Saksamaa (0)

Tallinna Järveotsa Gümnaasium
Referaat Saksamaast
............
Tallinn 2011
Saksamaa
Saksamaa ametlik nimi on Saksamaa Liitvabariik mis on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. See piirneb Taani, Poola, Tšehhi, Austria, Šveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri.
Pindala: 357 023 km2
Rahvaarv: 82,282,988 (2010)
Pealinn: Berlin
Pealinna elanike arv: 3 439 100
Keel: Saksa
Rahaühik: euro
Rahvastikutihendus: 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta
Kliima
Mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased . Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt, 500 mm. Saksamaa on enamikus lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad.

Veestik

Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Jõgesid kasutatakse tööstuses ja vee transpordiks . Jõgede vahele on rajatud palju kanaleid. Järvi on Saksamaal vähe. Kalavarud on veekogudes tühised.

Maastik

Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi.
Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tšehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon.
Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Šveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Schwarzwaldi edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab Reini Doonau ülemjooksust selle idanõlvadel

Tööstus

Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tänaseks ennast juba ammendanud. Ohtralt on veel naatriumi leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka pliid ja tsinki . Saksamaal esineb nii kerge kui ka rasketööstusettevõtteid. Suurimad tööstusettevõtted paiknevad Ruhri piirkonnas tooraine olemasolu ja Reini jõe tõttu. Piirkonnas asuvad suured tööstuslinnad nagu Essen ja Dortmund. Ülemaailmset kuulsust on sakslased kogunud enda autotööstusega, mis on väga kõrgelt hinnatud üle terve maailma - on ju Volkswagen ja Daimler -Chrysler ühed suurimad autotootjad terves maailmas (aasta 2001 seisuga tootsid ettevõtted kahepeale ligi 10 miljon masinat). Ka elektroonikatööstuses ollakse tasemel(tänud suurettevõttele Siemens Group). Metallurgias pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim terase tootja ja eksportija . Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid Norrale. Kergetööstuse hõive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud brändid just nimelt Saksamaalt (näiteks sportrõivaste bränd Adidas). Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on kõrged. Riigis on selleks vajaminevat kapitali, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks.
Saksamaa paiknemine maailmas
Tume Oranz on Saksamaa ja hele-oranz euroopa liit. Nagu näha on saksamaa igast küljest toestatud Euroopa liidu liikmesriikidega.
Saksamaa Rahvastiku arengu tabel
Antud tabelis võib järeledada, et Saksamaal on areng kiirem kui kogus maailmas.
Saksamaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja saksa marga.
Tööjõulisi on Saksamaal 43,5 miljonit ja töötus 7,5% (Saksamaa Tööhõiveameti järgi 10,8%).[7]
SKP jaotumine
sektoritesse
Sektor
Osakaal
Põllumajandus
0,9%
Tööstus
26,8%
Teenindus
72,3%
Tööjõu jaotumine
sektoritesse
Sektor
Osakaal
Põllumajandus
2,4%
Tööstus
29,7%
Teenindus
67,8%
Rahvusvahelne organisatsioon
Saksamaa algatas Euroopa liidu ja ka kuulub ise sinna. Tuntuimad firmad on: Volkswaagen, Bmw, Daimler-Chrysler ja suurettevõte Siemens Group.
Rahvastikupüramiid
Lapsed moodustavad kogust rahvastikust umbes 13.4%. Tööealised kuskil 66% ja vanamaealised umbes 20.6%. Riigi rahvastik tasapisi vananeb. Meeste ja naiste keskmine eluiga on: meestel 43 eluaastat ja naistel 45.6 aastat. Mis on päris tavaline. Väikelaste suremuse näitajad on 1.514 poistel ja 1.515 tüdrukutel. Iive on negatiivne kus sunnib ainult 675,543 inimest aastas aga sureb 905,113 inimest. Kuigi viimastel aastatel on sündimus tõusnud. Rahvastiku tüüp on kaasaegne.
Saksamaa kontuurkaart
Saksamaa peamised linnad ja maakonnad.
Suuremad linnad on tekkinud suuremate tööstuskohtade lähedusse. Üle 2/3 inimesi elab linnades.
Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa

http://hdrstats.undp.org/en/countries/profiles/DEU.html

http://www.census.gov/ipc/www/idb/country.php

Eneke

EE

Maailmaatlas