Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õendus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õed, hoolitsus, defineeri, stress, õendus, kokkupuude, naistega, viitab, minale, olukordi, enesehinnang, enesekindlus, defineerib, hinnangut, olevikus, saavutatakse, rasedusaegne, terviseseisundit, kohanemine, pinged, toimimine, töökeskkondPõhjused : * juhuslikud - haigestumine, kukkumine, avariis vigasaamine jne. *naise tervisega seotud - kroonilised haigused, mis takistavad raseduse kulgu)põh- 16 justavad mitme järjestikuse raseduse katkemist). Loote hilisemas arengus võib kriitilisemaks pidada 18. ja 22.nädala vahele jäävat perioodi. Kahjulikud faktori on näiteks : *ema psüühiline stress, *ema ja isa halvad harjumused(suitsetamine,alkoholitarvitamine), *haigused, mida ema raseduse ajal põeb(eriti viirushaigused), *teatud olmetegurid(ema kokkupuude mitmesuguste värvainetega korteri remondi ajal vms.). Raseduse esimesel perioodil, enne loote liigutusi, võib naise psüühiline seisund olla üsna vastuoluline.Tihti mõjutab selle perioodi tundmusi mehe suhtumine. Raseduse teisel perioodil, tundes loote liigutusi, saab naine kindlust juurde.Sel perioo
tundvate indiviidide bioloogiliste instinktide tõttu. Laste vajadused ja hool nende pärast on tähenduslikud. Siit võib järeldada, et vanemsus ja vanemapõlv on kultuurispetsiifiline, see tähendab aga, et see seostub lastekasvatuse tõekspidamiste ja arusaamadega antud kultuuri kontekstis ja on ajas muutuv. Lapsevanematele on esitatud tänapäeval väga mitmekesiseid väljakutseid: · Majanduslik stress ja vaesus · Perekonnaüksuste isoleerumine · Pere vajadustega vastuolus olevad töökohapoolsed nõudmised · Laste ja täiskasvanu pereliikmete vajaduste individualiseerumine ISADUS Kirjandusest on palju leida uurimusi emaduse kohta, ema tähtsust laste elus. Isadus ja isaroll muutuvas ühiskonnas on aga teenimatult vähe uurijate tähelepanu leidnud
(Fawcett, 1996: 94). Inimene Inimene on subjekt, kellega õde on vastastikuses terapeutilises mõjutussuhtes Suhe võib sisaldada korraga ka rohkem kui üht inimest. Õde võib töötada väikese grupiga, nagu näiteks perekond, aga ka suurema rühmaga nagu seda tehakse rahvatervises. Erinevates situatsioonides, see kes võtab hoolitsust vastu võib olla klient või patsient. Keskkond Keskkond tähendab igasugust ümbrust, kus terapeutiline kokkupuude toimub. Keskkond ei ole ainult haigla. See võib olla eraldiseisev kliinik, õenduskodu, kool, asutus või kodu. Tervis Traditsiooniliselt kirjeldatakse tervist kui haiguse puudumist. Õenduse arenedes on eriala hakanud tervist vaatlema jätkuva protsessina. (Catalano, 1996). Tervist defineeeritakse kui inimese optimaalset potentsiaali suhtes keskkonnaga.. Kui puudega inimene on kohanenud oma keskkonnaga ja funktsioneerib normaalselt, võib teda lugeda terveks. Õendus
külma ja ükskõikseni Suhted kodus ja väljaspool ei pruugi olla samad (õe-venna vältimine sõprade ees või hoopis tema käitsmine) konliktid peamiselt ruumi (isikliku ruumi) territoriaalsuse teemadel Noorukieas: eraldumine (eraldi koolid või suhtluskonnad) suhete vältime või lihtsalt harvemaks jäänud suhtlus Hilisemas täiskasvanueas õed vennad: puuduvad koos elamise surve ja võistluslikkus taasleidmine-lähimad elusolevad sugulased varasemad lapsepõlve suhtlusmustrid võivad jätkuda õed-vennad kui hooldajad (kohe järgmine pereliikmete järel) Õe-venna suhete kasutegurid: emast eraldumisega toimetuleku õppimine hädasti vaja individuaalsuse saavutamiseks, identiteet areneb mitmekülgsemaks empaatiavõime kasvu võimalus
etendavad tähtsat osa teise poole rolli kujunemisel. Kui esimese nõudmised on väga kõrged, ent teine ei paindu neid täitma, tulevadki konfliktid. Sel juhul aga hakkavad toimima uued skeemid ja osutub raskeks näha tüli tegelikke põhjusi. Edasi võib järgneda juba suhetele ohtlik süüdistamine, karistamine või väärkohtlemine. 5.Selye stressi määratlus. Stressi füsioloogiline mõju. Stressi faasid. Stress on organismi kõrgendatud valmisolek toime tulemaks keskkonna nõudmistega. Stress on üldine kohanemissündroom, millega kaasnevad teatud muutused organismi talitluses. Stress on ,,võitle või põgene olukord". Igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stress ehk kohanemissündroomi mõiste. Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga. Häire faas
...............................................23 1.7.7 Järjekindlusetus............................................................................................................23 1.7.8 Liialt suured ootused....................................................................................................23 1.7.9 "Ah, sind ..."............................................................................................................... 24 1.7.10 . Liigne hoolitsus.........................................................................................................24 1.7.11 "Lapsi peab hellitama!".............................................................................................. 24 1.7.12 "Küll kasvab ise!"......................................................................................................25 1.8 Kuidas vanemate lahkumineku korral lapsi säästa?.........................................................
etendavad tähtsat osa teise poole rolli kujunemisel. Kui esimese nõudmised on väga kõrged, ent teine ei paindu neid täitma, tulevadki konfliktid. Sel juhul aga hakkavad toimima uued skeemid ja osutub raskeks näha tüli tegelikke põhjusi. Edasi võib järgneda juba suhetele ohtlik süüdistamine, karistamine või väärkohtlemine. 5.Selye stressi määratlus. Stressi füsioloogiline mõju. Stressi faasid. Stress on organismi kõrgendatud valmisolek toime tulemaks keskkonna nõudmistega. Stress on üldine kohanemissündroom, millega kaasnevad teatud muutused organismi talitluses. Stress on ,,võitle või põgene olukord". Igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stress ehk kohanemissündroomi mõiste. Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga. Häire faas
Üksindus ja igatsus teise inimese järele võivad olla väga tugevad tundmused. Nutt, millele hoidja ei reageeri, süvendab imiku ebakindlust, vähendab põhiturvalisuse ja eneseväärikuse arengu võimalusi. See põhjustab ka agressiivset käitumist, millel on kalduvus tugevneda, kui laps peab hooldamist järjest sagedamini ootama. Ajapikku tekib lapsel oma kehast, selle piiridest ja oma välimusest kujutlus. Kujutlus oma kehast paneb lapse minale elamusliku aluse. Sümbiootilise järgu pettumused võivad häirida oma kehast kujutluse tekkimist. Täiesti väär kujutlus oma kehast võib nartsissistliku iseloomuhälbega inimesel tekitada soovi endale viga ja valu teha, ennast haavata. Mõnikord on niisugust enese vigastamist ekslikult peetud enesetapukatseks, tegelikult oli põhieesmärgiks soov veenduda enese olemasolus. Mingisugune sümbioos jätkub veel teise eluaasta lõpuni mõtlemis- ja tunnetustasandi kokkukuuluvuse kogemisena
Sotsiaalsed probleemid Eestis Kodune töö Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus Kas probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed? Puudega laps kas ühiskonna liige või sotsiaalne probleem? Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala 1.kursus Tartu 2011 Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Sissejuhatus Sotsiaalne probleem on avalikult kahjulikuks või ebasoovitavaks tunnustatud situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem puudutab paljusid inimesi ja erinevaid sotsiaalseid gruppe. Sotsiaalsed probleemid on ühiskonna struktuurist lähtuvad ehk põhjus
võimalus/väljakutse 2) Teisene (kognitiivne) hinnang – toimetulekuks vajalikud ressurssid, strateegiad, olukorra ümberhindamine Stressitekitajana tajutakse suure tõnäosusega subjektiivselt hinnatud ja soovitud heaolu puudujääle. Oluline stressitegur on tunnetatud võim ja selle puudumine nii töö- kui eraelus, soo- ja sotsiaalsete rollide kontekstis. Mida tõsisemalt võimusse suhtutakse ja mida vähem seda omatakse, seda suurem on stress selle saavutamise, hoidmise ja kaotamisega seoses. Majanduse ning tervise ja heaolu seosed. Tervis mõjutab majanduslikke tulemusi arenenud riikides peamiselt nelja kanali kaudu (nii indiviidi kui ka riigi tasemel): - suurenenud produktiivsus, - suurem tööjõu pakkumine, - paremad oskused kõrgema hariduse ja parema koolituse läbi - rohkem säästusid füüsilisse ja intellektuaalsesse kapitali investeerimiseks. Tervise mõju majandusele Eestis
Eestis sünnib 5,5% lastest ehk 880 last enneaegselt. Enneaegsete elulelus on suurenenud. Peale sündi pannakse punkte Apgari skaalal, see tähendab, et hinnatakse naha värvust (sinakas, kahvatu; üldiselt normaalne; normaalne), südame tegevust (puudub, aeglane, üle 100); lihastoonust (puudub, painutab veidi jäsemeid, aktiivne liikumine), hingamine (puudub; aeglane, ebaregulaarne; hea, nutt). 7-10 punkti on terve laps. 4-6 punkti on kerge stress, alla 4 ilmselt halb lugu. Lapse küpsusastme ja arengu prognoosil on oluline gestatsiooniiga sündides. Laste vanust korrigeeritakse kahe aastaseks saamiseni (40.nädalast lahutatakse gestatsiooninädal). Lisaks mõjutab küpsust lapse ja ema suhe pärast sündi. Imiku refleksid: Ujumisrefleks (pärast 6 kuud kaob); Moro refleks ehk tasakaalurefleks (6.k. kaob); Kõndimisrefleks (kaob pärast 2-3.k.); Otsimisrefleks (pärast 3-4.k. kaob);
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Poisid tunnetavad end maskuliinsemana, teatava sotsiaalse staatuse omandamine enda jaoks, sellest ka räägitakse. - Täiskasvanuiga Erik Erikson (1902-1997). Varajane täiskasvanuiga intiimsus versus isolatsioon. Tähtsad on armastus, võrdsus lähedastes suhetes. Keskmine/hiline täiskasvanuiga generatiivsus versus stagnatsioon. Elukutset, elukaaslast vahetatakse (generatiivsus). Jõupingutused järeltulevate põlvede aitamises. Altruism, lahkus, hoolitsus. Stagnatsiooni tunnusjoon on isekus. Pikaajalised suhted baseeruvad parterite sarnasusel. 20-39 aastased valivad tihti endale sellise vormi, et nad ei abiellu, pühendutakse karjäärile. Ka lähisuhetes võib olla üksildane, kui ei saavutatakse teatud soovitud lähedust, üksikud seevastu isegi ei pruugi enda üksildastena tunda. Rahulolu seksuaaleluga on kooselavatel paaridel uuringute järgi suurem kui abielus olevatel paaridel. 3 erinevat kooseluvormi
Kui lapsevanemad liiga vähe kontrolli kehtestavad (laps ei tea piiri), muutub laps liiga nõudlikuks ja kontrollivaks. MINA areng. Erikson rõhutab, et arengu üks oluline jõud peaks olema enesekontroll. Laps peab õppima kontrollima oma käitumist (aga mitte lõplikult välja arenema). Võimutarbeväljendus (mina- kui kaugele, kuidas, kuidas teised minu peale vaatavad..). 3. Initsiatiiv või süü (3-6 eluaasta)- ema, isa, õed, vennad. 4 aastaselt hakkab laps aru saama teistest. Nad hindavad oma võimeid üle ja seetõttu on vanus tundlik. Nad tahavad katsetada ja proovida ja õnnestumise soov on suur. Initsiatiiv ja süütunne on peamised konfliktid lapse püüdluse vahel alustada toiminguid iseseisvalt ja süütunde vahel, mis tuleneb sellise käitumise mitte soovitud ja ootamatute tagajärgede poolt
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011 1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. George Peter Murdocki kohaselt täidab perekond nelja funktsionaalset ühiskonna püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majanduslik ühistegevus. Ira L.
Väärtushinnanguteks võib lugeda headust, armastust, ausust, lugupidamist teistest inimestest, austust, julgust. Tänapäeval tundub, et need väärtused jäävad tahaplaanile ja esile kerkib uus väärtus, mida inimestele peale surutakse ja asetatakse väga kõrgele kohale, on hoopis raha ja rahaga seonduv, mitte ainult rikaste puhul, vaid ka vaeste puhul. Vaestel, kes ei saa keskmist palkagi, on pidev probleem toimetulekuga. Neil on stress ja mure, kuidas ära elada. Igasugused väärtushinnangud jäävad tahaplaanile ega pääse enam pereelus esile sellepärast, et tegeldakse enese hingeshoidmisega ja lapsed jäävad järjest tahapoole. Lapsed hakkavad ikkagi eelkõige hindama raha ja tekib olukord, kus muu- headus, ausus- ei ole nii päevakorral (Tamm 2001). 24 Kokkuvõte Inimene sünnib siia ilma enda jaoks täiesti võõrasse keskkonda, aja jooksul ta õpib
keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tänapä'eva psühholoogid käsitlevad laste arengut. Need mutused hõlmavad vajadust mõista protsesse, kuidas lapsed kasvavad ja arenevad, mitte lihtsalt tulemusi , ning siduda arvamusi mitmesugustest allikatest ja erinevatest analüüsitasemetelt perekond, kogukond, kultuur. Mis on areng? · Areng viitab protsessile , mille abil organism kasvab ning muutub oma eluea jooksul. · Inimestel toimuvad kõige suuremad muutused sünnieelses arengus , imikueas ja lapsepõlves. · Arenguprotsesse on peamiselt seostatud vanusega. · Arengupsühholoog võib soovida väljha selgitada protsesse, mis olid selle areengu osaks ning teoretiseerida nende üle. · Kaks erinevat uurimisstrateegiat: läbilõike meetod ja longittudmeetod. Mõlemal on eelised ja puudused.
Sotsiaalsete probleemida korral tunnevad nad ennast teistest erinevana ning see mõjutab nende enesekindlust, nad võivad muutuda eraklikuks. Probleemsel lapsel on raske sotsialiseeruda ning see mõjutab tema õppeedukust ja suhteid teiste inimestega. Laps vajab täiskasvanute tuge, et sulanduda ühiskonda ja mõista üldisi käitumisreegleid ning eetinorme. Teda peab innustama ja andma enesekindluste erinevate, et ette tulevaid olukordi ja probleeme lahendad. Laps ei pruugi oma probleemi mõista ja seetõttu ka ise sellele lahendust leida. Üheks suureks sotsiaalseks probleemiks on laste ja noorte materjaalsete võimaluste erinevus. Perede rahaline seis mõjutab klassi ühisüritusi (Leino 2002:52). Õpetajad koolis ja lasteaias peavad ekskursiooni planeerimisel arvestama, et materjaalne pool ei saaks laste ekskursioonil 6 osalemisel takistuseks
Tähelepanu endale, vastukaaluks välismaailmale. Kõrge eneseteadlikkusega inimesed kirjeldavad suurt vastutust seoses endaga. Kui seletame õpilastele Johari akent, siis suurendame sellega nende eneseteadlikkust!!! Eneseteadvus- self- conciousness Teadvuse metatasand- isik saab aru oma mõtetest ja sellest, et ta on autonoomne ja ajas järjepidev (ärkan sama isiksusena, kui olin enne uinumist); tegevust kontrolliv ja analüüsida suutev subjekt. Eneseteadvus võimaldab analüüsida olukordi ja eeldatavat tulevikku lähtudes......? Tähelepanu uurijad on ühtmeelt, et mina kontseptsioon on multidimensionaalne mõiste. Mina- uurimine: Mina- käsitluse ajalugu sotsiaal- ja käitumisteadustes. James, 1890: alati kui inimesed kohtuvad viibib seal tegelikult kuus isikut- seal on kumbki sellisena, nagu ta end näeb, kumbki sellisena, nagu teine teada näeb ning kumbki sellisena, nagu ta ise on. W. James ,,Psühholoogia printsiibid" 1890 Charles Horton Cooley 1902 Georg Herbert Mead 1934
iseenesest? 5) sarnasus vs erinevus. Kas arengulised muutused on universaalsed või on need on indiviiditi erinevad. Uurimised lähevad kaheks: nomoteetiline (kirjeldame üldist seaduspärasust) ja idiograafiline (uurime konkreetset last). Mida peaks tegema rohkem? Kas peaks rohkem keskenduma sarnasuste või erinevuste leidmisele? Arengupsühholoogia uurimismeetodid. Areng on arengprotsess, mis toimub pikema aja jooksul mida mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas toitumine, vanemlik hoolitsus, kooliskäimine, bioloogiline kasvamine jne. Tegureid on väga palju, need on väga erinevad, mitmekesissed. Kõiki neid tegureid ei ole võimalik samaaegselt uurida. Seetõttu on uurimisemeetodite valik piratud. Lisaks on vaja uurimismeetodeid, mis võimaldaksid võimalike vigade allikaid kontrollida (et kas ma tegin vigu ja kust need alguse said). Bioloogilise liigina on inimene väga kaua elanud, aga süsteemselt uuritud on väga lühikest aega.
Arengupsühholoogia Kuldvillak: Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine
kätt suunata õigesse kohta kuigi teab, kumma liniku all on mänguasi Domineerivat tegevust ei suuda laps maha suruda, sest prefrontaal korteks pole veel nii küps (Katse: kaks linikut ja laps peab valima õige liniku, kus all on mänguasi) II aste umbes 2.-7.eluaasta põhiline õppimisaeg meeldib jäljedada täiskasvanuid algus viitab sellele kui lapsed hakkavad kasutama sümboleid raske näha sündmuste põhjuseid tagasi vaadates - ei suudeta arutleda mineviku ja oleviku üle ei suudeta asju kirjeldada (nt kuidas lasteaias läks) sümbolid ja märgid, mida laps kasutab oma tegevustes, on läbielatu tulemus intuitiivne mõtlemine ja vahetu arusaam Lapsed hakkavad kasutama ego-tsentristlikku mõtlemist - nii nagu arvan/mõtlen mina, arvavad/mõtlevad ka teised -
Stress, tööstress ja läbipõlemine Eustress Kohanemissündroom organismi normaalne reaktsioon muutustega toimetulemiseks, mis annab inimesele jõudu ja julgust ning stimuleerib tema tegevust. Stressorid Stressorid on stressi tekitavad sündmused, asjaolud. Keskondlikud: Müra, muusika, koera haukumine Sotsiaalsed: tähtajad Füüsilised ja psühholoogilised : arengukriisid, õnnetused, traumad, haigestumised. Saavutusega seonduv. Kognitiivsed: Akuutne ja krooniline stress Aukuutne stress on lühiajaline, Stressreaktsioon kaob stressori lakkamisel. Avaldab organisimile positiivset mõju, organism tugevneb. Krooniline stress tähistab jätkuvat olukorda. Jätkuvat ohtu ja pidevaid reageeringuid sellele. Unehäired, ebamäärased valuaistingud. Bioloogilised teooriad 1 Võitle ja põgene Cannon, W Homoöstaasi peal on teema, püütaks eoragnismi tasakaalu saavutada. Püüab muuta organismi sisemiselt (hormonaalne )või väiliselt (käitumuslik)
..............................................................................................39 Muutuste põhisuunad.................................................................................................................39 3 Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid Terve mõistus Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestluse vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused Selle mõistega viidatakse tõigale, et tõlgendame maailma enamasti traditsiooniliste teadmiste ja kogemuste valguses. Uskumused on inimeste ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad,
Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud
· Seletused erinevad · 1,7 5%, P>T · Hilisemaid patoloogiaid enam Psühhiaatrilised haigused, vältiv käitumine, töötus, suhete probleemid jne. · Riskifaktorid (laps, pere) · Põhjalik hindamine käitumine, pere, laps ise jne. Kiusamine · 5% 5-11a; 23-28% kogenud/kartnud · Jõud (võim) hirm füüsiline või sellega ähvardamine narrimine, mõnitamine väljapressimine, eiramine · Soodustavaks stress, pere distress, klassi suurus ... · varased ohumärgid kiusatav laps (passiivne või provotseeriv) kiusaja Kiusamisele viitavad märgid · Laps kardab kooli minna/tulla · Ei taha kooli minna · Muudavad kooliteed · Teevad halavasti koolitööd · Riided/õpikud/vihikud räsitud · Näljased · Endassetõmbunud (kogelus) · Õudusunenäod, seletamatud hirmud · Ei räägi, mis viga Kiusajad · Vanematel konfliktid, probleemid · Vanemad ise olnud samas rollis
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
- M.Rigby, Keele University UK, 2004 Lapse tervise mõjurid Lapse pärilikud faktorid, vanus ja sugu. Individuaalse eluviisi eripära (tervisekäitumine). Sotsiaalsed ja paikkondlikud võrgustikud. Elu- ja töötingimused. Üldised sotsiaalmajanduslikud, kultuurilised ja keskkondlikud tingimused. Tervise determinandid, risk ja ennetavad tegurid Vanemapoolsed determinandid: Rinnapiimatoit, suitsetamine kodus, vanemlik hoolitsus. Lapse elutsükli determinandid: Kehaline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi ja uimastite tarvitamine. Teised tegurid: Ülekaalulisus/ rasvumine, lapsed institutsioonides, varane koolist lahkumine, haridustase, õhusaaste. Laste tervist mõjutavad tegurid Demograafilised ja sotsiaalmajanduslikud tegurid Lapse tervislik seisund (suremus, haigestumus, õnnetusjuhtumid, vaimne tervis) ja heaolu. Tervise riskitegurid.
(universum on tegelikult multiversum: on olemas nii palju maailmu, kui on inimesi, kes seda kirjeldavad). Nõuab inimestevahelist kokkulepet. Ei saa luua ühtki metoodikat, mis tõestaks kirjelduse paikapidavust, sest ühest kirjeldust ei ole olemas (on erinevad punktuatsioonid). Ka inimesi ja inimestevahelisi kirjeldusi on palju, neid ei saa kirjeldada ainult ühe teooria raames (liiga keeruline nähtus). Süsteemiteooria vaatleb olukordi nn metatasandilt; see pole absoluutne tõde, vaid üks võimalik viis nähtuste seletamiseks. Mingis olukorras on ühe või teise lähenemise kasutamine otstarbekam (nt foobiad – KKT; probleemid sisemaailmas – analüütiline lähenemine). Erinevaid koolkondi >200; oluline on, et inimese punktuatsioon (tema arusaam asjadest) sobiks kokku temaga tegelemise viisiga. Inimese kohta käivad teooriad on pigem ideoloogiad;
Ka kaitsestrateegiad võivad põhjustada negatiivseid tulemusi. Näiteks pidev vabanduste leidmine võib luua pildi ebakompetentsusest. 8. MINA-MONITOORING Inimesed erinevad selle poolest kui tihti ja kui hästi nad mina esitavad. Osa esitavad sagedamini ja ka osavamalt endast loodavat muljet. Mark Snyderi järgi kontrollivad osa inimesi oma käitumist pöörates tähelepanu peamiselt oma seesmisele minale, samas kui teistele on tähtsam loodav mulje. Viimaseid nimetab Snyder ennast seiravateks. Snyder koostas eneseseire skaala, mille abil saadakse teada järgmisi omadusi: 1.Teiste arvestamine endale sobiliku käitumise eeskujuna. 2.Võime kontrollida ja muuta oma käitumist. 3.Soov kohandada oma käitumist sotsiaalse situatsiooni kohaselt. Ennast seiravad inimesed on paremini võimelised ära arvama teiste inimeste meeleolusid. Nad
- Enesekirjeldused on sarnased samasoolisele vanemale ja vastassoolisele õele-vennale. - Soolised erinevused – soo stereotüübid? Enesekontseptsiooni areng - konkreetselt – abstraktseks - staatiliselt – dünaamilisele - “mida ma teen” terminitelt – “kes ma olen” terminitele - afektiivsetelt verbidelt – kognitiivsetele verbidele - mõtlemine endast, kes ma olen – mõtlemiseni, kes ma pole Selfi mõju - Kujunenud self mõjutab seda, kuidas tajume ennast, teisi, ja olukordi … - selektiivne tähelepanu - Tähendused - Reaktsioonid Jne - ... selleks, et enesetaju oleks toimuvaga kooskõlas. Minakontseptsioon ja interpersonaalsed suhted. - Fiske jt (1991), Fletcher ja Fitness (1996): teadmised teistest inimestest säilitatakse suhte terminites, mis meil nendega on. - Aron ja Aron (1991, 1992, 1996): lähisuhe on teise inimese omamine oma selfis. Suhete tüübid: - Indiviid – intrapersonaalne kommunikatsioon
2)Võeti vastu seadus laste tööaja piiremise suhtes 3)19. saj lõpus esimest korda kui loodi noortekohtud(karistusi hakati diferiseerima) Lõid eeldused, et noorukiiga eristus lapseeast. Stanley Hall (noorukiea isa) *5 sugupõlve küsimus 3.3Müüdid Mõnedki müüdid noorukiea kohta pärinevad ajaloost. 1)Müüt noorukite rahutusest ja stressist (Aristotelese tsiteering, S.Hall kirjutas oma teaduslikus monograafias, ja põhjendas teaduslikult miks noorukiea rahutus ja stress on universaalselt omased kõikide kultuuride noorukitele.Hormoonide tasakaal muutub. Õps-Tema-umbes sama palju kui täiskasvanul 20% piiresse, ei saa öelda, et see on see iga ja ei saa tasandada hormoonide muutustest. 2)Müüt emotsioonide häirete piiratud ulatus noortel Kontrollib, et ta plahvatab, paugutab uksi, kasvab sellest ise välja. Naistel inter ja meestel ekstra. 3)Müüt konfliktid vanematega erinevad ollakse poliitilistes ideedes, religioon jne.
ja ennast mõistavad. 2. Psühholoogia teoreetilised suunad (5 suunda, peamised esindajad) a)Psühhodünaamiline- rõhutatakse varajase eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. N: Sigmund Freud b) Biheiviorilistlik- nende loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. N: John Watson c)Humanistlik- see keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. N: Carl Rogers d)Kognitiivne- uuritakse info vaimset töötlemist. Kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas. N: Jean Piaget. e)Biloogiline- Käitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja biloogiliste protsesside tulemust. 3. Uurimismeetodid (kirjeldavad uurimused - juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid; eksperiment lühikirjeldused).
annaabi.ee 
