Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õigus versus õiglus (0)

1 Hindamata
Punktid

Õigus versus õiglus


Vahe õiguse ja õigluse vahel on pealtnäha vaid üks peenike kriips , kuid kas see on ikka päris nii? Eesti keele seletav sõnaraamat mõtestab õiguse lahti „kellelegi millegi põhjal kuuluva võimaluse, voli , vabaduse, loa toimida mingil viisil“, kuid õiglust kui „asjade seisu, mille puhul igaüks saab selle, mis talle kuulub“.
Perfektses maailmas peaksid õigus ja õiglus kattuma ja nende eesmärgid samad olema, kuid tihtipeale pole see nii. Näiteks võib võtta meie seadusandliku võimu, Riigikogu. Nende tööülesandeks Eesti Vabariigis on anda välja seadusi ning neil on võimalus tõsta või langetada hääletuse tulemusel ka iseendi palka. Tõsi, mitte päris enda palka, vaid järgmiste Riigikogu liikmete palka, kuid võttes arvesse seda, et üle poolte riigikogulastest jätkab samal positsioonil ka järgmisel „valitsusajal“, tähendab see suures osas ikkagi nende enda palka. Kas see on õiglane? Ei, ja kindlasti pole see ka eetiline, kuid ühtegi reeglit nad ei riku ja seaduse silmis on kõik korras.
Spektri teises otsas ja natuke teisest vaatenurgast võib rääkida Bill Gates ’ist ja tema heldest käest annetuste suhtes. Spekulatsioonide kohaselt on ta oma eluaja jooksul kokku annetanud erinevate allikate järgi 35-50 miljardit dollarit, mis on jämedalt võttes pool tema omakapitalist. Võib aimata, et ta täpselt ise ka ei tea palju ta raha heategevuseks on andnud ja mitme miljoni inimese elu ta päästnud on. Eks härra Gates on ise ka mõistnud, et Microsoftiga teenitud raha on ühele inimesele liiga palju ja maailma paremaks muutmiseks on ta seda vara teistega jaganud. Mõlemalt poolt õiglane ning pole ühelegi õigusaktile vastu, sest tegemist on ta enda varaga.
Nagu ülevaltoodud näidetest näha, pole elu kõigile võrdne ja õiglane nagu see peaks olema. On olukordi , kus seadustest jääb väheks ja mõnes olukorras saab ka lihtsa loogilise mõtlemise käigus aru, et midagi on valesti. Kahjuks pole perfektsust ja täielikku tasakaalu ning õigus on alati õiglusest paar sammu tagapool.
Õigus versus õiglus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ghillie Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Õigus ja eetika-Aristoteles-Nikomachose eetika
52
docx

Õigus ja eetika: Aristoteles. Nikomachose eetika

selle kõige ilmsema ja üldisema – elu enda kõrvale jätab. Elu on kogu elatava tegevuse eesmärgiks, põhjuseks ja algeks. See tähendab, et ülima hüve ehk õnne saavutamiseks peab inimene tegutsema arukalt ja lähtuvalt oma loomutäiusest – tegema seda mida ta kõige paremini oskab ja kõige paremini kuidas oskab kogu elu vältel Esmapilgul võib esineda paradoks tõeliselt tugeva advokaadi või prokuröri puhul. Oma tööd kõige paremal moel tehes, kas ei satu löögi alla õiglus. Ja kas advokaat või prokurör ei peakski olema õiglased, jättes õigluse mõistmise kohtuniku kanda? Või kaitstes/ süüdistades just nii plaju, et kohtuniku otsus saaks olema õiglane? Seega loomutäiusest ja õnnele pürgiv jurist, kellest sõltub õiglus on suhteliselt raske valiku ees. Kuidas peaks õigluse mõistmisega seotud jurist tegutsema? Õiglust silmas pidades, või oma parimaid oskusi ära kasutades? - ilmselt oleneb see konkreetsest isikust ja tema

Õigus ja eetika
Õiguse entsüklopeedia konspekt
16
docx

Õiguse entsüklopeedia konspekt

rahvusvahelise õiguse subjketide õigusi ja kohustusi (RIIKLIK SUND EI TÄHENDA, ET NORMID EI KEHTI); on peamine, et õiguse subjekt teaks mis teda ootab, kui ta õiguspäraselt ei kohti (ei ole vaja alati sundi kohaldad) Ius non scriptum – õiguse eelajalooline järk; periood, kus õiguse kirjalikke allikaid ei eksisteeri (nt veritasu/ühiskonnast väljaheitmine – kirjapandud kujul reegleid ei leia) Õiguse eelajalugu isel see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast Ius scriptum – õiguse jalugu; periood, kus üks või teine õiguse element omandab domineeriva tähtsuse ja on kirjapandud (alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra isel jooned); formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist „Ius est ars boni et aequi“ – „Õigus on headuse ja õigluse kunst“ – jurist Celsus

Õiguse entsüklopeedia
Õiguse entsüklopeedia terve konspekt
40
docx

Õiguse entsüklopeedia terve konspekt

...........................................................4 1.2Ius non scriptum, Ius scriptum...........................................................................................5 1.3Õiguse tähistamine.............................................................................................................5 2Tänapäevane õiguse mõiste.......................................................................................................7 2.1Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus...............................................................................7 2.2Era- ja avalik õigus............................................................................................................8 3Õiguse allikad...........................................................................................................................9 3.1Sugukonnaõigus................................................................................................

Õiguse entsüklopeedia
Raul Narits Õiguse Entsüklopeedia
32
pdf

Raul Narits Õiguse Entsüklopeedia

Normatiivne reguleerimine seevastu on inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõikidele sama liiki juhtudele. Individuaalse reguleerimise eelis ­ iga situatsiooni unikaalsusega arvestamine. Normatiivse reguleerimise eelis ­ leida lahendus mingi suhete liigi jaoks tervikuna. Tava ja moraal sotsiaalsete kordadena üldkohustuslikud ­ garanteeritud korrad. Ühiskond reageerib normi eirajate suhtes. 1.2. Tava. moraal, õigus, sund ja võim Õigust on nii ajalooliselt ja ühiskondlikult määratletud sunnikorrana. Nii on R. Ihering nimetanud õigust ühe riigi sunninormide kogumiks. Õigust ei saa samastada ei sunni, võimu ega normidega. Kindlasti peitub õiguses sunnielemente, nii nagu ka tava- ja moraalikordades. Õigus on nn võimusuhete produkt. Riikliku sunni teostamiseks loob riik institutsioonid, kes valvavad õigusest kinnipidamise või õiguse taastamise üle

Õiguse entsüklopeedia
Õiguse entsüklopeedia
26
docx

Õiguse entsüklopeedia

käitumist. Tava ja moraali kujundas elu. Erinevaid olukordi saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne* – inimkäitumise korrastamine ühekordsete reg. aktide teel. Normatiivne* – inimkäitumise reg üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele. Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus. 1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordade kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Kui valmisolek on olemas, määrab tema käitumise sisemine veendumus ja välised tegurid seda ei pruugigi mõjutada. Õiguskorras on ka avalik sund, mis saabub allutatule olenemata individuaalsest tahtest ja soovidest. Mõned õigusnormid pole seotud avaliku võimu sunniga – nt TSÜS annab subjektile õigus- ja teovõime. 1.3. Ius non scriptum, ius scriptum

Õiguse entsüklopeedia
Õiguse filosoofia loengukonspekt
22
doc

Õiguse filosoofia loengukonspekt

õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime üle? Või esinevad mingid piirid (jumalikud, looduslikud, mõistuslikud, relatsioonilised1 või kommunikatiivsed), mida inimene, olemaks inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse realismi küsimuste suhtes. [Vt P.Jõgi; moraalne realism (moraaliväärtuste ja -normide tuletatavus teatud

Õiguse filosoofia
Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud
32
docx

Õiguse entsüklopeedia konspekt (kõik loengud)

II loeng 10.09.2013 Institutio ­ õpilane on aktiivsem pool Instructio ­ aktiivsem pool on õppejõud Maailma õiguskultuurid · Common law (üldine õigus; pretsedendiõigus) ­ tekke areng seotud Inglismaaga umbes 11. sajandil. Inglismaal tekkisid Westminsteri kuninglikud kohtud. See oli õigus kogu maa kohta. Tänu koloniseerimisprotsessidele levinud üle maailma. Primaarsed õigusreeglid leiame kohtuotsusest. Seadusetekstidega töötamine on harjumatu ja tekitab ebamugavust. See tähendab primaarse õiguse sisaldumist kohtuotsuses. Iga kohtuotsus koosneb kahest sisulise iseseisvast osast: 1. Obiter dictum ­ kirjeldab tegelikkuses juhtunut, asjaolude kirjeldus 2. Ratio decidendi ­ sisaldab õigusreeglit Nende kahe vahel pole piiri

Õiguse entsüklopeedia
Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt
21
doc

Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt

Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus ­ igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastust veel eetiliselt moraalselt õigele käitumisele õigusega reguleeritud inimkäitumise sfääris, teiseks õiguse filosoofia põhimõisteks on riik. Probleemid riigi ülesannetest, riigi eksistentsist kui sellisest ja muu analoogiline temaatika. Õiguse sotsioloogia- nagu ka sotsioloogia tunnetus esemeks on inimühiskond. Õiguse sotsioloogia esemeks on õiguse ja ühiskonna vaheliste mõjutegurite avastamine. Need on küsimused sellest, kas

Õigusõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun