OECD ja tuuleenergia esitlus (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

56

ppt

Eesti energeetikatööstus

·Ei saasta keskkonda ·Odav tootmine/ ekspluateerimine ( kasutamine elektri tootmiseks) Negatiivne: ·Ehitamine kallis ·Ei saa rajada igale poole ( kus pole suuri jõgesid) ·Kalade liikumise takistaja Linnamäe hüdroelektrijaam Jägala jõel HEJ- voolav vesi https://www.youtube.com/results?search_query=water+energy+power+statio Eesti HEJ koguvõimsuse muutumine http://www.erec.org/fileadmin/erec_docs/Projcet_Documents/RES_in_EU_and_CC/EEHydropresentation.pdf  Tuuleenergia Euroopas · Tuulikud tootsid EL ~7% elektrist · Suurimad tuuleenergia kasutajad (installeeritud võimsuse alusel): ­ Saksamaa ­ Hispaania ­ Suurbritannia ­ Itaalia ­ Prantsusmaa Installeeritud tuuleenergia võimsused 2012 a lõpuks http://www.ewea.org/fileadmin/files/library/publications/statistics/Wind_in_power_annual_statistics_2012.pdf  Tuuleenergia osatähtsus elektritootmises http://www.ewea

Energia ja keskkond

2

doc

Tuumaenergeetika

Tuumaenergeetika *Tuumapomm ehk aatomipomm (ka: aatompomm) on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade õhustumisel. *Aatomituum on aatomi keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist. Aatomituuma koostisse kuuluvad alati positiivse laenguga prootonid ja peaaegu alati neutraalse laenguga neutronid (viimast ei ole vaid vesiniku evinuimal isotoobil). Tuuma läbimõõt on suurusjärgus 10­15 m, seega umbes 100 000 korda väiksem teda ümbritsevast negatiivse elektrilaenguga elektronkattest. Kui aatomituuma oleks võimalik suurendada nööpnõelapea suuruseks, siis terve aatom oleks suure staadioni suurune. *Tuumareaktsioon on tuumade ühinemine, ümber korraldumine või lagunemine. Tavaliselt toimub tuumareaktsioon aatomituumade põrkumisel on tuumade ühinemine, ümber korraldumine või lagunemine. Tavaliselt toimub tuumareaktsioon aatomituumade põrkumisel teiste tuumade või elementaarosakestega Arvamused tuuma

Füüsika

13

docx

Eesti Energiastrateegia ja poliitika

elektrienergia tootmist Eestis. Lisaks lihtsustati seadusandlust, et ka väiksematel tuuleparkidel oleks võimalik oma energiat põhivõrgu kaudu edastada. Avatud elektriturule üleminek on järjekordne samm energeetika mitmekesistamiseks. Kui 2007. aastal oli taastuvelektri osatähtsus elektrienergia kogutarbimises vaid 1,5%, siis eelkõige tänu taastuvenergia tasule jõudis näitaja 2009. aastal 6,2% ja 2011. aastal 12,7% juurde. Tuuleenergia kasutuselevõtu kiiruse mõistmiseks on abistavaks materjaliks peatüki lõppu lisatud ka joonis 3. (Ibid.) Tänasel hetkel moodustab taastuvenergia tasu suurus ligi 10,3% elektriarvest ning valitsus on mõistnud, et selline tegevus mitte üksnes ei aidanud kaasa ettevõtjate riski maandamisele uute energialiikidele kasutusele võtmisel, vaid subsideeris liigselt ka ebamõistlikku tootmist, mis ilma toetuseta toimuda ei oleks saanud. Riigi sooviks ei

Majanduspoliitika

3

doc

Alternatiivenergia Eestis

installeeritud võimsusest. Siiski võimaldaks selle võimsuse kasutuselevõtt toota aastas 0,1... 0,2 TWh elektrienergiat ja seega saavutada aastaseks kokkuhoiuks umbes 0,15...0,3 milj. tonni põlevkivi. Eesti Energiale kuulub täna kaks hüdroelektrijaama. Eesti tuulepotentsiaal - Eestis on aasta keskmine tuulekiirus 4...5 m/sek, valdavalt puhuvad lääne- ja kagutuuled ning kõige tuulisem kuu on detsember, kui saartel on tuule keskmine kiirus üle 7 m/sek. Eriti perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 5...6 m/sek, on Eestis palju. Tuulikute potentsiaalsete asukohtadena võib vaadelda järgmiseid kohti: Vormsi, Pakri, Naissaar, Ruhnu, Sõru Hiiumaal, Vilsandi ja Osmussaar. Tahkuna tuulik Hiiumaal - 1997. aasta 19.septembrist töötab Hiiumaal Tahkuna neeme tipus 150 kW tuulik, mille omanik on Biosfääri Kaitseala Hiiumaa Keskus. Tuulik läks maksma 3,2 mln krooni, millest 80 % maksis Taani Keskkonnafond ja ülejäänud raha tuli Eestist

Geograafia

11

doc

Energia probleemid Eestis täna ja tulevikus vr alternatiiv energia

..........................................................................3 Energiakriis hetkel .....................................................................................................................3 Elektrihinna tõus.....................................................................................................................4 Tulevik........................................................................................................................................5 Tuuleenergia............................................................................................................................5 Probleemid .........................................................................................................................5 Mida on probleemide lahendamiseks tehtud?.....................................................................5 Päikese- e. Helioenergia............................................................................................

Majandus

30

doc

„TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID”

Kas tuumaenergia on liiga Tuumaelekter on enamasti konkurentsivõimeline võrreldes söe kallis? põletamisel saadava elektriga – mõnes riigis odavam, mõnes kallim. Väliste kulude (i.k. external costs) arvessevõtmisel on tuumaelekter ülimalt konkurentsivõimeline. Energia kokkuhoid on ülitähtis, kuid ei suuda asendada enamikku toodetavast võimsusest. Tuuleenergia tootmine maksab keskmiselt rohkem kui tuumaenergia tootmine. Kas tuumaenergia asemel tuleks Taastuvaid energiaallikaid võib kasutada niipalju kui võimalik. Kuid kasutada taastuvaid sisemised piirangud (hajutatud, katkendlikud allikad) tähendavad energiaallikaid? seda, et usaldatava stabiilse baasenergiaga varustamisel ei asenda tuul ja päikeseenergia majanduslikust aspektist lähtuvalt senini sütt,

Eesti majandus

11

doc

Eesti põlevkivi tähtsamad kasutusalad

TALLINNA ÜLIKOOL Geoökoloogia õppetool Jaanus K. EESTI PÕLEVKIVI TÄHTSAMAD KASUTUSALAD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008  SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 PÕLEVKIVI ENERGEETIKAS................................................................................................ 4 Eesti põlevkivi kasutus elektrienergeetikas............................................................................ 4 Kukersiit soojusenergia saamisel............................................................................................ 5 PÕLEVKIVIÕLI.........................................................................................................................6

Keskkond

12

docx

Nimetu

mis tuule jõuga veskikivisid ringi ajasid ja vilja jahvatasid. Sajad ajaloolised ümbermaailmareisid tehti purjelaevadega, mis ka oma liikumiseks tuulelt jõudu said. Tuuleenergia rakendamise hulk on maailmas kiiresti kasvamas. Asi sai hoos sisse 80-ndate alguses. Aastatel 1981-1991 oli Taanis ja USA-s, Californias koguni 90% kogu maailma tuuleelektrijaamadest. Iga aastaga kasvab antud energialiigi panus vähemalt 25% ja selle kõrvalt on selle hind olnud langemas. Kuna tuuleenergia tootmiskulud langevad pidevalt ja ta ei saasta keskkonda, on see energialiik üks kiiremini arenevaid ja huvipakkuvamaid alternatiivseid energiavorme. Tuuleenergiat on eelkõige mõtet arendada neis piirkondades, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 meetri kõrgusel on enam kui 5 m/s. Eesti saarte rannikualadel ongi aga keskmine tuulekiirus 5 kuni 6 m/s. Seepärast on Eesti saared tuuleenergia tootmiseks sobiv piirkond.

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Kommentaarid (0)