Norra toit Andra Vebus 11. A klass Ajalugu o Põhitoit kala ja piimatooted o Põhjapõder o Hüljes o Lõhe o Forell o Mereannid Kliima mõju toiduvalikule o Seentest ei arva midagi o Teravilja kasvatus riigi lõunaosas o Teravili: kaera, otra o Pärmitaigent teha ei saa o Lame leib, säilib kaua o Letse Norrale omased toitud o Tähtsal koha kartul o Kaladest põhitoit: lõhe, heeringas, tursk, paltu, kammelja, makrell, saida Ajalooline roog o Rakfisk o Sarnaneb Rootsi surströmminguga o Tooraine: forell o Rakfiski festival Aitäh kuulamast.
FJORDRANNIK ASEND See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Fjordrannik on iseloomulik Norrale, Põhja Iirimaale, Tsiilile, Alaskale, Islandile, Gröönimaale jt. Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidegapikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. RANNIKU KIRJELDUS Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja
Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: 19 maakonda (fylke`t) Pealinn: Oslo Rahaühik: Kroon Linnastumine: 76% Sündimus: 13 Suremus: 10 Keskmine eluiga: 78 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 35 Teeninduse % SKP- st 62 SKP $/in. 27 400 Eksportkaubad naftatooted, kemikaalid, metallid, puit Norrale on iseloomulik suur põhja-lõuna-suunaline ulatus: põhjapoolseima (Knivskjelloden) ja lõunapoolseima (Lindesnes) punkti vahe on 1752 km, laius 6,3 km (Narviki kohal) kuni 4630 km. Põhiseadus kehtestati 1814. aastal, mille järgi on riigipea kuningas, kes omakorda nimetab ametisse peaministri. Kuningal on suhteliselt palju võimu, ta on ka relvajõudude ülemjuhataja. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele neljaks aastaks
Põllumajanduspiirkondades jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000mm vahele. Sademeterohkemad kuud on juuli ja august. Tuulte tugevus ja suund varieeruvad kiiresti liikuvate rõhufrontide tõttu. Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti vägagi tugevad. 5 Birgit Bucht Norra loodus ja majandusgeograafiline ülevaade Naftatööstus on Norrale väga oluline tööstusharu. Norra on suuruselt kolmas nafta ja gaasieksportija maailmas. 2006.aasta eelarves hinnati riigi mandrilaval peituvate varude jäägi väärtuseks 4210 miljardit NOK'i. Peaaegu 40 aastat väldanud nafta ja gaasi tootmisega merel, kus ilmastikuolud on pidevalt rasked, on riik omandanud varude tõhusaks ja turvaliseks ammutamiseks vajalikud teadmised
ohuks laevaliiklusele. Peamised asutuspiirkonnad ja tegevusalad Inimesi elab jäävööndis vähe. Gröönimaal elavad inuitid, kes on karmide tingimustega väga hästi juba harjunud, nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerrakendis kelkudega. Lisaks ehitavad nad omapäraseid paate-kajakke. Iglu ... Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard, seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. Põhjapoolkeral on jäävöönd jaotunud mitme riigi vahel, kuid lõunapoolkeral asuv Antarktika ei kuulu ühelegi riigile.
loodusraamat, paljastades vaatajatele erinevad ajastu kihid. Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagiliustikega kaetud. Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas. Fjordrannik on iseloomulik Norrale, LääneSotimaale, PõhjaIirimaale, Tsiilile, Alaskale, Islandile, Gröönimaale, Uus Meremaale (Lõunasaar) ja Kanadale (Labradori poolsaar). Riasrannik on rannikutüüp, mille puhul rannajoonde on lõikunud väikesed lehtrikujulised lahed, mis Biskaia lahe rannikul kannavad hispaania ja galeegi keeles nimetust ría. Need lahed on tekkinud j
ja seeni, mis saavad mineraalsed toitained õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Silmaga nähtav taimestik kasvab seal, kus on lume sulamisvett. Vetikate ja seente kõrval kasvab ka samblikke ja samblaid ning üksikuid rohttaimi . Inimtegevus: Gröönimaal elavad inuitid, kes on osavad kalastajad ja hülgekütid, Ehitavad omapäraseid paate- kojakke. Turistid on nendest väga huvitatud. Teine püsiasutusega piirkond on Norrale kuumuv Teravägede saarestik, kus käiakse kivisütt kaevandamas, saart on kasutatud peamiselt teaduslikel eesmärkidel, tehakse bioloogilisi uuringuid. Jää ja külmakõrbed: Külmakõrb ääristab kitsa ja katkendlikult ribana jäävööndist. Sajab vähe, suvekuudel peamiselt uduvihma, sageli esineb udu. Mandrilava ehk self- võib ulatuda kuni 1500 km-ni, algab rannajoonelt. Tingimused, mis võimaldavad järvede olemasolu Antarktikas: Tänu suurele rõhule ja jääkattele ei
Enamik Norra territooriumist on Skandinaavia mäestiku all, mille idanõlvad on lauged, läänenõlvad laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärmaastiku. Fjord on pikk, kitsas, liustikutekkeline merelaht. Kõrgeim tipp on Galdhopiggen 2469 m. Madalike leidub ainult Oslo ja Trondheimi
...........5 6. Majandus.............................................................6 7. Kultuur................................................................7 7.1 Tuntud norralase 7.2 Rahvuspüha 7.3 Keeled 2 1. Üldinfo Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. 2. Haldusjaotus Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke): 1. Akershus 2. Aust-Agder 3. Buskerud 4. Finnmark 5. Hedmark 6. Hordaland 7. Møre og Romsdal 8. Nordland 9
mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata. Norra 2003. aastal veebruaris tehtud sateliidipildil Norra kliima Norra riigi pikkuse tõttu on väga keeruline anda lühiülevaadet Norra metsadest ja kliimast. Tema pikkus ületab ligi 2 tuhat kilomeetrit. Selline kuju mõjutab riigi looduse tingimusi äärmiselt palju. Metsapiir Bergeni läheduses on ligikaudu 600 meetrit merepinnast ning langeb peaaegu merepinnani kaugesse põhja. Kasvuperiood varieerub riigi pikkuse tõttu samamoodi
see pankadena vette. Nii tekivad jäämäed, mis triivivad hoovustega soojematele aladele ning on suureks ohuks laevaliiklusele. Peamised asutuspiirkonnad ja tegevusalad: Inimesi elab jäävööndis vähe. Gröönimaal elavad inuitid, kes on karmide tingimustega väga hästi juba harjunud. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerrakendis kelkudega. Lisaks ehitavad nad omapäraseid paate-kajakke. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. Põhjapoolkeral on jäävöönd jaotunud mitme riigi vahel, kuid lõunapoolkeral asuv Antarktika ei kuulu ühelegi riigile.
Joonis 2. Galdhøpiggen tootmisel ning kerge-ja rasketööstusel. Veestik Huvitavad loodusnähtused KASUTATUD INFOALLIKAD: • Norrale on iseloomulikud kõrged joad ja 1.Põhjaosas võib taevas näha virmalisi. https://et.wikipedia.org/wiki/Norra https://en.wikipedia.org/wiki/Norway kalarikkad jõed. Pikim jõgi on Glåma 2.Galdhoppigen on kõrgeim tipp (601km). Üle 1,5 hektari suuruseid järvi on skandinaavias. umbes 65000
4. Alpide eelmäestikuala 5. Äärmises lõunaosas Alpid Maavarad Rikkalikult leidub kivisütt ja pruunsütt. Põhja- ja Lõuna-Saksamaal maagaas. Suur osa toorainest siiski ammendunud. Ohtralt on veel naatriumi leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka pliid ja tsinki. Metallurgias pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim terasetootja ja eksportija. Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid Norrale. Tuuleenergia Kliima Soe suvi ja külm talv Pikemaajlised pakase- ning lumeperioodid on haruldased Vihma sajab aastaläbi Talve keskmine õhutemperatur 0 kraadi Sademete hulk on mõõdukas (500mm) Veekogud Jõed: Doonau (2852km), Rein (1320km), Elbe (1165km), Odra (866,12km), Mosel (545km), Main (524km), Inn (510km), Weser (433km), Saale (413km), Spree (382km) Järved: Bodeni järv (536km2) Müritz (117km2) Chiemsee (80km2) Kasutatud allikad http://et.wikipedia
üle terve maailma - on ju Volkswagen ja Daimler-Chrysler ühed suurimad autotootjad terves maailmas (aasta 2001 seisuga tootsid ettevõtted kahepeale ligi 10 miljon masinat). Ka elektroonikatööstuses ollakse tasemel(tänud suurettevõttele Siemens Group). Metallurgias pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim terase tootja ja eksportija. Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid Norrale. Kergetööstuse hõive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud brändid just nimelt Saksamaalt (näiteks sportrõivaste bränd Adidas). Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on kõrged. Riigis on selleks vajaminevat kapitali, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks
mitmesugused masinad ja seadmed. Kalad ja kalatooted moodustavad 5,3% Norra ekspordist. Norra suuremad ekspordi-partnerid on Suurbritannia, Saksamaa, Holland, Prantsusmaa ja USA. Naaberriikidest on tähtsaim partner Rootsi. Rootsisse eksportitakse peamiselt naftat. Venemaaga on Norral sõbralikut suhted, kuid suurt eksporti ega importi nende vahel ei toimu. Ka Soomega on Rootsil sõbralikud suhted, kuid Soome ei kuulu tähtsamate importi ja eksporti partnerite hulka. Suurt tulu toob Norrale ka turism, sest Norra on kuulus oma vaatamisväärse rannajoonega e. fjordidega. 2.Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides Erinevalt naabermaadest Rootsist ja Soomest ei ole Norra astunud Euroopa Liitu, kuid EMP leping võimaldab Norral tegutseda Euroopa Liidu siseturul ja saada osa neljast vabadusest: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vabast liikumisest
INIMSESED JÄÄVÖÖNDIS Püsiv inimasustus jäävööndis üldiselt puudub. Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. HUVITAVAD NÄHTUSED Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Teaduslikult nimetatakse virmalisi vastavalt esinemiskohale kas Aurora Borealis
INIMESED JÄÄVÖÖNDIS JA KÜLMAKÕRBES. Püsiv inimasustus jäävööndis üldiselt puudub. Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. Põhjapoolkera jäävöönd ja külmakõrb on jaotunud mitme riigi vahel. Antarktika ei kuulu aga ühelegi riigile. Antarktikasse ei ole lubatud paigutada sõjaväge ega korraldada militaarõppusi. Elamine jäävööndis
Söök ja jook Norras Norra on tuntud oma lõhe poolest, erinevaid ja väga maitsvaid kalatoite on Norras päris mitmeid. Üllatusi võib pakkuda isegi hotelli hommikusöögilaud, kus pakutava hulgas erinevat sorti heeringaid, ansooviseid, lõhet nii kergsoola kui küpsetatud variandina, erinevas kastmes kalapalle. Hommikusöök reeglina on tugevam peale erinevate kalade on võileivamaterjalina juustud, meile tuttav kollane juust, aga kindlasti ei puudu ka Norrale iseloomulik pruunjuust, mida süüakse moosiga, küpsetatud pasteet, erinevad munast valmistatud katted ja kuumad joogid. Norra kohv on tavaliselt mõnusa tumeda röstiga. Söök ja jook Norras Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
loodest Norra mere ja kirdest Barentsi merega. Umbes kolmandik Norrast asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. Põhja-Norra . Põhja-Norra on eriline, sest seal on polaaröö/polaarpäev (Polaaröö on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist madalamal.Polaarpäev on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist kõrgemal.) Põhja-Norras võib näha virmalisi. Ebaõnne korral võib Norrale kuuluval Teravmägede saarestikul kohata ka jääkarusid. Norra sissetulek Norra saab oma põhilise tulu: kalandusest vaalapüügist naftast maagaasist hüdroenergiast turismist Norra haridus Norras on koolikohustus lastele vanuses 6–16 aastat. Seejärel võivad noored astuda kas keskkooli või kutsekeskkooli. Kõrgharidusasutused jagunevad ülikoolideks ja kõrgkoolideks. Bakalaureuseõpe kestab 3 aastat, magistriõpe 2 aastat ja doktoriõpe 3 aastat.
on väga kõrgelt hinnatud üle terve maailma - on ju Volkswagen ja Daimler-Chrysler ühed suurimad autotootjad terves maailmas (aasta 2001 seisuga tootsid ettevõtted kahepeale ligi 10 miljon masinat). Ka elektroonikatööstuses ollakse tasemel(tänud suurettevõttele Siemens Group). Metallurgias pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim terase tootja ja eksportija. Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid Norrale. Kergetööstuse hõive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud brändid just nimelt Saksamaalt (näiteks sportrõivaste bränd Adidas). Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on kõrged. Riigis on selleks vajaminevat kapitali, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks. Saksamaa paiknemine maailmas Tume Oranz on Saksamaa ja hele-oranz euroopa liit
Keskmiselt on Suurbritannia täiskasvanutel 9,5 õpinguaastat ning RKT elaniku kohta on 35 087 dollarit. Need näitajad kinnitavad fakti, et Suurbritannia puhul on tegu kõrgelt arenenud riigiga. Suurbritannia inimarenugindeks on võrreldavate riikide seas suuruselt teine. Suurbritannia inimeste oodatav eluiga on madalam kui Norras, kuid kõrgem kui Eestis, Tansaanias ja Brasiilias. Õpinguaastatelt on Suurbritannia aga kolmas, jäädes alla Norrale ja Eestile, kuid ületades Tansaania ja Brasiilia täiskasvanute keskmist õppeaastate arvu. RKT elaniku kohta on Suurbritannias võrrledavatest riikidest suuruselt teine, olles väiksem vaid Norra RKT st elaniku kohta. 3. Riigi hõive iseloomustus Joonis 2. Suurbritannia hõive iseloomustus. Allikas: The World Factbook Riigis on tööhõive suurim teeninduses (80.4 %). Tähtsuselt järgmine on tööstus (18.2%) ning kõige
09,0. Hõbeda sai venelane Maksim Võlegzanin 1,7 ja pronksi Northugi kaasmaalane Tord Asle Gjerdalen 6,3 sekundilise kaotusega võitjale.Eestlastest sai poole distantsi järel juhtinud Aivar Rehemaa 32. Eeri Vahtra 42. ja Karel Tammjärv 49. koha. Osli MMi naiste 30km suusavõistlus Oslos toimuvatel põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel võitis naiste 30 km ühisstardist vabatehnikadistantsi norralanna Therese Johaug, ajaga 1:23.45,1. Kaksikvõidu kindlustas Norrale Marit Björgen, kes kaotas Johaugile 44 sekundiga. Pronksmedal läks Justyna Kowalczykule. Poolatar oli Johaugist aeglasem 1.34,0. Johaug rebis Björgenist ja Kowalczykist lahti poolel distantsil, ega loovutanud enam edu. Björgen klaaris Kowalczykuga arved viis kilomeetrit enne finisit. Eestlannasid seekord stardis ei olnud. Mulle meeldis MMi suusavõistlustel, et naised ja mehed koos ei sõitnud kuna see oleks
4 Janar Käos Norra Joonis 3 Norra kaart PINNAMOOD Enamiku Norra mandriosast asub Skandinaavia mäestikus, mis on lauge ida- ning järsu läänenõlvaga. Järsku läänerannikut liigestavad mägiliustike töödeldud orud, mille kitsaid ning sügavaid käärulisi suudmelahti nimetatakse fjordideks (Sogne, Hardangeri jt). Norrale on iseloomulikud mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Madalikke leidub Oslo ja Trondheimi ümbruses, vähesemal määral ka mujal rannikul. Mägise Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m) Jotunheimenis, kus on ka kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Norras on üle 2300 m kõrgusi mäetippe 26. 5
INIMESED JÄÄVÖÖNDIS JA KÜLMAKÕRBES. Püsiv inimasustus jäävööndis üldiselt puudub. Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. Põhjapoolkera jäävöönd ja külmakõrb on jaotunud mitme riigi vahel. Antarktika ei kuulu aga ühelegi riigile. Antarktikasse ei ole lubatud paigutada sõjaväge ega korraldada militaarõppusi. Kokkuvõte Sain teada,et maa on kaetud seal mandrijääga ja temperatuur on seal aastaringselt 0 kraadi.Poolaastat on pime aeg-polaaröö
kolmandiku sisemajanduse kogutoodangust. Norra põhilised sihtturud on Põhjamaad ja Euroopa riigid, kuid mitmeidki tooteid naftat, gaasi, mineraalseid maavarasid ja mereande turustatakse edukalt kogu maailmas. Kuigi Norra ei ole Euroopa Liidu (EL) liige, tagab osalemine Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) talle piiranguteta juurdepääsu Euroopa Liidu siseturule. Euroopa Liidu osa Norra väliskaubanduses on hetkel umbes 75%. Naftatööstus on Norrale väga oluline tööstusharu. Sealt pärineb koguni kolmandik riigi tuludest (2005. aasta andmetel). Naftaga seotud ettevõtetes töötab ligi 80 000 inimest, lisaks mõjutab selles valdkonnas toimuv olulisel määral ka teisi tööstusharusid. Norra on suuruselt kolmas nafta- ja gaasieksportija maailmas. 2006. aasta riigieelarves hinnati Norra mandrilaval peituvate naftavarude jäägi väärtuseks 4210 miljardit Norra krooni. Tänaseks on Norra arvatavatest
Peeter Hartmann ja Nils Willhelm Gade. Norra -Loodus on karm külm meri kosed kaljud. Kõige karmima kliimaga. Muusikas on palju kurje vaime ja olendeid. Alates trollidest. Hingelt tundub norrakas lüürik olevat. Vaene aga uhke rahvas kuni 20 sajandini. Tal puudus sajandeid iseseisvus. 14 saj alates oli sõltuv taanist. Keel oli taani, rõivas oli taani. 19 sajandi algul lööb norra taanist lahti aga liidetakse kohe rootsiga. 1885 aastal saab ametlikuks keeleks norra keel. 1905 tuleb norrale iseseisvus. Võitlus sõltumatuse eest arendas kultuurilist ühte kuuluvust. Norra anneb rohkem nimesid maailma kui taani ja rootsi kokku. Selle ajastu taanlastest ja rootslastest ei tea me midagi. Björnson, Ibsen- maailma kuulsad kirjanikud. Lindeman- rahvalaulude koguja ja töötleja. Kogud on algmaterjalideks ka kõigile teistele. Ole Bull-1810-1890, teda on kutsutud ka põhjamaade paganiiniks. Raius ikka rahvamuusika tähtsust. Üle euroopaline kuulsus
PINNAMOOD Suurema osa Norra pinnas katavad mäed. Norra mägismaa keskmine kõrgus on 500 m üle merepinna, aga mõned kiltmaa osad ulatuvad 2000 meetrini. Suurema osa Norras pindalast hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari (umbes 150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on tuntumad Dovrefjell ja Rondane, mis jagavad Norra lõuna ja põhjaosaks, siis Kjøleni ahelik (moodustab loodusliku piri norra ja rootsi vahel) ning Jounheimeni kiltmaa Lõuna-Norra lääneosas
INIMESED JÄÄVÖÖNDIS JA KÜLMAKÕRBES. Püsiv inimasustus jäävööndis üldiselt puudub. Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. Põhjapoolkera jäävöönd ja külmakõrb on jaotunud mitme riigi vahel. Antarktika ei kuulu aga ühelegi riigile. Antarktikasse ei ole lubatud paigutada sõjaväge ega korraldada militaarõppusi. Jäävööndi iseloomulikud omadused: · Polaaröö ja -päeva vaheldumine · Maismaad katab jääkilp, meredes jäämäed
INIMESED JÄÄVÖÖNDIS JA KÜLMAKÕRBES. Püsiv inimasustus jäävööndis üldiselt puudub. Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. Põhjapoolkera jäävöönd ja külmakõrb on jaotunud mitme riigi vahel. Antarktika ei kuulu aga ühelegi riigile. Antarktikasse ei ole lubatud paigutada sõjaväge ega korraldada militaarõppusi. 3 Jäävööndi pildid 4 Kasutatud kirjandus 1. Loodusgeograafia põhikoolile III 2
Volkswagen ja Daimler-Chrysler ühed suurimad autotootjad terves maailmas (aasta 2001 seisuga tootsid ettevõtted kahepeale ligi 10 miljon masinat). Ka elektroonikatööstuses ollakse tasemel.(tänud suurettevõttele Siemens Group). Metallurgias pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim terase tootja ja eksportija. Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid Norrale. Kergetööstuse hõive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud brändid just nimelt Saksamaalt (näiteks sportrõivaste bränd Adidas). Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on kõrged. Riigis on selleks vajaminevat kapitali, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks. Kultuur Saksa kultuur on väga rikas, riiki tuntakse kui das Land der Dichter und Denker
kiitsime selle heaks ja kinnitasime ning käesolevaga kiidame heaks ja kinnitame juba seadusena isiklikult ja Kuningliku pitsati lisamisega". Peeter I saar on saar Lääne Antarktikas, 450 km kaugusel Antarktika rannikust. Saare avastas 21. jaanuaril 1821 Fabian Gottlieb von Bellingshausen ja nimetas ta Vene keisri Peeter I järgi. Ola Olstad maandus saarele 2.veebruaril 1929 ning kuulutas selle Norra valduseks. 1.mail 1931 kinnitas Norra parlament saare kuulumist Norrale. Teine territoorium Antarktikas, mida Norra enda omaks peab, on Kuninganna Maudi maa. Rahvusvaheliselt kumbagi nõudlust ei tunnustata. Saare pindala on 243 (teistel andmetel 156) km. Kõrgeim punkt (Lars Christenseni tipp, vulkaan) on 1755 (teistel andmetel 1640) km kõrge. On teadmata, kas vulkaan tegutseb või mitte, aga selle tipp on igijää poolt rikkumata. Peaegu kogu saar on jääga kaetud ja ta on peaaegu aasta ringi paakjääga ümbritsetud. Inimesi pole saarel kunagi elanud
Püsiv inimasustus jäävööndis üldiselt puudub. Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. Põhjapoolkera jäävöönd ja külmakõrb on jaotunud mitme riigi vahel. Antarktika ei kuulu aga ühelegi riigile. Antarktikasse ei ole lubatud paigutada sõjaväge ega korraldada militaarõppusi. Levik Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad
November 1939 12. Märts 1940, kui Soome keeldus kirjutamast alla vastastiku abistamise lepingule 3. september 1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja Kummaline sõda(Sitzkrieg) 1939-1940 Saksa ja Prantsusmaa piiril toimuvas sõjategevuses puudus aktiivsus ja kumbki pool ei võitnud alasid juurde. Välksõda(Blitzkrieg) Iseloomustatakse Saksamaa kiiret rünnakut Poola aladele 9. november 1940 tungis Saksamaa kallale Norrale ja Taanile, kes mõlemad olid kuulutanud ennast neutraalseks. Hitler põhjendas seda kui kaitsta riikide neutaalsust, mida Suurbritannia olevat tahtvat rikkuda. 10. mai 1940 tungis Saksamaa Prantsusmaale ja Suurbritnniale kallale mööda Hollandi, Belgia ja Luksemburgi piire. Prantsuse depatsioon 1940 10. Juunil kuulutas Itaalia Prantsusmaale sõja; 14. Juuni tungisid sakslased Pariisi sisse; 21 juuni toimusid Saksa-Prantsuse vaherahurääkimised; 22
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Joonas Laanela 9B klass NORRA referaat TALLINN 2008 Norra Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Norra on
Oslo geograafilised korinaadid on 59º 55' N ja 010º 45' E . See linn asub Kagu-Norras. 6 2. PINNAMOOD Suurema osa Norra pinnas katavad mäed. Norra mägismaa keskmine kõrgus on 500 m üle merepinna, aga mõned kiltmaa osad ulatuvad 2000 meetrini. Suurema osa Norras pindalast hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari (umbes 150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on tuntumad Dovrefjell ja Rondane, mis jagavad Norra lõuna ja põhjaosaks, siis Kjøleni ahelik (moodustab loodusliku piri norra ja rootsi vahel) ning Jounheimeni kiltmaa Lõuna-Norra lääneosas
piirileping Moskvas. Samal ajal Baltimail sõlmisid Moskva survel kõik kolm Balti riiki vastastikuse abistamise lepingu NSV Liiduga (Eesti 28.sept., Läti 5. ja Leedu 10.okt.). Kõikidesse riikidesse paigutati u. 20000 punaarmeelast (sissemarss oktoobris). Sarnase ettepaneku tegi Moskva ka Soomele, kes esialgu keeldus. 1940. aasta veebruaris algas Talvesõda. 3.sept.1939 kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa sõja Saksamaale, algas Kummaline sõda. 9.apr.1940 tungis Saksamaa Taanile ja Norrale kallale, Kopenhaagen alistus kohe, Norra valitsusel õnnestus põgeneda, alustati vastupanu. Norra alistus juunis. 10.mail alustas Wehrmacht pealetungi Prantsuse ja Briti vägedele (Kummalise sõja lõpp). Kallale tungiti ka Hollandile, Belgiale ja Luksemburgile. 12. juunil langes Prantsusmaa. 10.juunil kuulutas Prantsusmaale sõja ka Itaalia(Mussolini). Samal ajal viis NSV Liit lõpule Baltimaade anastamise. Juuni lõpul ühendas Stalin Venemaaga ka Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. 22
Norra riigi migratsioonisaldo on olnud aastatel 1995-2015 positiivne, see tähendab, et ülekaalus on olnud sisseränne. 2010. aastal oli migratsioonisaldo kõrgeim, viimase viie aasta jooksul on see pisut langenud. 2007. aasta andmete põhjal elab Norras 94,4% norralasi, välismaal sündinud sisserändajaid on kokku 5,6%, nendest 3,6% eurooplased ja 2% muud rahvad. Võrreldes teiste riikidega, näiteks Eestiga, kus elab 2011. aasta andmetel 68,7% eestlasi, võin väita, et Norrale ei ole probleemiks sisse-, ega ka väljaränne. Norra on heaolu riik, kuhu inimesed pigem soovivad sisse rännata kui sealt välja rännata, kuna seal on suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik ning head elamistingimused ja suur palk. 2.7. Rahvastikupoliitika Minu arvates on Norra rahvastikupoliitika üldiselt elanikkonda toetav. Püütakse suurendada võrdõiguslikkust ja üldist heaolu eriti noortele ja lastega peredele. Elanikkond püsib arvukana eelkõige paindlike seaduste tõttu
masinad ning inimtööjõudu ei lähe enam väga vaja. Joonis 2: Saksamaa hõive Allikas: The World Factbook 4. Arengutaseme näitjate võrdlus · Interneti kasutajaid 1000 inimese kohta Internet users (per100) Järgnevalt jooniselt on näha, et kõige suurem interneti kasutamine on kõige kõrgema IAI taseme riikidel. Kõige kõrgem on see Norras, kus 1000 elaniku kohta kasutab interneti 689 inimest. Norrale järgneb Eesti, kus 1000 elaniku kohta kasutab interneti 543 inimest. Saksamaal kasutab 289 inimest ning Brasiilias 80. Tansaanias on interneti kasutajaid väga vähe , kõigest 0.6 kasutajat 1000 elaniku kohta. Joonis 3: Interneti kasutajad 1000 inimese kohta Allikas: World by Map: Statistics, Maps and Charts · Imikusuremus Infant mortality rate (per 1,000 live births) Järgnevalt jooniselt on näha, et imikusuremus on kõige kõrgem Tansaanias, kus iga 1000
Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km².Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõudlus nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata. ÜLDANDMED Pindala Norra põhiosa pindala on 323 782 km² [, millega ta on maailma maade seas 67. kohal või 60. kohal. Sellest hõlmavad 6% siseveed. Norra põhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. kohal.Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km² või 385 230 km². Sellega on ta Euroopa riikide seas pindalalt 6. kohal. Rahvaarv Norra rahvaarv on 5 051 275 (seisuga 1.01.2013). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28
rüsijää suvel nii tekib triiviv ehk ajujää. Ehkki nendes vetes hulbivad kogu suve jääpangad ja jäämäed, on meresõit võimalik. Kui mererannik vabanebki lühikeseks ajaks lumekattest, jääb Teravmäed (Norrale kuuluv ala Arktikas) pinnas siiski külmunuks. Gröönimaa mandriliustikust ja Põhja-Jäämere jääväljadest murduvad hiiglaslikud jääkamakad satuvad merehoovustesse ning hakkavad veteväljal triivima. Suured jäämäed ohustavad laevu. Tuntud on suure reisilaeva Titanicu uppumine pärast kokkupõrget jäämäega 1912. aastal. Kui palju polaarreisijate purjekaid ja paate on Põhja-Jäämere jääväljadel hukkunud, seda ei saa me kunagi teada.
, ja siis kuhjuvad ühte kohta. 11.Rannikud Murrutus on merelainete ja nende poolt kantud kivimilise materjali teostatud abrasioon. Murrutuse läbi tekivad näiteks pangad, murrutuskulpad ja murrutuslava. Skäärrannik on rannikutüüp, kus keerukalt liigestunudel kerkival laugrannikul paiknevad skäärid peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud. Skäärrannik on iseloomulik Soomele, Rootsile, Norrale, Kanadale ja Karjalale, Laadoga järve rannikule Rahuliku lasumusega settekivimite paljandumisel tekkivad pankrannikud. Fjordrannik on rannikutüüp, kus kõrge kaljune rannik on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinade poolt. Piirkondades kus mäeahelikud ja nendevahelised orud ristuvad rannajoonega, on kujunenud lahtedest ja poolsaartest tugevasti liigestatud riarannikud. 12
on väga kõrgelt hinnatud üle terve maailma: on ju Volkswagen ja Daimler-Chrysler ühed suurimad autotootjad terves maailmas (aasta 2001 seisuga tootsid ettevõtted kahepeale ligi 10 miljon masinat). Ka elektroonikatööstuses ollakse tasemel.(tänud suurettevõttele Siemens Group). Metallurgias pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim terase tootja ja eksportija. Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid Norrale. Kergetööstuse hõive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud brändid just nimelt Saksamaalt (näiteks sportrõivaste bränd Adidas). Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on kõrged. Riigis on selleks vajaminevat kapitali, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks. Juhtivateks tööstusharudeks on masina- ja sõidukiehitus, keemia, metallitööstus ja elektrotehnika.
halvenema. Oli läinud nii külmaks, et otsustati kaup peatuspunkti viia ja laagrisse tagasi pöörduda. Kohale jõuti neljapäeval. Kaks meeskonna liiget leidsid, et nende põsed on külmavõetud. Koerad olid kannatada saanud. Framheimi jõudes süüdistas Johansen Amundsenit kehvas juhtimises, mida Amundsen ei andestanud talle kunagi. Amundsen otsustas oma rühma jagada kaheks üks läheb poolusele ja teine avastab kuningas Edward VII maad. Nii lootis ta Norrale vähemalt ühegi esma-avastuse tuua. Nii siis, 20. oktoobril 1911, Amundsen, Bjaaland, Wisting, Hassel ja Hanssen alustasid oma ajaloolist teekonda poolusele. Kasutati nelja kelku, mida vedasid 13 koera. 24. jõuti 80 ll asuvale vahelaagrisse. Koertele sai osaks pidusöök. Järgmisel päeval lahkuti suuskadel. Iga päev jäeti puhkekohta maha märk infoga reisist. 82 vahelaagrisse jõuti 4. novembril, kus oldi 2 päeva. Läbiti 20 miili päevas
kallaletungi NSV Liidule. Poola- eelnes provokatsioon nn. Gleiwitzi insident: august 1939 õhtul ründasid Poola mundris mehed Saksamaad Gleiwitzi raadiojaama Poola piiri ääres. Kallaletungis süüdistati Poolat. Samal ööl alustasid Saksamaa lennukid Poolale rünnakut. Norra, Taani- pidid saama platsdarmiks edasistele vallutustele. Taanile tungiti kallale 09.04.1950, samal päeval jõuti ka Norra aladele. Taani vallutati ühe päevaga, Norrale tulid appi Suurbritannia väed. Norra vastupanu oleks võinud olla efektiivsem, kuid seda nõrgestas 5.kolonn (sisemine vaenlane, selleks oli Quisling) Holland, Belgia, Luksemburg- 10.mai 1940 tungisid Saksamaa väed Hollandi, Belgia ja Luksemburgi territooriumile, kaugema eesmärgiga vallutada Prantsusmaa. Kallaletungile eelnes provokatsioon: ööl vastu 10.maid tungisid Saksa lennukid oma väikelinna Freiburgi, purustati haigla. Selles süüdistati Hollandit ja Belgiat. 15
Dannehof korraldati ümber - lisaks aadlikele kuulusid sinna vaimulikud Taani- Hansa sõda 1360-1370 Algas Gotlandi saare pärast; Lõppes Taani kaotusega. Taani sattus Hansa Liidu mõju alla. 3. Norra 1130-1240 pidevad kodusõjad; Suurem võim kuulus aadlile ja kirikule Hakon IV Hakonsson(1217-1263) Birkebeiner/Birkebeinerrennet Lõpetati sisesegadused Moodustati riiginõukogu Island ja Gröönimaa allusid Norrale Magnus Seaduseparandaja Koostati Norra seaduste kogu Norra- Rootis personaalunion 1319 sai Norra ja Rootis kuningaks Magnus VII Eriksson; 1349 algas katkuepideemia, mis tappis suure osa elanikkonnast; Aadlikud pidid ise põldu harima; Riiki tuli palju taanlasi ja rootslasi; 5.Soome 1155-1157 Esimene Soome ristisõda soomlaste ristimiseks; Kokku korraldas Rootsi 3 ristiretke soomlaste alistamiseks;
Norra on maailmas teisel kohal elektri tarbimisega inimese kohta. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000 kWh. Üle 99% elektrienergiast toodavad hüdroelektrijaamad, mis on ehitatud kärestikele, koskedele, kiirevoolulistele jõgedele. Need saastavad vähe keskkonda ja on taastuv energiaallikas. Miinuspoolel on sõltuvus ilmastikuoludest. Riik on jõudnud elektri tootmisel oma laeni ja peaks otsima mõningaid alternatiivseid energiaallikaid. Hea lahendus Norrale oleksid veel tuulikud, sest Norra on avatud meretuultele ja rannikumerre annaks paigaldada võimsaid tuuleparke, mis rahuldaksid riigi energiavajadust. Varem kaeti elektritarbimise kasv uute hüdroelektrijaamade rajamisega, kuid 1990. aastatel otsustas valitsus ehitada kaks gaasielektrijaama. Gaasienergia kasutuselevõtt Norras on sellest ajast peale olnud kuum vaidlusteema, mis on tekitanud keskkonnakaitsjate tugeva vastuseisu. Kütustest toodetakse naftat
terve maailma on ju Volkswagen ja Daimler-Chrysler ühed suurimad autotootjad terves maailmas (aasta 2001 seisuga tootsid ettevõtted kahepeale ligi 10 miljon masinat). Ka elektroonikatööstuses ollakse tasemel(tänud suurettevõttele Siemens Group). Metallurgias pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim terase tootja ja eksportija. Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid Norrale. Kergetööstuse hõive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud brändid just nimelt Saksamaalt (näiteks sportrõivaste bränd Adidas). Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on kõrged. Riigis on selleks vajaminevat kapitali, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks. Kliima Mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning
· NSVL-l maailmarevolutsiooniideed · Rahvaste liidu suutmatus oma ül täitmisel, et tulnud rahu tagmisega toime · USA hoidis distantsi · Müncheni kokkulepe. Lääneriikide lepituspoliitikajulgustab Hitlerit üha suuremaid nõudmisi esitama · MRP 23.08.1939 sillutab Sks-le teed II MS 2. Saksamaa sõjalised okupatsioonid 1939-1941(Sks edu) · 01.09 1939 alustab sõda Poola vastu · 1940 kevadel suurpealetung Taanile, Norrale, kes alistuvad mõne tunniga · 10.05.1940 pealetung Belgiale, hollandile, Luxemburgile, Prantsusmaale · 24.06.1940 Pr kapituleerubpidi maksma hüvitist Sks-le, sõjaväe piiriks 100 000 meest, kaotab territooriumeid ka It-le · Õhu- ja meresõda inglismaa vastu, et hävitada sõjamajandulikku võimsust, purustada Ingl ei õnnestu · 1941 okupeerib Jugoslaavia · 22.06.1941 alustab ootamatut, reeturlikku sõjategevust NSVL vastu Poola juures
Rannikul sajab üle 2000mm aastas, Lõuna-Norras kuni 600mm (Jotunheimeni idanõlvul kohati kuni 400mm), sisemaal ja põhjaosas 300-400mm aastas. Sademeterikkaim paik on Sognefjordi põhjaosa üle 5000mm aastas. 8 5. PINNAMOOD Suurema osa (ehk 3/4) Norra pindalast hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad aga laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjordi- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari, neid on umbes 150 000. Üle poole maa-alast asub vahemikus 500 kuni 1000m üle mere pinna, üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal. Kõrgeim piirkond on Norra lõunaosas asuv Jotunheimeni kiltmaa. Jotunheimeni kiltmaal paiknevad ka kaks Norra kõrgeimat tippu: Glittertind (2472m) ja ainult 3 meetrit madalam Galdhoppiggeni tipp
mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres jaKuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool (põhjaosa loode pool) ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaaga (idast) ja Soomega (idast ja lõunast). Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes kagust Skagerraki, läänest ja edelast Põhjamere, loodest Norra mere ja kirdest Barentsi merega. Norra põhiosa asetseb kitsa ribana Skandinaavia poolsaare looderannikul. Selliseid pindala ja
annaabi.ee 
