50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-12-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Bütsantsi, kreeka, rooma ehitus- meistrid Kiievi Sofia katedraal (1017-37) Kiievi Sofia katedraal KIIEVI SOFIA KATEDRAAL Jaroslav Targa tellimus 13.kullatud kupliga Põhiplaan - ruudukujuline Mosaiigid 17.saj restaureeritud NOVGOROD Ehitusstiil- lihtsad valged seinad, kullatud kuplid Novgorodi Sofia katedraal rangeilmeline Novgorodi Sofia katedraal Novgorodi Sofia katedraal AJALOOLINE TAUST 13.saj tatarlaste sissetung Pikk vabadusvõitlus Kunst allub valitsevale võimule 14.-15.saj Moskva vabaneb tatari-mongoli ikkest(1380- Kulikova lahing) Rajati Moskva tsentraliseeritud riik, ehitustegevus elavneb NOVGOROD 14 saj. Kogudusekiriku tüüp 8-tahulised katused Palju poolümaraid apsiide ja külgehitisi Harmoonilised Proportsionaalsed MOSKVA KREML Peakirik - Uspenski (Koimesise) (1475-1479) A.Fioravanti Granovitaja Palata - ilmalik hoone Arhangelski kirik (Peaingel Miikali) Blagovestsenski peakirik
Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett. Püha Sofja peakirik Kiievis kaasajal. Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimir Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimiri Jumalaema. Püha Dmitri peakirik Vladimiris. Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. Vladimiris, Suzdalis ja selle ümbruses kerkis
Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Sofia kirik Kiievis algsel kujul Sofia kirik tänapäeval Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimiri Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimiri Jumalaema Dmitri peakirik Pokrovski kirik Nerli jõe Vladimiris ääres
puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. 3 Vana Vene arhitektuur Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud algselt viielööviline ehitis on üks silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Kahjuks on see kirik 17. sajandi ümberehitustega, mil sellele ehitati juurde veel neli löövi, rikutud. Uueks keskuseks sai Vladimir. Seal, Suzdalis ning selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga
Kirikute seinad ehitati paksud ja aknad väikesed. Erinevates vürstiriikides ehitati kirikuid veidi erinevalt. Kiievi vürstiriigi uhkuseks oli Püha Sofia katedraal. See on viielööviline kuppelkirik 13 kupliga. Peakupli poole tõusevad teised kuplid püramiidiliselt. Seinad kaetud mosaiikidega. Oma käega pani vürst Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimiri Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimir-Suzdali vürstiriigis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja
VANAVENE ARHITEKTUUR JA MAALIKUNST Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. sajandil, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik, mille pealinnaks oli Kiiev. Kuni 17. sajandindin (Peeter Suure valitsemisajani) säilis Vene kunst üsna iseseisvana ja läänest mõjutamatuna, kuna riigi piirid olid kinni ja kehtis range piirivalvekontroll. Täpsemalt võib öelda, et Vene kunst sai alguse aastal 988, kui Valitseja Vladimir võttab vastu ristiusu. Sellega tõi ta Venemaale lubimördi ja kiviarhitektuuri. Tänu tihedatele suhetele Bütsantsiga võib vanavene kunsti pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ning edasiarenduseks. Vürstid kutsusidki oma linnadesse Bütsantsi ehitusmeistreid. Esimesed suuremad meieni säilinud kirikud on Sofia kirikud Kiievis ja Novgorodis. Sofia katedraal Kiievis - Valminud 11. sajandi I poolel Jaroslav Targa tellimisel
Kõige tähelepanuväärsem osa selles on kindlustusarhitektuuril. Moskva Kremli müürid on vanaveneaegse linnakindlustuskunsti tuntuimaks näiteks, kuid tugevad ringmüürid paljude tornidega ümbritsesid ka Smolenskit, Novgorodi, Pihkvat ja Irboskat. Skulptuur levis vähe. Suuremad saavutused on maalikunstis. Kõik võeti üle Bütsantsist ja kreeka meistrite töö on näiteks mosaiigid ja freskod Sofia katedraalis Kiievis. Kõige väärtuslikum vanavene kunstis on ikoonimaal. Esimesed ikkonid, nende hulgas legendaarse kuulsusega ,,Vladimiri jumalaema" toodi Bütsantsist ja sealt pärineb ka nende põhimõte ja maalitehnika. 1240-1480 Mangoli tatari ike o Sidemed Bütsantsiga nõrgenesid o Vene ikoonikunst iseseisvus o Lisandusiid kohalikud legendid ja pühakulood o Kunsti tungisid rahvalikud jooned ja rahvausundi elemendid. o Ilmuvad mustade jõudude kujutised o Ilmnesid vabama ja maalähedasema laadi taotlused
Vanavene kunst Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lõpuni. Vene kunstis valitsevad Bütsantsi kunsti eeskujud. Vanavene kunst hakkas kujunema, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik keskusega Kiievis. Idaslaavlaste kõrval asus võimas ja rikas vana kultuuriga Bütsantsi riik. Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri, aga bütsantslik õigeusk lahutas neid Kesk- ja Lääne-Euroopast. Arhidektuur: Alates 10. Sajandist hakati venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid. Kui linnades levid kiviarhitektuur, siis maal säilitati puukirikuid. 11. Saj on Kiiev Venemaa Euroopa suurim riik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid