Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õigeusu tekkimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirik, igeusk, õigeusk, ikoon, ikoonid, orthodox, nevski, turism, palverännak, katedraal, rooma, pühak, kristlus, sisekaitse, patriarh, religiooniturism, moskva, poska, kogudus, testamendis, palverännakud, pühakiri, entsüklopeedia, toompea, eelk, estonica, vaatamis, infoallikad, eestiga, autodes, eraldus, munk, kirikust, liturgia, sibula, maarjastSISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................4 1. Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster..........................................................6 2. Kuremäe kloostri nime kujunemine..........................................................................8 3.Inimeste teadlikus legendist jaKuremäe kloostri nime kujunemisest........................9 4. Pühtitsa ikoon..........................................................................................................10 5. Kuremäe Püha tamm...............................................................................................12 6. Tervendava veega allikas........................................................................................14 7. Uskumused..............................................................................................................15 8. Õigeusk..............
judaismis, siis on ta äga palju põhitõdesid üle võtnud Vana Testamendist. Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas see teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatoliku, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. UUS TESTAMENT Kristlaste pühaks raamatuks on Piibli Uus Testament, mille originaalkäsikirju ei ole siiani leitud, küll aga hulgaliselt koopiaid. Uue testament oli kirjutatud Kreeka keeles. Sedamööda, kuidas käsikirjade arv kasvas, suurenes ka juhuslike või kavatsuslike vigade ja muudatuste arv käsikirjades. Autentsuse huvides küll käsikirju võrreldi, kuid vigu tekkis ja ka levis sellest hoolimata
loodeosas (Boiootias, Ahhaias, Arkaadias, Elises). Dooria murre (räägiti laialt avatud suuga): kõneldi Peloponnesosel (Argolises ja Messeenias, lõunapoolsetel saartel (nt.Rhodosel, Karpathosel), Väike-Aasia lõunaosas (Halikarnassosest paremale). Dooria murdes kirjutatud: Pindarose oodid, koorilaulud tragöödias (näitleja räägib atika murret, koor laulab dooria murdes). USK Kreeka on üks väheseid riike euroopas kus on riigi usk ,selleks on õigeusk. Kreeka on ainus riik maailmas, kus Õigeusk on selgelt tunnustatud riigiusk.Kreeka kirikud on vabastatud maksudest.Õigeusu vaimulike palgad ja pensionid on võrreldavad õpetaja palgaga. Teiste suuremate religioonide hulka kuuluvad katoliiklus, islami usk ja protestantismi. 2005-ndal aastal läbi viidud uuringul selgus ,et 81% Kreeklastest usub jumala olemasolusse, 16% uskus ,et on olemas mingi suurem jõud (mitte jumal),3% ei usu mitte millessegi ega kellegisse
viirukipõletamist ning risti ettelöömist ( kahe esimese kokkusurutud sõrmega puudutatakse laupa, rinda, paremat ja vasemat õlga. Luterlasele võib tunduda harjumatuna, et õigeusu kirikus seistakse ja et puudub orelimäng. Õigeusu kombestikku kuulub ka koduste ikoonide austamine, paastud, ristikäigud, palverännakud kuulsate ikoonide ja reliikviate juurde. Tähtsaimaks kiriklikes talitustes peetakse sakramentide jagamist. Õigeusu kirik kasutab 7 sakramenti : 1) ristimine ( 3 korda vettekastmine või ülevalamine); 2) salvimine ( vastsündinule pärast ristimist mürrisalviga ristimärkide tegemine); 3) armulaud ( preestri õnnistatud leib ja vein loetakse muutunuks Kristuse ihuks ja vereks); 4) pihtimine preestreile ja pihitud pattude andeksand ( kas pole ka usaldustelefonid, psühhoteraapia jm. kaasaegsed psühholoogia võtted sellest pärit ?);
Sümboleid kasutati ka siis, kui ristiusk oli juba legaliseeritud. Ümarskulptuur oli ristiusu poolt alguses keelatud. Eestis vaid gootiaja kirikud, ristiusku ei teatud.( tegelikult teadsid ) antiikaja tempel oli jumala eluase., kuhu vaid preester tohtis sisse astuda. Kristlik rituaal seevastu nõudis ruumi, kuhu sai koondada inimesi. seepärast ei võetud kirikuehituses eeskujuks antiiktemplit, vaid profaanhooneid ( profaan-ilmalik ) ntks. kohtu- ja turuhooned. Varakristlik kirik algas kõrge müüriga ümbritsetud neljakandilise siseõuega. ( aatriumiga), kuhu viis tänavalt värav. väravavastas küljel on pääs kirikusse. Kiriku pikihoone on jagatud kolmeks või viieks lööviks. Kesmine lööv on tunduvalt laiem ja kõrgem külglöövidest. Kesklöövi ülemises osas on aknad. kuna aknaklaasi ei tuntud olid nad kaetud õhukesteks lihvitud marmorplaatidega.Pikihoone idaosas on põikihoone ehk transept
Paljud tema luuletused on saanud aluseks tuntud lauludele ja romanssidele. Kunst Suurima vene ikoonimaalija oli Andrei Rubljov (u 13601430). Rubljov on osalenud Moskva Kremli Blagovestsenski katedraali, Vladimiri Uspenski katedraali ikonostaasi ja freskode loomisel, ta on töötanud ka Troitse-Sergi ja Androniku kloostris. Rubljovi kuulsaimaks tööks peetakse õigustatult tema ,,Kolmainsust", mille ta maalis Troitse-Sergi kloostri Troitski katedraali jaoks. Vene õigeusu kirik kuulutas Andrei Rubljovi pühakuks. Vene rahvuslik maalikoolkond kujunes XVIIIXIX sajandil. Vene maalikunstnik Fjodor Rokotov (u1735 1808) omandas ühena esimestest kindlalt XVIII sajandi Lääne-Euroopa paraadportree võtted. Eriti hästi õnnestusid kunstnikul naiste portreed. Orest Kiprenski (17821836) oli samuti hinnatud portretist. Kunstniku kuulsamaid töid on Aleksandr Puskini portree. Karl Brüllovi (17991852) peateos on maal ,,Pompei viimne päev". Esimest korda sai vene
legendidele ja sündmustele ristiusu ajaloos. Ümarskulptuur on algul täiesti keelatud! Kasutati mõnevõrra reljeefi, sarkofaagide kaunistamisel. Proportsioonid muutuvad kohmakamaks. Töötlus on primitiivne. Ristiusk lubati 313. aastal. Kristlastel oli vaja otsida head arhitektuuri, et ehitada hoone, mis võiks saada kogunemiskohaks. Eeskuju saadaks Rooma turuhoonest. sambad Turuhoone moodi Varakristlik kirik oli lihtne hoonete kompleks. Algas kõrge müüriga ümbritsetud siseõuega ehk aatriumiga, kuhu viis tänavalt värav. Õue keskel asus bassein või kaev, enne ruumi on eeskoda. Kiriku pikihoone jaotati kolmeks või viieks lööviks. Keskmine lööv on kõrgem ja laiem ja omaette katusega kaetud. Aknad olid kaetud õhukese marmorplaadiga. Lasksid valgust ainult keskmisse ossa. Kirikud alati ida-lääne suunalised. Idapoolses osas risthoone. Kus piki ja põikihoone kokku saavad, paiknes altar
Kristianiseerumine toimus väga pika aja jooksul. Topeltusulisus- nii paganlikud uskumused kui kristlus. On mainitud ebajumala(te) kujusid- tuntud juhtude puhul samas alati küsimus, kas pole 19.saj võltsingud (romantism). 7 Pogost Eesti mõttes kihelkonnakirik koos kalmistuga (maakeskus). Ajalooliselt sünonüüm maksukogumiskeskusega kus ka mõistetakse kohut ja kuhu aja jooksul loodud ka kirik. Lussi rõhutanud, et kaelaristid matusetraditsioonis kristiaiseerumisperioodil, ss kadusid sajanditeks ja hiljem taas käibele. Talupoeg (pärast mongoli-tatari iket). Metropoliidid kreeklased. Loodi piiskopkondlik süsteem. U 15 piiskopkonda. Kui katolikus koonduvad peapiiskopi alla. Aga Vm tiitel, hierarhilist erinevust pole. Kiievi koobasklooster (Laura-Suur klooster v k)- raj 11.saj keskel. Kreeka päritolu mungad.
Hoone rajati ida-lääne suunas Pikihoone idaotsa rajati põhilööv ehk transept. Sellest idapool poolringi kujuline apsiid, kõige pühaim paik. Kesklööv kõrgem, eraldi katusega. Selle ülaosas aknad, valgmik Uks läänes Mõnikord kiriku kõrval kellatorn-kampaniil Sageli läänefassadi ees nelinurkne õu-aatrium Santa Maria Maggiore kirik Roomas. Vaade kesklöövi. 5.saj Sammastele toetuv talastik on sirge ning ruumi katab kassettlagi. Mosaiigid asuvad kesklöövi akende all. Aabraham ja Melkiseedek. Mosaiik Santa Maria Maggiore kirikus Roomas. 5.saj. Basiilika sisekujundus
Laagri Kool Uurimustöö Kirikud Tallinna vanalinnas Harjumaa 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................1 Niguliste kirik....................................................................................................................2-3 Oleviste kirik........................................................................................................................4 Kiek in de Kök..................................................................................................................5-6 Toomkirik.............................................................................................................................7 Kaarli kirik..................................................................................................
2 traditsioonide vahel on sarnane ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse; tee teistele seda, mida sa endale tahad; Seda nimetatakse erinevates usundites universaalselt kuldreegliks. Erinevused tulevad seal sisse, kes on see Teine, ligimene on see usumaastikul või on see sõber, vaenlane jm. Sotsiaalne aspekt institutsioonid annavad traditsiooni edasi, nad on trad kandjad kirik, umma, sangha. Olulised on ka religioossed ametikandjad preester, samaan, prohvet, guru, rabi. Sekulariseerimine, ilmalikustumine religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas. Materiaalne indiaanlastel mask; altarid, templid, riided. Poliitiline aspekt religioon võib inimesi innustama tegema tegema halbu (bin Laden), aga ka üllaid tegusid (M.L. King). · Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus
poegade vahel riigi ära. ida-Frangi riigiks, kus tuli võimulse Ottoniidide dünastia, Saksa- Rooma ehk Lõuna Frangi riiks ja Lääne-Frangiks. Ida-Rooma ehk Bütsantsi keiserriik Aastal 395 jagunes Rooma kaheks, idaks ja lääneks. Bütsntsi alad paiknesid Antiik-Kreeka kultuuri, rahva ja keele aladel. Pealinnaks sai Kontstantinoopol ja Rooma riigi jagunemisega jagunes ka ristiusk kahte ossa. Lääne-Roomas katoliku kirik ja Ida-Roomas õigeusu kirik. Miks jäi Ida-Rooma püsima, kui aastal 476 Lääne-Rooma lagunes? · Teistsugune sõjaväe ülesehitus, sõjaväkke ei värvatud germaani hõimude liikmeid · Jätkus kaubanduselu · Bütsantsi kuldmünt oli rahvusvaheline valuuta · Vabadele talupoegadele säilitati maavaldus ja see pidurdas põllumajanduse langust, samas jätkus ka orjanduslik kord Riigikorraldus Ilmaliku elu korraldus kuulus keisrile ehk basileusele (tal oli seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim)
Euroopas eneses oli vana feodaalkord aga juba järk-järgult murenema hakanud. Paljud talupojad olid ennast feodaalide võimu alt vabaks ostnud. Mitmel pool loodi käsitööettevõtteid, kus töötasid palgatöölised. Ka kõrgkeskajal nii kindlana näinud paavstide autoriteet hakkas nüüd nõrgenema ja Saksa õpetlase Martin Lutheri eestvedamisel lõid terved piirkonnad Euroopas, teiste seas ka eesti, katoliku kirikust lahku. 2) Katoliku kirik kõrgkeskajal ( 21 ) Aastal 1054. toimus suur kirikulõhe, kuna paavst ja patriarh läksid tülli. Kirik jagunes kaheks. Läänes on paavstile kuuluv katoliku kirik ja idas patriarhile kuuluv õigeusu kirik. 13. sajandi alguses oli paavstil kõige suurem võim. Innocentus III. Oli paavst kelle valitsemisajal oli paavstidel kõige suurem võim.( Paavst on jumala asemik maal, kes allub ainult Jumalale ) Paavsti aitasid valitsemise ajal kardinaalid, kelle seast valiti ka uus paavst
muezzin on inimene, kes mosee kõrval olevast minarettist kutsub inimesi palvusele (pool lauldes). On olemas ka kompass, mis näitab Meka suunda. Palvetamine toimub palvevaibal. Puudub preester, kuigi on Imaan ja Mulla (eespalvetajad nö), kuid nad ei ole eelisseisus vms, sest moslemite jaoks on kõik võrdsed. 3) Almuste andmine (~2,5% aasta sissetulekutest annetatakse) 4) Paastumine üks kord aastas ramadanikuus. 5) Üks kord elus palverännak Mekasse. Palverännakule minejal on spetsiaalne valge riietus ja Mekas tohib palverändur olla vaid 2-3 päeva, sest Mekas käivad väga paljud palverännakul. * Eluviis elu sõltub väga palju sellest, mida ütleb Koraan. * Dzihaad sõda/võitlus islami kaitseks. Iga moslem saab dzihaadi välja kuulutada, aga see pole kohustus, sellega liitumine on vabatahtlik. Kui Dzihaadis inimesed surevad, siis
Leidub ka maale, mis on illustratsioonidena Piiblis. Kirikuehitised põhistiiliks BASIILIKA (kohtu-ja koosolekuhoonete tüüp) . Pikergune hoone; kesklööv, külglöövid, transept, apsiid, sambad millele toetus talastik või kaared. Keskmine lööv oli kõrgem kui küljelöövid. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn kampaniil. Mõnedel puhkudel oli kiriku ees nelinurkne õu aatrium. · Santa Maria Maggiore · Santa Sabina · Peetri kirik Basiilikas andsid tooni sambad, lagi oli lame või mõnel juhul see hoopis puudus. Seina- maalingud ja mosaiigid akende all või vahel. Mosaiigis kasutati siledaid marmortükikesi, erksavärvilised klaasikuubikud. Koloriit heleroheline, kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Seinamaalidel kujutati nagu katakombideski piiblistseene. Mosaiigis kujutati pühakuid tardunud poosidega. Figuurid on rikkalikult rõivastatud . Kiriku idaosa ja altari ümbrus on rikkalikult kaunistatud.
Küsitletud venelaste seas esineb antud vastus samuti, kuid poole vähem, ainult 36%. Umbes kolmandikule kõikidest küsitletust on surnu mälestamine eelkõige lähedaste kogunemine peielauas. 16% venelastele tähendab surnu mälestamine palvetamist hinge eest, käesoleva variandi valinud eestlasi oli tunduvalt vähem, vaid 4%. Kristlikel arusaamade järgi on lahkunu mälestamise peafunktsioon hinge abistamine ja hinge valu leevendamine, surnu mälestamine. Kirik koos leinajatega usaldab ta nõnda Jumala hoolde. Variantide ,,isiklikud mälestused koosoldud ajast" ja ,,lähedaste kogunemine peielauas" domineerimine viitab asjaolule, et kui varem olid rituaalid suunatud lahkunu hingele ja alles seejärel lähedaste lohutamisele, siis tänapäeval on mälestamine eelkõige austusväärne hüvastijätt surnuga, tema sugulaste lohutus. Alles seejärel on soovid ja palved, et lahkunul oleks hea, kuhu 16
hea tegu ja hinge puhtus. Niimoodi iseloomustab Eusebius munklust kõrvutades seda meile tuttavama eluvormiga, milles tuleb järgide sotsiaalse elu reegleid, kuid ometi saab ka nii säilitada vagadust ja issanda teenimist. Munkluse filosoofiat iseloomustavad gnostilised ja uusplatoonilised mõjud, vastandumine materiaalsele maailmale, eristatakse hinge ja keha. Kuni püha Benedictuseni 6. sajandil elasid mungad võrdlemisi vabalt ning ilma kindla elukorralduseta, mistõttu kirik munklusele selle ebaselge eluvormi tõttu mõnevõrra viltu vaatas. Esimesed mungad on eremiidid (eremia kr keeles 'kõrb'), pärit olid nad Egiptusest. Esimene eremiit oli Teeba Paulus. Juba Teeba Pauluse legendi järgi elavad mungad väga kaua ja toituvad väga vähesest. Usuti, et munk elab täiuslikult ka ilma sakramendita, mis küll õõnestas piiskoplikku autoriteeti. Eremiitlusest mõnevõrra hilisemate arengutena eristatakse anahoreetlust ja koinobiitlust. Anahoreetlus
· madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade periood · Naturaalmajandus- ühes piirkonnas valmis, peaaegu kaubandust polnud · Algasid Ristisõjad (1096-1270) Hiliskeskaeg 13-16 saj. Sellest eristatakse veel kõrgkeskaega. u 15-st saj algas üleminekuperiood mis osades piirkondades jõudis varauusaega Iseloomustas: · Feodaalsuhted hakkasid lagunema, nõrgenema
Oluline on kindel aeg, olukord. Mõnikord on tähtis rituaali kulg. Arnold van Gennep, leidis, et kõiki rituaale seob ühesugune muster irrutamine, üleminek ja ühendamine. Rituaal on üht kindllat tüüpi sooritus (perfomance), kuid mitte kõik sooritused ei ole rituaalid. Tähtis on ka tegevuse lõpptulemus (nt tervenemine). Rituaali võrreldakse sageli ka teatriga Rituaalsed on ka jumalateenistus, palvetamine, meditatsioon, ohverdamine, palverännak jne. Rituaal on oluline kogukonna identiteedi kasvatamiseks, loomiseks. Tekib ühine kogemuspind. See on ka inimtsivilisatsiooni alus. Kultus on usundites üleloomuliku väe teenimine, kummardamine ja austamine religioossete riituste sooritamine sõnalisel viisil või talituste sooritamise teel. Kultus võib olla avalik või salajane (ehk müsteeriumikultus). Riitus on kultuslik toiming konservatiivne usuline käitumine, mis koosneb sõnalisest ja talituslikust osast
omadest mitte ainult teemade poolest -monumentaalsust ei peeta oluliseks; jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Kirikuehituse algus. Mosaiigid Esimeste kirikute eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp basiilika. Varakristlik kirik- lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. Lööviks. Lääne-ja idasuunaline; põhiplaan meenutas risti; välisilme lihtne, tavaliselt ilma tornita / varakristlikke kirikuid- Peetri kirik, Santa Maria Maggiore, Santa Costanza, Santa Sabina Basiilika sisekujundus- sambad (vormid laenatud antiikarhitektuurist), lagi lame või puudus hoopis (siis paistsid kirikus viibijaile katusesarikad), seinamaalid, mosaiigid. Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker.
Põhja-Aafrikasse rajasid oma riigi vandaalid, Hispaaniasse tungisid läänegoodid ning Itaalias asus idagootide riik. Nendele riikidele tekkis germaani ja ladina keele segunemisel Momaani keel. Kõige püsivamaks riigiks sai nendest Frangi riik. Frangi riigile pani aluse Chlodovech. Ta võttis üle ristiusu ning selle võttis ta üle ilma muutusteta. Aastal 496 toimus ristiusu ülevõtmine. Lääne-Euroopas toimus üldine kultuuri allakäik. Paljud tekstid säilisid tänu kirikule. 2) Kirik varakeskajal Kristlus oli põranda alune religioon. Neil ei lubatud avalikult tegutseda. 4.sajandi alguseks tohtisid nad avalikult tegutseda. 4.sajandi lõpuks sai ristiusust Rooma riigi ametlik usk. Sotsiaalabi tähendab, et riik tegeles vaestega, leskedega ja kodututega. Hoolitseti haigete eest, säilitati antiikkultuuri. Hariduse andmine oli kiriku käes. Kiriku hoone andis varjupaiku. Kiriku hierharhia oli allumisvahekord. Kõige tähtsam oli Rooma peapiiskop. Esimene paavst oli Peetrus
sarkofaage. Vormilt meenutavad need reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid nende temaatika on võetud piiblist. Varakristlikud reljeefid kujutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust, kannatustele viidatakse harva. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis vajadus sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujus rooma arhitektuiirs levinud kohtu ja koosolekuhoone tüüp, basiilika. Varakristlik kirik oli pikergune hoome, mille 2 rida sambaid jagas kiriku 3'ks kitsaks osaks nn. Lööviks. Kirik on lääne-idasuunaline, uks asus läänepoolses otsas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept põiki asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringkujuline võlvitud ruum apsiid. Nii meenutas kiriku põhiplaan risti. Keskmine lööv oli laiem kui külglöövid. Kesklöövi seina nim valgmikuks, sest seal asusid aknad. Kiriku välisilme oli lihtne, tavaliselt ilma tornita
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia:
Barbarite vägede tulekul kutsuti rooma väed tagasi. GERMAANLASTE VALLUTUS 5. SAJANDI KESKEL Germaani hõimudes oli angldis, saksid, jüüdid, friisid jt. Nende vallutatud alast kujunes hiljem välja Inglismaa. 9.sajandil tekkid Edela-Inglismaal Wessexi kuningriik, mille kuningas Egbert 829.aastal ühendas Inglise kuningriigiks Keltide asuala oli hiljem vaid Walesi, Bretagne, lähedal, Iirimaa ja Sotimaa. Anglosakside usuks oli ristiusk, 6.- 7. ristiusustati rahvastik. Iiri kirik ei allunud veel täielikult paavstile. Nad tegelesid põlluharimisega, loomakasvatusega. Tööjõuna kasutati keltide orje. NORMANNIDE VALLUTUS Rööv- ja rüüsteretked toimusid alates 8.sajansi lõpust.Inglismaa ühendas kinigriigi. Pärast ägedat võitlust Alfredi ajal 870.-879.aastatel, sõlmisid nad lepingu, mis sätestas, et anglosaksid peavad neile maksa maksu ning loovutama kunignriigi Kagu-osa, kus hakkas kehtima Taani õigus
Positenimedest olid populaarsemad Jaan, Juhan ja Jüri. Teatud nimed esinesid ainult teatud aladel nagu näiteks Gertrud Vormsil, Riste muhul ja Aet Hiiumaal, Hip Lõuna-Eestis, Heddi Saaremaal. Loeng 6: religioonid Maailma suurreligioonid- kultuurigeograafe huvitavad eelkõige nende religioonide paiknemine ruumis ja selle ruuumi muutumine aajas ning religioonide omavahelised suhted. Ka religiooni väljendused maastikul omavad suurt tähtsust. 1.Kristlus- katoliiklus: (protestandid) ja õigeusk: (Moskva, Konstantinoopoli, Gruusia, Armeenia, Albaania) kirkukulõhe 1054. Ameerikas on levinud protestantlus ja rooma-katoliku. Euroopas katoliiklus, Venemaal õigeusk ja Austraalias protestantism. 2. Islam- nooreamaid maailmareligioone. Prohvet muhhamed sündis a 571. 1,4 miljardit islami järgijat ning see kasvad pidevalt. Islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset
Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse algpäevil peaaegu üldse, sest püüti vältida kujude kummardamist. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt sarkofaage. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuurist basiilika. Varakristlik kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks nn lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes lääne-idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse osta vastas võis olla transept kiriku pikiteljega asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum nn apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornideta. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil)
Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. 12.Islami shariaat tänapäeval • Islami õiguskultuur: koraan, sunna, hadith • Šaria reguleerib inimeste elu väga üksikasjalikult kuni söömise, riietuse, laste kasvatamiseni jne: on Koraanil ja sunnal põhinev islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum • Eesmärk õiguskorra taastamine (mitte riigivõimu autoriteet, ühtne süsteem vms) • Riik ja kirik ei ole lahus. Kaadi, kool • Kõik inimeste teod 5 liiki: • kohustuslikud, • soovitavad, • ükskõikseks jätvad, • ebasoovitavad, • keelatud. Sunniidid ja ši-iidid • Muhamed ei jätnud peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. • Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks -
tunda, erinevalt antiikkunstist, kus kujutati inimesi tihti alasti. 10.Millistes linnades asuvad tuntuimad varakristlikud kirikud? Tuntuimad varakristlikud kirikud asuvad Roomas ja Ravennas. Bütsantsi arhitektuur 1.Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? 395. aastal jagunes Rooma riik kaheks, Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks ehk Bütsantsiks, see riik püsis 1000 aastat. 2.Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejatepaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar. Nende ajal ehitati Hagia Sophia katedraal 3.Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Viklite abil sai ehitada ristkülikukujuliste ruumide kohale kupleid. 4.Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Hagia Sophia katedraal pakub nii suurt huvi kõigepealt konstruktiivses mõttes. Seal on lahenduse leidnud pikaajalised otsingud ja katsetused püüd ühendada toredat ja
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Klaasimaal e. vitraazikunst
jahimaagiliste kombetalituste objektiks. Näiteks, kui austraalia aborigeenid lähevad kängurujahile, siis joonistavad nad maapinnale känguru kujutise, tantsivad selle ümber teatud rituaalseid tantse ja pilluvad kujutist oma odadega, vähendades niiviisi känguru väge ja tõstes enda oma. Samuti võib olla tegemist tootemloomade kujutamisega. Inimesed arvasid end põlvnevat mingist loomast ning austasid seetõttu oma esivanemaid. Sellisel juhul võiksid koopamaalid olla isegi omalaadsed ikoonid, mille ees esiemadele/isadele meelepäraseid palveid loeti, lauldi, tantsiti, musitseeriti ja rituaale toimetati. Pisiskulptuuride peamisteks levikualadeks on Kesk- ja Ida-Euroopa ning Siber, kus koopad puudusid. Skulptuure on saadud juhuleidudena esiaegsete küttide ja kalastajate peatuspaikadest. Skulptuure peetakse üldiselt koopamaalidest mõnevõrra vanemaks. Nad on valmistatud tavaliselt kas luust, savist või pehmest kivimist nii ümarplastikana kui ka reljeefidena
----puudumine------ Bütsantsi kunst arvatavasti constantinus suuroli näinud unes kuplitega kirkut ja siis käskis selle ehitada. Hagia Sophia oli pühendatud _ _ _ San Vitales Ravennas. oli kaheksatahuline, is taandus ringiks. pole kastatud mitte seina ega laemaale vaid mosaiike. Harva kasutati senamaale teistes kirikutes. Hiljem kui bütsantsi riik nii tugev polnud (allakäigu ajal) hakati tegema seinamaale. San vitale oli tüüpiline tsentraalehitis. Kreeka risti kujuline kirik on samuti tsenraalehitis. sellest, kuidas risti kujutis kujuneb jne on kirjas õpikus. Justinianus I , Konstantinoopolis. Apostlite kirik (täielikult hävinenud). oli esimene viiskuppelkirik. Hilisema viiskuppelkiriku näide on San Marco kõik kuplid olid samasuured. Talumid asuvad sammaste ülaosas. liseenid on seintel olevad samba püsttüved, ned võivad olla niis sees kui ka kirikust väljas. selle samba tüvesel puudub baas ja kapiteel.
tähtsus. Mingi üle sund värbamisele ja sõduite pojad olid kohustaud jätkama isa ametit. Hakatki ka värbama barbareid. Selle tulemusl sõjavägi germaniseerus. Millest sai rooma languse pea põhjus. Uus teema !!!!!! Keskaeg Fesdalism levis lääne kristluse ehk katoliikluse aladel. Peale selle oli osades piirkondades levinud muhameedlus (l hispaania) ja osades ida-kristlus ehk õigeusk. Inimesed olid valdavalt kirja oskamatud aega arvestasid kiriku pühade või valitsejate võimulolekute järgi. Inimeste surma ega sünni kuupäevi ei teatud. Haridust said vaimulikud usulistel eesmärkidel. Kommunikatsioon eri piirkondade vahel oli halb, teed olid lagunenud ja võimalusel liiguti vee pidi. Palju oli röövleid ja piraate. feodaalid üritasid teenida tee tolli ja sillamaksude kehtestamisega. Kõik mõõda käiad pidid maksma ja siis pakuti neile vastavas
Atanarik, tabas kristlasi suur tagakiusamine ning kristlusesse pöördunud gootid siirdusid suurte hulkadena Bütsantsi, Traakiasse. Konstantinoopoli patriarh Johannes Chrysostomos andis viienda sajandi alguses Konstantinoopoli gootidele oma kiriku, kus peeti gootikeelseid jumalateenistusi. Uusariaanlikud teoloogid väitsid, et Poeg oli oma olemusels Isast erinev ja nende vaheline samasus oli ainult moraalne mille aluseks oli Poja sõnakuulelikkus Isa vastu. Väike-Aasia ariaanlik kirik alustas varsti pärast neid sündmusi suurejoonelise misjonitööga , mille eesmärgiks oli gootide abil viia kristlus ka teiste germaanihõimudeni .Läänegooti ariaanluse arendamisega tegeles eriti mees nimega Wulfila. Läänegooti kristianiseeriti 378.aastal, teiste germaanihõimude pöördumisest kristlusesse puuduvad täpsed andmed. Intensiivse misjonitöö tulemusel, mis kestis ligi sada aastat pöördusid kõik germaanihõimud välja arvatud frangid, läänegootide
annaabi.ee 
