Jäävöönd (2)

JÄÄVÖÖND

Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga.
ASEND.
Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik . Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud . Paikneb põhja- ja lõunapooluse lähedal. Põhja pool esineb ta saartel ja hõlmab suure osa Gröönimaast, lõunapoolkeral hõlmab Antarktika piirkonna. Antarktika pole siiski kaetud ainult paksu igijääga, vaid seal on ka järvi, kusjuures veel õige erineval moel. Seal võib nautida kaunist vaadet hallide kaljude vahelt sinistele järvedele. Mõned järved on nüüdseks juba reostunud, aga ollakse kindlad, et nelja kilomeetri paksuse Antarktise jääkilbi all lasuvad siiski järved. Siis kui temperatuur tõuseb plusskraadideni, hakkab vesi sulama. Sulavesi tekitab voolava vee kraavid . Maismaanõgusid varustavad veega just need sulaveed. Suviti vabanevad järved jääkattest mõneks nädalaks või paariks kuuks.
Seal on magedamaid ja soolasemaid järvi, mis on isegi soolasemad kui Surnumeri . On jääkattega järvi ja ka mittekülmuvaid järvi. Enamus järvi on kristallselged, väiksema fütoplanktoni toodanguga.
KLIIMA.
Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala,kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga.Sademeid on suhteliselt vähe ja on miinuskraadid põhimõtteliselt aastaringselt .
Tugevaimaiks tuulteks on mõõdetud 90 m/s. Kõige madalamaks temperatuuriks ajaloos on mõõdetud – 89,2 0C. Antarktis on kõige külmem, tuulisem, kuivem ja isoleeritum manner maakeral. Pooluste lähedal on väga külm sellepärast, et päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga alt, peamiselt peegelduvad kiired valgelt lumepinnalt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb pool aastat pilkane pimedus ehk polaaröö, taevast võivad sellal valgustada imeilusad virmalised . Talvekuudel temperatuur üle –20 kraadi ei tõuse, sademeid langeb ainult lumena (aga väga vähe neidki ). Aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond ja tuul puhub peamiselt poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas.
1
TAIMESTIK .
Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on aga Antarktika mandrijääkilbi keskosa. Jäävööndis esineb kidurat taimestikku.
On leitud sinivetikaid, kes on kahjustusteta üle elanud ka nädalaid –1900C juures. Antarktise taimestik on väga napp , kuna mulda esineb ainult väga õhukese kihina ja laiguti. Teatakse vaid kolme kohalikku taimeliiki ning üle 80 sambla- ja 300 sambliku liigi. Lisaks esineb 150 liiki vetikaid. Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik).
LOOMASTIK
Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest . Seal elavad jääkarud, kelle peamiseks toiduks on kalad ja hülged. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele . Linnustikku esindavad 18 pingviiniliiki.
Seal leidub jääkaru, kelle keha katab valge karvkate ning paksu rasvakihiga hülged ja küürvaalad.. Olemasolevad loomad moodustavad omavahel toiduahela. Antarktika meredes elavad vaalad, kes toituvad väikestest vähilistest – krillidest.
Lõunaookeani kalad on erakordselt hästi kohastunud eluga jääkülmas vees ning suudavad palju tõhusamalt energiat kasutada, kui soojemate vete liigid. Igatahes on nende elutegevus kõige aktiivsem väga kitsas temperatuurivahemikus , sageli veidi alla null kraadi juures. Mõned liigid isegi surevad, kui temperatuur tõuseb üle null kraadi.
2
KÜLMAKÕRB.
Külmakõrb ääristab kitsa ja katkendliku ribana jäävööndit. See on ala, kus suvekuudel tõuseb õhutemperatuur plusskraadidesse ja lumi sulab üheks- kaheks
kuuks. Sajab vähe, suvekuudel peamiselt uduvihma, sageli esineb udu.
Taimedest kasvavad seal vetikad, seened, samblikud, samblad ning üksikud
rohttaimed.
INIMESED JÄÄVÖÖNDIS JA KÜLMAKÕRBES.
Püsiv inimasustus jäävööndis üldiselt puudub. Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid , keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana.
Põhjapoolkera jäävöönd ja külmakõrb on jaotunud mitme riigi vahel. Antarktika ei kuulu aga ühelegi riigile. Antarktikasse ei ole lubatud paigutada sõjaväge ega korraldada militaarõppusi.
3
Jäävööndi pildid
4
Kasutatud kirjandus
1. Loodusgeograafia põhikoolile III
2.Google otsing
3.ENE 1 (osa)
4.ENE 4 (osa)
Mõned viited:

http://www.kiigemetsakool.ee/public/files/JAAVOOND.pdf

http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4v%C3%B6%C3%B6nd
5
Häädemeeste Keskkool
Jäävöönd
Referaat
Koostaja :lalalal....
8.klass
Juhendaja :lalalalalla
Häädemeeste 2010
Sisukord

Sissejuhatus (annan ülevaate referaadi kirjutamise eesmärkidest ja lühikokkuvõte teemast)LK 1

I teema (ülevaade )LK 1. I alateema (ülevaade kliimast ) LK 1

I alateema (ülevaade kliimast) LK 1

II teema ( ülevaade loomadest) LK 2

II alateema(ülevaade taimedest) LK 2

III teema (ülevaade inimestest ja külmkõrbest) LK 3

Jäävööndi pildid

Kasutatud kirjandus