Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "NSVL". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nsvl, hitler, stalin, rasketööstus, versaille, rahuleping, välispoliitika, natsid, revolutsioon, kommunistid, franco, erasektor, sõjatööstus, organisatsioonid, rahvarinne, parempoolsed, hisp, sõjaväekohustus, vaesus, haridus, noorsoo, streik, vabariiklased, francisco, kataloonia, anarhistid, fasistlik, slovakkia, koridori, tootma, tööpuudusaasta aprillis valimised). -> Autoritaarne diktatuur nn vaikiv ajastu 17.06.1940 Eesti Vabariigi lõpp ?Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel sh 2. maailmasõja eelõhtul 1938-1939 1) Ansluss - Austria annekteerimine ehk vägivaldne liitmine Saksamaa koosseisu 1938 13. märts. Austriast sai Saksamaa üks osa - Ostmark. (Austria riik taastus 2. Maailmasõja lõpul). 2) Tsehhoslovakkia kriis - 1938 kevad kuni suvi. Hitler kasutas ettekäändena 3 miljoni sudeedisakslase nn "õigusetut" olukorda. Kriis kulmineerus septembris ja Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks. 3) Müncheni konverents (29.09.1938) - osalesid nelja riigi poliitilised liidrid Chamberlaini initsiatiivil: Saksamaa (Hitler), Itaalia (Mussolini), Suurbritannia (Chamberlain), Prantsusmaa (Daladier). See oli lääneriikide lepitus- või rahustamispoliitika, häbiväärne kulminatsioon: Tsehhoslovakkiat kohustati loovutama Sudeedimaa oktoobri algul.
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism
demokraatlikud riigid. Kuid samas mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, sest oli demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus. Diktatuuride tekke põhjused: pettumine Versailles ' süsteemis ning demokraatlikus riigikorralduses , majanduslikud raskused. 3. Saksamaa 1930.aastail. Natsipartei võimule saamise põhjused? Hitleri sise- ja välispoliitika (pärast võimule saamist) 1932. aasta valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond. Hitler oskas hästi manipuleerida ning kasutas majanduskriisi oluokorda ära, majandus oli nõrk jms. Sisepoliitika- Hitler loob sõjaväe, keelustab kõik erakonnad, võtab juutidelt ära kodakondsuse. Riigikogu hakkab juhtima majandust ning tööpuudus kaob, majandus tõuseb. Välispoliitika- Hakkab lõhkuma Versailles`süsteemi, kui lääneriigid ei oleks ajanud lepituspoliitikat, siis Hitler poleks saanud Versailles`lepingut lõhkuda (1936 täielikult lõhutud)
· Diskussioonivõimalus, üksteise seisukohtade arvestamine ning kompromissivalmidus · Seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu · Erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade aksepteerimine · Ühe partei või ideoloogia domineerimise puudumine · Peamiste inimõiguste tunnustamine · Vabadus avaldada arvamust 5. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid: sisepoliitika, majandus ja välispoliitika Suubritannia Sisepol: 1918.a. valimisreformiga suurendati valimisõiguslike isikute arv pea kolmekordseks. Tööliste osatähtsuse suurenemine valijate hulgas tugevdas Töölispartei ehk leiboristide positsioone. 1923.a. valimiste tulemusel moodustasid leiboristid liberaalide toel esimest korda pahempoolse valitsuse. Kõige vaatamata jäi Inglismaa poliitline olukord üldiselt stabiilseks. See aitas Inglismaal edukamalt kui teistes
Inglismaa ja Prantsusmaa teostatud lepituspoliitika Hitlerliku Saksamaa suhtes – Saksamaal lastakse Versailles süsteemi lõhkuda. SA-rünnakrühmlased. Parteisisene politsei, koondunud miljon meest. Juhtis E. Röhm. 1938. a Mündheni konverents. Agressioonid, jaapan vallutab Mandžuuria(1931), Hispaania kodusõda (1936-1939), Etioopia vallutamine (1935-1936). 1936. a saab alguse agressorite bloki kujunemine. Hitler alustab. Sinna kuulusid Itaalia, Saksamaa, Jaapan – teljeriigid. Esimene leping, mis pani aluse bloki kujunemisele oli Berliin-Rooma Telg. Miks said natsid võimule? NSDAP sisepoliitika ja struktuur? 1919. aastal asutas väikearvuline äärmuspoliitikute rühm Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei; 1921. aastal sai selle juhiks Adolf Hitler. Erakonna ideoloogia toetus vihkamisele, mida saksa rahvas tundis Versailles' rahulepingu vastu
Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium
Sotsiaalsed probleemid majanduskriisi tagajärjel. Poliitiline kriis Weimari Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused. Natside majanduspoliitika. 1929. aasta majanduskriis teravdas Saksa sisepoliitilist olukorda. 1931 palus reparatsioonide maksmiseks pikendust 1932 teatas reparatsioonide maksmise lõpetamisest Hakkas taas kasvama äärmusparteide populaarsus. Hitleri/NSDAP loosung – tuua riik välja majanduskriisist, taastada Saksa sõjaline võimsus. 1933 Hitler sai valitsusjuhiks-kantsleriks. 1934 pikkade nugade öö. 1935 võeti vastu Nürmbergi seadused: juutidelt võeti kõik kodanikuõigused; keelustati juutide ja sakslaste abielud. 2. Maailma riigid 1920ndatel ja 1930ndatel. Arutle: Miks osades riigid läksid üle diktatuurile, osades aga säilis demokraatia? Osades riikides säilis demokraatia, sest I MS olid sõjas peale jäänud peamiselt demokraatlikud riigid. Kuid samas mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks,
Delaveeris oma naela, pani ujuvale kursile kulla alla. Põllumajandusseadusi vedas sisse kolooniatest.( Meie talunikke tabas hinnalangus väga rangalt(põllumajandushindade langus)) Inglismaa vedas vilja aga sisse, seega tuli see talle kasuks. Saksamaa tabas rängalt sest nõrk riik. Sai jalad alla 20. Lõpus Doosi plaaniga. Sellega pikendati repratsioonimakseid. Saksamaa oli noor demokraatlik riik, seal olid võimul pahempoolsed parteid (sots. dem) Natsid kasutavad seda olukorda ära. Natsid süüdistavad kriisis Lääneriike, kes ei lase Saksa majandusel taastuda. 1 Sakslaste suur rahulolematus, tööpuudus 40 %. Toimuvad riigipäeva valimised kus palju hääli saavad opositsiooniparteid (natsistipartei ja keegi veel) Natsipartei aga ei saa piisavalt hääli, et saada enamuskohti Riigipäevas. Korraldatakse uued, kordub sama. Saksa kommunistid leiavad, et kõige suurem oht on see, kui võimule jääb sots dem partei. Nad näevad selles suuremat ohtu kui natsistiparteil
Maailm kahe maailmasõja vahel 1.Versailles rahuleping: Saksamaa tingimused: · Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra. · Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared)
Maailm kahe maailmasõja vahel 1.Versailles rahuleping: Saksamaa tingimused: · Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra. · Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared)
inimesele), pagendamised. Fasistlikud noorteorganisatsioonid. Majandus: streikide, ametiühingute keelustamine. Riigi poolt rahastatavate ehitiste rajamine: sillad, teed, haiglad, koolid, raudteejaamad. Rooma linna ehitusprogramm. Soo kuivatamine, metsatööd. Tööandjate ja töövõtjate korporatsioonid. Kampaaniad: võitlus vilja eest, Itaalia liiri väärtuse eest. Riiklik tugi suurettevõtetele, pankadele majanduskriisi ajal. 5. Millised olid Mussolini välispoliitika peaeesmärgid ja mida ta tegi nende realiseerimiseks 1935-39 (Abessiinia sõda, Kominterni-vastane pakt, Teraspakt). Etioopia vallutamine 1935-36, u 300 tuh meest Somaaliast Etioopiasse; lennuvägi, mürkgaas; 7 kuud sõjategevust; Rahvasteliidu majandussanktsioonid vähetõhusad; Itaalia astus Rahvasteliidust välja. Itaalia vallutas Etioopia. Kominterni vastane pakt: Itaalia astus liitus Saksamaa ja Jaapaniga, võitlus kominterni vastu. Oli suunatud nl vastu
AJALUGU 20. ndate totalitaarsed riigid: Itaalia, Saksamaa ja NSVL. Autoritaarsed riigid: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Bulgaaria, Albaania, Kreeka, Portugal, Hispaania, Türgi jne. Demokraatlikeks jäid uute riikide seas vaid Soome ja Tšehhoslovakkia. Demokraatia säilis, kuna tegu oli juba vanade demokraatlike maadega. Demokraatia peab olema juurdunud. 30.ndad on agressioonide ajastu. Iseloomustab seda ajastut veel lepituspoliitika (Inglismaa ja Prantsusmaa). See väljendus Saksamaale järeleandmiste tegemistes
riikides Muutus peale sõda lõplikult tööstusriigiks Erinevalkt Inglismaast ei tekkinud prantsusmaal stabiilsed poliitilised parteid, mis tõi kaasa valitsuse kiire vahetuse(1919-1939 vahemikus oli prantsusmaal 41 valitsust) Rahvas pettunud demokraatias Ülemaailmse majanduskriisi ajal suurenes tööpuudus ning inimeste elujärg halvenes Äärmusliikumiste tugevnemine, mis lubasid riigi karmil käel kriisist välja tuua: nende võimule tõusmise ära hoidmiseks sõlmisid prantsuse kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ning esitasid Rahvarinde idee. Rahvarinne võitis 1936 aasta valmised ning moodustas valitsuse, mis küll 1938. aastal lagunes, aga sellega suudeti poliitiline olukord stabiliseerida. Prantsusmaa pürgis välispoliitikas euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks Oma auahnete püüdluste teostamiseks puudus prantsusmaal siiski piisav majanduslik ja sõjaline jõud 3. Välja tuua demokraatia kriisi ja diktatuuride tekkimise vahelisi seoseid;
25 okt. 1917- VSDTP V.J Lenin 28.nov 1917- maanõukogud otsus: venemaa pole enam demokraatlik ja tuleb sellest lahti lüüa. Venemaal bolševike võim. 24. veebr.- iseseisev Eesti vabariik. Bolševikud läinud, Sakslased tulid järgmisel päeval peale- algas saksa okupatsioon. Igal pool valitses tüdimus, väsimus ja nälg. 3 nov 1918- Rev. Käärimised, puhkes Kiili madruste ülestõus ja algas Saksamaal revolutsioon. Saksamaa ei suutnud edasi sõdida, sest sõdurite seas valitses mässumeelsus. 3. nov 1918- kapituleeris Austria Päras novembrirevolutsiooni saksa keiser loobub troonist. 11 nov 1918- Compiegne metsas rahukokkuleppe 1) saksa kapitulieerub tingimustega 2) viib välja oma väed vallutatud aladelt. 11 nov. 1918 – lõpeb maailmasõda Compiegne rahuga 28. nov. 1918- algab Vabadussõda, punaarmee tungib Eestisse.
ametkondade koostöö korraldamine selle täideviimiseks Atlandi harta-1941 Chruchill ja Roosevelt. Tuleb taastada euroopas riigid, nagu nad olid peale esimest MS, USA ja GB hakkavad koostööd tegema Teherani konverents- 1943 USA,GB,NSVL-usa ja gb järeleandlikkumad, tunnistavad nsvl-i piire 1941.aasta seisuga Jalta konverents-1945, kinnitatakse teherani kokkulepet, võetakse vastu otsus asutada ÜRO Potsdami konverents-1945,USA, GB ja NSVL. Korraldasid saksamaa sõjajärgseid küsimusi, jagasid saksamaa ära 4-ks, otsustatakse pidada kohut natside üle Pariisi rahukonverents-10.02.1947-saksamaa liitlased peavad maksma reparatsioone San Francisco rahukonverents-8.09.1951, Jaapani ja USA vaheline rahuleping Komintern- 1919 Kommunistide loodud valitsus venemaal, kelle eesmärgiks oli maailmarevolutsiooni ideede levitamine ning võimu haaramine vägivallaga
lahendamine läbirääkimiste teel. ○ Nii põhikirjas kui ka mitmetes seotud lepingutes leidsid käsitlemist veel töötingimused, põliselanike õiglane kohtlemine, inim- ja narkokaubandus, relvakaubandus, ülemaailmne tervishoid, sõjavangid ja Euroopa rahvusvähemuste kaitse. ○ Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt Wilsonilt, peakontor asus Šveitsis. ○ Lagunes, sest ei suudetud vastu seista diktatuuririikide agresiivsusele (Jaapani kallaletung Hiinale, NSVL ja Soome jms). 2. Saksamaa reparatsioonide küsimus ○ Saksamaa ja kaudselt kogu maailmamajanduse viisid tasakaalust välja Saksamaa suured reparatsioonid. ○ Kuigi reparatsioonide suurused räägiti korduvalt üle ei võtnud Saksamaa liitlaste nõudmisi vastu ja nende pealesundimiseks okupeeriti Duisburg ja Düsseldorf. ○ Saksamaa ja NSVL sõlmisid omavahelise lepingu, millega loobusid vastastikku reparatsiooninõuetest.
· Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) · Tugevad juhid, rahvuse idee · Demokraatia nõrkus, uued riigid · Majandusraskused · Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Tunnused · Ühe partei/juhi ainuvõim · Parlamendi tegevus peatatud v formaalne · Demokraatlike vabaduste piiramine · Avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes Autoritaarne diktatuur
TEINE MAAILMASÕDA Eelnevad sündmused Demokraatia nõrgenemine ja/või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda. Varises kokku Versailles' süsteem. 1935 tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku. Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. Saarimaa elanikkond otsustas referendumil (1936), et liitub uuesti Saksamaaga. 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast hakkata mutma Euroopa riikide piire. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etioopiat, vallutas selle. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad. Nimetati rahustamispoliitikaks. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. Oli suunatud NSVL vastu. Ühines Itaalia+veel riike.
vaesus. Seepärast hakkasid üles kerkima igasugused parteid. Kõige rohkem kardeti kommunismi. Nõukogude Venemaa aitas seejuures kaasa kommunismi kerkimisele Saksamaal. 1919 tehti esimene riigipöörde katse kommunistide poolt. See suruti maha ja nende juhid hukati. Valitsus oli küllalt tugev. Sõjavägi ei läinud kommunistidega kaasa, ega ka keskklass. Teine oli Hitleri riigipööre. Kõigepealt kerkib esile Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei. Hitler satub ühele nende koosolekule. Ta oli olnud sõjas ja jäi pärast sõjaväkke edasi. Koosolekule läks ta selleks et komtrollida, aga ta sai seal popiks. 1923 on ta selle partei juhatuses ja nad tahavad teha riigipöörde. Natsionaalsotsialistide põhimõte: olla kommunistide vastu, rahva uhkus, Versaille leping oli Saksa alandamine, algul olid ka juutide vastu. Pööre toimub Baieris, Münchenis. Baieri liidumaa valitsus oli õllekeldris, seal haarasid nad võimu
Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad. Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse- Preisi sõjas 1870 71, tagasi saada Elsass-Lotringi.
kohustuse (1935), Inglise-Saksa mereväe kokkulepe (1935), Saksamaa sõjaväe viimine Reini demilitariseeritud tsooni (1936) 2. Sõjakollete kujunemine maailmas: · 1935-1936 sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvaste Liidu liige · 1936-1939 Hispaania kodusõda, kus põrkusid kokku üheltpoolt kommunistide ja sotsialistide juhitud rahvarinna ja teiselt poolt kindral Franco väed. Francot asusid toetama Itaalia ja Saksamaa, Rahvarinde vägesid NSVL. Kõik kolm suurriiki katsetasid Hispaanias oma relvi. Prantsusmaa, Inglismaa, USA ajasid mittevahelesegamispoliitikat. Kodusõda lõppes Franco võiduga. · 1931 tungis Jaapan Mandzuuriasse (Kirde-Hiina). 1937 aastal alustad Jaapan avalikku sõjategevust kogu Hiina vallutamiseks. Hiinat asus toetama Nõukogude Liit ja USA. Põhjus mitte lasta Jaapanil liigselt tugevneda. 3. Agressorite plokkide kujunemine: Berliin-Rooma telg ja Kominterni vastane pakt
2)Rahvasteliit sai ainult agressoriks kuulutada, sest reaalseid resursse tal polnud. Kui ei olnud sobilik olla liidus, siis ka lahkuti. Suurriigid määrasid uute tekkinud riikide piire: (Austria, Ungari,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia,Soome, Eesti, Läti, Leedu ,Poola) Seal ilmnes probleeme, et piir ei ühildunud rahvusepiiriga ja paljud riigid arvasid, et ebaõiglane. Ei suutnud lahendad probleeme, kus osalesid suurriigid Ei teatud, kuidas suhtuda NSVL'i. Antant toetas väike riike, mis sõdisid NSVL vastu. 2.pilet Versailles rahuleping ja selle sisu Rahulepingud sõlmitit eraldi Saksamaa, Austria, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga. Saksamaa ,,Versailles rahu'' 1919 1)territoriaalsed kaotused: Elasass-Lotring Prantsusmaa Eupen,Malmedy Belgia Saarimaa 15aastaks Prantsusmaale, siis rahvahääletus ja saavad ise valida Põhja Schleswig Taani Klaipeda Leedu Lääne Preisi, Poznan Poola 2)relvastusalased piirangud sõjaväekohustus kaotati maavägedes 100 000 vabatahtlikku
kasvas äärmusparteide populaarsus (Venemaal enamlased e. bolsevikud e kommunistid; Itaalias fasistid; Saksamaal natsionaalsotsialistid e natsid). 6) Kasvas rahva soov / ihalus "tugeva käe poliitika" järele. Populistlikud (rahvale meeldida tahtvad) äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (näiteks Vene enamlaste loosung "Rahu, leiba, maad!", Saksa natsid lubasid riigi majanduskriisist välja tuua). 7) Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad isiksused / karismaatilised liidrid (Venemaal Lenin (Vladimir Ilits Uljanov); Itaalias Benito Mussolini; Saksamaal Adolf Hitler (Schicklgruber). II Diktatuuride kehtestamine: 1) otsese vägivalla või riigipöördega: · Venemaal- kasutades kodanliku Ajutise Valitsuse nõrkust ja ebapopulaarsust viisid enamlased 1917.a
2. Austria-Ungari : Sõjaliselt nõrk kogu I MS. Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia (mood. Serbia-Horvaatia-Sloveenia-Bosnia-Hertegoviina riikidest.) 3. Türgi: Kaotas valdused Lähis-Ida (Palestiina, Liibanon, Süüria, Iraak). Anti SBR ja Pr kontrolli ja valitsemise alla. 4. Muutused koloniaalvalsustes- Saksamaalt: kolooniad Aafrikas SBRle, Okeaanias Austriale, Aasias Jaapanile. Versailles´i rahuleping Saksaga Aeg: 28.06.1919 Osalejad: võitjariigid ja Saksamaa 1) Territoriaalsed muudatused: Elsass-Lotring Prantsusmaale, Põhja-Schlewig Taanile, Memel Leedule 2) Saksamaa kaotas kõik metetagused valdused: kolooniad Aafrikas SBRle, Prle, Belgiale, Portule, Okeaanias Austraaliale, Aasias Jaapanile. 3) Sõjalised piirangud: Saksamaa: ... sõjaväge vähendati 100 000 meheni. ..
7. võim kontrollib ühiskonnaelu kõiki valdkondi (majandu, kultuur, haridus) 8. püüti kontrollida inimeste eraelu ja mõttemaailma 9. tootmine täitis võimu huve, kõige olulisem oli sõjaliste tellimuste täitmines 10. keelati streigid, ei soositud ametiühinguid 11. kehtestati tsensuur 12. rikuti inimõigusi 13. loodi massiorganisatsioone lastele noortele töölistele... 14. tugev salapolitsei 15. karistati teisiti mõtlejaid, isegi hukkamised 1. totalitaarsed riigid 1 NSVL 2 Saksamaa 3 Itaalia 2 autoritaarsed riigid soome, eesti, läti, leedu, poola, austria, ungari, rumeenia, jugoslaavia,bulgaaria, albaania, kreeka, türgi, portugal, hispaania 3 demokraatlikud riigid: norra, rootsi, taani, iirimaa, suurbritannia, holland, belgia, tsehhoslovakkia, prantsusmaa, šveits Itaalia oli 1 maailmasõja võitja kuid olukord riigis oli katastroofiline tegutsesid mitmed äärmuslikud rühmitused 1919 B
impeeriumite lagunemine, Euroopa poliitilise kaardi muutus tehnika ja teaduse areng nt. meditsiin Euroopa muutus USA’st sõltuvaks ja USA roll maailmas paranes hakkas kujunema sotsialistlik maailmapilt loodi rahvaliit 6. Pariisi rahukonverents. Toimumise aeg, osalejad, eesmärgid. Peamised otsustajad riigid, nende taotlused. Versaille´i rahuleping – Rahvasteliit, otsused Saksamaa suhtes. Rahulepingud teiste kaotajate riikidega. Rahulepingu tagajärjed. Keda ja miks saab lugeda I maailmasõja kaotajateks, keda ja miks võitjateks? Toimumise aeg, osalejad, eesmärgid 18.jaanuar 1919 - 21.jaanuar 1920 Osalesid: Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riigi esindajad (neid oli 27) v.a Venemaa, kuna Venemaa oli Saksamaaga sõlminud sepaaratrahu
alla kirjutama. Lisaks puudus Venemaa esimesse maailmasõtta astus Antanti liige tsaari-Venemaa. Oktoobris sai Venemaast Nõukogude-Venemaa, mis tegi Venemaa Saksamaaga separaatrahu. Ei Inglismaa ega Prantsusmaa ei olnud nõus kommunismiga, selle tõttu neid ei kutsutud. Venemaa kaotas esimeses maailmasõjas, sest selle käigus tuli neile kommunism ning kaotati usaldus teiste poolt. Pariisi rahukonverentsil sõlmiti viis rahulepingut. Nimeliselt vaid Versailles'i rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga. Eraldi lepingud sõlmiti veel Austriaga, Bulgaariaga, Ungari ja Türgiga. Austria ja Ungari olid sõja lõpuaastal lagunenud, selle tõttu oli nendega ka eraldi leping. Versailles'i rahuleping. Saksamaa sai suuri territoriaalseid kaotusi. Elsass-Lotring läks tagasi Prantsusmaale. Seal oli palju rauamaaki ja kivisütt. Saarimaa läks 15 aastaks Prantsusmaale, (ametlikult läks Rahvasteliidule, kuid Prantsusmaa valitses)
Toob kaasa majanduslanguse-motivatsioon kaob. Kodusõda lõppeb bolševikute võiduga(1922). Nad suutsid enda kätte haarata võimu suurema osa endisest Vene impeeriumi territooriumist, suutmata siiski endale allutada iseseisvunud piiririike(need moodustasid Venemaa ja Lääne- Euroopa vahel nn sanitaarkoridori). Tekkis esimene totalitaarne riik. 1922 loodi NSV Liit, kuhu kuulusid- Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia. Uus majanduspoliitika NEP- Tugeva rahelolematus tõttu olid kommunistid sunnitud 1921. aastal muutma oma poliitikat. Uue majanduspoliitika tingimustes hakkas Venemaa majandus taastuma, ehkki ebaühtlaselt(toiduainete riigile maksmise kohustus asendati kindla suuruse maksuga, mille tasumisel võis talupoeg ülejäänud turule viia, rahareform taastas raha väärtuse, ennistati kauplemisvabadus, eraettevõtlus sai taas õigus tegutseda). Stalini võimuletõus tähendas NEP-i lõppu, sest ta tahtis täielikku kontrolli ühiskonna üle
märtsil alla aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele. Kuid ikka ei täidetud rahva nõudmisi. Üritati kehtestada sõjaline diktatuur, kuid asjatult. Enamlased tõusid esile, eesotsas Vladimir I Leniniga. Oktoobrirevolutsioon 1917. aasta oktoobris algas kommunistide poolt Petrogradis. Selle tulemusel loodi ainuparteiline valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ja kehtestati üheparteisüsteem. 3. märtsil 1918 seoses Bresti rahuga (läbirääkimised Saksamaa ja NSVL vahel) astus Nõukogude Venemaa sõjast välja. 5. Kodusõda Venemaal. Peale revolutsiooni kehtestati diktatuur, mille vastu olid Venemaa valged. 1918. aastal algas kodusõda, mis kestis 1922. aastani, kuhu sekkus ka Antant, et toetada valgeid ja hõivata sadamaid, et need ei läheks sakslaste kätte. Sõja tulemusena hukkus 8-12 miljonit inimest. Tänu Punaarmee tugevnemisele (Lev Trotski) ja sõjakommunismi majanduspoliitika rakendamisele
1916 Somme`i lahing - kasutatakse tanke ja lennuväge Venemaa pealetung Austria-Ungarile Jüüti merelahing Keskriigid vallutasid Rumeenia Inglased võtavad ära sakslaste kolooniad Aa frikas, Aasias ja Okeaanias 1917 Usa astub sõtta Veebruari revolutsioon Saksamaa vallutas Riia, Saarema, Muhumaa, Hiiuma Oktoobri pööre Venemaal 1918 Caporetto lahing Saksamaa okupeeris Baltikumi ja suurema osa Ukrainast Wilsoni 14 punkti - USA rahukava Bresti rahu - NSV astus sõjast välja Märtsist juulini toimub neli suurt sakslaste pealetungi II Marne'i lahing Amiensi lahing September kuni november Saksamaa liitlased astuvad sõjast välja 11
Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Ansluss 1938. aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud, et võis hakata maailma vallutama.
aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord äärmiselt pingeliseks. Maailm seisis uue suure sõja lävel. Saksamaa sammud sõja suunas- 1933 tuli saksamaal võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei (natsid) Adolf Hitleri juhtimisel. Tahtis tühistada alandava ning ebaõiglase Versailles'i rahulepingu. Nõuti võrdseid õigusi, sealhulgas ka relvastuses ja sõjajõududes. 1933 astus Saksamaa välja ka Rahvasteliidust. 1936 sisenesid Saksa väed Reini piirkonda Versailles'i rahuleping keelas seda. Hitler kartis, et sellele kohe reageeritakse ning käskis vägedel kohe lahkuda kui märgatakse Prantsusmaa vägede liikumist. Kuid Prantsusmaa ei võtnud midagi ette ning Saksamaa alustas Versailles'i süsteemi lammutamist. Demokraatia tunnused+ ühe riigi näide- *Kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus. mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus,
Novembri lõpp 1918 Vabadussõja algus Julius Kuperjanov - hukkub Paju lahingus 23.04. 1919 asutav kogu tuleb kokku August Rei - asutavaja kogu esimees Otto Strandmann Maaseadus ● Eramõisate maad riigistatakse ja jagatakse soovijatele. ● Eelistatud oli Vabadussõjast osavõtnud Landesveeri sõda. Juunis 1919 Põhja-Lätis toimunud konflikt sakslastest koosnevate vägedega. 1919. sügisel algasid rahuläbirääkimised Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Tartu rahuleping 2veebruar Nõukogude Venemaa loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. KORDAMINE KT MAAILM 1 MAAILMASÕJA JÄREL USA ● Oli tõusnud maailma juhtivaks riigiks ● Kaotas vähe inimesi ja majanduslik võimsus kasvas Piirimuudatuste tulemused. ● Väljaspoole emamaad jäid suured sakslaste ja ungarlaste alad. Rahvasteliit
annaabi.ee 
