Itaalia arengutaseme iseloomustus (0)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MonikaPau Õppematerjali autor

1. Inimarengu üldandmed
1) Kui suur on valitud riigi inimarenguindeks (HDI value)?
2) Mitmendal kohal see maailmas on (HDI rank)?
3) Millised riigid on selle riigiga sarnase näitajaga?
4) Millisesse riikide arengugruppi valitud riik kuulub?

1) Millisesse regiooni kuulub valitud riik?
2) Võrdlus Eesti riigi arengutaseme näitajatega.
3) Võrrelge valitud riigi ja Eesti riigi väikelaste suremust (Under-five mortality) ja SKT 1 inimese kohta [GDP per capita (PPP US$)]. Kasutage ülamenüüst Database või Indicators valikut.
4) Millega põhjendada erinevusi?

3. Kirjeldage lühidalt toodud regioonide inimarenguindeksi muutust 1980-2010.

Tabel. 1. Regioonide inimarenguindeksi muutused 1980-2010

Tabeli 1 põhjal lühike ülevaade valitud regioonide inimarenguindeksi muutumisest toodud ajavahemikul.

4.Riikide analüüs IAI kohta kõige uuemate andmete alusel.
IAI indeks (HDI value)
Koht maailma riikide hulgas (HDI rank)
Keskmine oodatav eluiga (Life expectancy at birth)
Täiskasvanute (üle 15.a) kirjaoskus ja koolis käidud aeg (Adult literacy rate / Mean years of schooling)
SKT inimese kohta (GDP per capita PPP $)

5. Kui globaliseerunud on valitud riigid?
http://globalization.kof.ethz.ch/static/pdf/rankings_2011b.pdf
Milliste näitajatega iseloomustatakse globaliseerumist?
Mitmendal kohal asuvad valitud riigid globaliseerumise indeksi alusel?
Mitmendal kohal asuvad riigid majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise globaliseerumise näitaja alusel.

inimarengu üldandmed globaliseeritus religioonid inimarenguindeksi muutused

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Egiptuse arengutaseme iseloomustus, 10. klass

Riigi arengutaseme iseloomustus Egiptus Egiptuse inimarengu indeks on 0,620 (2010). Egiptus on sellega maailmas 101. kohal. Sarnaste näitajatega riik on veel Araabia, millel on inimarengu indeks 0,590. Egiptus on sellega maailmamastaabis napilt üle keskmise. Seega on Egiptus vähem arenenud riik. (1) Vt. tabel 1. Tabel 1. Riigi arengutaseme näitajad: Egiptus Eesti IAI 0,620 0.812 SKT $5840 $18355 Imikusuremus 23 6 Allikas: http://hdrstats.undp.org/en/indicators/ Egiptus kuulub Araabia ühendemiraatide piirkonda. Egiptus on Aafrikas üks kõrgema inimarengu indeksiga riikidest, kuid jääb siiski veel alla Tuneesiale, Liibüale, Alzeeriale ja Gabonile

Geograafia

docx

Riigitöö Ungari Vabariik

Juhendaja:Sirje kaljula Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 RIIGI ARENG......................................................................................................... 5 1.1 GLOBALISEERUMINE...................................................................................... 5 1.2 RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS..........................................................6 2 MAJANDUS........................................................................................................... 8 2.1 TURISM.......................................................................................................... 8 3.RAHVASTIK........................................................................................................ 10 3.1|SÜNDIMUST JA SUREMUST MÕJUTAVAD TEGURID..................................

Riigi tutvustus

doc

USA referaat

aspx?RP=842&YR=2009 http://legacy.intracen.org/appli1/TradeCom/TP_IP_CI.aspx?RP=842&YR=2009 Tänan tähelepanu eest! Aimar Leesment USA Töö esitatud hilinemisega. Referaat on 20 lk-l, illustreeritud 6 tabeli, 5 foto ja 16 joonisega, millest 7 on kaardid. Joonised ja tabelid on nummerdatud ning neile on tekstis viidatud. Fotod on nummerdamata, kuid paiknevad loogiliselt tekstiga lõimituna. Nõutavad osad on enamasti olemas, puuduvad vaid transpordi osa ja ühe kultuurtaime iseloomustus (Moodles tegelikult esitatud). Puudub ka eesti ja inglisekeelne kokkuvõte. Kasutatud allikad (40) on ära toodud, kuid neile pole tekstis viidatud. Tekst on ladus ja sisalab ka omapoolseid hinnanguid. Esineb mõningaid väikeseid ebatäpsusi ja puudujääke. Ekspordi ja impordi tabelid (lk 9) on liiga väheste toodetega. Ekspordi ja impordi partnereid kujutavad sektordiagrammid (lk10) peaksid kujutama kogu riigi

Geograafia

pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Aasias igal aastal elanike ostuvõime kasvu 5 protsendi võrra. Samal ajal kasvab seal elanikkond ühe miljardi võrra ja jõuab perioodi lõpuks 5 miljardini. Erinevused riikide arengutasemes ning jõukuses. Arenenud riikide ja arengumaade erinevused ning osakaal materiaalsete ressurside ning energia tarbimises. Rahvastiku kasvu ning loodusressursside kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid. Riigi majandusliku arengutaseme peamised näitajad: sisemajanduse kogutoodang (SKT); rahvatulu ühe inimese kohta. Veel tuleks arvestada: energia tootmist ja tarbimist ühe inimese kohta; väliskaubandusebilanss; sotsiaalsed näitajad (arstiabi, haridus, sotsiaalhoolekande korraldus). Riikide sisemajanduse kogutoodangu (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukti (SKP) arvutamiseks on kolm viisi, mis vigade puudumisel annaksid peaaegu sama tulemuse:

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

226

doc

Portugali põhjalik referaat

aastast ja Euroopa Liidu liige alates 1986. aastast, samuti Portugali keelt kõnelevate riikide ühenduse asutajaliige (1996). Euroopa Liit (liige alates 1986.) Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti (ESTÜEuroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse

Geograafia

192

pdf

Riigikaitse õpik

RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain

Riigiõpetus

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

11.2 Arvutuslik analüüs 185 11.2.1 Meetodid 185 11.2.2 Energiaarvutuste tulemused 190 12 Korteriomanike hinnangud ja strateegilised hoiakud: ankeetküsitluse kokkuvõte 202 12.1 Elamistingimused 202 12.2 Akende iseloomustus 203 12.3 Niiskuskahjustused 204 12.4 Sisekliimaprobleemid 204 12.5 Müraga ja päevavalgusega seotud probleemid 206 12.6 Korterielanike märgitud terviseprobleemid 206 12.7 Korterite sanitaarremont 206 13 Kokkuvõte põhimõttelistest

Ehitusfüüsika

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused

Rohkem sarnaseid