mis palgapäeval kontole laekub. ,,Peame arvestama sellega, et sissetulekute kasv lähiajal enam niisuguses tempos ei jätku ning võetud laenud lähevad intresside tõusu tõttu kallimaks," põhjendas ta raha säästmise vajalikkust. ,,Seega võtavad need tulevikus suurema tüki sissetulekust kui ehk laenuvõtmise hetkel tundus." Ka aitab headel aegadel säästmine tema arvates peredel paremini toime tulla siis, kui palgad enam nõnda kiiresti ei kasva, ent laenud tahavad siiski maksmist. Laenude võtmine on väga suureks probleemiks Eesti ühiskonnas, samamoodi ka osades teistes Euroopa riikides. Ilmselt on ostuhullus see, mis sunnib inimesi võtma laenu, et ikka edasi tarbida saaks. Enamasti on noored pered laenu võtjateks, et osta endale maja, mööblit, soetada auto või kulutada raha isegi väiksemate asjade jaoks, nagu näiteks arvutid, muusikakeskused jm taoline tehnika
kollektsioonid soodustavad hoolimatust riiete kvaliteedi suhtes. Kui rõivad on mõeldud kandmiseks vaid mõneks kuuks, siis pole ju erilist vahet, kui kvaliteetsest materjalist on see toodetud. Sellel on väga suured kahjulikud mõjud keskkonnale. [2] 6 2. Tooraine ja rõivaste tootmine 2.1. Kahjulik mõju töötajatele. 2.1.1. Töötajate eluolu Enamik arenguriikide rõivafirmadest on sulgenud oma kohalikud vabrikud ning viinud tootmise allhanke korras arenevatesse riikidesse, kus töötajate õiguste kaitsmine on veel lapsekingades. Kuna konkurents on tihe, saab tellimuse see, kes kõige odavamat hinda pakub. Enamasti hoitakse tootmiskulud madad just töötajate arvelt. Suurem osa lääne ettevõtteid ei kavatsegi vastutust võtta, kuna põhiosa tooteid valmistatakse vaid nende tellimusel alltöövõtjate ja all-alltöövõtjate poolt. [1]
TURISMIMAJANDUSE ALUSED Iseseisev individuaalne töö- Õpimapp Pärnu 2009 Koostas TÜ Pärnu kolledzi TH 26 üliõpilane Merili Maasikas ([email protected]) 1) Referatiivne ülevaade turismimajanduse kahest artiklist 1.Kultuuriturism: selle mõjud ning ilmingud rahvusvahelises turismimajanduses (Reisimaailm 6/ 2009 Turismi, majutuse ja toitlustuse erialaajakiri, Autor:Katri Pille) Kultuuriturism on kahtlemata üks turismi kandvaid vooge, et mitte öelda lausa omaette kultus. Rääkimata sellest, et viimase mõne kümnendiga on turismist endast saanud omaette kultuurinähtus. Tõsi , kultuurituristide põhiliseks reisimotiiviks on tundma õppida võõrase maade kultuuri ning ajalugu. Selleks külastatakse muuseume, erinevaid vaatamisväärsusi, festivale ning muid rahvustele omaseid kultuurisümboleid. Vahepeal on teinud turism suure pöörde. Sihtkohta ei külastata enam niivõrd sooja päikese, vaatamisväärsuste vaid hoopis kultuurikogemuste pärast. Artiklis oli toodud näide, e
Kui majanduses on 5 ühikut õunu hinnaga 1 euro kilo ja 1 ühik pirne hinnaga 2 eurot kilo,siis on SKP väärtuseks SKP = 5 x 1 + 1 x 2 = 7 eurot SKP arvesse läheb ainult jooksval aastal toodetud kaupade ja teenuste väärtus! SKP mõõtmise kolm meetodit: SKP sissetulekute meetodil SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod SKP sissetulekute meetod SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod Töötajate palgad ja Lisandväärtused: Eratarbimine sotsiaalkindlustusmaksed + avaliku sektori tarbimine + amortisatsioon Põllumajanduses + investeeringud + kaudsed maksud Tööstuses + eksport -Dotatsioonid Teeninduses -import Valitsussektoris
turunduse tähtsusest ning rahapuudus või olulisemana tunduvate probleemide lahendamine ettevõttes. 12. Turunduskontseptsiooni rakendamine ei tähenda tingimata seda, et ettevõtet peaks juhtima turundusspetsialistid. Küll aga peaks tippjuhtide tegevus olema turule orienteeritud. Kuidas mõjutab see pearaamatupidajat, personalijuhti, tootmisjuhti ja finantsjuhti? Personalijuht võtab tööle ja koolitab turundusega tegelevaid töötajaid ning seab paika palgad. Personalijuht on vahelüli tegevjuhi ning töötajate vahel. Personalijuht töötab koos juhtkonnaga läbi turunduskollektiivi tähtsuse ning vajalikud eesmärgid. Tootmisjuht on turundusse kaasatud kvaliteetse toodangu tähtaegse valmimise kaudu ning kui ettevõte rõhub just toote kvaliteedile või kiirele valmimisele, on tootmisjuhi tegevus ettevõttes ülioluline. Raamatupidaja peab täielikult tundma ettevõtte arvestussüsteemi ning hoidma end
Viimsi Kool Rauno Leppik VEE KOKKUHOIU VÕIMALUSED KODUSES MAJAPIDAMISES Uurimistöö Juhendaja: õp Alge Ilosaar Viimsi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Vesi on eluks kõige vajalikum osa. Inimkonmd on seda kasutanud samakaua kui on eksisteerinud. Kuid tänapäeva teadlased on uurinud välja, et joogikõlbliku vett ei ole väga palju, kõigest 1 protsent kogu maailma veest. Selle vähese vee tõttu on hakatus vett säästma ja säästmine on üha tõusev trend. Paljud teadlased ja inseneerid leiavad võimalusi, kuidas hoida vett kokku. On tehtud palju leiutisi, mis aitaks inimestel vett kokku hoida. Antud teema on maailmas väga aktuaalne, ning seda on juba uuritud ka, kuid see on selline valdkond mis muutub pidevalt, sest inimesed on hakanud mõtlema loodusele ja on haklanud rohkem säästma. Uurimustöö teoreetilises osas tutvustatakse erinevaid vee säästmis võimal
parimad töölised, et toota veel kallemaid kaupu, et meelitada endale veel vaesemaks jäänud riikide parimaid töölisi, et toota veel kallemiad kaupu ja saada veel rikkamaks, jne, jne. Kapiltali vaba liikumine Teine probleem peitubki kapitali vabas liikumises. Juhul kui tehase omanikul Eestis on võimalik oma kasum investeerida ükskõik millisele maailma turule ja maailmaturgude kasumlikkus on suurem kui mis tahes Eestisse tehtaval investeeringul, siis tasapisi viiakse kogu kasum riigist välja. Eesti tööjõud on suunatud suurtesse rahvusvahelistesse koostöövõrkudesse, mis tähendas ühelt poolt uusi võimalusi ja lihtsamat pääsu välisturgudele, kuid samas on mitmete rahvusvaheliste kriiside mõjul kohalikul kapitalil loodud ettevõtteid välisomanikele müüdud. Kuna ettevõtted tegutsevad üha suureneval turul, siis konkurentsis püsimiseks peab igaüks leidma võimalusi vähendamaks globaliseerumise otsest mõju oma ettevõtte tulevikule.
5 Sellest me võime järeldada, et asjad muutuvad tarbekaupadeks ehk tarbimiskultuuri osaks ainult teatavatel hetkedel. Ühelt poolt piirab siis seda täielik singulaarsus (püha), teiselt poolt täielik universaalsus (raha) - ehkki need on pigem idaaltüüpilised, reaalsuses mitte eksisteerivad äärmused. Need kaks äärmust reguleerivad tarbimist n.ö seestpoolt. Campbell (1989) on sõnastanud paradoksi: ühelt poolt me elame ennast välja ostes, asjad annavad kindlust, iseseisvust, vabadust. Selle kaudu me loome. Teiselt poolt saame me osta asju, mis on valmis ja saadaval, ja ainult nii palju kui meil on raha või kui palju lubab õigussüsteem (kanep) või kultuur (lapsed). Ehk siis tarbekaupade regulatsioon toimub veel ühel väga lihtsal viisil, nimelt seaduste Jätkates asjade ,,eludega": sotsioloog Hebdige, kes uuris mod'e, on kirjeldanud, kuidas rolleri staatus muutus Euroopas, kui seda hakati peale esimest maailmasõda tootma
sooritamiseks. Kommertspankade pakutavad teenuste valdkonnad võib üldistatult jagada kolmeks: - maksete teostamine; - hoiustamine; - laenamine ja investeerimine Maksete teostamine on enimlevinud pangandustehing, kus majanduses osalejad kannavad enda arvelt raha teiste arvele. Internetipank annab kliendile võimaluse korraldada oma rahaasju igal pool, kus on internetiühendusega arvuti. Lisaks siseriiklikele ja välismaksetele on võimalik internetipangas taotleda laene ja pangakaarte, avada hoiuseid ja teha teisi pangatehinguid, kasutada e-teenuseid, nt vaadata oma hindeid e-koolis. Hoiustamine tähendab raha, erinevate väärtpaberite ning asjade tähtajalist või tähtajatut arvele võtmist. Hoiuste erinevused sõltuvad eesmärgist, miks klient oma raha pangas hoiab. Eristatakse: · Nõudehoiust ehk arvelduskontot kasutatakse peamiselt arveldamiseks. Tavaliselt
Optimaalne tarbija valib maksimaalse võimalikku kasulikkuse. Kui hinnad jäävad paika muutuvad jooned paremale. ICC tulu ja tarbimise seos – Engeli kõver Tuluefekt: hindade langedes suurendab tarbija ostuvõimet ja vastupidi Nõutava hüvise kogus langeb kui hind tõuseb-seda tekitab tulu- ja asendusefekt. Asendusefekt: Hindade tõustes, ostan kallimat vähem ning odavamat rohkem (Ast Cni, jäime samale kõverale, muutsime tarbimise süsteemi, nt:kulutan vähem elatusele ja rohkem toidule; tegelikult raha juurde ei tulnud, lihtsalt paigutame teise kohta) Ast Dsse, jäin vaesemaks, teine kõver. Samaväärsuskõver-kahe kauba tarbimiskombinatsioonid jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega (TU). Samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel FIRMATEOORIA. TOOTMISFUNKTSIOON JA KULUD
likviidsus kergelt kättesaadavana. Kuna selle kategooria hoiustajate motiiviks ei ole kasumi või tulu teenimine siis pangad üldiselt selle kategooria hoiustelt tulu ei maksa, ning neil ei ole ka kohustust seda teha. Pangad ei investeeri selle kategooria kättesaadavaid fonde ei laenude andmisesse ega investeerimisse või muudesse väärtpaberitesse. Kuid pangad võivad seda hoiustajate lühiajalist üleliigset likviidsust kasutada, et anda lühiajalisi laene neile, kes on vältimatute probleemide ning rahavahendite juurdevoolu ja väljavoolu vahelise ebapiisava sünkroniseerimise tõttu likviidsuse ammendanud. Selle kategooria fondid ei nõua, et pangad hoiustajatele kasumist või dividendidest makseid teeksid. Tegelikult võtavad paljude maade kaasaegsed pangad jooksevkonto või tsekikonto hoiustajatelt peale tsekiraamatu maksumuse ka mõõdukaid teenustasusid. Seda tasu põhjendatakse sellega, et peale vältimatute kulude
1. Agraarajastu jaguneb kolmeks: korilus, varaagraarne ja hilisagraarne. Koriluses korjati marju, seeni, juurikat ja muud taolist jura. Varaagraarses kas oldi paiksed ja hariti põldu või rännati ringi ja karjatati koduloomi. Hilisagraarses jäädi paikseks ja karjakasvatus ning põlluharimine koondusid kokku. Võeti kasutusele uued tehnoloogiad nagu veoloomade kasutus, põlispõllundus ja veoloomade sõnniku kasutamine. Selles ühiskonnas tegeldi kalanduse, metsanduse ja jahindusega, asju toodeti endale ja käsitsi, inimesed tegelesid enamasti põllumajandusega ning valdavalt kasutati maad, metsa ja vett. Tegeldi maakondade ja provintside piires ning maailmamajanduses kaubeldi üksikute kaupadega. Industriaalajastu jaguneb kaheks: varaindustriaalne ja hilisindrustiaalne. Varaindustriaalses(15. saj) toodeti asju käsitsi ja asi liikus juba tehaste poole, kus üks inimene hakkas üht "operatsiooni" tootega tegema. Tekkisid tõuloomad/taimed, tuu
teiste arvele. Kõige esmalt aga on vaja omada raha isiklikul arvelduskontol, mille avamiseks tuleb külastada lähimat pangakontorit. Edasistes maksetoimingutes on juba aga võimalik hakkama saada ise pangakontorisse minemata. Internetipank annab kliendile võimaluse korraldada oma rahaasju igal pool, kus on internetiühendusega arvuti. Lisaks nii Eesti-sisestele kui ka välismaksetele on võimalik internetipangas taotleda laene ja pangakaarte, avada hoiuseid ja teha teisi pangatehinguid, kasutada e-teenuseid, näiteks vaadata oma hindeid e-koolist. Makseid on võimalik teostada ka pangaautomaatides üle maailma, samuti raha arvelduskontolt välja võtta ja kontrollida kontoseisu. Hoiustamine tähendab raha, erinevate väärtpaberite ning asjade tähtajalist või ajatut oma arvele võtmist. Hoiuste erinevused sõltuvad eesmärgist, miks klient oma raha pangas hoiab. Nõudehoiust ehk
1. Millised muutused on toimunud alates 90 aastatest tarneahelates, arutle Tarneahel (Supply Chain) näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine Tarneahelat vaadeldakse ühtse tervikuna. Samuti arvestatakse kulutusi kokku tarneahela peale. Koostöö erinevate partnerite vahel aitab optimeerida kulusid, suurendada paindlikust, vähendada varudega seonduvaid kulutusi. E-kaubanduse areng. Tootjate globaliseerumine ning ettevõtjate selge tajumine, missugused võimalused peituvad logistikateenuste integreeritud juhtimises. Nõuded loodussäästlikusele. IT ja teenindus said võtmesõnadeks. Turule orienteeritus. Täpsus ja usaldus, et tegevus vastab kliendiga kokkulepitule. Tarnetäpsus (on-time delivery) – mõõdetakse tegeliku ja planeeritud tarneaja kokkulangemist. Kliendi jaoks on kõige tähtsam tarneajast kinnipidamine, kuna see võimaldab kliendil paremini planeerida ja teostada oma tegevusi. Klient tahab professionaalset ni
WCO- maailma tolli org. Tollide. Maailma Kaubandusorganisatsioon (inglise keeles World Trade Organization, WTO) on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. IMF- rahvusvaheline valuutafond asutati 1944, eesmärgiks on püüd vältida ülemäära järske valuutakursi muutusid ning lahendada eririikide finantskriise. Eesti ühines IMFga 1992. aastal. Kõik sellega liitunud võivad astuda ka Maailma panga liikmeks, mis annab riikidele laene. Vabakaubandus piirkond- NAFTA; EFTA on ühendus, mille liikmesmaade vahel on kaotatud kõik kaubandustõkked (tollid, kvoodid jne). Samas säilitakse individuaalne kaubanduspoliitika Tolliliit- MERCOSUR Lõuna Ühisturg on Argentiina, Brasiilia, Venezuela, Paraguay ja Uruguay vaheline majanduslik ning poliitiline liit on ühtne kaubanduspiirkond, kus riikide vahel liikuvatel kaupadel puudub tollimaks ning liiduväliste maadega on kehtestatud samad kaubavahetusreeglid
- anda töölistele võimalus ja innustada neid tegema tootmisprotsessis täiendusi, tõstma selle efektiivsust ning vähendama tootmisjäätmeid. Püsivkulud Püsivkulud jäävad samaks, vaatamata firma tegevuse mahule. Amortisatsioonieraldised, insenertehnilised kulud, kulud ruumidele (üür, küte), juhtide palgad, laenuintressid. Muutuvkulud Muutuvkulud on sellised kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega. Tööliste palgad (tunni- või tükitasu), energia, toore. Kogukulud Kogukulud on püsi- ja muutuvkulude summa. Kahaneva tootlikkuse Kahaneva tootlikkuse ehk kahaneva toogi seadus ehk kahaneva toogi ütleb, et kui püsivatele tootmisressurssidele (nagu
Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Mis just, see s�
Tooteid ei kahjustaks tarbija tervist. Kohalik kontaktauditoorium: aktivistid. sisekeskkond. 3. Tarbijate ostukäitumine Lõpptarbijate ostukäitumine - ostukäitumise mudel, mõjurid, ostuosalus, ostuprotsess, tarbija rahulolu. Äritarbijate ostukäitumine - äritarbija mõiste ja tunnused, äritarbija ostukäitumine ja selle mõjurid, ostuprotsess. Tarbija ostukäitumine on kliendi mentaalne, emotsionaalne ja füüsiline tegevus, mida ta teeb tooteid ja teenuseid otsides, ostes, kasutades ja likvideerides, et rahuldada oma soove ja vajadusi. Ostukäitumine on motiveeritud: probleemi lahendamine, motivatsioon seda teha. Varieerub aja ja sügavuse poolest: rutiinne ost ja pikaldane ost Kätkeb erinevaid rolle: ostja ja tarbija ei pruugi olla sama isik. On mõjutatud välisteguritest: sotsiaalne keskkond, toote eripärad, kehtivad turunduskampaaniad. Erinevate inimeste tarbijakäitumine on erisugune: kui oste teevad samades
kasvu, olgugi, et iseseisvuse esimestel aastatel lahkus Eestist rohkesti inimesi (1989. ja 2000. aasta rahvaloenduste vahelisel ajal vähenes Eesti elanikkond vähemalt 194 tuhande inimese võrra ehk ca 12%). Majanduse kiire kasvu ajal langes tööpuudus 4%-ni ning palga kasv oli väga kiire. Majanduskriisi ajal hakati palku vähendama ja koondamiste tõttu tõusis tööpuudus 2010. aasta alguseks 19%-ni. Seejärel on hakanud olukord tasapisi paranema. Eesti valitsused on üldiselt ajanud tasakaalustatud poliitikat, mistõttu riigieelarve on olnud enam-vähem tasakaalus või ülejäägis. Just ülejääkidest kogunenud reservid võimaldasid Eesti valitsusel ka majanduskriisi ajal laenuvõtmist vältida, mistõttu Eesti valitsuse võlakoorem on Euroopa madalaimate seas: üksnes 7,2% SKP-st. Majanduslanguse ajal 2009. aastal oli valitsus sunnitud puudujäägi piiramiseks tõstma makse ja vähendama kulutusi
stabiilne, siis ei soovi laenudandjad end siduda suhteliselt madala tulukusega pikaajaliste tehingutega, vaid nad eelistavad antud tingimustes lühiajalisi investeeringuid lootes need hiljem vahetada kõrgema intressimääraga uute investeeringute vastu tulevikus, järelikult suureneb lühiajaliste investeeringute pakkumine ning väheneb pikaajaliste investeeringute pakkumine. Vastupidiselt investoritele soovivad laenuvõtjad võtta pikaajalisi laene, kuna intressimäär antud hetkel on madal, seega suureneb pikaajaliste summade nõudlus ja lühiajaliste huvi väheneb, seega tekib turul lühiajaliste summade ülepakkumine ning pikaajaliste puudujääk, mis omakorda tähendab seda, et lühiajaliste pakkumiste intressimäär hakkab langema ning pikaajalised vastupidi tõusevad. Tulukõver muutub sellises situatsioonis järsemaks. Kui normaalse inflatsiooni tingimustes hakkavad
kiirusega minutis. Viis minutit hiljem kadus nähtus jälle ära ja päikese pinnale jäi ainult väike arm järele. · *Voroneshist. Kolmat päeva möllab juba lumetorm. Sajad reisijad ootavad raudteejaamas liikumise jaluleseadmist. · *Tallinnast. Raske torm on mineval nädalal Läänemeres , iseäranis aga Põhjameres ja Kanalis möllanud, mille tagajärjel väga palju laevasi udus kokku on põrganud. · *Pärnust. Viimane sulailm on Pärnu lahe äärest jõe jää ära viinud ja ka rohkesti kalapüüniseid. Kalameeste kahju on suur. · 1957. aasta detsember oli Tartus sooja- ja kuivapoolne (2,2 ºC, 36 mm). Kilekotist saab sangadega saatan 23.01.2008 00:01 Nils Niitra, Tartu Postimees Sellal kui nii hiinlased kui ka londonlased piiravad või lausa keelavad kilekottide kasutamist, ei ole kilekotiepideemia ohjeldamist Eestis tõsiselt arutanud isegi mitte keskkonnaaktivistid.
leidmisega tegeleb majandusteaduse haru, mida nimetatakse turunduseks. ALTERNATIIVKULU. Piiratud ressursside tingimustes eelnevatele küsimustele vastuseid otsides peavad majanduses osalejad valima välja ühe võimaluse ehk parima alternatiivi paljudest võimalikest. Samas tähendab valiku tegemine ühe võimaluse kasuks piiratuse tingimustes enamasti teistest võimalustest loobumist. Otsustades kraavikaevamisel kasutada inimesi, loobume ekskavaatori ja roboti kasutamise võimalusest. Ostes tarbijana endale täna uued saapad, loobume teistest vajalikest hüvistest, mida sama raha eest oleksime saanud endale lubada, sest ressursina on raha piiratud. Igal valikul on alternatiivvalikud ja seepärast nimetatakse järgmisest parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest saamatajäänud tulu alternatiivkuluks. Alternatiivkulu ehk loobumiskulu on saamatajäänud tulu järgmisest parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest.
Kuna kõik teadsid, et ühel hetkel jääb Riik toetama ainult ühte ettevõtet siis EV pidi omavahel konkureerides välja selgitama parima. Ida-Aasia riikide puhlu tuleb meelde jätta, et tegu oli väga tarkade poliitiliste otsustega, lähenemistega. 2. Kui Jaapan juba sisenes oma toodetega USA turgudele, siis poliitilises mõttes neid sinna ka lasti. Väga oluliseks muutus see siis kui Jaapani ettevõtted liikusid väärtusahelas kõrgemale, nad ei tahtnud enam toota elektripirne, kuna palgad oli kasvanud, töötajad arenenud, nad tahtsid toota nt. raadioid või TV. Nad ei loobunud oma kätte võidetud USA turgudest vaid tegid kokkuleppe Korea ettevõtetega, et teie saate meie USA turud, aga meile jäävad nt. tehnoloogia litsenseerimised. Teisisõnu oli see USA-le väga kasulik, ehk siis see järgmine nö vaene riik astub järgmisele arengutasemele. Neil pole mitte ainult koduturg vaid neil on ka võimalus konkureerida USA turul
Rim 6001 Majanduse alused Majandusteadus – õpetus nappusest; majandussubjektide käitumise seletamise viis (lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teist nende eesmärkide saavutamiseks) Majandusteooria – tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus – tegeleb tundmaõpitud majandusteaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides; hõlmab praktilisi valdkondi (turundus, juhtimine, majandusarvestus jne) MAJANDUSTEOORIA JAGUNEMINE 1)Mikroökonoomika – uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit 2)Makroökonoomika – kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on ka
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. mis on sotsiaalsed muutused? Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. 2. milliseid kanaleid sotsiaalsed muutused hõlmavad? Tooge näiteid. Sotsiaalsete muutuste tavalised kanalid hõlmavad: · Keskkonnasündmusi · Sissetunge ja sõdu · Kultuurilisi kontakte · Innovatsiooni · Populatsiooninihkeid · Difusiooni Keskkonnasündmused: 1) loodussündmused, nt maavärinad, haigused jms; 2) inimese loodud situatsioonid, nt reostus, loodusvarade liigne kasutamine. Muutused võivad olla nii majanduslikud kui sotsiaalsed. Nt metsade hävitamine on muutnud paljud primitiivsed suguharud põgenikeks nendi endi maal. Nt: Jaapan Fukusima, tsunami 2001, Sissetung: Ühe riigi sissetung või sõda, muudavad paratamatult inimeste elu. Tuleb kohaneda uute kommete ja arusaamadega või kolida mujale, muuta eluviise vms. Koloniseerimin
kulutused · Tegutulu (Y) erinevate tootmistegurite müügist a. Palk (tööjõud) b. Rent (maa) c. Intress (kapital) d. Kasum (ettevõtlikkus) e. Info Tulude-kulude ringkäik Kaubaturg (C) ettevõtted (Y) teguriturg (Y) majapidamised (C) kaubaturg Kõik raha, mis siin ringleb, jääb siia süsteemi alles. Valitsuse kulutused · Valitsuse ostud (G -government) riigiaparaadi ja infrastruktuuride ülalpidamine, palgad, ruumide üürid ja rendid, kaitseväe ülalpidamise kulud, koolide ehitus, jne · Toetused ehk tulusiirded (TR - transfers) Valitsuse tulud · Otsesed maksud (To) · Kaudsed maksud (Tk) Majapidamised (To) valitsus ( Tr) majapidamised Valitsus (G) ettevõtted (Tk) valitsus Finantsturg ringkäigumudelis · Säästusd(S) osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks ja mida
Kordamisküsimused eksamiks Eksamil tuleb vastata kolmele küsimusele neljast, mis on kõik valitud siinsete küsimuste seast. Vastus peaks olema ammendav, mis ilmselt seab vastusele vähemalt üheleheküljelise mahunõude. Autorite teadmine ei ole kohustuslik vaid soovitatav. Siin on need esitatud kordamise hõlbustamiseks. 1. Mida peavad Appadurai (1986) ja Kapytoff (1986) silmas ,,asjade kultuurilise biograafia" all? Nende tees on, et asjadel on sotsiaalsed elud. Seega ta ütleb, et kaubaks olemine ei ole ainult majanduse osa, vaid ,,moraalse majanduse" osa. a. asjad omavad erinevaid väärtusi oma erinevatel eluetappidel, olenevalt sellest, kes on tema omanikud, kontekstist, kasutusest jne viies asjade kultuurilise biograafiani. b. objektiklassidel ajaloolised ja pikemaajalised muutused nende väärtuses. Näide: orja (ehk asjastatud inimene) muutmine vabast inimesest orjaks käis keskkonnamuutuse, suhete lõhkumise ja taasloomise, uue identiteedi andmise
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 43 9. Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses. 9.1. Turumajandus ja efektiivsus Juba päris õpiku alguses püstitasime kolm olulist küsimust, millele iga majandussüsteem peab vastuse leidma. Eesmärgiks on anda küsimustele, mida toota, kuidas toota ja kellele, toota parim võimalik vastus. Kõigi vajalike hüviste optimaalsete koguste tootmise tagab turg, mis jagab ressursse tööstusharude vahel vastavalt tarbijate nõudmisele. Kui me soovime tarbida rohkem sokolaadi, hakkavad ressursid liikuma teistest tööstusharudest sokolaadi tootmisesse. Piimatoodete tarbimise vähenemine omakorda toob kaasa nii tööliste kui muude vajalike ressursside liikumise piimatööstusest teistesse harudesse. Sedasi ressursse jagades tagab turg nõudmise ja pakkumise tasakaalu. Uurides valituse rolli majanduses peame vastama küsimusele, et kas tulemus milleni jõuab turg on ka ühisk
Tõenäoliselt kõige lojaalsemateks ja tulutoovamateks klientideks kujunevadki välisriikides elavad kodanikud, sest neile on internet ainukeseks kergeks võimaluseks osta Eesti kirjandust. Kodumaistel tarbijatel on võimalus osta raamatuid ka füüsiliselt poodi minnes, mida suurem osa inimesi ka teeb, selle asemel, et Interneti abi kasutada. Selleks et Eestis elav inimene meelitada Interneti kaudu raamatut ostma, peab talle soodsat hinda pakkuma. "Raamat Postiga" kaudu ostes lisandub tellitud raamatu hinnale 35 krooni ja tellimus täidetakse kahe nädala jooksul. Tasuda tuleb tellimuse kätte saades. Võib oletada, et sellisel viisil Interneti vahendusel raamatuid ostes tasub eeskätt osta kallimaid eksemplare, sest ilmselt saab neid sellisel teel soetades soodsamalt kui poest ostes. Peale "Raamat Postiga" (www.raamatud.ee), on Eestis teisigi Interneti kaubamaju. Eesti suurim arvutikauplus "PC Kaubamaja" (www.pckaubamaja.ee) omab
kujul. Käsumajandus ehk plaanimajandus on majandussüsteem, kus kõiki tootmise ja jaotusega seotud otsuseid teeb riigi keskvõim. Iseloomulikud tunnused: · tootmise ja jaotusega seotud otsused teeb üks keskus või majandussubjekt (riigi keskvõim või selleks volitatud asutused), · üksikisikute omandiõigus on piiratud, · piiratud on nii tootjate (N.: kohustuslikud plaaniülesanded) kui · tarbijate vabadused (N.: riiklikult fikseeritud palgad, osade toodete jaotamine tsentraliseeritult). Tänapäevastest majandussüsteemidest ei esine ilmselt ükski taolises vormis puhtal kujul, pigem saame rääkida segamajandusest, mis sisaldab nii turu- kui ka käsumajanduse elemente ja millele lisanduvad nn. tavamajanduse mõningad jooned. Ükskõik missuguses turumajanduslikus riigis saame rääkida ikkagi vabast turumajandusest, mida riigivõim kaudselt reguleerib. 5 2
KEILA GÜMNAASIUM 10B klass Eva Vipper SUITSETAMISE POPULAARSUS KEILA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLIS Uurimustöö Juhendaja: õp. Enely Prei Keila 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TUBAKA TARBIMINE................................................................................................. 4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS........................................................................................... 6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU ..................................................................... 9 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED ............................................................................ 11 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS.........................................................................
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan
Sageli avaldub inflatsioon spiraalina, kus põhjus ja tagajärg on vastastikku seotud. Näiteks kui inflatsioon saab alguse liignõudlusest, siis levib ta hiljem erinevate majandusagentide vaheliste sidemete kaudu kulusfääri ja võib muutuda kuluinflatsiooniks. Enam levinumad on järgmised inflatsioonispiraalid: 1) Hinnad - palk – hinnad. Hindade tõustes ollakse sunnitud palku suurendama, sest on vaja töötajate suurenenud väljaminekuid kompenseerida. Kui suurenevad palgad, siis kasvavad tootmiskulud ja kasvab nõudlus. See omakorda sunnib tootjaid kaupade hindu tõstma. 2) Hinnad - valuutakurss – hinnad. Hindade tõus antud riigis on olnud tunduvalt kiirem kui teistes riikides. Järgneb antud riigi valuutaühiku devalveerimine, mille tõttu kallinevad imporditavad kaubad ja nende hulgas ka tootmisvahendid. järelikult tõusevad ka toodete hinnad. 3) Hinnad - intressid - hinnad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
