50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Teeeeele
Õppematerjali autor
Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Sofia kirik Kiievis algsel kujul Sofia kirik tänapäeval Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimiri Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimiri Jumalaema Dmitri peakirik Pokrovski kirik Nerli jõe Vladimiris ääres
VANAVENE ARHITEKTUUR JA MAALIKUNST 10.17.sajand Skulptuur: 910. saj. moodustus idaslaavlaste riik, keskusega Kiievis(17.saj.) Bütsantsi riik(ristiusk) Sofia peakirik Kiiesvis (11.saj. esimene pool, kreeka rist, viielööviline, idaseinas 9 apsiidi, kuplitega tornid) Sofia peakirik Novgorodis(lihtne ja range välisilme) Georgi peakirik Juejevi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas
Peakirik - Uspenski (Koimesise) (1475-1479) A.Fioravanti Granovitaja Palata - ilmalik hoone Arhangelski kirik (Peaingel Miikali) Blagovestsenski peakirik Ivan Veliiki kellatorn Uspenski katedraal Arhangelski kirik Blagovestsenski peakirik Ivan Veliiki kellatorn VASSILI BLAzENNÕI KIRIK 16.saj. meistriteos Moskva Punasel väljakul Ehitati 1555-1561 Arhitektid - Barma, Postnik Liitkirik Vassili Blazennõi kirik 17.saj arhitektuuris Sibulkuppelkirikud Ilmalik arhitektuur Moskva Kremli müürid (linna- kindlustuskunst) Arhitektuur maal Puuehitised Kuplid kaetud puusindlitega 15.saj Kizi saare Preobrazen- skaja puukirik (Issanda Muutmise kirik) Kizi saare Preobrazenskaja puukirik Kizi saare Preobrazenskaja puukirik VANAVENE KUNST MAAL IKOONIMAALI TUNNUSED Suured silmad, lummav pilk Kuldsed juuksed, valge nimbus ümber pea Ümberpööratud perspektiiv Peategelane - pühak - eestvaates Figuurid väljavenitatud
VANAVENE ARHITEKTUUR JA MAALIKUNST Vanavene kunst hakkas kujunema 9.10.saj. Seda võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ja edasiarenduseks. KIRIKUD Kiievi Sofia katedraal südamik meenutab kreeka risti. Välisilmes domineerivad kuplitega tornid. Novgorodi Sofia katedraal välisilme väga lihtne ja range. Esinduslikum ja toredam laad. Tuntuimad kirikud Novgorodis ja selle ümbruses: Georgi peakirik Jurievi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas. VladimirSuzdalimaa arhitektuur kuulsaimad on Dmitri katedraal Vladimiris ja Jumalaemale pühendatud Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. 14saj. tõusis Kiievi asemel ehituskunsti keskuseks Moskva, kus töötasid mitmed itaalia meistrid. Kuulsaim neist oli Aristotele Fioravanti. Vene ehituskunst arenes suurema vormirikkuse, fantaasiakülluse ja maalilise toreduse suunas. Konstruktviine selgus ja loogilisus vähenes. Vassili Blazennõi peakirik Moskvas 16saj. suurim ehituskunsti meistriteos. Kummaline
Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett. Püha Sofja peakirik Kiievis kaasajal. Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimir Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimiri Jumalaema. Püha Dmitri peakirik Vladimiris. Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. Vladimiris, Suzdalis ja selle ümbruses kerkis
Kirikute seinad ehitati paksud ja aknad väikesed. Erinevates vürstiriikides ehitati kirikuid veidi erinevalt. Kiievi vürstiriigi uhkuseks oli Püha Sofia katedraal. See on viielööviline kuppelkirik 13 kupliga. Peakupli poole tõusevad teised kuplid püramiidiliselt. Seinad kaetud mosaiikidega. Oma käega pani vürst Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimiri Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimir-Suzdali vürstiriigis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja
10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Vanavene kunsti võib pidada bütsantsi kunsti jätkuks ja edasiarenduseks. Vanavene kunstis võib eraldada järgmisi perioode: 1. Kiievi-Venemaa õitseaeg (9-12. sajandi algus); 2. Feodaalse killustatuse aeg (12-13. sajand); 3. Võitlus tatari-mongoli ikkega ja vürstiriikide ühinemine (14-15. sajandi algus); 4. Vene tsentraliseeritud riigi tugevnemine (15-16. sajand); 5. Keskaegse kunsti kriis ja uut laadi kunsti tärkamise aeg (17. sajand) 10
Tsentraalehitis Kirik, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel Ikoon Usulise sisuga pilt, pühapilt Ikonoduul usulise sisuga piltide pooldaja Ikonoklast Pildieitaja Enkaustikatehnika Tehnika, kus temperavärvi sideaineks oli tavaliselt sulamesi, kuid kasutati ka muna või muu orgaanilist sideainet Bütsantsi mosaiigid ja ikoonid. Seinamaal Bütsantsi maalikunst Arengus vahelduvad Maalikunsti on säilitatud katkendlikult, sest Väike-Aasia ja Kreeka jäid alates õitsengud langusaegadega 15.sajandist islamiusuliste türklaste võimu alla, kuid islami usk keelas elusolendite kujutamise kunstis, mistõttu on isegi Bütsantsi kunstipärandit hävitatud
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid