rahalistest nõudmistest; Sks kasutas oma sõjaväe loomiseks Vene armed · Demokraatia laienemine USAs, SB ja Prantsusmaal: 1. USA kehtestati alkoholikeeld (suurendas mafia mõju); palju võimalusi rikastuda; kasvas kodanike heaolu 2. Inglismaa (SB) valimisreform (kolmekordistati valimisõiguslike kodanike arvu); leiboristide võimuletulek; Westminsteri statuut 1931 (senised dominioonid muudeti sise- ja välispol suveräänseteks) 3. Prantsusmaa 1934 Rahvarinne (komm+sots) -> moodustas valitsuse ja stabiliseeris pol olukorra; 30datel hakkas tegema koostööd NSVLiga · Dem nõrgestas traditsioonide nõrkus ja erakondade arenematus ning vead valimis- ja põhiseadustes. Dem tugevuseks oli võimalus tutvustada mitmesuguseid reforme, mis aitasid parandada rahva olukorda peale soda (kaasnes ka suurem toetus) Maailmamajandus 20datel-30datel:
Iseseisvumise eeldused: Kultuurilised: Ühtlustus kirjakeel, uus haritlaskond, suurüritused: laulupidu, folkloori ja vanavara kogumine, aktiivne seltsitegevus, eestikeelsed kirjutised. Majanduslikud:Talupoeg muutus oma maa peremeheks, eesti oli muutunud tööstuslikumaks,algas linnade eestistumine. Sisepoliitilised: revolutsioon, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalits- ustes. Välispol.: I MS venimine kurnas välja Venemaa, Saksamaa ja Venamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuda. Maapäev: Eesti omavalitsusorgan aastatel 1917.märts1919. Maanõukogu oli esimene üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest. Vanematekogu: 1917 loodi. 24. veebruaril 1918 avaldas Maanõukogu Vanematekogu Manifesti Kõigile
Lä- Saksa.70.a sõlmis Lä-Saksa NSVL ja Pool nn tervishoiusüsteem. 70.a kasvas rahulolematus idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder- üldiseks vastuhakuks, mida juhtis Pariisi põgenenud Neisse jõge. Lä-Saksa ja NSVL majsuhted hakkasid usujuht Homeini. 79.a naasis Homeini kodumaale kiirelt arenema, kaubavahetus kasvas 5a ning Iraan kuulutati islamivabariikix.80.a astus Iraan 5kordsex.Ühendr. välispol. Muutis 69.a presidendiks sõtta naaberriik Iraagiga. Sõda kestis 8.a. valitud Richard Nixon. Thatcherism Suurbritannias: Kujunenud Helsingi protsess: Pingelõdvenduse sümb Eu rahulolematus viis 79.a valimistel võidule kujunes Eu julgoleku ja koostöönõupidamine e konservatiivid. Peaministrix sai Margaret Thatcer, Helsingi protsess. Pingelõ edenedes hakkas Lä kes lubas lõpu teha sots. Võimutsemisele Suurbri.
3.) Poliitilised: ÜHISKONNA POLITISEEERUMINE- rahvas teadlik ühiskonna probleemidest, ajalehed käsitlesid ühiskonna probleeme; parteide tekkimine; eestlaste roll kasvas kohalikes omavalitsustes; linnareform (raevalitsuse asemel tekkis valitav linnavolikogu) Neg. Mõjud: venestamine; puudus ühtlane tegevus=üksmeel; balti-sakslased tahtsid ka võimu. Balti erikord- autonoomia, balti-sakslased ajasid oma kultuuri, mõisnikud sakslased Välispol. 1.ms kiirendas tsaariimpeeriumu lagunemist 1917 veb revoluts kukutati tsaarivõim
· L-V valitsus kukutati ning vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. · See sõda riivas ameeriklaste eneseuhkust ning vähendas nende eneseusku. USA 1980. aastail · Reagan lubas valijatele taastada usu iseendasse. · Reaganoomika ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamist, maksude alandamist jms. · Tänu nendele USA väljus majanduskriisist ning läks kiiresti tõusuteed. · Välispol. otsustas Reagan, et tuleb lõplikult loobuda pingelõdvendusest. · NSVL ei suutnud USA majandusega võistelda · Idablokis algatatud maj. ja pol. Uuendused ei aidanud, vaid kiirendasid NL ja sotsialismileeri kokkuvariemist. · USA ainuke üliriik maailmas.
talurahvaliikumist 1927.-1931. a. osales Hiina punaarmee loomises. 1935-1939 Keskkomitee sekretär, 1939-1943 Peasekretär ja 1943. a esimees. Oli 1949-54. aastatel Hiina RV Keskrahvavalitsusnõukogu ja Rahvarevolutsioonilise Sõjanõukogu esimees 1954-59. a oli Hiina RV ja Riikliku kaitsekomitee esimees. Ta kuulutas 1958 välja nn kolme punase lipu (patrei uue peajoone, suure hüppe ja rahava kommuunide) kursi, mis laostas maa majandust ning teravdas Hiina sise- ja välispol. olukorda.1959 loobus Hiina RV kohalt ja keskendus riigi sisepoliitilise olu korra lahendamisele. Aastal 1966 alustas nn proletaarset kultuurirevolutsiooni. Revolutsiooni tulemuseks sai Mao isikuvõimu ja sõjalis bürokraatlik diktatuur. Ideoloogilised ümberkorraldused Mauism- Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust. Selle mõju oli
läbirääkimiste tulemusel. · Riigiülene koostöö keskendub majanduskoostööle. · Liikmesriigid säilitavad oma valitsemisinstitutsioonid. · Euroopa Liidus on sõltumatu keskpank ja kasutuses ühisraha EURO (va Taani, Rootsi, GB) Ministrite Nõukogu · kannab seadusandlikku funktsiooni · igat liikmesriiki esindab üks minister (2007 aastast 25+2 liikmeline) · koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse (põllumaj, välispol jne) · oluline roll eesistuja institutsioonil vahetub iga 6 kuu tagant. Juhib kõiki istungeid, esitab teemad, mille arutamist peab vajalikuks, valmistab ette päevakorra. · Otsuseid võetakse vastu hääletamise teel hääli vastavalt rahvaarvule (Pr, Sks, GB, It 29, Eestil 4) kokku (enne 2007) 321 häält, otsuse vastuvõtmiseks vajalik 258 (kvalifitseeritud häälteenamus). Juhul kui kaalul mõne riigi elulised huvid võib nõuda
Uue valitsuse majandusprogramm kujutas endast IME kontseptsiooni edasiarendust: järk-järgult liberaliseeriti hinnad, liiduvabariigi eelarve lahutati NSVL-i omast ning muudeti olemasolev rahandussüsteem. Eesmärk oli lammutada senine käsumajandussüsteem, millega paraku kaasnes majanduse langus. Lennart Meri- kirjanik, kes Eesti NSV välisministeeriumi põhimääruse kohaselt uueks välisministriks sai. Meri rajas uue institutsiooni. Eesti tollane välispol suhtlemine pidi tuginema Tartu rahu põhimõtetele. Välispol suhtlemine avardus, Põhjamaad suhtusid tollal Eesti iseseisvumispüüdlustesse kõige mõistvamalt. M.Gorbatsov- Nõukogude Liidu president, kes püüdis mässulisi Balti liiduvabariike vaos hoida. 1990 apr toimus Eesti juhtkonna kohtumine Gorbatsovi ja valitsusjuhi N.Rõzkoviga, kellest esimene käsitles kohtumist läbirääkimistena, teine aga ei tahtnud seda terminit kuuldagi. Päevakorral oli iseseisvumise küsimus, mida
nt. Bushi ''Kurjuse telg'' terroristid. *kõlavad sõnad hüüdlased: demok, väärikus, vendlus, vabadus...). Eesmärk: panna uskuma, kuidagi moodi käituma v teatuid asju ostma. PARLAMENT: 1) 2kojaline parlam- SB- ülemkoda (lordide koda-veto õigus esindajate koja üle) ja alamkoda ( esinda.koda-õige poliitika); USA- Parlam= kongress (ülemkoda on senat (35 liiget), alamkoda esind.koda (100). Senat valit regionaaltasandil (igast osariigist 2 saadikut), es.koda üleriigiliselt. Senat teg välispol ja riigiametnike val-ga, esind.k finantsül. 2) 1kojaline- Est; 1938 muudeti Est parlam 1kojaliseks, enne 2 (Riigi Nõu- ja Riigi Volikogu- halb). RIIGIKOGU: 101-liikm, jag koalitsioon ja oposits. Koal- erakonnad, kes kuuluv valitsusse (IRL, Reform, Sots.dem); Opos- Erakond Eestimaa Rohelised, Keske, Rahvaliit. STRUKTUURIÜKSUSED: 1)Riigikogu- juhatus: Riigikogu esimees e spiiker (Ergma) + 2 aseesimeest (Ratas ja Ojuland) 1 opos-st teine koalt-st. Juhatavad igapäeva tööd riigikogus.
3.) Poliitilised: ÜHISKONNA POLITISEEERUMINE- rahvas teadlik ühiskonna probleemidest, ajalehed käsitlesid ühiskonna probleeme; parteide tekkimine; eestlaste roll kasvas kohalikes omavalitsustes; linnareform (raevalitsuse asemel tekkis valitav linnavolikogu) Neg. Mõjud: venestamine; puudus ühtlane tegevus=üksmeel; balti-sakslased tahtsid ka võimu. Balti erikord- autonoomia, balti-sakslased ajasid oma kultuuri, mõisnikud sakslased Välispol. 1.ms kiirendas tsaariimpeeriumu lagunemist 1917 veb revoluts kukutati tsaarivõim
Eriti kiiresti arenes tööstus. Kuid majandustõus ostus liiga kiireks ja 1923.a tõi see endaga kaasa kriisi. 1924.a käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika. Orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule.Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus.Välisoliitika- Eesti asus oma iseseisvusele tunnustust taotlema 1918 kuid de jure tunnustuseni jõuti alles pärast vabadussõda. 26 jan 1921 antandi ülemkogu tnnustas ühekorraga kõiki balti riike.Eesti välispol peamine ül oli riigi julgeleku kindlustamine. Ohuallikateks olid saksma ja venemaa.EKP eesti kommun partei üritas 1 sept 1924 relvastatud riigipöördekatset. tlnas ründas 300 võitussalklast valitsus asutusi sidekeskusi ja sõjaväeosi. 1923- Eesti-Läti kaitseliiduleping. 22 sept 1921 sai eestist rahvasteliidu liige. SUUR KRIIS- Suur kriis 1930-1934 majanduskriis 1929.a. sai Ameerikast alguse ülemaailmne majanduskriis. Hulk ärisid ja tööstusettevõt teid läksid pankrotti
Sanktsioone). 2)Võitluses kommunismiga oli tugevaks argumendiks lääneriikide kõrgem elatustase. *Diplomaatiline võitlus- 1)kasut. Erinevaid rahvusvahelisi organisatsioone ja diplomaatilisi kanaleid. *Salateenistuse tegevus- 1)töötas tõhusalt (luure), luurajaid oli palju igas valdkonnas. 2)NL võimsamaks salateenistuseks oli KGB. 3)USA suurim välisluure organ CIA. 3. Mõisted: *Trumani doktriin-1947 USA president esitas seisukoha, et USA välispol. Põhimõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise kui ka välisurve vastu. Peetakse kommunismi pidurdamispol. Käivitamishetkeks. *,,raudne eesriie"-1946.a Churchill, sellega hakati iseloomustama NKL eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide vastu * Marshalli plaan-Euroopa taastamise programm. USA ulatuslik abi sõjas kannatanud riikidele. Abi said Lääne- ja Ida-Euroopa riigid, NKL keeldus sellest.
Aastatel 1919- 1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust. See tekitas rahvas pahameelt ja pettumust. Olukord pingestus veelgi kui algas ülemaailma majanduskriis. Hakkasid tugevnema äärmusliikumised. Hoidmaks ära nende tõusu võimule, sõlmisid prantsuse kommunistid ja sotsialistid 1934.a. koostööleppe ja esitasid Rahvarinde idee, mis avas võimaluse koostööks ka kodanlike erakondadega. Rahvarinde teke suutis poliitilist olukorda veidi stabiliseerida. Välispol: Pürgis jätkuvalt Euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks. Algselt suhtuti kommunistlikku Venemaasse vaenulikult, kuid 1930ndatel hakati NSVL koostööd otsima, lootes nii luua vastukaalu Saksamaale. USA Majandus ja sisepol: otsustati lõpp teha alkoholi tarbimisele ning kehtestati nn kuiv seadus. Inimesed aga ei loobunud alkoholist ning selle valmistamise ja levitamise võttis enda peale organiseeritud kuritegevus ehk
õigusmõistmist; võisid juhtida ka sõjaväge; 3)Tsensorid valiti 5ks aastaks konsulite hulgast; korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja;valvasid kodanike elukombeid; 4)Diktaator määrati ametisse kuni pooleks aastaks vaid siis, kui riiki ähvardas oht;piiramatu võim,kuid pidi pärast aru andma; 5)Rahvatribuunid (10) kaitsesid lihtrahva huve;vetoõigus. Senat valitsev riiginõukogu; u 3000 liiget (senaatorit); kujundas sise- ja välispol., juhtis sõjandust ja rahaasju;tegelikult juhtis Senat riiki. Nobiliteet kitsas perekondade ring, kes juhtis riiki;sinna kuulus nii rikkaid patriitse kui plebeisid. Rahvakoosolek võimaldas lihtrahval riigiasjades osaleda. Octavianus (I saj eKr) 30 eKr kehtestas riigis ainuvõimualgas keisririigi ajajärk; Octavianus võttis endale nimeks Augustus ja võttis omale aunimetuse princeps=auväärseim senaatori tiitel. Imperaator keisrliku võimu kandja. Keiser tuleb
· Kennedy ajal hakkab majandus taas elavnema · Maksupoliitika: vähendati makse, vähenes tööpuudus · Suur majandusbuumi kümnendik Iseloomusta USA välispoliitikat 1980 1990 aastatel · USA ütles esmakordselt avalikult, et NL on ,,kurjuse impeerium" · Kuni 1981 on NL-ga suhted halvad · Relvastusele kulutab 7% (tähesõjad), neutronpomm jm · Võidetakse ,,Külm sõda" · Toob keskmaaraketid SLV-sse · Reagani doktriin välispol võib sõjav kasutada, abistab kõiki anitikomm) · USA superriik · NAFTA USA + Kanada + Mehhiko jt vabakaubanduse leping · Toetab relvade kasutamist Panamas · Relvastuse vähendamise programm jätkub · Toetab Baltomaade taasiseseisvumist, sots leeri eraldumist · Lahesõda Iraagiga 1991 G. Ford USA president Nixoni afääride tõttu J. Carter USA president L. Beria KGB juht, Stalini parem käsi E
Millised olid Tartu rahulepingu tingimused? Milles seisneb Tartu rahu ajalooline tähtsus? · *Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust · *venemaa Eestile 15mln kuldrubla · *Eesti-Vene vahel fikseeriti piir lähtuvalt vägede paiknemisest 16. Kokkuvõtteks: millised olid need (nii sisemised kui välised) põhitegurid, mis aitasid Eestil iseseisvuda? Sisepoliitilised: revolutsioon, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalits- uste s. Välispol.: I MS venimine kurnas välja Venemaa, Saksamaa ja Venamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuda. Mõisted · Maapäev- Eesti omavalitsusorgan aastatel 1917.märts1919 · Rahvusväeosad · Päästekomitee - 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan.liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. · Ajutine Valitsus - Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruar 1918.
teeb Päts). Juulis saabus tagasi Poska, kerkis piiriküsimus Lätiga ja olulisim asi oli rahu sõlmimine N.Venemaaga. Esimene voor 16-18 sept jäi tulemusteta ja 20. sept lahkus Poska ametist. Poska asemel sai välisministriks Ants Piip, kes oli olnud välisminister Strandmani tööerakondlastest ja sotsiaaldemokraatlikest koosnevas valituses. Rahvaerakondlasest Schipai tegi ettepaneku moodustada Asutavas Kogus välisasjade komisjoni AK informeerimine välispol. olukorrast ja VM tutvustamine parlamendi vaadetega. 25. sept hakkas see tööle, sinna kuulus nii Poska kui ka Tõnisson. Põhiprobleemiks tõusis rahutegemise küsimus. 1920. aastatele iseloomulik parlamendi väliskomisjoni suur roll, kus arutati läbi tulevaste saadikute kandidatuur ning kus ja kellega milliseid lepinguid sõlmida. 1919 nov sai välisministriks Ado Birk. Välisministeerium oli 1919 rahvaerakondlaste alluvuses enamasti. Struktuurimuudatused
Idee ebaõnnestus, kuna soome soov oli ühineda Skandinaaviaga ja Poola oli suur riik+keerulised suhted leeduga.*23a sõlmiti Eesti-Läti kaitseliiduleping. 30-ndad: *32a sõlmiti Venemaaga mittekallaletungi leping *30ndate keskpaigas algas Rahvasteliidu kriis(Saksas 33a võimule natsid, astus liidust välja. Jaapan ründas Hiinat- välja. Itaalia astus välja). *35 a. Inglise-Saksa mereväeleping *venemaa aktiviseerumine *34a sept Balti Antant(Eesti, Läti, Leedu)-kolme riigi tihe välispol. koostöö. *antandi neutraliteedipoliitika-ükski demokraatlik riik ei garanteerinud balti erapooletust, seega ei kindlustanud neutraliteet Eesti rahvuslikku julgeolekut. *Saksamaale lähenemine- tihedamad kontaktid saksa sõjaväega, rohkem relvi Eestisse. Lähenemiskatsed viljatud- Berliin polnud huvitatud *balansseerumine-õnnestus 39aastani, kuid pärast IIMS puhkemist muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks.
us plaanimajandus kiirteede võrgustikud- pidi Venemaa lühikese ajaga tööpuuduse vähendamiseks muutma töösturiigiks Sisepolii Tsensuur,1-par Führeri ainuvõim, 1-partei Stalini ainuvõim, 1-partei ti süst,hirmuvalit süsteem süsteem Välispol Valmistusid Versailles'i rahulepingu Kommunistlik maailma iit sõjaks tühistamine, saaddi ehitada revolutsioon sõjaks vajalikke asju juurde Ideoloo 1 riik on 1 juut ,,Mein kampf ,, Kes ei tööta, see ei söö Diktatuuride iseloomulikud jooned Ei kehtinud mitmeparteisüsteem ning võimude lahusus
G tahtis teha ümberkorraldusi NSVLis, eesmärgiga seda koos hoida. Tahtis päästa NSVL. Muud 80.NSVLis väh tsensuur, presidentaalse valitsemissüst keht, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse (Rahvasaadikute Kongress). VAB-LIIKUMINE 87 nõud Baltimaad MRP salaprotokollide avalik ja tüh,88-loominguliste liitude pleenumid,haritlaskonna liitumine vab.võitlusesse,88-laulev rev.nõuti Eesti vab,toodi välja s.m.v lipp,Laul rev.levis Lätti,Leetu, 89. Balti kett. Brez doktr NSVL välispol dok.al. Praha kevadest 68.Lõpp-87,Kesk-ja Ida-Eur tug-s opo-liikumine,nad otsustasid kom diktatuurival. loobuda,moskva ei takistanud sündmusi. Ungari toim meeleavaldused, 89 avati piir Austriaga, kirj alla kokkuleppele et muud põhiseadust ja kuulut välja vabad val. 90 võitsid valimised opo-jõud. Tsehh al 87 oli toim väiksemaid m-avaldusi, 89 mood opo. kontrolli all olev valitsus, presidendiks valiti diss V.Havel, nn sametrev. oli lõppenud.
· Rahvas ei ole ühtne · Riikide vahel puudub koostöö, võidurelvastumine · 3. SOOME JA BALTIMAAD VENE IMPEERIUMI KOOSSEISUS Venemaa jõuab 20. Sajandisse: · 20 saj alguseks on läbitud kiire maj areng, kuid jäädakse teistest suurriikidest endiselt maha · 1894 saab keisriks keskaegse isevalitsejavõimuga Nikolai II, kelle alamaid häirib dem vabaduste puudumine · Jätkatakse trad agresiivset välispol · Vene-jaapani sõda 1904-1905, vene saab raskelt lüüa · Kaotus soodustab 1905 rev puhkemist · 17. Okt manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse -Riigiduuma- valimisi. Algas erakondade moodustamine · Dets moskva ülestõus järgnesid vastuhakud sõjaväes · Kergenes talup ja tööliste olukord, nõrgenes rahvuslik rõhumine ja laienesid pol õigused
USA toetus nõukogudevastastele liikumistele: NSVL ja USA peamiseks võitlustandriks Afg, USA abistas modžaheede, saadeti õhutõrjerelvi – Stingeri rakette, kallutas jõude USA poolele, NSVL pidi alustama ettevalmistusi Afg-st lahkumiseks Kesk- ja Ida-Eur, eriti Poola – Reagan andis korralduse varustada põrandaalust Solidaarsust moodsa side- ja trükitehnikaga, aitas taas aktiivselt tegevusse astuda avalik välispol toetus Poolale, Reagan kehtestas Poola suhtes majsanktsioonid, mis nõrgestasid Jaruzelski režiimi, pidi vabastama mitmeid Solidaarsuse tegelasi, sh Walesa → omalaadne kaksikvõim, kus jõud kommunistidel, vaimne autoriteet aga Walesal ja paavstil hakati rohkem toetama ka vastupanuliikumisi mujal Eur-s ja NSVL-s → andis tõuke suurtele muudatustele, mis mõne a pärast kukutasid kommunistide võimu Eur-s ja rebisid raudse eesriide
Ilm läks väga külmaks, NSV Liidu üksused piirati neile tundmatul maastikul ümber ning hävitati. Punaarmee oli sunnitud tooma lisajõude, mille toel siiski suudeti Mannerehimi liinist lõpuks läbi murda. Soome aga jätkas vastupanu. 31) ultimaatum- dok, milles sisalduvate nõuete mitterahuldamisel ähvardab esitaja kasutada vägivaldseid vahendeid 2. Rahvusvahelised suhted 2. maailmasõja eel 1931(Westminsteri statuut) - Briti parlamendi otsus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispol täiesti suverääneteks- alus Briti Rahvaste Ühendusele 1929-33(Majanduskriis)- Tervet maailma hõlmanud majandusraskused 1930ndad(Pr välispoliitika)- Pürgis Euroopa mandriosa tähtsaimaks võimuks, tegi koostööd NSV Liiduga 1930ndad(Autoritaarne reziim)- Riigid, mis võtsid omaks autoritaarse riigikorra: 1932- Austria, 1934- Eesti, Läti, Bulgaaria, 1935/6- Kreeka; 1938- Rumeenia 1930ndad(NSVL laienemine)- Välispoliitika agressiivsem, kuid Stalin peitis
- Ülemasehalduri amet likvideeriti 1651 (ajutisel) ja Vabariiklaste frakt. (suurkaupmehed) hakkasid juhtima Hollandi vabariiki (jan de Witt) , suurem usuline sallivus. Välispoliitika 17.saj. -17. saj. keskpaiku kuulus Hollandile 75 % Euroopa kaubalaevastikust! - 17 saj. algab Vab. sõda Hispaaniaga. liitlane Prantsusmaa (30.a. sõjas) - Koloniaalriigi algus (Portugalilit) 1580-... - Kolm sõda Inglismaaga (1652-74): maj. põhjused - Prantsusmaa ekspansiivne välispol. hakkas ähvardama Hollandi julgeolekut 17. saj lõpul. · 1672 Prantsusmaa ründab Hollandit (Kaitse eesmärgil taastatakse oranje suguv. ülemasehalduri amet.) · 1672 Riigijuhiks Oranje Willem Wilhem II (1688-1702 Inglismaa William III, kellest saab Prantsuse vastase koalitsiooni juht Euroopas) · Rahuleping 1678 (Vanad piirid) - Oluline muutus: Hollandi populatsioon on nii väike, et riik ei suuda maj. võistelda Inglismaa ja
Pleebs saavutas suuri järeleandmisi, neile anti maad ning kirjutati seadused 12 tahvli seadused a-tel 451 450 e. Kr.). Plebeidele anti ka õigus saada pol. ametikohti ja asutati rahvatribuuni amet, kaotati võlaorjus (lex Poetelia Papiria de nexise'ga). Seisustevahelise võitluse lõpetas Hortensiuse seadus 287 e. Kr., millega seaduse jõud anti plebeide komiitsidel vastuvõetud otsustele. Sellest ajast moodustasid patriitsid koos pleebsi ülemkihiga nobiliteedi eesõigustatud seisundi. Välispol. saavutas Rooma naaberhõimude ja rahvaste üle hegemoonia. Hoolimata lüüasaamisest 387 e. Kr. sissetunginud gallide poolt, õnnestus roomlastel a-ks 265 e. Kr. ,pärast lahinguid etruskide, volskide, samniitide, eekvide, latiinide ja Lõuna-Kreeka linnadega (kun. Pyrrhos), allutada endale kogu poolsaar. Tekkis orjanduslik liitriik. 264-133 eKr tõuseb Rooma pärast mitmeid lahinguid Kartaago vastu Vahemere maade suurvõimuks. Kartaago hävitatakse 146 eKr
puudub Läänel jõud. 1966 külastas Pr president Moskvat, alguse sai pingelõdvendus. Hakkas arenema Pr-Vene majanduslik ja kultuuriline koostöö NSVL suhted paranesid ka L-Saksamaaga. 1970 sõlmis L-Saksa Poola ja NSVL-ga idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972 tunnustas L-Saksa Saksa DV-d, allkirjastati mitmeid koostöölepinguid maj ja kult vallas Brezneviga. USA-s 1969 presidendiks saanud Nixon seadis välispol nurgakiviks heade suhete loomise NSVL ja Hiinaga. Selle tulemusel lahkus USA Vietnamist, normaliseeris suhted Pekingiga, algas pingelõdvendus Euroopas. USA ja NSVL suhete soojenemine: 1972 mais külastas Nixon Moskvat, allkirjastati mitmeid lepinguid, sh ,,NSVL ja USA suhete alused", mis kohustas riigi liidritel korrapäraselt kohtuda.. Neil aastal sõlmiti ligi 50 majandus-, kaubandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialast koostöölepingut.
sekretäri ametist tagasi- pidi näitama kollektiivse juhtimise printsiipi, teisalt ka sisemiselt olid nii otsustanud. Ka tema jaoks polnud partei liin enam oluline. Inimestele jäi ka silma, et märtsis-aprillis hakati hoopis teises toonis kõnelema välispoliitika teemadel. Uskumatu nõukogude elanike jaoks oli see, et aprillis avaldati suurtes lehtedes Eisenhoweri, USA presidendi kõne, pikalt tsiteeriti. Oli täiesti enneolematu samm. Näitas, et ka välispol-lt on valitsusjuhi poolt teised põhimõtted rakendamisel. Kohe hakati valitsusjuhi poolt rääkima sellest, et tuleb bürokraatiaaparaati vähendada, viis hiljem kümnete ministeeriumide likvideerimiseni. Malenkovi esialgne domineerimine oli petlik. L.Beria roll „uue kursi“ teostamisel. Jõulisemalt ja laiahaardelisemalt hakkas tegutsema Beria, kes oli saanud Malenkovi asetäitjaks, ka siseministriks. Oluline see, et Stalini surma
Rantjeed- elavad divitentidest maavaldused, antakse usuvabadus USA 1894- I maailmas tööstus toodangu Kaheparteiline süsteem- VB partei ja 1898- lõppes sõda poolest demokraatlik partei Hispaaniaga Ettevõtete koondised- trustid William McKenley Välispol põhisuunad: Neist suuremad- Morgani grupp Theodore 1. kaubandus- Hiina ja Ida- Rockefelleri grupp Roosevelt Aasia Liberaalne majandus Woodrow Wilson 2. Ladina-Am ,,avatud uksed ja võrdsed" Probleemiks trustide omavoli, 1914-Panama kanali
Kehvikute komiteede loomine lõhestas Vm talurahvast. Seda peetud üheks Vene kodusõja puhkemise üheks olulisimaks põhjuseks üldse. Mõnda aega suutsid toitlussalklased edukalt tegutseda, juunis-juulis 1918 hakkasid talumehed relvastuma ja alustasid relvavõitlust toitlussalkade vastu. Juulis-augustis Vm keskrajoonides loeti rohkem kui 100 talurahvaülestõusu. Maha surumiseks oli tarvis kasutada tšekaa väeosi ja punkaarti. Enamlaste välispoliitika Kuni võimule tulekuni olid enamlased välispol-t pahaks pidanud ja eiranud. Diplomaate süüdistati rahva petmises jne. Tulevik pidi enamlaste arvates kuuluma maailmale, kus ei tunta diplomaatiat. Ei tehtud välispol kursi välja töötamiseks midagi. Rahvakomissaride Nõukogu moodustamisel määrati ametisse ka Välisasjade komissar. NL I-ks oli Lev Trotski. Trotski ise ei tundnud oma uue ameti vastu vähematki huvi, jätkas Petr Nõuk esimehena, Revol-komit esimehena, asus Smolnõis, kujunes Lenini paremaks käes
Pooli aitas valida ka Sigismundi enda käitumine. Astus Märtsis meeleheitliku sammu ja lasi Poola seinil kuulutada Eestimaa inkorporeerituks Poola riiki ( 12 märts 1600). Seda ei soovinud mitte ükski seisus. Truudusvandest öeldi lahti. SIinsed seisused olid kpll kuningale niisiis lojaalsed, ei soovinud minna Poola riigi koosseisu. Sellega polnud Sigismund loobunud pretensioonidest Eestile ega ka Rootsi troonile. 1600 Poola satub ka välispol raskesse olukorda. Tal tuleb suruda maha rahutused Moldaavias. Olid sunnitud oma väed viima Moldaaviasse, Liivimaale jääb väike Poola maaväekontingent. Liivimaale jääb u 1200 meest. Olukorda otsustab ära katsustada hertsog Karl. tal oli tek arusaam, et ta on edukas, kerge vaevaga oli aanud Eestimaa enda valdusse. 1600 toimub Linköpingi veresaun/riigipäev. Hertsog Karlil antakse õigus värvata mehi väkke ja eraldatakse suuremapoolne rahasumma. Enamik mehi kutsutakse
Maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega. 2. I Saksamaa reparatsioonid olind nii kõrged , et riigil polnud enam raha et majanudust taastada. Rahandus varises kokku. II Kaotati alad, rahvad elas teiste riikide aladel, väljas pool Saksamaa piire. III Hüperinflatsioon. Raha väärtus langes nii võrd et ei suudetud lubada ka tavalisi tarbekaupu. Põhjustas ka nälga ja rahulolematust. 3. Välispol pinged võitjad polnud rahul, kaotajad polnud rahul. Majanuslikud pinged majanduskriis. Sisepoliitilised pinged riikide sisesised. 4. Majanduslik kui poliitiline ebastabiilsus rahvas polnud kindel ega rahul. Sõda paiskas segi inmisete psüühika, muutis arusaama maailma asjadest, põhiväärtused. 5. Saksamaa jaoks keeruline neid maksta, see raskendas nende maj olukorda
1. SLV kujunemine a) Riikluse loomine- 1949 parlamendivalimised ja põhiseaduse kinnitamine: · parlamentaarne föderatiivne vabariik (pln. Bonn) · 2-kojaline parlament · valitsus eesotsas liidukantsleriga b) Mitmeparteisüsteem: · KDL parempoolne kons. Partei · SDP sotsialistid · VDP liberaalid (koalitsioonipartneriks) c) SLV piiratud suveräänsus okupatsioonireziim 1951.aastani: · kontrolliti riigi välispol., kaubandust ja rahandust d) Lääneriikide võrdväärse partnerina: · 1955 NATO liige · 1957 EMÜ üks asutajaliikmeid 2. Sisepoliitika a) 1949-69 võimul KDL (üksi või koalitsioonis) · I kantsler 75 aastane kogenud poliitik Konrad Adenauer · tegi kõik et mitte lubada revansismi taassündi · 60-tel sisepoliitikas nihe vasakule koal. partneriks SDP b) 1969 1982 sots.-lib. koalitsioon (SDP+VDP):
3. Religioossus 4. Maa ja linn 5. Reziim 6. Välispoliitika 7. Postmaterialistlikud küsimused · Igat probleemi saab hinnata skaalal 1, 0,5 ja 0. Kui analüüsida Eestit sellisel skaalal nendes küsimustes, siis oleks Rein Toomla subjektiivsel arvamusel pilt järgnev: Rikkus 1 Etnilisus 1 Religioon 0,5 Maa ja linn 1 Reziim 0 Välispol. 0 Postmat. Küs. 0,5 Kokku: b = 4 punkti · Rein Taagepera on teinud valemi selle tabeli kohta, mille alusel on riigile sobilik erakondade tingarv (b+1)±1, ehk kui võtta meie tabeli põhjal, siis 5±1. Seega on Eestile sobilik erakondade tingarv umbes 5 · Tingarvu võib kasutada ühiskonna mõistes kui ka parlamendi mõistes · Erakonnad on parlamendis alati ebavõrdselt esindatud
käsitleti ühtsena. Poegade vahel võimuvõitlus enne isa surma (Vladimiri) . Jaroslav valitses Novgorodis. Ja Javoriidiks peetud Borissi, kes aga lasti teise venna poolt tappa (u 1015-1019) võimuvõitluse periood. Veel lasti tappa 2 venda. Boriss ja G/(K)leb I-d pühakud. 1017 Svjatepol sai lüüa, jätkas Poola sugulaste abiga võitlust. 1019 Jaroslav saavutas lõpliku edu. Jaroslav esiletõstetud valitseja (Aramzin/r andis lisanime Tark, hariduse endendamine, ehitustegevus). Jaroslavi välispol- J ajal hakkas Vm osalema suuremas pol. (suhted ka Põhja- Eur). Jaroslavi tüterest Pr kuninganna. Sõjakäik Tartusse, Jurjevi rajamine, linnuse asutaja).Hakkas Vm-l münte looma (sümboolne võimumärk, palju münte Eesti ja Läti alalt). Suhted sepirahvastega (1036 võitis petseneege) (turgi rahvas) kuid nende asemele II turgi 8 rahvas
1614 1789 ei kutsutud Generaalstaate kokku. Eesmärgiks kujuneb riigivõimu koondamine ja tsentraliseerimine. Richelieu võitleb kõrgaadli opositsiooni ja hugenottide eriõiguste vastu. 1629 vallutatakse viimane hugenottide tugipunkt La Rochelle. Hugenottide usuvabadust aga ei tühistatud. Aadli lõplik tasalülitamine toimub kardinal Mazarini ajal (1643 1661). See on Louis XIV alaealisuse periood. Aadlimäss fronde 1648 53, mille Mazarin surub edukalt maha. Prantsusmaa välispol võidud (1648 Vestfaali rahu, 1659 Pürenee rahu). Louis XIV (1643 1715) hakkab reaalselt valitsema 1661. Absoluutse monarhia tipp. Üks kuningas, üks usk, üks seadus. 1685 Nantes'i edikti tühistamine, hugenottide väljarändamine. Kõrgaadel tegeleb õukonnaeluga, ei tegele poliitikaga. Ministrid võrsuvad kodanluse hulgast ning on kun usaldusisikud. Kuninga eraelu puudumine. Aadel säilitas maksuvabaduse. Makse kogutakse kolmandast seisusest. 17.
rahvakoosolek ekleesia. Sellest võtsid osa Ateena kõik täisealised kodanikud. See otsustas tähtsamaid riigiasju ning hakkas regulaarselt mõjustama riigivalitsemist. Tähtsuselt teine valitsusorgan oli viiesaja-nõukogu, mis komplekteeriti endiselt 10 füüli esindajast, põhiliselt nõuandev organ. Kogu täidesaatev võim kuulus eri ametnike kolleegiumidele, mis valiti igal aastal ja mis allusid rahvakoosolekule ja viiesaja nk.-le. Tähtsaim neist strateegide kolleegium, nende käes välispol. ja rahanduse juhtimine. Demokr. asutuseks Ateenas oli ka vandekohus (heliaia), mis valiti liisuheitmisega. Püsisid ka aeropaag ja arhondid, kuid nende osa väike. Ateena kodanike privileegid tingivad suure tungi Ateena kodakondsusele. Perikles kehtestab seaduse, mille kohaselt kodanikuks saab vaid see, kelle isa ja ema on Ateena kodanikud. Perikles taotles Ateena hegemoonia laiendamist väljaspool Balkani-Kreekat ja kõigepealt Ateena mereliidus
· Absol. algus Pr-ö aastast 1624 kui Louis XIII (1610-1643) nimetas peaministriks kardinal Richelieu (Armand Jean du Plessis 1585-1642) · R. eesmärk oli kõrvaldada usuline lõhestatus riigis, Nentesi edikt 1598 oli andnud hugenottidele eriõigused, kellest sai riik riigis · 1627. alust. valitsusväed La Rochellei piiramist · 1629 armuedikt tühistas hugenottide eriõigused, säilis nende usuvabadus · Välispol olid Pr vastased Habsburgis(katoliiklased), kolmekümneaastases sõjas(protestandid vs katoliiklased) toetas protestantlikke riike · hugenottid = protestandid · Louis XIV(1643-1715) absol. kõrgaeg Euroopas. ''Üks kuningas, üks seadus, üks usk'', piiras hugenottide usuvabadust, tõhistas 1685 Nantesi'i edikti, 0,5mln hugenottis läks eksiili Pilet 2 1.Egiptuse riik ja ühiskond Ühiskonna struktuur: Hierarhiline Absoluutse võimuga jumal-kuningas
ja üks liidreid. Ta viidi pantvangina Rooma, kui vabanes, siis jäi ka sinna, suhtles seal palju oma pol liidritega, oli nendega väga lähedastes suhetes, nägi seega Rooma pol telgitaguseid väga lähedalt pealt, osales sõjaretkedel (Kartaago vallutamine), temast sai Rooma riigikorra imetleja, pidas seda kuldsest keskteest lähtuvaks äärmusi vältivaks heaks riigikorraks. Nägi Rooma välispol edu põhjus just R heas korralduses. Tahtis seda ka kreeklastele selgitada, kirjutas ajalooraamatu (Historia), mis käsitles R ülemvõimu levimist. Käsitleb hästi ka hellenismiriike. See on meie põhiline allikas nii Kreeka linnriikide kohta kui ka R vallutuspoliitika kohta nendel aegadel. Alexander Suure kohta on allikaid palju (kuigi muidu ei ole eriti). Põhiallikas on Rooma keisririigia ajal kirjutanud kreeka autor Arrianos, kes kirjutas Alexi sõjakäikudest
annaabi.ee 
