu,mis tekivad paratamatult siis, kui inimesedmõistavad kohut nende endiga seotud juhtumites, mille tõttu loomuseisund muutub väljakannatamatuks, siis ma tahaksin teada, mis sorti valitsus see on ja kui palju parem on ta loomuseisundist, kui kogu rahvast käsutaval ühel inimesel on vaba voli mõista kohut teda ennast puudutavates juhtumites ning kohelda oma alamaid nii, nagu tallemeeldib, ilma et kellelgi oleks vähimatki vabadust vastu vaielda või kontrollida neid, kes tema tahet täide viivad, kusjuures sellele ühele inimesele tuleb alistuda kõiges, mis ta teeb, olgu see siis juhitudmõistusest, eksimusest või kirest? Loomuseisundis on olukord palju parem, sest seal ei ole inimesed kohustatud alluma teise inimese ebaõiglasele tahtele,
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
Teema 1. Õigus ja ühiskond 1) Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. 2) Õiguse tunnused. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid ei toimi eraldi, hajutatult,vaid kogumina, nad kujutavad endast tervilikku süsteemi, mis kujuneb vastastikku seotud elementidest (normidest, õigusinstituutidest, õigusharudest). See vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides ,
Kommunikatsioon toimub keele kaudu. Normatiivne kommunikatsioon kujutab oma olemuselt vähemalt kahe olulise dimensiooni kooseksisteerimist – jagamine ja levitamine. Õe topeltloomusest globaliseerumise tingimustes Õ TL kontseptsioon seob endas nii Õe reaalsed kui ka Õe ideaalsed dimensioonid – Õe reaalne külg- Slikkus. Ideaalne -õiglus, moraalsus, moraalne Õ. Niipea, kui tuleb mängu moraalsus, moraalne õiglus, muutub pilt ja tekib mittepositiivne Õ. Nõue õigsusele on ainult siis omane Õele kui Õ seda vajab. Koos põhiSega tekib ka nõue õigsusele, kokkulepitud funktsioneerimise aluste kirjapanemisega tekib nõude õigsusele. Õiglus ei olegi midagi muud kui õigsuse erijuht. Kohtuotsusega püstitatakse nõue, et Õ oleks õigesti rakendatud. Eksisteerib oht, et nõue õigsusele võidakse asendada teatud juhtudel nõudega võimule. Selline oht on olemas praktilisest igas riiklikult
annaabi.ee 
